*Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske Prantsusmaal - hugenotid, Inglismaal - puritaanid, šotimaal - presbüterlased Henry VIII - rajas anglikaani kiriku sp, et saada kiriku peaks. Anglikaani kirikus oli kuningas pea, tema määras kõrgemad vaimulikud. “Kelle võim, selle usk” - valitseja otsustas usu Madalmaades ususõjad, seal osalevad metsagöösid (maismaal vabadusvõitlejad) ja meregöösid (võitlesid merel hispaania laevastiku vastu, toetasid luterlust, olid protestandid)
ühendama oma sõjaväed ja kindlustama kaubavooride korraliku kaitse. Koosolekud toimusid Lüübekis. Liitu kuulusid 80 linna. Eesti linnadest olid Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi Klooster seal töötasid ja palvetasid mungad ja nunnad Ketser olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meeste jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikudki. Inkvisitsioon kirikukohus Ristisõjad Koraan islami püha raamat (allahi ilmutused muhhamedile) Renessanss loominguline ajastu, inimesi hinnati omaduste tõttu Reformatsioon usuuendus, algatas Martin Luther aastal 1517 Maadeavastused eeldused miks mindi maad avastama oli sellepärast, et olid uut tüüpi laevad, kompass, astrolaab ja kogemused, põhjusteks oli aga see, et luksuskaubad olid kallid, taheti leida uusi mereteid, kullajanu. Christophr Kolumbus tahtis sõita Indiasse Lääne kaudu
simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse reformid uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike huve. Investituuritüli niinimetatus paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud Aquino Thomas tuntuim teoloog, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat Ketserlus kiriku õpetusest kõrvale kaldumine. Inkvisitsioon ketserite vastu võitlemiseks loodud eriline kirikukohus Gregorius VII, Aguino Thomas, paavst Innocentius III KIRIK JA PAAVSTLUS: II Hiliskeskajal (1) Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema, mis tulenes ilmaliku võimu tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edendamisest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: Paavstid Avignonis, 13051378 Suur skisma ehk kirikulõhe, 13781409 Kirikukogude aeg, 14091447 Clemens V, Urbanus VI, Clemens VII Vaimulikud ordud ja kloostrite elukorraldus Vaimuliku ordud:
Paavst-Roomakatoliku kiriku pea.Tsunft-käsitööliste ametialane organisatsioon.Näiteks sadulseppade,kullasseppade,habemeajajate tsunft.Benediktlased(e.benediktiinid-mungaordu,mis järgis Püha Benedictuse reegleid,mille Benedictus kirjutas Monte Cassino kloostri tarvis. Valdav osa varakeskaja kloostreid järgis neid.Benedictust on nimetatud ka kloostrite isaks.Põhireeglid-tsölibaat,vaesus,kuulekus.Nõuti pidevat palvetamist ning töö tegemist.Inkvisitsioon-kirikukohus,mille ülesandeks oli ketserite väljaselgitamine ning karistamine.Asutati 13.sajandil võitluseks kataritega.(Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserliku liikumisega).Investituuritüli-saksa- Rooma keisrite ja Rooma paavstide vaheline võimuvõitlus kirikuametnike,eriti piiskoppide määramise õiguse pärast.Tuntumad vastased olid paavst Gregorius VII ja keiser Heinrich IV.Katoliku kirik-lääne-Euroopa ristiusu kirik keskajal. Keskus Roomas,kirikupea Rooma paavst
Nad väitsid, et paavst on nende meelest jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikki. Katoliku kirikule ketserite tegevus muidugi ei meeldinud ja nad arvasid selle levitamist hukatuslikuks olevat nii ketseritele kui ka neile, kes seda kuulda olid võtnud. Ketsereid vangistati või aeti maalt välja, nende vara aga võeti endale. 13. sajandil moodustati ketserite vastu võitlemiseks eriline kirikukohus ehk inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene on ketserluses süüdi või mitte. Süüdimõistetuid põletati tuleriidal. 5
Omab majapidamist Õigus luua perekond kirik- Kristliku koguduse pühakoda või siis kristlike koguduste üldnimetus klooster- on kiriku, söögisaali raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks vaimulik ordu- Ordu, mille eesmärk oli teenida Jumalat ning levitada usku; kindlate reeglitega kinnine vaimulik ühing ketser- kiriku ametlikust õpetusest kõrvale kalduja, enamasti kiriku liigse rikkuse kritiseerija inkvisitsioon- kirikukohus, kus selgitati välja ketseri süü ja määrati karistus skolastika- keskaegne filosoofia, mis püüdis usutõdesid vanakreeka teaduse abil mõistusepäralt ära seletada raad- linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan tsunft - käsitööliste organisatsioon gild- ametiühendus, mis kaistes oma liikmete huve - korraldas seltsielu, pakkus vajadusel abi ja toetust Hansa Liit- kaubalinnade liit. Kokkutulekutel otsustati sõjaja rahu küsimusi,
