Varakeskaegse Euroopa areng 5.-11. saj. Varakeskaega saab jagada kaheks perioodiks: 1.periood- 5.sajand kuni 9. sajandi algus. Sel ajajärgul tekkis Lääne-Rooma lagunemisest uus elukorraldus- feodaalkord. Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2. periood- 9.sajandi algus kuni 11.sajandi algus. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. 5. sajandi II poolel ja 6. sajandi I poolel tekkis endise Lääne-Rooma riigi aladele Frangi riik, mille kuningaks oli Frangi riigi rajaja Chlodovech. 496 a. võttis Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli tugev, ent alates 7
valmimine lõpeb 45-50 aasta vanuses. Miks ei lubata naistel töötada tervist kahjustavatel töökohtadel ? Tütarlapsed ja naised peavad oma tervist eriti hoidma sest neil on juba sünnihetkel olemas kõik munarakud ja elu jooksul uusi juurde ei teki. Kahjulikud mõjutused võivad kahjustada korraga kõiki naise munarakke ,mille tagajärjel võivad sündida häiretega järglased. Kus toimub munaraku viljastumine? Munajuha laienenud osas. Mis kindlustab ,et ainult üks sperm viljastab munaraku ? Munaraku kest muutub pärast esimese spermi sisenemist teistele läbimatuks. Mis on viljastumine? Munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Kuidas saab ravida viljatust ? Hormoonravi, kunstlik ja kehaväline viljastamine. Mis tingivad viljatuse? Meestel spermide vähesus või isassugurakkude arengu-ja liikumishäired. Naistel seesmiste suguelundite haigused või munarakkude valmimise häired. Harva on
Mikroelemendid Mikroelemendid Mittemetallid · Fluor: hamba pindmiste kudede terviklikkuise tagamine · Jood: kilpnäärme hormioonide koostises.Joodi puudumisel kilpnääre tursub, ja tekib d i l kil ää b j kib struuma. · Boor: oluline taimede normaalseks arenguks Mikroelemendid Metallid · Raud :hapniku sidumine ja transport. · Tsink: osaleb maitseaistingu tekkes, meestel Tsink: osaleb maitseaistingu tekkes meestel kindlustab normaalse sugufunktsiooni tekke, soodustab veresuhkru kasutamist. soodustab veresuhkru kasutamist. · Koobalt: vitamiin B12 koostises, vajalik vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vereloomeks. Puudumine põhjustab verevähi vorme (pahaloomuline kehvveresus). Seda saab lihast ja veretoitudest. Mikroelemendid bioaktiivsete ühendite koostises ühendite koostises · Vitamiinid nt.B12 mille keskseks nt B12 mille keskseks
Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, jääkainete eritumiskoht Tsütoplasmavõrgustik: ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER), toimub rakusisene ainete liikumine Ribosoomid: valgussüntees Golgi kompleks: valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosüümid: rakusisene seedimine Mitokonder: kindlustab hingamise raku tasandil Tsütoskelett: annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Taimerakk Rakukest: hoiab kuju, kaitseb ja ainevahetus
koostises. Fe-hemoglobiin Ar- juustes Sn- lipiidide ainevahetus Si- kõhred, liigesed, silma klaaskeha Se- mitokondrites F- hamba email Ni- vereloome süsteem Cu- oksüdeeritud ensüümid Vesi Vesi on polaarne ning moodustuvad vesiniksidemed. Vesiniksideme tõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel. Vee ülesanded Molekulaarne tasand: Fotosünteesi reaktsioonis lähteaineks Kindlustab hürdolüüsireaktsioonid On lahusti Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu Raku tasand: Kindlustab turgori Kindlustab raku stabiilise sisekeskkonna Määrab raku ainevahetuse intensiivususe Organismi tasand: Kaitseb ülekuumenemise eest Määrab üldise ainevahetuse intensiivsuse Kaitsefunktsioon Ökosüsteemi tasand: Kliimat kujundab faktor Veeringe Elu leviku ja paljunemise keskkond Süsinikdioksiid (CO2) Biooksüdatsiooni lõppprodukt Fotosünteesi lähteprodukt
Ühendab rakke kudedeks Kaitseb rakke Rakutuum: Tavaliselt raku keskel, on täidetud karüoplasmaga Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni Tuuma tähtsus: 1. Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2. Juhib raku elutegevust Tsütoplasma: Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest Tsütoplasma tähtsus 1. Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö 2. Tagab toitainete laialikandmise rakus 3. On jääkainete eritumiskohaks 4. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente Tsütoplasmavõrgustik: ÜLESANNE: Mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: 1
e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). 1 C – anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 – biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav. NB! Ta ei ole mürgine! (nt limonaad). Tavaliselt jääb O2 –te väheks. CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO 2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline.
