Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue on sündinud 30. detsembril 1787. a. Vardi mõisas. Ta oli 19. sajandi üks edukamaid maadeavastajaid, I järgu kapten. Ta võttis osa aastatel 1803-1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermailmareisist. Ise juhtis ta kahte ümbermailmareisi prikil "Rjuruk aastail 1815-1818 ja fregatil "Predprijatie" 1823-1826. avastas mõlemal reisil saari, teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele. Otto von Kotzebue järgi on nimetatud tema avstatud laht Alaska looderannikul. Viimased eluaastad elas Otto von Kotzebue oma kodumõisas Triigil Harjumaal. Ta suri 15. veebruaril 1846. a. Tallinnas ning on maetud Kose kirikuaeda.
Otto von Kotzebue. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. 18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik" avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. 1815 asus Kotzebue Krusensterni instruktsioonide järgi ekspeditsioonile ,,Rjurikul", meeskonnas 27 liiget. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Jainero; Hoorni neem; Tsiili; Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi , Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval...
Kotzebue kolmas ümbermaailmareis toimus fregatil "Predprijatije",mille eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. Ekspeditsioonist võtsid lisaks meeskonnale osa ka loodusteadlane Johann Friedrich Eschscholtz, geoloog Ernst Reinhold Hoffmann, astronoom Ernst Wilhelm Preuss, füüsik Emil Lenz ja laevaarst Heinrich von Siewald. Viimased eluaastad veetis ta 1832. aastal ostetud Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda. Kotzebue auks nimetatud objektid: · Kotzebue laht Alaska looderannikul · Kotzebue linn Kotzebue lahe ääres · Kotzebue mägi Kotzebue lahe rannikul · Kotzebue oja · Kotzebue tänav Tallinnas · Kotzebue laht Alaska looderannikul ja selle ääres asuv linn. Allikad: www.google.com
nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud. Endoora oli oma ema sõnadest jahmunud, ta ei teadnud kuidas reageerida: kas see kõik oli mõttetus, ainult uni mida ema nägi, või oli see ettekuulutus inimeselt kes just oli taevas? Hirm oma laste kaotamise ees oli suurem kui kahtlused. "Ema" ütles Endoora "Ütle mulle mida ma peaksin tegema, kuidas ma saaks oma lapsi aidata, kas tõesti minu saatus on neid kanda kirikuaeda?" Endoora ema sulges silmas ja sosistas nõrknenud häälel: "Ma ei tea, kui ma teaks, siis ma ütleks sulle." Siis ta avas oma silmad viimast korda ja sositas oma viimasel hingetõmbel: "Kui ma teada saan... siis... ma annan sulle teada...sealt... mingitmoodi..." Endoora ema maeti järgmisel päeval, kolme päeva pärast Endoora noorim tütar järges vanaemale hauda. Tugev ja terve tüdruk suri ootamatult. Ootamatult kõigile, peale Endoora. Kui ta leidis oma tütre ühel
aastal. See andis kirikulistele uue hoo sisse. Nüüd peeti eelnevaga võrreldes rohkem jumalateenistusi ja remonditööd kulgesid ladusamalt. 1975 aasta 28. septembril peeti esimene kuldleeri jumalateenistus. Need olid õpetaja Buschi viimased õpilased, teenis kuldleerilaps Viru-Jaagupi õpetaja Madis Oviir. Ka tornikujude asukoht on palju muutunud. 1950 aasta novembris võttis Kogudus maha torni küljes olevad graniidist talupoja ja sõduri kujud ning mattis need kirikuaeda. 1975 kaevati torni kujud välja ja viidi Haapsalu koduloo muuseumi. 1988 aasta 11. mail torn- monumendi kujud paigutatakse torni külge tagasi, puhastatakse lubjast nimetahvlid , avatakse Vabadussõja rist plekikatte alt. 1990. aastal paigaldati kiriku välisseintele mälestustahvlid II Maailmasõjas ja nõukogude okupatsioonis hukkunuile. Pildid: Vigala Maarja kirik. Vigala Maarja kiriku surnuaed. Kasutatud kirjandus:
mullaaluseid lepitasid. Ja ega see maa alla matmine ka meie esivanemate seas teab mis populaarne polnud. Ikka põletusriitus, nii sai hing kehast lahti ja ka energiakeha vabanes ning lendas laiali ei jäänud kummitama. Maa alla matmine võrdus mõnes kohas piltlikult ja otseselt manalasse saatmisega hing oli niikaua manalas kinni kuni tema keha veel alles. Seetõttu ei olnud harvad juhused, kus öö varjus kohalikud paganausku talupojad oma kirikuaeda maetud sugulasi üles kaevasid ja kuskil hiies põletusriitusel ära saatsid. -4- 3. SURMAENDED Inimhääled: inimest hüütakse nimepidi, kusjuures hüüdjat ei ole teada. Koputused, eriti kolm koputust, kusjuures läheduses pole kedagi. Koputused on Eestis levinuim surmaenne. Üks allikas on jutustanud: ,,Kaks aastat tagasi uppus Moskva lähistel minu õe Salme poeg jões supeldes, saime seda hiljem teada
Inimesed pidi käima mööda teed. Revidendid nägid siis, et siin on väga suur liiklemine ja siit
peab raudtee läbi ehistama.
