Ohtlikud gaasid Kristian Raus Viimsi Keskkool 10b Ammoniaak Ammoniaak on omapärase terava (kirbe) lõhnaga gaas, mis on suures koguses mürgine. Ta võib põhjustada hingamislihaste krampi. Tema vesilahust kasutatakse nuuskpiiritusena minestanud inimese teadvusele toomiseks. Ammoniaaki kasutatakse näiteks väetiste ja lõhkeainete tootmiseks ning külmutusseadmeis. Teda tekib ka põllumajanduses loomade ja lindude väljaheidete (nt uriinis kusiaine) lagunemisel. Vääveldioksiid Vaaveldioksiid on terava lõhnaga gaas. Tema lõhna on võimalik
* Noored lehed on karvased, vanad lehed siledad ja paljad * Pihlakal on valged pisikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse, mis asuvad okste otsas * Õitel on tugev eriline lõhn * Õies on emakatümbritsev õiepõhi arenenudõietupest ja õiekroonist. Tolmukaid ja emakaid on palju ning nad asuvad kolmes reas * Vili on kerajas väikeste seemnetega õun. Noorelt on see rohekas, küpsedes muutub algul oranziks ja siis erepunaseks * Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Liigid Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid: v harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) v pooppuu (Sorbus intermedia) v tuhkpihlakas (Sorbus aria) Harilik Pihlakas Tuhkpihlakas Pooppuu Kasutamine Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid
inimestele. Kui istutada puu tugevalt soostunud alale, nagu seda tehti Kaukaasias, võib saavutada kahekordse tulemuse : kuivendada maapinda ja küllastada õhku lenduvate eeterlike õlidega. Lisaks sellele ei talu eukalüpti lõhna moskiitod (malaaria levitajad) ja sääsed. On pandud tähele, et õitsvalt eukalüptilt mett korjavad mesilased ei haigestu ise ning nende poolt kojatud meel on suurepärane tervistav toime. Eukalüpti õli aroom : hele, jahutav, vaigulis-kirbe, selge, terav, läbitungiv. Tonaalsuse varjundid : ülemine külm, piparmüntjas-kampriline; keskmine alkohoolse aseptiku nüanss; alumine sulanud lumi. Toime: 1.Tugevdab immuunsüsteemi. Aitab kiiresti taastuda pärast stressi või läbipõetud haigusi. Kergendab joomisejärgset kaatrisündroomi (,,pohmelli"). 2.On toimiv vahend peavalu korral, mis on tingitud lämbest õhust, hüpodünaamiast (vähesest liikumisest) ja väsimusest. 3
· Aldehüüdide nimi koosneb süsivesinikku vastava nimestusest ja sõnalõppust AAL HCHO Metanaal CH3CHO Etanaal C2H5CHO Propanaal C3H7CHO Butanaal C4H9CHO Pentanaal C5H11CHO Heksanaal C6H13CHO Heptanaal C7H15CHO Oktanaal C8H17CHO - Nonanaal C9H19CHO Dekanaal Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Füüsikalised omadused · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Kergesti lenduvad ühendid · Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga · Aldehüüdide keemis temperatuur kasvab molekulaarmassiga suurenemisega. · Päris mürgised · Võivad organismis koguneda ! Aldehüüdid häirivad silmade ja hingamisteede limaskesta. Effekt sõltub molekulaarmassist, mida väksem, seda suurem härimis effekt, küllastumata aldehüüdid on mürgisemad kui küllastunud. Keemilised omadused: Astuvad liitumis reaktsiooni H2 ga HCHO + H2 -> H3C-OH (metanool)
wikipedia.org/wiki/Ald eh%C3%BC%C3%BCdid#/media/File:Al ehyde2.png Aldehüüdid · Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. metanaal HCHO etanaal CH3CHO Aldehüüdid · Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. · Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Aldehüüdid · Metanaal moodustub organismis metanooli oksüdeerimisel. Mürgilise omadusega, negatiivselt mõjutab silmi, hingamisteid, suguelundeid,nahka ja ka kesknärvisüsteemi. · Etanaal on õhu saastaja suitsetamisel ja põlemisel. Ketoonid · Ketorühmas on karbonüülrühm seotud kahe C aatomiga. · Ketoonid ketorühma sisaldavad ühendid.