Kirik- pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb, kristlasi ühendab organisatsioon Klooster- paik, kus elasid, eremiitide ja munkade kogukonnad kindlate reeglite alusel Vaimulik ordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele ja levitamisele relvaga või muule vagale tegevusele. Ketser- usust kõrvalekalduja Inkvisitsioon- kirikukohus, kus selgitati välja ketseri süü ja määrati karistus Skolastika- kristlikku õpetust ratsionaalselt käsitleda üritav filosoofia haru Raad- omaaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan Tsunft- linnakäsitööliste kutseühing kesk-, varauusajal Gild- keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing Hansa Liit- 13.17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.
ei käi vähemalt kord aastas armulaual või/ja pihil surnukeha ei tohi kristlikult matta AUTODAFEE eriline tuleriidal põletamise tseremoonia Hispaanias käitumisvõimalused ketserite suhtes: vangistamine, maalt välja saatmine, vara konfiskeerimine, inkvisitsioonikohus ketser võis lunastada oma süü ristisõtta minemisega - INKVISITSIOON eriline 13 saj loodud kirikukohus, mida juhtis paavst isiklikult kasutati pihil kuuldud teavet paavst määras ametisse inkvisiitorid roheline küünal ketserite käes sümboliseeris lootust 5. Kloostrid - Chlaustrum tõlkes suletud koht - Skriptoorium ruum, kus kirjutati ümber raamatuid - Refektoorium ühine söögisaal - Tormitoorium ühine magamisruum §16 Rekonkista reconquista tagasivallutus ... Pürenee ps tagasivallutamine araablastelt 700 a. jooksul §17 Ristisõjad
· Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa. · Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias. c. Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: · Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. · Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. d. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: · Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. · Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. · Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. · Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. · Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee)
Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimine, inkvisitsioon. Keskaegsete linnade teke ja õitseng (ilmaliku kultuuri algus). Ülikoolide teke ja levik, Gooti stiili valitsemisaeg. Feodaalne killustatus. Inkvisitsioon- uurimine, kirikukohus, kiriku välja mõeldud et võidelda ketserluse vastu. Ketsereid ja nõidu selgitati välja veeprooviga- patuse tõukas vesi tagasi(tõusis pinnale). Hiliskeskaeg 15.-16. saj- humanism, renessanss (antiigi taaselustamine). Ilmaliku maailmavaate levik. Seisuslik ühiskond Oratores- jutlustajad (vaimulikkond)- kristluse levitamine ja nö vaimulik hooldus Ballatores- sõdijad (feodaalid e. rüütliseisus)- kristlaste ja maa kaitsmine
mille puhul kaubalis-rahalised suhted on mille eesmärk oli jumala teenimine, kas vähe arenenud või puuduvad üldse. eeskätt palvetega. Kõik vajalik toodetakse ühe feodaali ketser kiriku ametlikust õpetusest piires. Selle süsteemi puhul paigutatakse kõrvale kalduja, väärusuline enamasti ressursse ümber läbi otsese vahetuse või kiriku liigse rikkuse kiritiseerija jagamise. Rahatu majandus, kus kõik inkvisitsioon nn. kirikukohus, kus vajalik toodetakse ise või saadakse selgitati välja ketseri süü ja määrati vahetuskaubanduse vahendusel. karistus parlament seisuste esinduskogu/rahva- skolastika keskaja filosoofias õpetuste esindus; riigi kõrgeim seadusandlik kogu kogum, milles usulist maailmavaadet tsentraliseeritud monarhia tugev põhjendati Aristotelese loogika abil. kuninga poolt juhitud keskvõim, mille raad keskaegne linnavalitsus
teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meelest jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikki. Katoliku kirikule ketserite tegevus muidugi ei meeldinud ja nad arvasid selle levitamist hukatuslikuks olevat nii ketseritele kui ka neile, kes seda kuulda olid võtnud. Ketsereid vangistati või aeti maalt välja, nende vara aga võeti endale. 13. sajandil moodustati ketserite vastu võitlemiseks eriline kirikukohus ehk inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene on ketserluses süüdi või mitte. Süüdimõistetuid põletati tuleriidal.
