1)Millal kehtis? B kehtis 18-19.saj.... A kehtis 1783-1796 2)Kes kehtestas? B kehtestas Venemaa Peeter esimene.... A kehtestas Venemaa Katariina teine. 3) Miks kehtestati? B kehtestati venestamise tõttu.... A kehtestati baltisaksa aadli vastuseisu tõttu. Tunnused: Balti erikord: Asehalduskord: 1) Restitutsioon 1) Maakonnakeskuste linnaõigus 2) Luteri usu levitamine 2) Pearahamaks 3) Kindralkuberneride võim 3) Hingeloendused 4) Õigusteta pärisorjus. 4) Browne positiivsed määrused -Mõju Eesti kultuurile ja edasisele ajaloole 18 saj teisel poolel hakati tähelepanu pöörama Eesti talurahva olukorrale. Talurahvas korraldas mässu Eisen v. Schwarzenbergi algatusel. Mille tulemusena toimusid muutused nn. Browne positiivsete määruste näol 1765. Aastal : Talupoeg sai õiguse vallasvarale Põllusaaduste jääki võis nüüdsest turustada
täielikult (see säilis vaid linnades ja Saare- ning Muhumaa aladele). Keskvõimu organitena Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja (hiljem nim. kuberneriks). Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt (privileeg). Aadel püüdis seda privileegi kasutult enesele kiskuda. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur (asendas kuberneri tema äraolekul). Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke (, kes asusid üksikutes lossiläänides). Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsi pealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Tal oli abiks terve rida ametnikke ja riigimõisate valitsejaid. Keskvõimu suhtumine Aadelkond polnud rahul kuningas Karl XI absolutistliku valitsusreformiga. Aadli opositsioon (majanduslikud huvide kahjustamine, kehtivate õiguste rikkumine). Keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu.
perioodi tõesti ,,vanaks heaks Rootsi ajaks"? Tol ajal moodustasid Hiiumaa ja neli Põhja-Eesti maakonda; Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Eestimaa kubermangu ning Lõuna-Eesti maakonnad koos Põhja- Lätiga Liivimaa kubermangu, mille alla kuulus ka teatud eriseisundi säilitanud Saaremaa. Kõrgemaiks valitsusametnikuks oli Eesti- kui ka Liivimaa kubermangus kuninga valitud ning temale alluv kindralkuberner. Kindralkuberneride ülesandeks oli juhtida enda haldusalal tegutsevat sõjaväge, ametisse nimetada riigiametnikke ning neid samal ajal kontrollides, samuti hoidsid nad silma peal maksudel, eelarve täitmisel ja kandisid hoolt avaliku korra eest. Eestimaa kubermang oli Rootsile eelkõige tähtis viljaait, mis tõi teravilja kasvatavale talurahvale kaasa teotöö suurenemise. Selle põhjukseks sai 1645. aastal ametlikult kehtestatud pärisorjus
Rootsi ajal toimus palju muutusi hariduses, vaimuelus ja haldusjaotuses. Rootsi ajal jagati Eesti alad kubemangudeks. Tekkisid Liivimaa kubermang ja Eestimaa kubermang. Riigivõimu kubermangudes teostas kindralkuberner, kes kontrollis raha laekumisi , sõjaväge, nimetasid ametisse riigi ametnikke ja kontrollisid neid. Eestimaa kindralkuberner resideeris Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis.Rootsi või Vene voimu poolt ametisse seatyud kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega kõrvuti teostasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka rüütelkonnad. Eesti alal oli neid kolm : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkondade ülesandeks oli kaitsa aadlike õigusi ja lahendasid kohalikke küsimusi. Oluline osa oli ka kohtusüsteemil. Tänu sellele oli tagatud kõigi õiglane kohtu mõistmine.Maakonna tasandil tegutsesid Eesti-ja Saaremaal meeskohtud, Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Raskemad
Sealseid edasi kaevata monarhiani. * otsuseid võis edasi kaevata politseilised ülesanded valiti kohalike monarhiani. * politseilised mõisnike hulgast Eesti kubermangus ülesanded valiti kohalike Adrakohtunikud, Liivimaal mõisnike hulgast. Eesti sillakohtunikud. kubermangus Adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Rüütelkondade Toetasid kindralkuberneride Toetasid võimu. 1730-1740 koostati positsioon ja võimu. Neid oli 3, 1) Eestimaa, rüütelkonna liimetele aadlimatriklid. ülesanded. 2) Liivimaa ja 3)Saaremaa Poliitilised ja majanduslikud rüütelkond. Koondasid siinseid eesõigused uustulnukate eest. Ainult aadlikke jakaitsesid nende põlisaadlikud said rüütelkondadesse õigusi ja huve. Lahendasid astuda. . Katariina II valitsusaja paiku