Selle jutustuse kuulsin mina oma emalt
Anton Kitsik
aasta detsembris. Ehitajaks restaureerimisfirma OÜ Rändmeister. Rahastamine toimub riikliku programmi "Pühakodade säilimine ja areng" kaudu. Video Järva-Peetri kirikust leiab internetist aadressil: http://toru.ee/view/55e3f9186de5 5 1.3 JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED Kiriku aias leidub salapärane kivist rõngasrist kahe talupoja nimega. Tavapäraselt talupoegi kirikuaeda, sakste vahele ei maetud. Aga Odrese Andres ja Andrese Mart on selle au millegipoolest ära teeninud 6 Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995. aastal ausammas taasavati. Vabadussõja mälestussammas on registreeritud kultuurimälestisena. Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006
Ta pühendas end taas maalimisele ja kirjutamisele. Churchill töötas oma neljaköitelise "Ingliskeelt kõnelevate rahvaste ajaloo" kallal. 1956.aastal pälvis Churchill Aacheni linna Karli preemia teenete eest Euroopa ühinemise nimel. 1963.a nimetas USA kongress Churchilli Ühendriikide aukodanikuks. 15.jaanuaril 1965.aastal tabas Churchilli teine rabandus, ta suri üheksa päeva hiljem 90aastasena. Sir Winston Churchill maeti St. Martin`i kirikuaeda Oxfordshire`i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse. Kasutatud kirjandus: www.en.wikipedia.org Õpik IX klassile www.miksike.ee ENE - Eneke www.spartacus.schoolnet.co.uk http://hot.ee/zolki/Churchill/Churchill.html
restaureerimisfirma OÜ Rändmeister. Rahastamine toimub riikliku programmi 4 “Pühakodade säilimine ja areng” kaudu. Video Järva-Peetri kirikust leiab internetist aadressil: http://toru.ee/view/55e3f9186de5 5 1.3 JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED Kiriku aias leidub salapärane kivist rõngasrist kahe talupoja nimega. Tavapäraselt talupoegi kirikuaeda, sakste vahele ei maetud. Aga Odrese Andres ja Andrese Mart on selle au millegipoolest ära teeninud Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995. aastal ausammas taasavati. Vabadussõja mälestussammas on registreeritud kultuurimälestisena. Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006. aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele.