Alguses püüdis kirik ketsereid ümber veenda. Kui see ei õnnestunud karistati neid karmilt. Usuti , et karistus on kasulik ka ketserile endale, kuna see võib teda põrgust päästa. Tavaliselt ketserid vangistati või aeti maalt välja. Nende alles jäänud varanduse võttis kirik aga endale. Vahel juhtus ka, et rahvas ise tungis ketseritele kallale, tappis nad ja röövis nende vara. 13. sajandil moodustati ketserite vatsu võitlemiseks eriline kirikukohus inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene oli ketserluses süüdi või mitte, veenma teda oma vaadetest lahti ütlema, või kui see ei õnnestunud, siis määrama kohase karistuse. Tegelikkuses mõisteti ketserluse kahtlustatud enamasti süüdi. Sageli piinati kahtlusalust, et ta end ise süüdi tunnistaks. Tavaliseks karistuseks valiti tuleriit. Inkvisitsioon ise karistust läbi ei viinud, sest kirik ei tohtinud verd valada. Kohtuotsuse
dominiiklased (püha Dominicus). Kerjusmungaordud võtsid enda kontrolli alla ka hariduse. Kui tekkisid ülikoolis, olid dominiiklaste liikmed need, kes hakkasid ülikoolide õppejõududena tegelema. Et ketserlusest vabaneda, kasutati sõjalist jõudu. Lõuna-Prantsusmaa oli see piirkond, kus ketserite hulk oli suur ja nende vastu korraldati ristisõdu albilaste vastu. Teien võimalus oli ketserluse vastu loodud institutsioon ehk inkvisitisioon ehk kirikukohus. Inkvisitsioonikohus kujunes välja 13.saj. Tema ülesandeks oli välja selgitada, kes on ketser ja ta pöörata õigele teele või karistada, kui see võimalik polnud. Karistuse elluviimisega tegeles ilmalik võim. Kõige rängem karistus oli tuleriidal põletamine surnukskägistatult. Inkvisitsiooniliikmed olid eeskätt dominiiklased. 20. Keskaja haridus ja teadus Esmased koolid varakeskajal olid kloostri- ja toomkoolid. Seoses kultuuri ja
Katoliku kirik olevat Saatana kätetöö. Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa. Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias. Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte.
Katoliku kirik olevat Saatana kätetöö. Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa. Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias. Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. Inkvisitsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte.
Katoliku kirik olevat Saatana kätetöö. Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa. Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias. Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. Innocentius III ristisõda Lõuna-Prantsusmaal linnade vastu, kus ketserlus eriti levis, lõppes rüüstamiste ja tapmistega. Inkvisitsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kirikukohus: Inkvisiitoriteks (kohtunikeks) dominikaani mungad. Ketserid välja selgitada, õigele teele tuua ja karistada. Inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes ketseritest teada andma, pealekaebajad jäid saladusse. Kui süüdistatav ketserlust üles ei tunnistanud, tuli see piinamisega välja selgitada. Karistuseks kirikust väljaheitmine, varanduse konfiskeerimine või surmanuhtlus – põletamine tuleriidal. (Autodafee) Surmanuhtluse täideviimiseks anti süüalune ilmalike võimude kätte.