keskuseks sai Riia. Kubermange juhisid kindralkubernerid, kes allusid monarhile. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jägisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Üldiselt on Rootsi aega inimeste mälestustes meenutatud pigem positiivse ajana. Ma arvan, et see võiski olla natuke vaiksem periood. Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega teostasid võimu ka rüütelkonnad. Neid oli kolm: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Nemad koondasid aadikke, kaitsesid nende huvisid, lahendasid kohalikke küsimusi ning käisid koos maapäevadel. Rootsi ajal loodi ka kohtukorraldus, mis jäi püsima kuni 19. sajandini. Maakondlikul tasandil tegutsesid meeskohtu ja maakohtud. Sealt edasi raskemate kuritegude korral pöörduti Eestimaa Ülemmaakohtusse või Liivimaa Õuekohtusse
C - Baltisaksa aadlikel oli piiramatu võim siinse põlisrahva üle D - Asjaajamise keeleks oli saksa keel E - Kehtima jäid seinised seadused ja maksukorraldus F - Valitsev usk oli Lureti usk Keskvõimu esindavad kindralkubernerid ( Tallinnas ja Riias) olid enamasti välismaalased ( mitte venelased). Tegelesid sõjaväe ja riigituludega, kohalikesse asjadesse praktiliselt ei sekkunud. Valitsesid kohaliku aadli hulgast kindralkuberneride abilisteks määratud valitsusnõunikud. Aadli omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mis käisid koos maapäevadel. Linnade esindajaid ei kutsutud. Restitutsioon Riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele Aadlimatrikkel Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mille liikmed omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi Määra, millised olid Balti erikorra negatiivsed ja positiivsed tagajärjed põlisrahvale
Uusikaupunki rahulepingu sätetega. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. Oli kasulik aadlikele, kuna Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele, mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle, kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. Talupoja olukord 18. sajandil: Vohnja Jaani kaebus ja parun Roseni vastuse põhipunktid. Mõisnikutel oli vaba voli kõike teha, võtta oma talupoegadelt saaki, varandust jne, võis nuhelda. pärandada, vahetada, müüa, talupoeg ise, tema maa ja vara kuulusid mõisnikule, talupojad pidid täitma mõisakoormisi, kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale talupoega kaitses koormiste eest mõisnike majanduslik huvi
Saaremaa (liideti Rootsi valdustega alles 1645.a) kuulus Liivimaa kubermangu alla, kui säilitas eriseisundi. ) 3. Kes moodustas kohaliku aadli? Kohaliku maa valdajad, rüütelkond. 4. Mis oli kohaliku aadli ülesanne? 5. Mis on rüütelkond? Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel ( iga 3 aasta tagant toimus). 6. Milles seisnes maapäeva tähtsus? Maapäevadel otsustati kohaliku halduse üle, kaitsti rüütelkonna privileege, koostati seaduseelnõusid ning esitati neid valitsejale. Maapäevadel valiti ka rüütelkonna olulisimaid ametimehi. 7. Kohtuvõim. VIHIKUS SUUR SKEEM! 8. Kirjelda rahvastiku koosseisu pärast Liivi sõda. Rahvaarv oli kahanenud enam kui poole võrra
Põhjendage oma arvamust. Kindralkuberner oli mõlema kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kindralkubernerid kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Kõrvuti Rootsi või Vene võimu poolt ametisse seatud kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega teostasid Eesti- ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad. Eestimaal tegutses neid kolm - Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel. 3. Millised olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile?
