........................4 5.Aleksander Suur.........................................................4 6.Pärsia kultuuriline taassünd jaklassikaline islam...................5 7.Kasutatud kirjandus.....................................................6 -3- 1. Sissejuhatus Pärsia on Iraani nimi, mis oli kasutusel läänemaades enne aastat 1935. Iraan asub Mesopotaamiast ida ja põhjapool laiuval Iraani kiltmaal. Pärslased olid Iraani kiltmaale asunud indoeuroopa rahvas. Kuna maa on seal viljakas,siis juba muistsel ajal õppisisd nad põldu harima ja karja kasvatama. Iraani kiltmaale tekkisid indoeurooplaste riigid. 2. Pärsia suurriik 560-330 Pärslased olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse pärsia kuningas Kyros II (u 559 530), võites u 555 Meedia Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Lüüdia ja 539 Uus- Babüloonia
enamik nende linnadest. Kuntsti ja püramiidtemplite eeskuju jälgisid just Kesk.Ameerika rahvad veel pikka aega. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks just vihmase perioodi tõttu juunist oktoobrini. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid ning talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. Mõlemas oli II aastatuhandeks eKr saanud alguse põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja.
kinnipidamisel, käsud tõi juutidele Mooses. Juudid peavad end seeläbi väljavalitud rahvaks. Juutide käsuõpetuses (Toora) on kokku üle 600 käsu-keelu. Kuulusid indoeuroopa rahvaste hulka, kes rändasid tänapäeva Väike-Aasiasse. Nende riik eksisteeris u 1700 – 1200 eKr. Läksid ajalukku sõjaka rahvana, kes õppisid esimestena töötlema rauda. Sõjaväe tugevuse aluseks oli sõjavanker. Rajasid oma riigi Iraani kiltmaale I aastatuhande keskel eKr. Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja kaitseküsimuste eest. Kohalike allutatud rahvaste traditsioonilist eluolu ja religiooni ei üritanud pärslased muuta, vaid
Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisutussüsteeme. Sarnaselt Mehhiko kiltmaale tuli ka Egiptuses ja Indias Induse tasandikul rajada niisutussüsteeme ehk terasse. Yucàtani poolsaarel oli niiskust liiga palju ja see tähendas, et tuli maid kuivendada ja luua kunstpõlde. Peamised muistse Ameerika kõrgkultuurid kujunesid Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika läänerannikul ja selle kohal kõrguval Andide mägismaal. II aastatuhandeks eKr oli mõlemas alguse saanud põlluharimine. Võrreldes teiste esmaste tsivilisatsioonidega tekkis see hilja. Indias
on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimestik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedes haljendavad aga seedrimetsad. Põllumajandusega seonduvatest sotsiaalsetest probleemidest võiks välja tuua fakti, et kohaliku elaniku sõnul rünnatakse ning röövitakse valgeid farmereid peaaegu iga päev, sekka juhtub ka mõni mõrv. Tänavu jaanuaris leidis aset 6 säärast mõrvajuhtumit. See mõjutab
kõik kõrguvad üle 8000 m. Nende mägede maad haritakse kuni umbes 2700 m kõrguseni ehk pilvepiirini. Selle tulemusena on kõrgem parasvöötmeline mets, mis sellest piirist kõrgemale jääb, päris ilusti säilinud. Sisemised orud on need, mis jäävad Himaalaja mägede vahele. Nende orgude kõrgemad osad ei ole nii tugevasti mõjutatud tugevatest tuultest nagu orgude põhjad. TagaHimaalaja Himaalajast põhja poole jääb kõrge kõrbepiirkond, mis on väga sarnane Tiibeti kiltmaale. Selle ala sisse jäävad Mustangi, Manangi ja Dolpo orud ning ka Tiibeti äärealad (neljas mäestik, mis ulatub KeskNepalist LoodeNepalini, olles keskmiselt veidi alla 6000 m kõrged). TagaHimaalaja on võrdlemisi kuiv ala ja ta saab märgatavalt vähem sademeid, kui mägede lõunanõlvad. Kaljurünkad, tornid ja lagunevad ehitised on sellele karmile maastikule tüüpilised lisad. Nepali ruupia: Raha Nepaalis kehtiv valuuta on Rupee (NPR).