V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2. erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146 - kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust) - advokatuuri või notarite koja aukohus - üürikomisjon - töövaidluskomisjon - kirikukohus § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid: õigusmõistmine 1. Avaliku võimu kontroll § 15 2. Põhiseaduslikkuse järelevalve §§ 15, 149 lg 3 lause 2, 152 II Kohtu pädevus PS § 146 PS § 152 Menetlusseadustikud (§ 104 lg p.14) § 41 Kohtuniku sõltumatus Kui kohtunik langetab otsust, siis peab olema ta sõltumatu. Peab olema sõltumatu ka enne otsuse tegemist ja ka pärast seda. PS § 147 KS §§ 2, 3, 49 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve I Ajalugu
V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2. erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146 - kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust) - advokatuuri või notarite koja aukohus - üürikomisjon - töövaidluskomisjon - kirikukohus § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid: õigusmõistmine 1. Avaliku võimu kontroll § 15 2. Põhiseaduslikkuse järelevalve §§ 15, 149 lg 3 lause 2, 152 II Kohtu pädevus PS § 146 PS § 152 Menetlusseadustikud (§ 104 lg p.14) § 41 Kohtuniku sõltumatus Kui kohtunik langetab otsust, siis peab olema ta sõltumatu. Peab olema sõltumatu ka enne otsuse tegemist ja ka pärast seda. PS § 147 KS §§ 2, 3, 49 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve I Ajalugu
51 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2. erakorralised kohtud KEELATUD!!! VI Kohtusarnased PS § 146 - kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust) - advokatuuri või notarite koja aukohus - üürikomisjon - töövaidluskomisjon - kirikukohus § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid: õigusmõistmine 1. Avaliku võimu kontroll § 15 2. Põhiseaduslikkuse järelevalve §§ 15, 149 lg 3 lause 2, 152 II Kohtu pädevus PS § 146 PS § 152 Menetlusseadustikud (§ 104 lg p.14) § 41 Kohtuniku sõltumatus Kui kohtunik langetab otsust, siis peab olema ta sõltumatu. Peab olema sõltumatu ka enne otsuse tegemist ja ka pärast seda. PS § 147 KS §§ 2, 3, 49 § 42 Põhiseaduslikkuse järelevalve I Ajalugu
● kohtuväline menetleja (määrab karistust, kohus mõistab karistust) ● advokatuuri või notarite koja aukohus ● üürikomisjon ● töövaidluskomisjon ● kirikukohus § 40 Kohtu funktsioonid ja pädevus I Funktsioonid: õigusmõistmine 1. Avaliku võimu kontroll § 15 2. Põhiseaduslikkuse järelevalve §§ 15, 149 lg 3 lause 2, 152 II Kohtu pädevus PS § 146 PS § 152 Menetlusseadustikud (§ 104 lg p.14) § 41 Kohtuniku sõltumatus Kui kohtunik langetab otsust, siis peab olema ta sõltumatu. Peab olema sõltumatu ka enne otsuse
kõik). Igasse linna tuli sisse seada ka hospidalid, kus sai ravida ja vanaduspõlve veeta. Tuli sisse seada raamatupidamine, meetrikaraamatud ja personaalraamatud, et inim käiksid armulaual, fikseeriti ka, et kes jättis kirikusse tulemata. Kui patronaadiõigus kaot, siis aadlikele anti võimalus olla kiriku eesseisija, mõisad hakkavad kirikuid materjaalselt toetama. Kirikule tuleb luua konsistoorium, kiriku valitsemine, tuleb luua kirikukohus oli sinod . Kui konsistoorium on krikuuht, siis sinodest pidid osa võtma kõik vaimulikud, sinod tegelesid usuelu küsimustega, Sinode ül usuelu korraldamine, vaimulike perekonnaelu. Duberch hakkab neid läbi viima, 1603 sureb. 1584-1603 on tema poolt läbi viidud suured visitatsioonid. Vaimulike otsimised, vamulike toodi nt Saksamaalt, palju tuli ka rootsist, kõige lihtsam oli vaimulikke tuua Soomest ( keeleküs). Soomlased olid
annaabi.ee 