õigesti faktile, et mitte iga vein ei muutu ajaga paremaks, vaid ikka hea (loe: väga kvaliteetne) vein. VALMISTAMINE Pressimine Pressimise eesmärk on saada marjast kätte mahl ja viljaliha. See protsess aitab kaasa pärmiseene paljunemisele, värvainete eraldumisele ja virde õhustumisele. Kivide eraldamine Kivide eraldamine toimub samaaegselt pressimisega, see seisneb eemaldatud marjade eraldamisest kividest ja kobaratest, mis aitab vältida kirbe maitse teket ja piirituse kadu. Töötlemine väävliga Toimub suuremas või vähemas mahus, olenevalt saagi sanitaarsest seisundist. Mahla valamine Selitamine See on marjaosade valikuline eraldamine, mida kasutatakse veinile aroomi ja maitse andmiseks. (viinamarja koores ja kivides on aineid, mis võivad anda veinile ravimile sarnaneva kibeda maitse). Selitada tuleb ettevaatlikult, et mitte esile kutsuda nende komponentide lagundamist.
Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja lipiidides) ei ole aldehüüdid levinud, arvatavasti aldehüüdrühma suure keemilise aktiivsuse tõttu. Enamik suhkruid on siiski aldehüüdide derivaadid
Kultuur ja kultuuritegelased Kirjandus ja laululood Cornelise muusika tunnusjooned Vreeswijki muusika on inspireeritud põhiliselt jazzist ja bluesist. Eeskuju võttis Cornelis ka Fakte Cornelisest Prantsuse helilooja Brasensi loomingust. Ta kirjutas palju ballaade, lisaks veel bluesi ja - Ka ta poeg tegeleb muusikaga ning on välja sambat. Cornelise looming on kirbe ja absurdne. lasknud ühe albumi. Vreeswijki muusika on täis rõõmu ja lootust, aga samas on ta loomingus palju ühiskonnakriitilisust. -On loodud ka temanimeline selts (Cornelis Eriti oluline osa on Vreeswijki teostes sõnadel, Vreeswijksällskapet), asutatud 1987. aastal. mida peetakse ühtedeks maailma parimateks. Pilt3. ,,Vreeswi jki esimene album -Stockholmis on avatud temanimeline muuseum
Akroleiinproov: Teooria: Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid glütserooli sisaldavad lipiidid mitte. Töö käik: Kuiva katseklaasi panin 1 g NaHSO4 ja lisasin veidi taimeõli. Kuumutasin katseklaasi gaasipõletil tõmbekapis kuni sool sulas ja segu tumenes. Tulemus: Eraldus kirbe kärsahais, segu muutus pruuniks. Järeldus: Taimeõlis sisaldub glütserool. Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides: Teooria: Küllastumata rasvhappeid saab lipiidides detekteerida reaktsioonil halogeniididega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid, säilib reaktsioonil broomiga broomile iseloomulik pruun värvus (lahjeneb), kui sisaldab küllastumata rasvhappeid, muutub proov liitumisreaktsiooni tõttu värvituks. Töö käik:
VÜRTSID Gristi Adrat TTP-10 Vürtside ja Ürtide vahe "Vürtsid on tavaliselt troopilistel alade taimedest saadavad ained, mille maitse on suuremal või vähemal määral aromaatne, kirbe või terav. Ürdid on aga jaheda või külma ilmastikuga maade rohttaimed, mida tihti kasvatatakse taimekasvandustes. Euroopasse toodi vürtsid keskaja alguses, neid oli vaja peitmaks tolleaegsete roogade halba lehka. Vürtse müüakse tervete ja jahvatatutena, soovitatav osta terveid vürtse ning neid enne kasutamist jahvatada. Tihti tuleb vürtse algul röstida või õlis kuumutada, et nende maitse paremini esile tuleks. Eriti oluline on see india vürtside puhul.