Valitsemine 1. Iseloomustage rüütelkonna võimupiire Rootsi aja esimesel poolel. Millistes valdkondades oli rüütelkonna sõna otsustav? Tooge näiteid Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 2. Iseloomustage kuberneri võimupiire. Nimetage 3 olulisemat valdkonda, mis olid tema halduses. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse
Eduerakond" Riigiduumad: 1906.a kokku kutsutud I Riigiduumasse valiti 4 eestlast ja 1 venelane.Valitsus ,aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt ja see saadeti enne töö alustamist laiali. 1907- moodustatud teine Riigiduuma saadeti samamoodi laiali ja kehtestati valimisseadus millega või 3ndas ja 4ndas duumas olla 3 baltisakslast ja vaid 2 eesti esindajat. Sellega kukkusid läbi lootused parlamentaarsete reformide teostamisest. Samamoodi läks 1907 laiali ka Balti kindralkuberneride moodustatud Erinõukogu. 1914.juunis puhkes Esimene maailmasõda ,mille tulemusel said lüüa ja lagunesid mitmed Euroopa impeeriumid , kuid ka Ida Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluse saavutasid soomlased,eestlased,lätlased,leedulased,poolakad ning tsehhid ja slovakid. Eestlaste vaatenurk: Eestlastel polnud vähimatki soovi sõdida, sest nendejaoks oleks mõlema suurriigi võit neile halvasti mõjund.Kui oleks Venemaa võitnud siis oleks võinud tulla uus venestuslaine ja
1) 1710,kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, 2) 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. 3) Lõppes Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Keskvõimuks on Rootsi kuningas Eestis tegutses kuninga esindajana teatud isik asevalitseja. Ta määrati ametisse ja kutsuti ära kuninga poolt. Kindralkuberneri kõrval tegutses Eestimaal asehaldur. Kindralkuberneri juures nõuandjateks 2 assistentnõunikku. Peale kindralkuberneride on veel hulk foogte, lossipealikke. Riigivõimu organ moodustatud kohalikest elanikest Rootsi riigivõim püüdis tulla vastu kohaliku aadli soovidele. Eesti ja Liivimaal omasid võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid kohalikud aadlikud ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonnad osalesid kohalike seaduste koostamises ja oma kubermangu või provintsi valitsemises.
kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. · Kindralkuberner oli kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kelle määras monarh. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalas asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. · Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega teostasid Eesti- ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene võimu ees ning lahendasid kõiki kohalike küsimusi. Eesti alal oli neid kolm: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkond. · Maapäevad toimusid iga kolme aasta tagant, kus käisid ka rüütelkonna liikmed. · Maanõunikud valiti maapäevadel kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluks ajaks
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED 2) ISELOOMUSTA ÜLDISELT RÜÜTELKONNA VÕIMUPIIRE ROOTSI AJA I POOLEL. MILLISTES VALDKONDADES OLI RÜÜTELKONNA SÕNA OTSUSTAV? TOO 3 NÄIDET Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi ja Vene riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, kus otsustati talupoegade ja rahva igapäevaseid küsimusi. 3) ISELOOMUSTA KUBERNERI VÕIMUPIIRE ÜLDISELT. NIMETA 3 OLULISEMAT VALDKONDA, MIS OLID TEMA HALDUSES. Kindralkuberner oli nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks. Ta oli kuninga enda poolt määratud ja talle alluv. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalal asuvat
- mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. - kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. - valitseva usundina Balti kubermangudes tunnustati luterlust. - kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. - Balti kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele jäi püsima tollipiir. - kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- valitsusnõunike kaudu, kes määrati kohaliku aadli hulgast. - aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad. Rüütelkondade kõrgeimaks organiks oli Maapäev. - kohaliku aadli eesõiguseid kaitsti aadlimatriklite koostamisega (aadlimatrikkel - aadlike nimekiri, kuhu kantud isikutele laienesid kõik eesõigused ja privileegid).