C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). C anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav. 1 2 NB! Ta ei ole mürgine! (nt limonaad). Tavaliselt jääb O2 te väheks. CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO 2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline.
1 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides C anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav. NB! Ta ei ole mürgine! (nt limonaad). Tavaliselt jääb O2 te väheks. CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO 2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline.
Elusorganismide talitlusteks hädavajalik miinimum on 27 keemilist elementi ehk bioelemendid. Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja anioonid: Cl Mikroelemendid Vaja väga väikestes kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu Makroelemendid Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Makroelemendid Vesinik H 70 kg kohta umbes 7 kg - joogiveega Biomolekulide koostises, vee kooseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N 70 kg kohta umbes 1,8 kg Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Makroelemendid Fosfor P 70 kg kohta umbes 780 g
ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, läbi rakumembraani toimub aine-ja infovahetus välisk-ga RAKUTUUM Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. TUUMAKE toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. (Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente jm) TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK Selle kaudu toimub rakusisene ainete liikumine-ainete süntees ja transport SILEDAPINNALINE-sünteesitakse süsivesikuid ja lipiide ja nende transport KAREDAPINNALINE-valgusüntees ja transportimine valgu pakendamiskohta RIBOSOOM Valgusüntees
b) näitab, mitu protsenti ühest kroonist kasvavad tarbimiskulutused, kui kasutatav tulu kasvab ühe krooni võrra. c) väheneb, kui kasutatav tulu väheneb d) näitab, mitu protsenti kasutatavast tulust tarbitakse 2. 2010.a. Eesti SKP sisaldab a) stipendiumi b) õmblejate palgakulusid c) kleidi õmblemisel kasutatud riiet d) isa tehtud tööriistakasti 3. Lanaguslõhe mõõdab a) suurust, mille võrra kogukulutsed on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive b) kokkuhoiuparadoksi c) suurust, mille võrra kogukulutsed on allpool taset, mis kindlustab täishõive d) mitte midagi eelpooloetutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole a) kogutoodangu kasv b) tööhõive kasv c) eratarbimise langus d) intressimäära kasv 5. Väljavoo alla ei kuulu a) import b) plaanitud investeeringud c) säästud d) kõik nimetatud kuuluvad b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 4000
Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on : C,H,N,O,P,S Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. K, Cl, Ca, Na, Mg , Fe , I , F jt. Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. Na ja K reguleerivad vee tasakaalu, närviimpulsside teket ja edasiandmist,
Vereringe lesanded: * Seob tervikuks kik organismi osad; * Kannab CO2 kudedest kopsudesse; * Kannab O2 kopsudest kopsudesse; * Kannab kehas laiali toitaineid,hapnikku,hormoone; * Kindlustab pideva ainevahetuse; * Osaleb jkainete eemaldamises; * htlustab keha temperatuuri. Veresooned -Veresooned on torujad elundid mida mda veri ringleb. -Veresooni on kolme philist liiki: 1)veeni 2)arterid 3)kapillaarid Veenid * Mda veene liigub veri sdamesse tagasi. * Veenid on hemate seintega kui arterid. * Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. * Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest prit olevat ssihappegaasi ja jkaineid. Arterid
· Sügoot- on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel. 9. Kirjelda kromosoomide ehitust ja selgita nende tähtsust. 10. Kirjelda mitoosi faase ning oska neid järjestada ja eristada jooniselt. Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 11. Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? 12. Milles seisneb mitoosi tähtsus? · tekib 2 identse genotüübiga tütarrakku st. mitoos kindlustab geneetilise stabiilsuse · suureneb rakkude arv · mitoos kindlustab kasvu 13. Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuks on geenivahetus. 14. Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? 15. Milles seisneb meioosi tähtsus? · tagatakse sugurakkude teke;