Pilvik Seen kasvab Eestis koos kasega kaasikutes, kase-segametsades ja rabades. Lõuna-Eestis sagedasem. Levinud juulist oktoobrini.Seen on noorelt erkkollane, vanemana hallikaskollane. Kübara läbimõõt on 5...10 cm. Kübar on alguses kumer, hiljem lame ja nõgus. Jalg on kõva, noorelt valge, mõnikord kollakas.Viljaliha on valge, seistes muutub kollakaks, seejärel halliks.Kollast pilvikut võib süüa ilma kupatamata. Seent võib külmutada või kuivatada. Pilviku sordid: Kirbe pilvik,ere pilvik ,kase pilvik,mahe pilvik,kollane pilvik. Seenemürgitus Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Kindlasti on toime käes vähemalt tunni jooksul jumalikke nägemusi ootaval punase kärbseseene tarvitajal
Prk Gymnopilus - Tulinutt sp. Sgk Tricholomataceae Nuijalglehtrik Clitocybe clavipes Tavalehtrik Clitocybe gibba Kimpkõrges Connopus acervatus Narmaskõrges Collybia cirrhat Mugulkõrges Collybia tuberosa Harilik metskõrges Gymnopus dryophilus Kirbe metskõrges Gymnopus peronatus Männiheinik Tricholoma caligatum Hobuheinik Tricholoma equestre Kelluk-nabaseen Xeromphalina campanella Punakas puiduheinik Tricholomopsis rutilans sp. Tricholoma Selts Boletales Sgk Boletaceae Pruun sametpuravik Boletus badius
88) paekivi-karbonaatkivimi rahvapärane nimetus 89) lubjakivi-valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim CaCO3 90) kips-üks sulfaatsetest vett sisaldav mineraalidest.CaSO4·2H2 91) boksiit-Al2O3, on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist 92) magnetiit-on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal. Fe3O4 93) rauatagi-Raua kuumutamisel moodustub raua pinnale (Fe3 O4 ) kiht 94) ammoniaak- NH3- on omapärase kirbe lõhnaga gaasiline lämmastiku ja vesiniku ühend. 95) Silikaat-SiO3, mineraal 96) ammoniaakhüdraat- ammoniaagi lahustumisel vees. NH3 * H2O 97) teras-sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku. 98) malm-rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku 99) pronks-vase ja tina sulam 100) duralumiinium-alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,25,7% vaske ja 0,2%2,7%magneesiumi. 101) Messing-vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki.
