Kes ja kuidas säilitab kultuuri agraar-, industriaal-, ja postidustriaalses ühiskonnas? Agraarühiskonnas säilitab kultuuri usk, kohalikud inimesed. Olulisel kohal on kirik ja sealne kirikõpetaja, kes õpetab kultuuri, moraali. Kirikusse peavad inimesed minema iga pühapäev ja kohe on teada kui keegi puudub. Rahvast hoiab ühtsena üritused, mis on kõik kalendrialusel ja toovad inimesed kokku. Korraldatakse palju ise pidusid, seal lauldakse külaelust ja kiriklikest asjadest. Peod toimuvad oma talus, külas, kiigeplatsil, looduses, kuskile mujale ei mindud-puudus vajadus. Elatakse koos, pered on suured ja igaüks teeb tööd. Igal piirkonnal on oma kultuur, erisusi ei sallita, ollakse väliskultuuri vastu. Industriaalühiskonnas säilitab kultuuri ühiskond. Linnastutakse ja põllutöö väheneb. Inimesi kontrollib ühiskond, riigivalitsejatel tekkis rohkem võimu ja nad kontrollisid,
kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal M ayflow er saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu linud. Oma rangeid usuphimtteid ja kombestikku jrgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid vlja llitatud kik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud- koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, klades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, plvest plve. Sel moel muutus koraalide muusikaline klg tunduvalt rahvalikumaks. Kui Uus- Inglismaal arenesid laevaehitus, terasetstus, maakide kaevandamine, siis lunas silus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tle. Puritaanide tkusele vastandus lunaaristokraatide jude-elu ja pillamine. Kuigi nende perekonnad harrastasid muusikat, jeti ajaviitemuusika eest hoolitsemine sageli orjadest moodustatud ansamblite hooleks vi kutsuti
toita, siis nähti prostitutsioonis vallaliste meeste jaoks tarviklikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Neid pidasid nii gildid kui ka tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond üheskoos. Pidustustel oli tavaliselt kiriklik taust, kuid sageli kasvasid need kiriklikest raamidest välja. Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linna oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. Siis püüti võimalikult palju süüa, ei koguda rammu 40-päevaseks kurnavaks paastuks. Iga gild või tsunft osles karnevalil tavaliselt omaette üksusena, gildi- või tsunftivanemate juhatusel.kuna paastu ajal oli suguelu keelatud, siis olid vastlad ülemeelikud selleski vallas: rongkäigus kanti vahel frivoolseid maske ja
Neemiklinnuseks nimetati linnust,mis olid mäeseljaku neemikuna lõppvale otsale püstitatud linnus,kuhu püstitatu kunstlikke valle.Ringvall linnused oli linnsed mida ümbritsesid madalad vallid. Pilet nr.11 1.Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal-Liivisõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse olukorda ja enamik kogudsi oli jäänud ilma õpetajata nii Rootsi kuika Vene ajal.Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud. Loobuti kiriklikest traditsioonidest. Pastorite ja kirkuõpetajate haridus oli halb.Vene ajal aga kirikuelu paranes ja hakkas levima kirikuõpetajate seas pietism,mis püüdis uluselu elavdada. Pietistide teeneks tuleb lugeda ka luteri usu lähendamist rahvale. 2.Asva kultuur-Asva kultuur on läänepoolseimate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Pilet nr. 12 1
võimukandjate ja missal teenivate isikute jaoks. On harilikult rikkalikult skulptureeritud selja-ja käetugedega. dorsaal--a) kooritooli seljatugi, b) altarikapi tagasein. accoudoir--kooritooli käetugi misericordia--kooritoolistiku klapptoolist eenduv istumistugi, kasutamiseks kõrgemale vaimulikule kauakestvat püstiseismist nõudva jumalateenistuse ajal (võimaldas kõrges eas piiskoppidel tähelepandamatult istuda missa ajal). paramentika--teadus kiriklikest tekstiilidest, juhised nende valmistamiseks ja kasutamiseks. paramendid--kirikus ja kiriklikus teenistuses kasutatavad tekstiilid, eriti igasugused eesriided ja altarikatted. antependium--altari eesriie, mis katab altari kiriku sisemuse poole pööratud külge. Mõnikord ka otskülgi. altarikate--altari esikülge ja lauda kattev vaip. corporale--nelinurkne linake, tihti hinnaliste pitsidega,millele asetatakse liturgilised riistad altaril, hoitakse erilises tärgeldatud taskus--bursas.