Igal rakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Lüh. juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad välja. Pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad, juhivad edasi. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül-e. Elundid, mis täidavad ühiseid ül-e, moodustavad elundkonna. Luud koos lihastega mood. tugi-liikumiselundk. (toestab, kaitseb keha, aitab liikuda) Hingamiselundk. kindlustab org. gaasivahetuse. Seedeelundk. Lõhustab toitu, imendab, eemaldab jääkained. Imendunud osad moodustavad uued rakud ja koed. Hingamis ja seedee. koos varustavad energiaga keha. Erituselundk. elundid eemaldavad kehast gaasilised, Vedelad ja tahked jääkained. Vereringelundk. varustab rakke, organeid ja kudesid Ainetega ja transpordib jääkained erituselunditesse. Sigimiselundk. toodab sugurakke ja kindlustab uue org. arengu. Närvisüst. ja sisenõrenäärmed. tegelevad elundk
Bioloogia Vereringeelundkond ja südame ehitus Vereringeelundkonna moodustavad veri,veresooned ning süda. Vere ringlemine kindlustab organimsis ainevahetuse, tagab erinevate rakkude ja ühendite laialikandumise kehas, seob organismi tervikuks ja aitab ühtlustada keha temperatuuri. Süda on lihaseline elund, mis paneb vere soontes liikuma. Inimese süda asub rindkere vasakus pooles kopsude vahel ning teda kaitseb rinnakorv. Lihaseline vahesein jaotab südame kaheks pooleks. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake, seega on süda neljaosaline.
reguleerib vee hulka organismis Kaalium ja naatrium närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine, osaleb ainete transpordis rakku ja rakust välja, tagavad raku normaalse veevahetuse, annavad rakkudele laengu Jood vajalik kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesiks Raud hemoglobiini põhiline koostisosa, kuulub punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku transpordis Hapnik rakumembraani ja klorofülli koostisosa, kindlustab hingamise, aitab lõhustada toitaineid Magneesium kindlustab toitainete lõhustumise, vajalik nukleiinhapete ja valkude sünteesiks, reguleerib südamelihaste tööd, kuulub klorofülli koostisesse, kuulub luukoe koostisesse, kuulub taimeraku koostisesse Fosfor kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse, esineb nukleiinhapete koostises Kuuluvad kõikide biomolekulide koostisesse: Süsinik(C), Vesinik(H), Hapnik(O)
haakeseadme ning lisamehhanismi. [3] 3.2. Produktiivsus Motokultivaator ei tõmble ühelt poolelt teisele tänu raskele motoplokile, mis teeb sellel töötamise mugavamaks. Peale selle, on motoplokid lihtsad ekspluateerimises, kergelt lahtivõetavad ja neid on oma väiksuse tõttu võimalik transportida sõidukites. Jõuülekandes kasutatakse ainulaadset hammas-kettreduktorit, mis on valatud alumiiniumkorpuses originaalse kinemaatikaga, mis kindlustab kõrgendatud veojõu ja aiatraktori efektiivse töö käikude laias diapasoonis. Praktikas kindlustab Neva MB-2 jõuülekanne koos jõuagregaadiga korraliku töötulemi. Neva MB-2 veojõud (põllumajandus- mullatöötlustehnika põhinäitaja), mis on 1,75 korda kõrgem eelmise aiatraktori mudeli MB-1 veojõust ja mis kindlustab kvaliteetse töö kõrgeima tootlikkusega igal, ka raskel pinnasel, lubab kokku hoida aega ja operaatori jõupingutusi. Kõrgeima pöördemomendi
Lihaskude südame-, vööt-, sidelihaskude ; võime kokkutõmbuda ; pikad rakud moodustavad kimpe Epiteelkude rakud väga tihdelat koos, puudub rakuvaheaine TAIMERAKK RAKUKEST: koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. · Ainevahetus · Kaitse · Kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirisseeemned). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. VAKUOOL ainult taimerakkudes · Vee reservuaar · Kindlustab raku siserõhu ehk turgori · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid · Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid nii aitavad loomad levitada seemneid. · Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse on taimele kaitseks ära söömise eest. PLASTIIDID ainult taimerakkudes
(punane vein,punane liha, maasikad) Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt. türoksiini sünteesiks.Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng,juuste,küünte ja naha seisund. (õun) Vee tähtsus organismis : · On suure soojusmahutavusega(hoiab organismisisest püsivat temeratuuri) · Hoiab ära ülekuumenemise(loomad higistavad,taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu) · Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,lümf) · Kaitsefunktsioon- nt pisarad,liigesed,sülg,loode areneb vesikeskkonnas. Vee tähtsus rakus : On hea lahusti-vees lahustub rohkem aineid,kui üheski teises lahustis. Hüdroofilised ained Lahustuvad vees, nt. glükoos ja keedusool Hüdrofoobsed ained Ei lahustu vees, nt. rasvad ja õlid Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudeda mahutavuse-tagab siserõhu ehk turgori.