Kügelgen ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi maalikunstnikud. Kunstnik sai ka Konstantini tütrest Sally von Kügelgenist. 1827. aastal asus Kügelgen lõplikult elama Tallinnasse, kuid jätkas Krimmi-teemaliste teostega, maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinnat ja selle ümbrust kujutavat veduutmaali. Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule aga tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda. Looming Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed. Kunstiteosed olid
Kügelgen ja Carl Timoleon Neff. Kõigist neist kujunesid väljapaistvad 19. sajandi maalikunstnikud. Kunstnik sai ka Konstantini tütrest Sally von Kügelgenist. 1827. aastal asus Kügelgen lõplikult elama Tallinnasse, kuid jätkas Krimmi-teemaliste teostega, maalis ideaalmaastikke. Tal valmis rida Tallinnat ja selle ümbrust kujutavat veduutmaali. Karl von Kügelgen maeti Tallinna Kopli kalmistule aga tema perekond on maetud Simuna kirikuaeda. Looming Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed. Kunstiteosed olid
Arvatavasti mängis siinkohas rolli läbi elatud rabandus. Ta pühendas end maalimisele ja kirjutamisele. Churchill töötas oma neljaköitelise "Ingliskeelt kõnelevate rahvaste ajaloo" kallal. 1956.a pälvis Churchill Aacheni linna Karli preemia teenete eest Euroopa ühinemise nimel. 1963.a nimetas USA kongress Churchilli Ühendriikide aukodanikuks. 15.jaanuaril 1965.a tabas Churchilli teine rabandus, ta suri üheksa päeva hiljem 90aastasena. Sir Winston Churchill maeti St. Martin`i kirikuaeda Oxfordshire`i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse. Lõppsõna Peaministrina, auväärne Sir Winston Leonard Spencer Churchill, juhtis edukalt Suurbritannia läbi Teise Maailmasõja. Ta kirjeldas seda sündmust kui jalutuskäiku saatusega, mille jaoks ta uskus, et ta oli kogu elu ette valmistunud. Ta oli üks suurimaid poliitikuid kogu maailma ajaloos. Tihti võrreldud bulldogiga, Churchilli kaugele nägevus, vastupidavus, julgus ja järjepidavus on siiani eeskujuks veel paljudele.6
rabandus. Ta pühendas end taas maalimisele ja kirjutamisele. Churchill töötas oma neljaköitelise ,,Inglise keelt kõnelevate rahvaste ajaloo" kallal. 1956. a pälvis Churchill Aacheni linna Karli preemia teenete eest Euroopa ühinemise nimel. 1963. a nimetas USA kongress Churchilli Ühendriikide aukodanikuks. 15. jaanuaril 1965 tabas Churchilli teine rabandus, ta suri üheksa päeva hiljem 90-aastasena. Sir Winston Churchill maeti St. Martin`i kirikuaeda Oxfordshire'i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse. 8 Kokkuvõte Winston Leonard Spencer Churchill (1874-1965) oli Inglise riigimees, kes üle poole sajandi mängis olulist rolli kogu maailma rahvusvahelises elus. Alustanud poliitilist karjääri juba XIX sajandil Inglise koloniaalsõdades, lõpetas ta selle 1955.
Kui peale Eesti ristiusustamist 13. sajandil esines Eestis kohati ka veel põletusmatuseid, siis järgneva sajandi jooksul see komme üldiselt kadus (R. Kalle, ... 2005). Tänapäeva kalmistute kujunemislugu Keskaegses Euroopas oli kirikuaed või kiriku sisemus kristlaste jaoks ainus mõeldav matusepaik: matmine pühitsetud mulda oli iga kristlase õigus ja sellest ilmajätmine igavikulise tähendusega karistus. Kalmistu asus kiriku vahetus läheduses. Lisaks matmisele kirikuaeda ja kirikusse omas sotsiaalset tähendust ka veel matmise koht. Matmispaik kirikus altari läheduses oli ainult rikkamate ja vaimulikkonna privileeg. Nii 4 oli ka kirikuaias matmine altarile lähemale rohkem hinnatud. Lisaks arvati, et matmine kirikust itta ja lõunasse on parem kui põhja või läände (Valk 2001). Kirikust põhjakaarde maeti ainult kurjategijaid ja võõramaalasi (R. Kalle, ... 2005).