Nende käsutuses olid Nõukogude Liidu sõjajõud. Riigipöördekatse algas 1. detsembril 1924 kell 5.15 Tallinnas. Tänu ootamatusele õnnestus rünnaku esimesel tunnil saavutada edu: hõivati Tallinna Balti jaam, peapostkontor, Toompea loss ja riigivanema residents. Valitsus toibus üllatusrünnakust kiiresti, tagasi teenistusse kutsutud kindral Laidonerile anti ülemjuhataja volitused. Kogu riigis kehtestati kaitseseisukord. Ülemjuhatajana andis kindralleitnant Laidoner diviisiülematele kindralkuberneride kohused ning õigused. Käskis iga väljaastumise seadusliku riigikorra vast maha suruda ning väljaastujad anda sõjakohtu alla. Tsiviilasutustel ja kodanikel paluti tuua politseijaoskonda nende valduses olevad relvad ja laskemoon. 5. detsembril kehtestas ülemjuhataja uue korra kodanike registreerimiseks. Nimelt pidid majutusasutused ja isikud, kelle juures peatusid või elasid inimesed, andma nende nimed politseisse. Samal päeval andis Laidoner välja käskkirja nr
asehaldur , rüütelkond, kirikuvalitsus, Eesti-ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsi alla 1660 Olivia rahuga seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud eesti kagunurga, Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi, Venemaa alla. Nii Eeesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määranud ja talle vahetult alluv kindralkuberner Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused Harju-Viru vasallkonnast kasvanud Eestimaa rüütelkonna kõrvale tekkis 1630ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkonna moodustasid Taani valdustes olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigus Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid
Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, konsistoorium (kirikuvalitsus) ning samuti oli seal Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks juhiks oli monarhi valitud kindralkuberner. Tema ülesanneteks olid: kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge, jälgisid raha kulutamist ja laekumist, kontrollisid ja nimetasid ametisse riigiametnikke, lisaks kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest. Kindralkuberneride kõrval teostasid võimu ka rüütelkonnad, mida oli 3: Liivimaal, Eestimaal ja Saaremaal. Nende ülesanneteks olid: kaitsta aadlikke ja lahendada kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid iga kolme aasta tagant maapäevadel. Maapäevade vaheaegadel ajasid rüütelkonna asju kaksteist maanõunikku, Saaremaal kuus. Maanõunikud tegelesid kõige tähtsamate küsimuste lahendamistega, igapäevastega tegeles rüütelkonna pealik maamarssal. Kohtukorraldus jäi püsima 19
kindralkuberner (Eestimaa kindralkuberner elas Tallinnas Toompeal, Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis), kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest b) rüütelkonnad e aadli omavalitsus: kõrvuti kindralkuberneride ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused HarjuViru vasallkonnast kasvanud Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630ndatel aastatel Liivimaa rüütelkond, eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude
KROONIKA varasema ajaloo, samuti kohaajaloo allika tähtis liik, nt Hendriku Liivimaa kroonika, Kelchi Liivimaa kroonika (selle saatesõna loed läbi!!). Allikakriitika ülesandeks on välja selgitada, millistelt autoritelt või allikatest osad pärinevad ning määrata erinevate variantide (väljaannete) genealoogiline side, et saada teada paranduste kronoloogia. (Tihtipeale on kroonikad suures osas laenatud teistelt autoritelt ja algallikatest) SEADUSED kapitulaarid, ukaasid, kindralkuberneride ja kuberneride patendid, riigiasutuste instruktsioonid on olulisimaks õigusajaloo allikaks. Arhiivist pole vaja otsida seaduse käsikirjalist teksti, algallikaks on ka seaduse publikatsioon (nt Riigi Teatajas). Allikad näitavad ainult seaduse teooriat, mitte praktikat. INSTRUKTSIOONID allikakriitika mõttes olulisim dokumentide liik, sest määratles täpselt, kuidas tuli andmeid koguda, töödelda, millised vead ja üldistused olid lubatud, millised keelatud
alluma. Konsistooriumid leiavad, et vaimulikud küsimused kuuluvad aga nende pädevusse (nt kui inimene otsustas lahutada). Ilmalikud inimesed leidsid, et ka need asjad kuuluvad nende pädevusse. 17. sajandil kokkuleppele ei jõutud, lahutusasjad jäid konsistooriumi ajada. 18. sajandil inimeste asjadest arusaamine teataval määral ilmalikustus. 18. sajandil tehakse Eestimaal samm edasi, luuakse vaimulike asjade arutamiseks ülemapellatsioonikohus. Kontroll on kohalike kindralkuberneride käes, kohtu koosseisus on neli vaimulikku ja neli ilmalikku inimest. Ei käinud koos regulaarselt, kohus käis koos vastavalt vajadusele. Liivimaal sellist institutsiooni ei teki. On võimalik veel edasi apelleerida Peterburi. Kui justiitskolleegiumist abi ei saadud, sai veel edasi minna valitsevasse senatisse. Institutsioonide koridorid olid nii ,,pikad", et asjad venisid ja Peterburis ei pruukinud abi ikkagi saada. Materjalid, mis sinna esitati, pidid olema vene keeles. Asjaajamine
annaabi.ee 