Inimese lunaraha või trahv inimese eest, inimese väärtus määratakse rahas, nt Gotlandi mehe lunaraha 3 marka kulda. Meheraha väärtuses avaldub kannatanu sotsiaalne väärtus vastavalt arhailise ja keskaja väärtushinnangutee Õigusteaduse sünd ülikoolides. Kanooniline õigus on kiriku õigusvõim, mis mingil hetkle hakkas liikuma ka väljaspoole kkirikut ning vaimulike seisust. Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest, mis algselt olid pühakirjast tulenevad ettekirjutused, aga 8—9. sajandil ka juba paavsti bullad. . U.1140 koostas Gratianus “Corpus iuiris canonici” kus oli süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus, aktsepteeritav nimetus on ka decretum gratianus. ORDAALID jumalaotsused, keskaegse kohtuprotsessi võted, mille kohaselt validlevate poolte
keelse kooli 325 aastapäeva.10 Forseliuse seminar kestis kõigest neli aastat. Pärast Rootsi kuningalt volituste saamist talurahva koolide asutamiseks ja rahvahariduse korraldamiseks inspektori kohtade loomist Eesti ja Liivimaale, hukkub Forselius Läänemere lainetes. Forseliuse pärand on vaieldamatult Eesti haridusloo üks liikumapanevaid jõude. Eesti rahvakooli algusega seostatakse just B. G. Forseliust. Siit edasi on hariduse areng juba sujuvam, kuigi pikalt ei saada lahti kiriklikest stampidest. Nii võib tänapäeval naljakana tunduda 1774 aastal välja antud instruktsioon, kus kohustatakse kirikueestseisjaid valima koolmeistriteks neid talupoegi, kellel hea lauluhääl ja lauluoskus. Eestikeelse kirja ja õpetussõna vajalikkus aga ei kao siitmailt enam. Nii Ilmub 1782 üks esimesi eestikeelseid juturaamatuid, Kiikla mõisa koduõpetaja, Tallinna Gümnaasiumi hilisema professori Friedrich Gustav Arveliuse ,,Üks Kaunis Jutto- ja
· Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval teisejärguline. · Eriti tauniv oli kirik liigkasuvõtmisse kõrge protsendiga raha laenamisse, mis viivat põrgupiinadesse. · Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele. 3. Linnakultuur ja linnakirjandus a. Pidustused: · Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased. · Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest. b. Vastlakarneval varakevadist paastu algust tähistav üritus: · Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu. · Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli suguelu keelatud. · Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn. c. Müsteeriumid kiriklikud näitemängud: · Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel.
parimal juhul suulise rahvakultuuri tõlgendus, mitte kajastus. • Tema käsitus karnevalist ei vasta päriselt ajaloolisele tegelikkusele, vaid esitab väga lihtsustatud mudeli karnevalist Aron Gurevitš (1924–2006) • Katse kaardistada keskaja Euroopa rahvakultuuri erinevaid tahke. • Peamised teemad: ◦ pühakutekultus ◦ teispoolsususkumused ◦ rahvausk ◦ groteskne kirjandus • Lähtub veendumusest, et kiriklikest ja ladinakeelsetest tekstidest on võimalik välja sõeluda lihtrahva uskumusi. • Hiline Aron Gurevitš: rahvakultuuri asemel võiks rääkida kõrgest ja madalast kultuurist Peter Burke (sünd. 1937) • Esimesi katseid kaardistada Euroopa rahvakultuuri erinevaid tahke ajavahemikus 1500– 1800. • Keskendub eeskätt rahvakultuuri kandjatele ja vahendajatele ning rahvakultuuri arengule ja muutustele. • Peamised teemad: ◦ karneval
Luterlaste arvuks käesoleval hetkel võib hinnata 250 000, teisi sõnu iga neljas eestlane on ristitud luterlikus kirikus."26 Näiteks 1922. aastal sündis Vara koguduses 136 last (60 poissi, 76 tüdrukut - kes ilmselt kõik ristiti, sest teade käib koguduse, mitte valla kohta), laulatati 44 paari ning surnuid oli 131. Kokku oli koguduses 7738 liiget. 27 Nüüdisajal on vald oluliselt suurem, aga kogudus üle saja korra väiksem! Vara koguduse liikmetest ja kiriklikest perega seotud talitustest 21. sajandi algusaastatel annab ülevaate järgnev tabel. 28 Vara Annetaja- Hingi Teenistusi peeti Armulauale võeti Ristiti Leeritati Laulatati Maeti kogudus liikmed 2002 62 77 30 137 6 11 1 5 2003 78 78 21 121 5 4 0 8