kahjustuda võivad ka munasarjad *lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. Ammoniaak (Ammonia - wc puhastis) Ammoniaaki kasutatakse peamiselt väetiste, lõhkeainete ja polümeeride tootmisel. Looduses tekib orgaaniliste ainete lagunemisel. Laboris saadakse ammooniumsooladest. Ammoniaak on vees hästi lahustuv, läbipaistev, kirbe lõhnaga söövitav leeliseline aine, mille keemiline valem on NH3. Õhust kergem mürgine gaas. Vees lahustub väga hästi. Tema 10%-list vesilahust nim. nuuskpiirituseks. Juuksevärvides kasutatakse ammoniaaki selleks, et juuksekarva paisutada ja soomuskihti avada. Ammoniaak on väga oluline lähteaine keemiatööstuses. 2004. aastal toodeti maailmas ligi 110 miljonit tonni ammoniaaki, millest 80% kasutati lämmastikväetiste tootmiseks. Puhas ammoniaak on väga mürgine ja lausa surmav
tarvitatakse vürtsina, eriti saia- ja riisitoitude valmistamisel. Safran on ka õunasort. Kurkum Kurkum on kollajuure perekonda kuuluvate taimeliikide lihavast risoomist saadav kollakas pulber, mis on väga levinud paljudes Aasia köökides. Kurkumit on kasutatud juba tuhandeid aastaid. Euroopasse tõid selle Araabia kaupmehed. Kollajuure risoomi müükase harva toorena, tavaliselt on see eelnevat keedetud ja kuivatatult pulbriks jahvatatud. Väga tugeva aroomiga, kirbe vürts meenutab ingverit. Kurkum sisaldab eeterlike õlisid ja kollast värvainet kurkumiini, mis on peaaegu identne india köögi peamises vürtsis safranis leiduva glükosiidiga. Kurkumit on nimetatud ka "india safraniks". Väljaspool india kööki kasutataksegi kurkumist safrani odava asendajana, mis annab toitudele meeldiva õrnkollase värvi. Eriti tähtis on see karrisegudes, mis peavad olema kindlat värvi. Kurkumit lisatakse mitmesugustele poodides müüdavatele segudele ka
................................ 8 Sissejuhatus Maitseained on laiemas mõttes kõik ained, mida me lisame toidule, et anda sellele paremat maitset ja lõhna. Kitsamas mõttes on maitseained vürtsitaimede aromaatsed osad, mida tarvitatakse värskelt või kuivatatult. [kalev.ee] Vürtse kasutatakse äärmiselt paljude, nii soolaste kui magusate roogade maitsestamisel. Vürtsid on tavaliselt troopiliste alade taimedest saadavad ained, mille maitse on suuremal või vähemal määral aromaatne, kirbe või terav. Nimi ise tuleb saksa murdekeelsest sõnast Wurz. [Renate Kissel, 2001, lk.16] Klassikalisi ehk ehtsad vürtse, nagu nelk, pipar, kaneel, tarvitatakse ainult kuivatatult. Need säilivad üsna kaua, on kergesti transporditavad ja kasutatakse kogu maailmas. Tihti tuleb vürtse algul röstida või õlis kuumutada, et nende maitse paremini esile tuleks. Eriti oluline on see India vürtside puhul. Enamik ehtsaid vürtse on troopilise või lähistroopilise päritoluga