Churchill töötas oma neljaköitelise ,,Inglise keelt kõnelevate rahvaste ajaloo" kallal. 1956. a koges uut väikest südame attaki. 1956. a pälvis Churchill Aacheni linna Karli preemia teenete eest Euroopa ühinemise nimel. 1963. a nimetas USA kongress Churchilli Ühendriikide aukodanikuks. 1964. aastal lahkus Churchill poliitikast. 15. jaanuaril 1965 tabas Churchilli teine rabandus, ta suri üheksa päeva hiljem 90- aastasena. Sir Winston Churchill maeti St. Martin`i kirikuaeda Oxfordshire'i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse. 6 Winston Churchill (paremal) koos teiste Buuri sõjas vangilangenud Briti sõduritega Noor W.Churchill (1884) Noor Winston Churchill (paremal) koos oma ema ja venna, Jackiga 1889. 7
2. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) 2.1 Elulugu Otto oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser 1. järgu kapten.(Pilt 2.) Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. Vardi mõisas sündinud kolmekordne ümbermaailmareisija Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Viimased eluaastad veetis ta Triigi mõisas. Otto von Kotzebue on maetud Kose kirikuaeda, kus asub ka ausammas.(EE 5 lk 103) Kotzebue järgi on nimetatud laht Alaska looderannikul ja selle ääres asuv linn. 2.2 Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis Aastatel 18031806 osales ta junkurina Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. Reisi eesmärkideks olid kaubanduse arendamine, Vaikse ookeani uurimine ja Vene diplomaatilise esinduse Jaapanisse läkitamine(Vikipedia 2009). 2.2.2 Teine ümbermaailamreis
Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 1965 aasta alguses ta külmetus ja pidi seetõttu jääma voodisse. 15.jaanuaril 1965. a tabas Churchilli teine rabandus ja Winston kaotas teadvuse. Sellest teada saades kogunesid rahvamassid tema Londonis asuva maja ette. teadvuseta lamas Churchill üle nädala ja ta suri üheksa päeva hiljem 90 aastasena. Rahvas jättis Suurbritannia päästjaga jumalaga 30 jaanuar sir Winston Churchill maeti st. martin`i kirikuaeda Oxfordshire`i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse. Sinna olid maetud ka tema vanemad ta oli ise oma matusetseremoonia ette planeerinud ja ta tahtis, et teda maetakse, kui sõdurit. Koos brittidega leinas kogu maailm ja usuti, et ka väikestele lastele jäi see sündmus eredalt mööda ja, et nad räägivad ka iidolist kunagi oma lastelastele. Mis täiesti erakordsest õnneseenest edasi sai, pole teada. Küll aga
Helene von Maydell oli sündinud 12. detsembril 1814 (oli seega 22-aastane). See daam pärines Eestimaalt. Helene (teda kutsuti Nellyks) kinkis oma abikaasale 3 tütart ja ühe poja. Helene suri pärast õnnetut abielu 15. detsembril 1843 29-aastasena. Pärast selle õitsva daami surma langes Alexander-Georg-Gottlieb kurvameelsusesse, tal tekkis elutüdimus. Tugev keha oli murdunud. Ta suri 14. oktoobril 1845 Viljandi mõisas ja maeti tema soovi kohaselt teise naise kõrvale Kõpu kirikuaeda. Alexander-Georg- Gottlieb von Stryki alustatud uue elumaja ehitamine ei jõudnud lõpule tema eluajal. Ta oli mõelnud, et tema noor abikaasa Helene peab seal pärast tema surma oma lesepõlve. Uus maja valmis alles 1847. aastal. See ongi tänaseni säilinud mõisahoone (nüüdne koolimaja) kaunis Kõpu pargis. Alexander-Otto ostis 25. augustil 1865 kihelkonnakohtunik Wilhelm von Wahli käest Sürgavere mõisast juurde kogu Metsküla. Selle maa väärtus oli 211 taalrit ehk 28 716 rubla
on asjades veel mõrasid. Ja tütar ei tulnud tagasi, Jürka pidi järgi minema ja me saame teada kohutavat asja. Maia jäi kas Antsu või Noore-Antsu läbi rasedaks kuna kõigil tesitel on suu kinni, mis siis veel saab seda põhjustada, kuid surm tuli läbi selle, et ta ise üritas aborti teha enda peal. Jürka luba Juulale süükandja kaela mjrda kui teada saab. See oli kirikuõpetaja ja jumala silmis suur patt tappa jumala õnnistuts ja sellepärast keeldus alguses ta Maiat matmast kirikuaeda. Kuid kui nägi Jürkat, Vanapaganat nutmas siis ehki ta oli varemast kogemusest neutraalne pisaratele siis praegu ta ei saanud ennast tagasi hoida, kui too thatis, et ta tütar taveasse saaks. Kirikuõpetja nagu mitte kindel olles oma mõjus küsis kas Jürka usub, et ta suudab Maia pattud andestada, ja see vastas kindlat jaatavalt mis motiveeris kirikuõpetajat. PEATÜKK NELITEIST Kui juba unustusesammal kasvas Maia haual tuli Kutsa koju ja rääkis, et see mis