ühtset riiki ei tekkinud kunagi. väiksemad riigid olid suuremate võimu all. ühiskond tugevalt kihistunud. kuningas valitses linnriiki, talle allus preesterkond, sõjaväeline aristokraatia, talupojad. Mida enam jumalatelt oodati, seda väärtuslikum oli ohevrdamise ohver. tähtsad olid pallimängud. taevavaatluste abil koostati kalender. hea matemaatika.52-aastane trükkel. 11.saj sündisid uued maiade keskused Yucatani poolsaarel. 17. saj vallutasid hispaania maadeavastajad maad. Mehhiko kiltmaale tungisid põhjast asteegid. Eesotsas piiramatu võimuga kuningas, mille tiitel kandus edasi perekonnas.tähtis roll oli sõjameestel ja kaupmeestel. pealinn Tenochitlan oli korrapäraselt planeeritud (200 000 elanikku), linnas oli üle 40 püramiidtempli. Rituaalidele ohverdati u 20 000 elanikku aastas. Inkad : Elavad Andides.Põlluharimise teeb võimalikuks mägedest voolavad jõed (kartul ja mais) Suuremad linnad tekkisid II aastatuhandel. metallitöötlust ei tuntud, olid algelised
seista. Lõpuks tapeti valitseja ja ta terve perekond. Suurema osa Inkade hävingust tegid haigused, mis Hispaanlased endaga kaasa tõid. Hispaanlased varastasid kõvasti Inkade kulda, hõbedat ja vääriskive. Ülejäänud Inkad võeti orjadeks. Nad töötasid kulla ja hõbeda kaevandustes, mille Hispaanlased Inkadelt võtsid. Inkade linna varemed. Asteekide Kultuur. Aja jooksul tungis sõjakas hõim: Asteegid Mehhiko kiltmaale. Nad vallutasid XV. Sajandi jooksul endale kogu kiltmaa ja rajasid suure järve keskel asuvale saarele oma pealinna nimega Tenochitilan. Nad sundisid vallutatud hõimudel andamit maksta. XVI sajandi algul hävitati Asteegid Euroopast sissetunginud Hispaanlaste poolt. Asteekide pealikut austati nagu jumalat ja ta oli piiramatu võimuga. Asteekide pealinnas elas ligi pool miljonit inimest. Asteegid kummardasid ligi 60-et jumalat ja nende kõigi auks ohverdati. Inimohverdused.
õiguslik seisund Kultuurid sulasid pole täpselt teada. omavahel Tähtsat osas tervikuks. Kõiki mängis nende ühendas islami usk elus usk. ja araabia keel. Kogu kultuuri Asteekid oli imetataksegi pärimuse järgi kokku araabia rännanud kultuuriks. Mehhiko Islamimaade kiltmaale kultuuritase oli kaua Lääne- põhjapoolestest Euroopast palju mägedest. kõrgem. Araabias Texoco järve õitses käsitöö, äärde rajasid nad kaubandus, teadus oma tulevase ja luksus. pealinna Kõige olulisemad Tenochtitlani. ehitised Araabias Võtsid omaks ja vallutatud Kesk-Ameerika maades olid kõrgkultuuri. islamiusuliste Elanikud olid pühakojad allutatud rangele moseed.
Ületas Kunluni [2] ja jõudis õnnelikult Tarimi jõe äärde. Sel teekonnal avastas kahe, tuiskliiva alla mattunud muistse linna varemed. Liikudes piki Tarimi jõge edasi ida poole kaardistas ta jõe jooksu kuni Lop-Nori järveni, mille leidis võrreldes vene uurija Przevalski poolt varemini määratud asendiga põhja poole nihkunud olevat. [1] Talvitanud Khotanis, suundus Hedin 1896. aasta juunis üle Tiibeti põhjapoolsete servamäestike Tiibeti kiltmaale. Selle läbis ta lääne-ida suunas Kukunori järveni. Kogu reisi vältel ei unustanud ta ala kaardistamist. Läbis ka Tiibeti idapoolsed ääremaad ja Gobi lõunaosa. 2. märtsil 1897. Aastal jõudis Pekingi [2] ja sealt Siberi kaudu sama aasta mais tagasi kodumaale. [1] Hedin kogus selle esimese eduka uurimisreisiga suure kuulsuse, mida kinnitas rida menukaid ettekandeid Euroopa suurimates teaduslikes keskustes. Õhinaga ostetavate ja loetavate
ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. 4.4 Jõed Idas algab mägedest palju lühikesi, kuid vee- ja energiarikkaid jõgesid. Sisemaal, lääne- ja põhjaosas on alalise vooluga jõgesid vähe: maa suurim jõgi Oranje, selle lisajõgi Vaal ja piirijõgi Limpopo. LAVi suurimad jõed panevad aluse sealsele viljakale põllumajandusele.
Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni. 6 2.3 Taimestik Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. 2.4 Loomastik Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle
vastupidised Eesti aasta-aegadele, seda on hea silmas pidada reisimisel. Kaplinnas on keskmine temperatuur jaanuaris 21 kraadi ja juulis 12 kraadi. Vihmaperiood kestab oktoobrist aprillikuuni. 2.3 Taimestik Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimetsik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi kõrbealasid; lõunapoolsetes mägedeshaljendavad aga seedrimetsad. (aloe arborscens) (akaatsia) 2.4 Loomastik Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid
Aasia, Araabia ja Aafrika hiiglarohtlaid, olid alles barbaarsuse keskastmel, kuid nende arvukuse suurenemine tõi kaasa üleliigse rahvastiku muinasjutulised suurrännakud, mis panid aluse rahvastiku tekkimisele vanas ja uues Euroopas. Liibüa, Nuubia ja Põhja-Araabia barbarlikud suguharud asustavad Niiluse oru, Araabia ja Süüria nomaadid asuvad Mesopotaamiasse ning Jordani orgu ja Kesk-Aasia karjakasvatajad tungivad Hindustanisse ja Iraani kiltmaale. Siin kujunesidki esimesed klassiühiskonnad, mille majanduse aluseks oli põllundus. Tekib ja areneb orjanduslik kord.(Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" 1949: 4-5) Ühiskond lõhenes vaenulikeks klassideks, kus valitsev klass hoidis ohjes orje ja lihtkogukondlasi ning ihkas laiendada oma riigi territoriaalseid piire ning kaitsta olemasolevaid. Loomulikult tuleb rõhutada Vana-Idamaa riikidest rääkides igaühe spetsiifilistele
Tolteegid Kesk- ja Põhja Mehhikot asustanud ühendustnimetai tolteekideks. Sellest ajast Põrinevad paljud olulised asteekide religiooni sugemed. Seal oli teokraatia suuresti asendunud militarismiga. Mõlemad nii asteegid kui ka tolteegid tähtsustasid kunimga võimuja sõjameestekasti vastatikust seost tule ja Päikse ja koidutähe omavahelist seost.Asteegid jätkasid ka tolteekide inimohverduste tavasid.. Asteegid - Asusid Mehhiko kiltmaale 12 sajandi lõpus ja rajasid sinna oma pealinna Tenochtitlan. Asteegid uskusid , et kõigi asjade loojaks olid ürgolendid Ometciuatl ja Ometecuhtli (Kahetsusjumal ja jumalanna) Nemad lõid koos jumalad ja inimkonna. Asteegid uskusid ,et jumalad omakorda olid loonud maa. Selles protsessis oli oluliseim Põikese sünd. Kesk - Andid Chavin - 600-300 eKr. Levis Põhja kesk ja Lõuna Peruus kultus mille austamis objektiks oli üleloomulik kaslane.Chavinil oli akks peamist kaslast
Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille järgi lõi inkade riigi ja Cuzco kõige esimene inka, päikesepoeg Manco Cpac. Tahuantinsuyu (Nelja Ilmakaare riik) oli jaotatud neljaks suurprovintsiks (suyu), mille piiride lõikepunktis paiknes pealinn Cuzco: Chinchaysuyu (Peruu loodeosa
keda pedantne äike on rivistand üles taevaservale kuna laualamp ketrab meeleheitlikult vilkudes oma naeruväärselt pikka lõnga ja miljonid jalad trambivad mere pehkinud tantsupõrandal ah liblikate huumorgi ei suuda peatada uut ujedat päikesesüsteemi Tütarlapseakt Reied magav merehädalistepaar vraki härmatand aurukatlas kümne varba-ämbliku varjud laskumas läbi säärte kergete ulmasõelaga sõelut pilvede mööda kuunähteist kerdat niiti taldade tuulesele kiltmaale 16 Peopesad muruga kaetud peeglid läbistet sõrmin-ojaden kus hüpleb lutsukivena pilke küüned linnusulised tootemid vastu õhtutaevast mis toetub õlgade petlikule kaljuseinale tuikuva pimedusrongi tuleku eel piki selgroo siksakset raudteed Puusad klaasist haavalehed rüütuvad uduste tähtedega liblikatiibu ujumas kraatreis mis on avand rindades-vulkaanes hetkete kihav kivirahe Naba sulguv ning avanev puri tuuletul minestusjärvel