Ploomiäädikas ehk UME-SU – See Jaapani delikatess polegi tegelikult õige äädikas, vaid pigem vedelik, mis on välja pigistatud soolas ja shiso lehtedes marineeritud hapudest ja toorestest umeboshi ploomidest. Kui mainida teist eksitust, siis on ploomid tegelikult aprikoosid, prunu mume. Kena, vara õitsev ja külmale vastupidav aprikoosipuu on Jaapanis soosituim bonsai- ja ehispuu. Hiinast pärit puu on kasvanud Jaapanis 1300 aastat. Väga soolast, magusa ja kirbe tsitrusehõnguga, kirsi lõhnaga ja kauni roosa tooniga ploomiäädikat lisatakse salatikastmetele ja soustidele, hautistele, suppidele ning aurutatud aedviljadele vahetult enne serveerimist. Ravimtaimedega tegelevad inimesed soovitavad ploomiäädikat tarbida selle raviomaduse tõttu, kuna see eemaldab piimhapet, muudab seedesüsteemi leeliselisemaks, leevendab seedehäireid ja tugevdab verd. Veiniäädikas – nagu nimest selgub, siis valmistatakse veiniäädikat, valgest,
linnuliha). http://et.wikipedia.org/wiki/Vanill . Vanilli kvaliteet sõltub suurel määral töötlemisest.Rahvusvahelisel turul hinnatakse vanilli kvaliteeti kaheksapallise skaala alusel, kusjuures arvestatakse nii vanilli looduslikke kui ka töötlemise ajal kujunennud omadusi. . (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Safran Safran on arvatavalt pärit Väike- Aasiast. Safraniõied korjatakse käsitsi ning kuivatatakse. Lõhn on kirbe, maitse mõrkjas. Safranit kasutatakse toidu maitsestamiseks ja kuldkollaka värvi andmiseks. http://et.wikipedia.org/wiki/Safran Valmis Safran kujtab endast veidi õlist massi , mis koosneb omavahel põimunnud tumepruunikaspunaastest ning helekollasest habrastest niidikestest.Mida vähem on massis helekollaseid niidikesi (tolmukaid), seda parem on maitseaine.Teiste vürtsidega sobib safran halvasti , ta kuulub ainult mõnede vürtsisegude koostisse.Safran on väga tugeva maitsega
asutaja auks. 1999 a. oktoober - esitleti konjakit "Timeless", mis on segu üheteistkümnest parimast 20. sajandi eau-de-vie´st, et tähistada uue aastatuhande saabumist. 2000 a. - toodi turule 3 single distillery konjakit: Camp Romain, Izambard ja Le Peu. Konjaki tootmine Hennessy kasutab oma konjakite valmistamiseks ainult nelja parema piirkonna viinamarjadest destilleeritud eau-de-vie´sid: 1. Grande Champagne - eau-de-vie on kirbe, täidlane ja vimsa buketiga, kus on tugev veini ja lillede aroom. Kogu bukett areneb välja pika küpsemisperioodi jooksul. 2. Petite Champagne - eau-de-vie on kompleksne, sooja aroomi buketi ja viinamarjaliha nüansiga maitses. Maitse- ja aroomikomponendid arenevad täielikult välja pika küpsemise järel. 3. Borderies - väikseim kasvuala kogu regioonis annab ümara, pehme eau-de-vie, mis on eriti hinnatud oma kannikese nüansi poolest. 4
Tähk on rippuv ja algul 4–8 cm pikk, aga sedamööda, kuidas viljad küpsevad, kasvab see 7–15 cm pikkuseks. Pipral on luuvili, mille läbimõõt on umbes 5 mm. Küpselt on see tumepunane ja nagu teisteski luuviljades, on selleski üksainus seeme. Õisikus on 20–30 vilja ja koristama hakatakse neid siis, kui täha alusel hakkavad esimesed viljad punaseks muutuma, aga enne seda, kui viljad on täielikult valminud. Kui viljadel lastakse valmida, kaotavad need kirbe maitse ja varisevad. Valminud pipraviljad säilivad halvasti. 6 Viljad kuivatatakse päikese käes. Pipraid saab kuivatada ka kuivatis. Need viljad, millest tahetakse saada musti piprateri, kupatatakse enne kuivatamist. Kupatamine puhastab viljad, purustab rakukestad viljas ja kiirendab pruunistavate ensüümide tööd kuivatamise ajal.