Tugi-ja Luustik ja lihastik Toestavad , panevad keha liikuma liikumiselundkond seedeelundkond Suu , neel , söögitoru, Tahke toidu töötlemine ja jääkainete soolestik,pärak , sülgnäärmed eemaldamine ,vajalike ainete omandamine Hingamiselundkon Nina,neel,kõri,pikkhingetoru Kindlustab organismis gaasivahetuse, d Varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. erituselundkond Neerud,kusejuhad,kusepõis,kusiti Eemaldavad kehast gaasilised,vedelad ja tahked jääkained vereringeelundkon Süda , artrid,veenid,kapillaarid Kindlustab keha kõikide rakkude ,
*Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laialikandmise rakus. *On jääkainete eritumiskohaks. *Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum e ER. *Tsütoplasmas olev membraansete kanalikeste põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine. *Seotud ainedvahetuslike protsessidega. *Tuuma välismembraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. *Siledapinnaline ER
Selle abil saab seletada molekulide konformatsioonilisi muutusi e see seletab molekulide eriosade ruumpaigutuse muutust. C vahelised sidemed on kindla pikkusega (kõige lühem on kolmikside). C anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav. NB! Ta ei ole mürgine! (nt limonaad). Tavaliselt jääb O2 te väheks. CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline.
16. Orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite suhe rakkudes Anorgaanilised ained vett 80% ja teised anorgaanilised ühendid (soolad) 1,5% Orgaanilised ained: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped, madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid. 17. Vee molekuli ehitus - üks vee molekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. 18. Vee ülesanded organismides: Molekulaarsel tasandil - vesi on reaktsioonis lähteaineks (fotosünteesi reaktsioonis). Vesi kindlustab hüdrolüüs reaktsioonid (tärklise hüdrolüüs glükoosis). Vesi on väga hea lahusti. Kindlustab PH-tasakaalu. Raku tasandil kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. Organismi tasandil Kaitseb ülekuumenemise eest. Lahustunud kujul eraldub jääkaineid. Looteareng. Viljastumine. Ökosüsteemi tasandil - peamine kliimat kujundav faktor. On kolmes agregaatolekus.
Organismi keemiline koostis Organismide talitlusteks on hädavajalik 27 keemilist elementi. Jagatakse kolme rühma: · makroelemendid 98-99% organismi elementidest: C;H;O;N;P;S · Mesoelemendid katioonid Na;K;Mg;Ca; ja anioonid: Cl · Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes:Fe;As;Br;Sn Makroelemendid: Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg toiduga ja hingamisel. Peamiselt vee koostises: kindlustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta umbes 16 kg toiduga. Kuulub biomolekulide koostisesse, moodustab keemilisi sidemeid, CO2 on fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H Biomolekulide koostises ja vee koosseisus, vajalik vesiniksidemete moodustamisel. Lämmastik N Aminohapete ja nukleiinhapete koostises. Fosfor P Rakumembraani ehituses, nukleiinhapete koostises, energirikaste ühendite nt. ATP koostises. Väävel S
2. Möödunud aastal oli härra Kase tulu 20 000 EUR ja tarbimiskulutused 16 000 EUR. Sellel aastal kasvasid tema sissetulekud 24 000-le eurole ja sööstmise piirkalduvus MPS on 0,3. Mitme euro võrra suurenesid härra Kase tarbimiskulutused (milline oli tarbimiskulutuste muut C), kas a) 1500 b) 2500 c) 2800 d) 3300 3. Languslõhe möödab: a) Suurust, mille võrra kogukulutused on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive; b) Kokkuhoiuparadoksi; c) Suurust, mille võrra kogukulutused on allpool taste, mis kindlustab täishõive; d) Mitte midagi eeltoodutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole: a) Kogutoodangu kasv b) Tööhõive kasv c) Eratarbimise langus d) Intressimäära kasv 5. Kui eurohoiuste intressimäär langeb, siis a) Rahanõudlus väheneb b) Raha nõutav kogus väheneb c) Raha nõutav kogus suureneb
4.Mis on homoloogilised elundid? Need on sarnase ehitusega jäsemed, millel võib olla erineb funktsioon. Selgroogsete loomade jäsemed on homoloogilised. NT kilpkonn, delfiin, inimene, hobune- Neil kõigil on on olemas jäsemed, milles on samad luud, aga nende ehitus, kuju ja funktsioon on teised. 5.Elu tekkimise tingimused *suure hulga lihtsate ühendite olemasolu *komponentide võime seoste loomiseks *energiaallikas(päike), mis kindlustab komponentide vahelise koostöö *tingimuste teatud stabiilsus, mis kindlustab tekkivate ühendite püsimist ja arengut 6.Teooriaid elu tekkimise kohta *Põhiliseks teooriaks on nn "ürgsupi" hüpotees, mille esitajateks olid Aleksander Oparin ja John Haldane (Oparini-Haldane'i hüpotees). Selle järgi oli varase maa atmosfäär keemiliselt redutseeriv ehk puudus hapnik. Selles energiarikkas atmosfääris tekkisid lihtsad orgaanilised ühendid. Need ühendid kogunesid "ürgsupiks"