Vahepassaažid inkvisitsiooni koleduste kohta süvendavad kiriku kui ühiskonnaohtliku organisatsiooni mainet. Tänapäevase kiriku kohta antakse teada kõikvõimalikest skandaalidest ja omavahelistest nägelemistest, tuuakse esile õpetuslikud ebakõlad (harvem). Ateismi teaduslikkuse tagab kiriku “imede” (taas kohustuslikult jutumärkides) lahtiseletamine - lemmiknäited käivad hõbeda vettpuhastava toime ja nutvate madonnade kohta. Kiriklikest skandaalidest on eelistatud umbmäärased N. provintsi juhtumid, kus usku pöördunud inimesed oma õõvastavad tegusid on teinud, ent esineb ka kohalikke näiteid, mis muutusid sagedasemateks 60ndatel aastatel. Sellised näited kordusid tihti üks-ühele, ühes ateistlikus raamatus näitena toodule viidati järgmises teoses, sama toimus kolmanda teosega, tihti kasutatakse isegi samu illustreerivaid fotosid jne. Lõbusa vahepalana: vulgaarateistlikku kirjandust läbivaks märgiks sõna
Meie vs teised. · Maksimaalselt kasutatakse moodsat tehnoloogiat. · Fundamentalism modernismi sünnitis, sest on tekkinud modernismi ja traditsionaalkultuuri kokkupõrkel. NB! Kõik sellised kokkupõrked pole veel fundamentalistlikud. Organiseerimata religioon: vabas vormis religioon. Erikujud. Organiseeritud ja organiseerimata religioonil hakati vahet tegema 1960.-1970. aastail, mil kiriklikest institutsioonidest täiesti erinevat religiooni tähele panema hakati. Rahvausund on ametliku religiooni kõrval kogu aeg olemas olnud. Traditsiooniliselt tähendas see amtliku religiooni rahva seas levinud tõlgendusi (selle poolest on rikkaim katoliku kirik), mis sisaldasid mitteametliku usu elemente. Reformatsiooni eesmärk: usu puhastamine sellest kahjulikust ebausust. Eestis võitles nn ebausu kommete (st rahvausu) vastu aktiivselt vennastekoguduse liikumine. 19
aastal koos perekondadega purjekal "M ayflow er" saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus-Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu läinud. Oma rangeid usupõhimõtteid ja kombestikku järgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid välja lülitatud kõik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud-koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, kõlades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, põlvest põlve. Sel moel muutus koraalide muusikaline külg tunduvalt rahvalikumaks. Kui Uus-Inglismaal arenesid laevaehitus, terasetööstus, maakide kaevandamine, siis lõunas säilus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tööle. Puritaanide töökusele vastandus lõunaaristokraatide jõude-elu ja pillamine. Kuigi nende perekonnad harrastasid muusikat, jäeti ajaviitemuusika eest hoolitsemine sageli orjadest
kriitika: ☼ must ja valge vastandus ☼ kas Rabelais on rahvakultuuri esindaja? - Bahtin muutis Rabelais’i rahvakultuuri esindajaks ☼ kasutas rohkem ilukirjandustekste kui rahvakultuuri allikaid ☼ karneval - lihtsustatud mudel, liialdas karnevali tähtsusega Aron Gurevitš (1924-2006) ☼ keskaja uurija ☼ “Keskaja rahvakultuuri probleeme” – otsis rahvakeelseid tekste ☼ “rahvakult asemel võiks rääkida kõrgest ja madalast kultuurist” ☼ lähtub veendumusest, et kiriklikest ja ladinakeelsetest tekstidest on võimalik välja sõeluda lihtrahva uskumusi. Peter Burke (1937) ☼ “Rahvakultuur varauusaegses Euroopas” – esimestest katsetest uurida Bahtini: kes seda rahvakultuuri kannab? ☼ “Rahvakultuur varauusaegses Euroopas”: keskendub eeskätt rahvakultuuri kandjatele ja vahendajatele ning rahvakultuuri arengule ja muutustele. Jean-Claude Schmitt (1946) ☼ “Püha hurdakoer” - 13. sajandi klassikalise juhtumiuuring uskumusest
Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval teisejärguline. Eriti tauniv oli kirik liigkasuvõtmisse kõrge protsendiga raha laenamisse, mis viivat põrgupiinadesse. Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele. Linnakultuur ja linnakirjandus Pidustused: Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased. Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest. Vastlakarneval varakevadist paastu algust tähistav üritus: Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu. Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli suguelu keelatud. Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn. Müsteeriumid kiriklikud näitemängud: Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel.
Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval teisejärguline. Eriti tauniv oli kirik liigkasuvõtmisse kõrge protsendiga raha laenamisse, mis viivat põrgupiinadesse. Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele. Linnakultuur ja linnakirjandus Pidustused: Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased. Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest. Vastlakarneval varakevadist paastu algust tähistav üritus: Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu. Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli suguelu keelatud. Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn. Müsteeriumid kiriklikud näitemängud: Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel.
Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval teisejärguline. Eriti tauniv oli kirik liigkasuvõtmisse – kõrge protsendiga raha laenamisse, mis viivat põrgupiinadesse. Nii mõnigi pankur annetas hinge päästmiseks enne surma oma varanduse vaestele. Linnakultuur ja linnakirjandus Pidustused: Eraldi gildi- ja tsunftisisesed ning ülelinnased. Kasvasid sageli välja kiriklikest traditsioonidest. Vastlakarneval – varakevadist paastu algust tähistav üritus: Püüti palju süüa enne 40-päevalist paastu. Karnevali rongkäigus kanti lõbusaid maske ja lauldi siivutuid laule, kuna paastu ajal oli suguelu keelatud. Kanti ette ka koomilisi näitemänge turuplatsil, gildihoones jn. Müsteeriumid – kiriklikud näitemängud: Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge Piibli teemadel.
saa lahku minna: mõistus aitab uskuda ja usk mõista. Küll aga sellistel puhkudel kuhu mõistus ei küüni tuleb loota usule. Katoliku kirik aktsepteeris selle 14.saj ning sellest sai ametlik õpetus Ilmalik kultuur Rüütlikultuur ja linnakultuur. Kirjanduslikult olid rüütlikultuuris populaarsemad 3 zanrit: Rüütlilaul, Rüütliromaan, Trubatuuride luule. Linnakultuuris kujunes välja nt Rebase romaan värrsides valmilik süzee, mida näideldi loomanahkades ja linnateater koosnes kiriklikest etendustest, seal hakati ministeeriumide raames teatrit tegema sealt tuli ministeerium = müsteerium, keskajal 6 tähendas erinevalt antiigitähendusest müsteerium teatrietendust. Linnakultuuri juurde kuulusid ka erinevad pidustused, ronkkäigud jne. Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli üheltpoolt 12,13.saj poliitiliselt killustatud Venemaa Läänepool Vene
karistusviisina vangistamist ei kasutatud. Hiliste Karaolingide ajal õigusnormide kirjapanemine lakkab. Valitseja otsustab ise ja otsuse täideviimine sõltub temast endast. Pfalz maa ala, kus kuningas riigis ringirändamise ajal peatus. Kuningal endal oma perekonna valdused ja riigi valdused, mida ta saab kasutada kuningaks valimisel. Kui kuningas reisib pole tal arhiivi, raamatukogu seega on mälu tähtis. Kuninga administratsiooni tugevnemine. Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest. 15 Kirikus kogu aeg olnud kirjalikkultuur. 12. sajandil saab paavstidest pea Euroopa õiguse mõttes. Kirikuõigus lähtub pühakirjast, kirikuisade ütlustest ja varakristlikest kontsiilidest. 1140. a paiku Bolognas koostas jurist kogu "Corpus juris Canonis" ( decretum gratsianus), kus süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus. 12. saj hakatakse uuesti tundmaõppima rooma õigust (Justianus lasi 6. saj tõlkida, Justianuse koodeks)
annaabi.ee 