mesi. Tume mesi, nt kanarbiku- ja lehemesi, on aga tervislikum, sest selles on rikkalikumalt rauda, vitamiine, valke ja vabu orgaanilisi happeid. Kõige tugevatoimelisemaks ja väärtuslikumaks aga peetakse ravimtaimedelt kogutud mett. · Õietolm Rahvameditsiin kiidab õietolmu kui nooruse säilitajat ja tervise tugevdajat. Peavalude, unetuse ja üldise väsimuse peletamiseks võtke ette õietolmu ravikuur. Õietolmul on meeldiv, kirbe varjundiga magushapu maitse. Neile, kes sageli põevad, soovitavad loodusravijad võtta õietolmu stimuleeriva vahendina kuu aja jooksul 23 korda päevas pool teelusikatäit. · Suir Suir on mee ja mesilase süljega kääritatud õietolm. Selles on kaks korda rohkem suhkruid, kaks korda vähem rasvu ja veidi vähem kergesti omastatavaid valke ja mineraalaineid kui looduslikus õietolmus. Mesilasema toitepiim
on terviklik protsess, kus ei ole tähtsamaid ega vähemtähtsaid staadiume. Ülalkirjeldatud viski lõhnade ja maitsete kirjeldamise moodus ei ole loomulikult ainus ja kõikehõlmav. Paljud viskiasjatundjad kasutavad lihtsamat, tundel ja aistingul põhinevat jaotust, milles ei ole, erinevalt eelpoolkirjeldatust, vihjeid lõhna- ja maitsenüansi päritolule. Selles on 15 põhirühma: teravili, puuvili, lilled, magus, hapukas, vanilje, karamell, pähklid, puu, suits, kirbe, kalk, seebine, väävline, hallituse nüanss. Phillip Hilis Soti linnaseviski ühingust (The Scotch Malt Whisky Society) on koostanud oma viskiratta, kus on koos nii maitsed (2 põhijaotust ja 7 alajaotust) kui ka lõhnad (kokku 14 jaotust). Lõhnad on ta jaganud ergemini ja raskemini tajutavaks. Kergem on tajuda näiteks suitsuseid (turvas, fenoolid, arstirohud), puuviljaseid (õunad, pirnid, banaanid), lillelisi
alkaanid, terpeenid jms). LOÜ-ühendid siseõhus on pärit peamiselt ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, kuid ka välisõhust (heitgaasid) ja majapidamistöödest (puhastusained). Mõju tervisele Ühendid põhjustavad nii ägedaid haigussümptomeid kui ka kroonilisi haigusi. Põhilised sümptomid on silmade ja hingamisteede ärritus, pisaratevool ning öine õhupuudus. Suurte annuste korral avaldub ühendite narkootiline toime. Formaldehüüdid on värvitu lenduv kirbe lõhnaga gaas. Peamine allikas kodus on puitlaastplaatidest viimistlus (paneelid) ning mööbel. Happe mõjul kõvenevad lakid, värvid, pinnatöötlemisvahendid, tekstiilid ja põrandakattevaibad võivad sisaldada formaldehüüde, kust see eraldub siseõhku. Formaldehüüd pärineb ka tubakasuitsust, põletamise gaasidest ja desinfektsioonivahenditest. Mõju tervisele Kahjulik tervisemõju tekib aine auru sissehingamisel ja temaga otsesel kokkupuutumisel
nispetsialistid tavatsevad mõõta järel- mis annab veinile suud parkiva ja kui- maitse pikkust sekundites, näiteks 8, vatava iseärasuse. Omane pigem täid- 10, 15 sekundit, aga sellega ei pea en- lastele kui õhukestele veinidele. Vei- nast vaevama. ni laagerdudes tanniin pehmeneb, nii et omane eeskätt noortele veinidele. Li- kirbe – veinis on palju hapet, vürtsi või saks marjast pärinevale parkainele võib parkainet, aga vähe mahlakust. veinis olla ka tammevaadist tulenevat lame – veinis on vähe hapet ja tal puu- puiduparki. dub tarvilik maitseulatus. täidlane – vein, mis on tiheda konsis-