rakutsütoplasma veelindudel verehüübimisvalgud suhkrustamine jahtumise eest 6. Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1. Kaltsium Tugevdab luid ja hambaid 2. Kaalium ja naatrium rakumembraani ja klorofülli koostisosa 3. Jood vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 4. Raud hemoglobiini põhiline koostisosa 5. Hapnik kindlustab toitainete lõhustumise 6. Magneesium närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 7. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited. A. transportfunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku B. toksiline funktsioon putukate mürgid nt. mesilased, madude mürgid C. liikumisfunktsioon algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud D. energeetilist funktsiooni väga madal E. ainevahetuslik funktsioon ensüümid kiirendavad reaktsioone 8
. T2rklis Glykoos. · Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest. · Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil · Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi. · Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena. · Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori. · Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel · Vesi kindlustab organismide ringe-elundkondade t66(veri, lymf). · Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. · Loomad higistavad, taimedel transpiratsioon(vee aurumine) 6hul6hede kaudu. · Kaitsefunktsioon-pisarad v2hendavad h66rdumist ja k6rvaldavad v66rkeha. · Liigesev6ie v2hendab h66rdumist. · Imetajatel kaitseb loodet-vesikest e. Amnion, mis hoiab yhtlast temperatuuri, kaitseb mehaaniliste m6jutuste eest,v2hendab h66rdumist,
nahale värvuse. 2. Kudede liigid 1) Epideelkude 2) Sidekude > luu- ja köhrkude, rasvkude, veri 3) Lihaskude > silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 4) Närvikude 3. Erinevad elundkonnad ja nende ülesanded 1) Tugi- ja liikumiselundkond. Tänu sellele me saame liikuda, sest luud koos neile kinnitunud lihastega toestab ja kaitseb inimese keha. 2) Hingamiselundkond. See kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest, inimkeha varustamine energiaga. 3) Seedeelundkond. Seal toimub toidu löhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine, inimkeha varustamine energiaga. 4) Erituselundkond. Sinna kuuluvad elundid eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked ained. 5) Vereringeelundkond
5. Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1 kaltsium B A Hemoglobiini põhiline koostisosa 2 kaalium ja naatrium D B Tugevdab luid ja hambaid 3 jood E C Rakumembraani ja klorofülli koostisosa 4 raud A D Närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 5 hapnik F E Vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 6 magneesium C F Kindlustab toitainete lõhustumise 6. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited. Valgud täidavad organismis erinevaid ülesandeid: A. transportfunktsiooni ..................................................................................... B. toksiline funktsioon ....................................................................................... C. liikumisfunktsiooni .......................................................................................... E
· Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) · Emaka taandareng sünnitusjärgselt tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil (ainevahetuse) 9) Mitokondrid ümbritsetud kahe membraaniga · Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga · Sisemembraan on kurruline Tähtsus: · Mitokondri maatriksis on nukleiinhapped (RNA, DNA) ja ribosoomid (valgusüntees) · Kindlustab rakuhingamise. 10) Tsütoskelett valgulistest florillidest võrkjas struktuur · Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks · Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. 11) Tsentrosoom asub rakutuuma läheduses. Moodustub 2st tsentrioolist 3*9 mikrotuubulist. · Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise
jääb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks, kuivõrd võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse. Eesti rõhuasetus sarnaselt teiste NATO liikmesriikidega on mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arengul ning rahvusvahelistesse rahuoperatsioonidesse panustamise võime tõstmisel. Rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmekülgses muutumises, millest tulenevalt on julgeoleku mõiste laienenud ja julgeolekuküsimused kerkinud ka valdkondades, kus neid varem ette ei tulnud ehk nn uued ohud (terrorism, energia- ning küberjulgeolek).