et kas selline inimene saab üldse riiki juhtida. Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 1965 aasta alguses ta külmetus ja pidi seetõttu jääma voodisse. 15.jaanuaril 1965. a tabas Churchilli teine rabandus ja Winston kaotas teadvuse. Sellest teada saades kogunesid rahvamassid tema londonis asuva maja ette. teadvuseta lamas Churchill üle nädala ja ta suri üheksa päeva hiljem 90 aastasena. Rahvas jättis Suurbrittania päästjaga jumalaga 30 jaanuar sir winston churchill maeti st. martin`i kirikuaeda Oxfordshire`i, oma sünnipaiga Blenheim`i palee lähedusse. Sinna olid maetud ka tema vanemad ta oli ise oma matusetseremoonia ette planeerinud ja ta tahtis, et teda maetakse, kui sõdurit. Koos brittidega leinas kogu maailm ja usuti, et ka väikestele lastele jäi see sündmus eredalt mööda ja, et nad räägivad ka iidolist kunagi oma lastelastele. Mis täiesti erakordsest õnneseenest edasi sai, pole teada. Küll aga meenutatakse, et kui temalt
47. Fablioo poolitatud tekist Mees arvas, et vanaisa ülal pidamine on kulukas ja laseb pojal viia vanaisa õue ja anda kaasa hobusetekk tuule vastu. Laps lõikab teki pooleks ning isa läheb sellest marru, kuid poeg vastab vaid, et ma lõikasin teki katki, kuna sina saad ka kunagi vanaks ja ma pean siis sulle ka midagi kaasa andma . Isa muudab meelt ja vanaisa jääb koju . 48. Eesli testament Prantsusmaa peapiiskop saab teada, et üks piiskop on oma eesli matnud kirikuaeda, pühasse mulda. Peapiiskop saadab sõnumi piiskopile, et viimane põhjendaks oma tegu. Piiskop vastab, et eesel pärandas peapiiskopile 20 liivrit (tollal suur raha). Peapiiskop oli rahul, et saab raha ja lubas isegi piiskopi kodulinna tulles piiskopi eesli hauda õnnistada. Peapiiskop hoolis ainult rahast. 49. Svank üliõpilane paradiisis Õpilane reisis ringi, kõht tühi. Astub tallu, palub süüa ja naine on hästi lahke. Ära
Eriti halb oli olukord 1315. aasta näljahäda ajal, mil esines isegi kannibalismi. Maa uued valitsejad suhtusid eestlastesse umbusu ja ettevaatusega ka seetõttu, et nood jäid üldiselt oma hinges paganateks. Kõikjal Eestis ehitati küll kirikuid ja muinaskihelkondade asemele tekkisid kirikukihelkonnad, kuid vägisi midagi armsaks ei tee... Kirikud ehitati sageli vanadele hiiemägedele, et demonstreerida uue usu üleolekut. Pealegi tegi see eestlastele kirikus käimise ja surnute kirikuaeda matmise kergemaks - ikkagi harjunud koht, mis sest, et võõra usuga rüvetatud. Käija kirik Saaremaal.Enamik Eesti vanu maakirikuid ehitati algselt taoliste lihtsamahuliste kaitsekirikutena ja olid ohu korral pelgupaikadeks. Kellatornid ehitati neile palju hiljem. LINNAD. Täiesti uue nähtusena tekkisid Eestis 13. sajandil linnad: Tallinn, Tartu, Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ning Viljandi, 14
pidid valitsema mingisugused usulised kujutelmad · Teshik Tash Lähis-Ida koobasasulad, mille avastasid 1920ndatel Nõukogude arheoloogid, lapseluustik sarvedest panustega KROMANJOONLASED (1868), avastati prantsuse arheoloogide poolt Lartet'st, Crog Magnoni koopast. 5 luustikku. Selle lähedal asub ka Aurignaci koobas, kus veel rohkem taolisi luustikke 17. Pastor tahtis nad matta kirikuaeda! Kromanjoonlaste keskmine pikkus on 187 cm, kolju maht üle 1600 cm3 (mõnel suisa 1900 cm3). Nad elasid 30-40 000 aastat tagasi ehk kromanjoonlased ja neandertaallased olid koos elanud u 10 000 a, kui 30 000 a tagasi neandertaallased välja surid. · Kromanjoonlaste eelisteks on erinevate tööriistade kasutamise ja loomise oskus (paarkümmend erinevat) AVASTUSI INIMESE ARENGULOO VALLAS · 11.01.1988 avaldas Newsweek Homo sapiensi kujunemisloo. Molekulaarbioloogia
annaabi.ee 