valmistab nende määramine isegi spetsialistidele raskusi. Tegu on tuntud ja hinnatud söögiseentega. Üldiselt saab pilvikud maitse alusel jagada kolme rühma: mahedamaitselised liigid, mida saab metsavärskelt toiduks valmistada, kibekad, mida on enne söömist vaja kupatada, ning ebameeldiva kopitanud lõhna ja maitsega liigid, mida ei saagi süüa. Ohtlikult mürgiseid liike meie pilvikute seas ei esine. On küll 34 üksikuid kirbe maitsega liike, mis metsavärskelt sööduna võivad seedehäireid põhjustada, kuid nende probleemne mõju kaob kupatamisel. Ei ole kaitsealune liik. Aastasada jooksul lubas loodus inimesel üles leida palju mõjusaid ravimtaimi ning avastada ravimisviise, mille tõhusust tänapäevalgi tunnustatakse. Ka seentega ravimisel ehk fungoteraapial on kindel koht rahvameditsiinis. Kaasaja arstiteadus on kindlaks teinud, et seene
I kategooria seened: võrk-, kase-, harilik-, männi-kivipuravik, taker-, porgand-, tõmmu-, valge-, kolla-, kase-, tavariisikas, kitsemampel, kuiv pilvik ja triibuline heinik. II kategooria seened: kuuse-, karvane riisikas, sügis-limanutt, haava-, kase-, pomerants-, palupuravik, lamba-, kuld-, või-, liivtatik. III kategooria: harilik kukeseen, timpnarmik, lepa-, haava-, kahkjas-, hallipiimane riisikas, pruun kobarheinik, kollane harik, mustjas- kase-, ruske-, hõim-, tuhmuv-, kirbe- kollane-, soo-, kahkjas- kuuse-, mage-, veinpunane-, ere pilvik, pruun-, rohekas sametpuravik. IV kategooria seened: männiliimik, sinijalg-, limavöödik, pihkane liimik, oliiv-limanutt, oranz-, männiriisikas, punajalg-, verev pilvik, harilik põdramokk, lehmatatik. PUUDE KÕRVALPRODUKTIDE VARUMINE TÕRV Ülevaade traditsionaalsest kasutusest 16. 18. sajandini tegeles tõrvaajamisega peamiselt talurahvas. 19. sajandil hakati sellega hoogsalt tegelema ka paljudes mõisates. 20
Eesti kõrgeimad pihlakad ulatuvad isegi 20 m. Tüve läbimõõt kuni 40 m. Kevadel rohkeõielised suured õisikud, sügisel oranzikad õunviljad. Pihlakal on valged pisikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse, mis asuvad okste otsas. Õitel on tugev eriline lõhn. Tolmukaid ja emakaid on palju ning nad asuvad kolmes reas. Vili on kerajas väikeste seemnetega õun. Noorelt on see rohekas, küpsedes muutub algul oranžiks ja siis erepunaseks. Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Vili sisaldab 8% suhkrut: fruktoosi, glükoosi, sorboosi, sahharoosi. Õitseb mai- ja juunikuudel, marjad valmivad septembris ja oktoobris. Võra on noorelt kooniline, hiljem laiuv. Leht koosneb paljudest väikestest lehekestest mis on saagja või kahelisaagja servaga. Lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Sügisel erkpunane lehestik mis kaunisteb puud ja loodust. Talvel kaunistavad puud pehmed karvased pungad (Harilik pihlakas 2006). Maailmas leidub kokku üle 100 pihlakaliigi
kõrguseks. Eesti kõrgeimad pihlakad ulatuvad isegi 20 m. Tüve läbimõõt kuni 40 m. Kevadel rohkeõielised suured õisikud, sügisel oranzikad õunviljad. Pihlakal on valged pisikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse, mis asuvad okste otsas. Õitel on tugev eriline lõhn. Tolmukaid ja emakaid on palju ning nad asuvad kolmes reas. Vili on kerajas väikeste seemnetega õun. Noorelt on see rohekas, küpsedes muutub algul oranžiks ja siis erepunaseks. Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Vili sisaldab 8% suhkrut: fruktoosi, glükoosi, sorboosi, sahharoosi. Õitseb mai- ja juunikuudel, marjad valmivad septembris ja oktoobris. Võra on noorelt kooniline, hiljem laiuv. Leht koosneb paljudest väikestest lehekestest mis on saagja või kahelisaagja servaga. Lehed kinnituvad võrsele vahelduvalt. Sügisel erkpunane lehestik mis kaunisteb puud ja loodust. Talvel kaunistavad puud pehmed karvased pungad. Maailmas leidub kokku üle 100 pihlakaliigi
annaabi.ee 