Ained läbivad rakumembraani kas passiivse või aktiivse transpordi teel. Membraani koostises olevad transportvalgud vajavad aktiivseks transpordiks täiendavat energiat (passiivsed ei vaja täiendavat energiat). Seda saadakse ATP molekulidest. 5.Rakuorganellid 1)Tsütoplasma poolvedel raku sisaldus, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus: a)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö b)tagab toitainete laialikandmise rakus c)on jääkainete eritumiskohaks d)sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 2)Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatilne retiikulum (ER) mööda ER toimub rakusisene ainete liikumine. Siledapinnaline ER Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: a)varusüsivesikute süntees (glükogeen) b)lipiidide süntees c)bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) d)kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes.
Cl närviimpulsside teke ja levik , mao soolhappe sünteesiks.tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis hüdrofiilsed ained glükoos ja keedusool, hüdrofoobsed ained rasvad ja õlid. Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu e tengori. SAHHARIIDID e
· Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. · Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Kuna organism vajab neid suurtes kogustes, nimetatakse neid keemilisi elemente makroelementideks. 2)Ioonsel kujul esinevad elemendid;ca2+,na+,k+,mg2+,mg2+,ce- Kümnendik- ja sajandikprotsentides leidub: kaaliumi (K), kloori (Cl), kaltsiumi (Ca), naatriumi (Na) ja magneesiumi (Mg). · Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe.
tsentrosoom olulised raku jagunemisel käävniidide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise, rakutuuma lähedal, puudub bakterites ja kõrgemates taimedes, koosneb 2 tsentrioolist, taimerakk rakukest tselluloos, ligniin, pektiin, suure vee sisaldusega, õhuke, elastne, raku ja kogu taime toestamine ja kaitse, ainevahetus ül, annab kuju ja tugevuse, tsentraalvakuool taimemahla mahuti, kindlustab siserõhu, jääk ja mürkainete säilitamine, toimuvad lõhustumis protsessid, kaitse ära söömise eest, plastiidid (kahemembraansed) kloroplast roheline värvus, fotosüntees, täidetud stroomaga, ribosoomid, DNA, graan, sise ja välismembraan, kromoplast karatinoidid, kollane, punane, oranz, ligimeelitav, ainevahetus funktsioon, jääkainete eemaldamine, leukoplast värvitu, varuainete säilitamine, tärklis, üleminek kloro kromo viljade valmimine, kromo
1. CHNOPS leidub rakkudes kõige enam, kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse, need 6 elementi moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese
Tuuams asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. TÄHTSUS: sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees,
15. Millised organismide grupid paljunevad eostega? (3) Suur osa protiste ja seeni nin osa taimi paljunevad eostega. 16. Millist paljunemist nimetatakse suguliseks? Generatiivset paljunemist nimetatakse sugliseks paljunemiseks. 17. Mida nimetatakse rakutsükliks? Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. 18. Võrdle omavahel mitoosi ja meioosi (4 erinevust) Mitoos Meioos Kindlustab organismi kasvamise ja Kindlustab sugurakkude tekke. uuenemise. Esimene faas kestab vähem Esimene faas kestab kauem Kromosoomid keerduvad täielikult lahti Kromosoomid ei keerdu täielikult lahti Moodustuvad uued tuumakesed Ei moodustu uusi tuumakesi 19. Mille poolest erineb ovogenees spermatogeneesist? ( 4 erinevust) Ovogeen Spermatogeen
magneesium 70 kg kohta u. 19 g On palju värskete taimede osaleb luukoe (Mg) rohelistes osades, kaunviljades, moodustumises; 70 % paikneb idandites, pähklites, on paljude ensüümide luudes teraviljasaadustes. Loomsetest kofaktoriks; produktidest sisaldavad kindlustab ribosoomide magneesiumi kõige enam piim, terviklikkuse; linnuliha, kalaliha ja austrid. Palju on oluline replikatsioonil ja on magneesiumi ka pärmides ja transkriptsioonil teistes seentes. raud (Fe) mikroelement Esineb organismis vaid seotud vajalik paljude valkude ja
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid
organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- väikese molekuliga orgaaniline aine, mis kindlustab ensüümide toimimise 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toitained Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) 4
Pooldas kapitalismi-kasumi tootmine ja konkurentsis püsimine. *M.Weber-uskus, et protestantlikud väärtused soosivad turumajandusefa hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. *E.Durkheim-vaimuelu ja sostsiaalse solidaarsuse areng. Tööstusühiskonnas suurenes individualism ning traditsioonilised institutsioonid kaotasid oma rolli normide kehtestamisel. 5) *Heaoluriik-riik, mis kindlustab inimestele turvalise elu. Parandab inimese toimetulekut ja sekkub majandusse. *Heaoluriigi tunnused: ülekande ühiskond-raha kantakse üle rikkamatelt vaesematele ja pool avalikest kulutusdest läheb sotsiaalsfääri. KOLM HEAOLURIIGI MUDELIT : *Konservatism-sotsiaaltoerused sõltuvad inimese poolt teenitud palgas. Inimese eest peab hoolitsema temale lähedane inimene vms.
O Kindlustab hingamise H lahuse happelisus, vesiniksidemed, mida rohkem sidemeid seda energiarikkam DNA e. RNA- desoksüribonukle ribonukleiinhape otiinhape
poole. Kuid heaks stardiks on vähe liigutuste tehnika täiuslikkusest - kõige tähtsam on olla oma liigutustes kiire, tugev, kindel, kehaliselt hästi ettevalmistatud ning õigel ajal ilmutada seda. mida me nimetame sportlikuks vihaks. See kõik aga on saavutatav vaid visa treeninguga. Selleks et kohe pärast starti suurt kiirust arendada, peab sprinteril jooksu alustamiseks olema mugav asend. Stardiasenditest on kõige enam käsutamist leidnud madalstart, mis kindlustab jooksu kiirema alguse. Madalstardi puhul on jooksja keha raskuskese kohe pärast käte rajalt eemaldamist toetuspunktist eespool. Stardist kiiremaks lähtumiseks käsutatakse stardipakke, mis kindlustavad äratõukeks tugeva aluse, jalgade stabiilse asendi ning toetuse kidla nurga, üldjoontes võib stardipakkude asetuses eristada 3 varianti. Kõige populaarsemaks on neist nn. tavaline start, mille puhul esimene
KOKKUVÕTE:kuulmine · Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelundid. · Inimese kõrv koosneb kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. · Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja väline kuuimekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrvasuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja toimu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuuimekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvas on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Üks osa (tigu) kindlustab heliaistingu, teine aga tasakaal utun netuse.
Kannavad verd südamest Ühendavad eemale. veene ja Toovad verd artereid. südamesse. KAPILLAA ARTER RID ID VERESOO VEENI VE D NED VERERÕ RI HK Kindlustab vere liikumise soontes VERERINGEELUNDK OND SÜ DA SÜDAME SÜDAME TÖÖ Töötab rütmiliselt EHITUS Töötab automaatselt kogu elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmme
6. Milline on ainet üldine jaotus organismis (rakus)? Makroelemendid ning mikroelemendid. 7. Millised on peamised keemilised elemendid (makroelemendid) ja mis on nende peamised funktsioonid? C- süsinik, moodustab orgaaniliste ainete selgroo, hingamise ja fotosünteesi reaktsioonides. H- vesinik, biomolekulide koostises, vee koosseisus, VAJALIK VESINIKSIDEMETE MOODUSTUMISEL. O- hapnik, peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumine ja hingamise. N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises. P-fosfor, RAKUMEMBRAANI EHITUSES, nukleiinhapete koostises. S- väävel, leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. 8. Milline on loetelus olevate keemiliste elementide bioloogiline roll organismides Fe, I, Na, Ca, Mg, K Fe- raud, seob hemoglobiini koostises hapnikku, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I-jood, vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks
annaabi.ee 