teada. Langus polnud lõplik, 11 saj alates tõusid esile uued maiade keskused Yucat´ani ps põhjaosas. Kuid sellele vaatamata olid maiade kultuuri ja teaduse hiilgeajad möödas. Asteekite suurriik: Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu said kesk-ameerikas domineerivaks mehhiko kiltmaa suurriigid. Nende seast omakorda eurooplaste maadeavaastuste ajaks esile tõusnud asteekide impeerium. Nad rändasid põhjapoolt tänu poliitiliste liitude ja veriste vallutussõdadele Mehhiko kiltmaale ja selle ümbruskonnale, võtsid omaks kesk-ameerika kõrgkultuuri koos püramiidide, kirja ja kalendrisüsteemiga. Impeerium moodustus Texcoco järve ümbruse tuumikalast ja vallutatud maadest. Elanikud olid rangelt allutatud kurnavale andamikohustusele. Riigi eesotsas oli piiramatu võimuga kuningas, nime poolest valiti ülikute seast. Tegelikult päris valitseja võimu vanemalt vennalt, isalt või onult. Kuningat austati pooljumalana
suurused kivipead (kujutavad ilmselt valitsejaid või jumalaid). On leitud ka palju jaaguari kujutisi, jaaguar oli valitseja võimukuse sümbol (piirkonna kõige suurem kiskja). On leitud ka kummipalle. La Venta oli suurem kui San Lorenzo, ka on asula üldplaan hierarhilisem. 5. sajandist eKr pärinevad kas esimesed glüüfid sellest piirkonnast. Ka Mehhiko mägismaal on näha kirja algeid. Tsivilisatsioon levis olmeekide juurest laiali kolmes suunas Zapotecide piirkonda, Mehhiko kiltmaale ja Yucatani poolsaarele. Mehhiko mägialade areng on väga üheaegne olmeekide arenguga, sest olmeekidel olid nendega tihedad kaubandussidemed. Zapoteegid Keskus oli Oaxaka (Oahaka) org, kus kerkis 2 aastatuhande lõpus kujunes silmapaistev kohalik keskus San Jose Mogote (on leitud ülikumatuseid). Umbes 5. sajandil eKr jäeti see keskus suuresti maha ja keskus kolis üle Monte Albani mäele. Sellest sai zapoteegi tsivilisatsiooni silmapaistvaim keskus, mis püsis tähtsana 8. sajandini pKr
Elati hõimudena. Kütiti loomi ja püüti kala. Kesk Ameerikasse ja Lõuna Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid aastatel 300 900 pKr kõrgkultuuri. Neil oli olemas oma kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkisid linnad. Inimese ohverdati aeg-ajalt templites. Kultuur hävis 9.sajandil, hiljem asteegid taastasid selle osaliselt. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale oma asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochitlan (praegune Mexico). Nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usukeskus Teotihuacan, kus asusid päikesepüramiidid ja kuupüramiidid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid inimese, keda nad said sõjakäikudelt. See oli sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerikas läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inkade linnasid oli Machu Pichu. Pealinnaks oli Cuzco
Tänapäeva kurdid väidavad end Mitannist pärit olevat. Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid Iraanlaste saabumine Iraani aladele Umbes 1500 eKr lahknesid indo-aarialased ja iraanlased: esimesed läksid Põhja-Indiasse, teised Mesopotaamiasse. Iraanlaste saatus kujunes mitmetahulisemaks: zoroastrism (vt. Lk 10), hellenismi aja Kreeka mõjud, araablaste vallutus ja islam. Pole teada kust poolt jõudsid ligikaudu 1000 eKr iraanlased Iraani kiltmaale. Suhted kohalike asukatega pole teada, igal juhul 900-800 eKr seguneti nendega, kultuuriline mõju toimus mõlemat pidi. Aastast 700 eKr pärit kirjalikud allikad Eelamist ja Urartust. Ühiskond, tegevusalad. Ümberasumise ajal hõimullik elukorraldus lagunemas või lagunenud, tekkisid pisikesed riigid: Assüüria allikad märgivad umbes 20 riiki. Riigid ise tugevate hõimusidemetega. Allutasid üksteist teisele, seotud Assüüria ajalooga. Samuti on andmeid Avestast (Zoroastrismi püha raamat)
Elati hõimudena. Osad küttisid ja osad püüdsid kala. Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid 300-900 aastat pkr kõrgkultuuri. Neil oli olemas kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkis linn. Ohverdati inimesi aeg ajalt ( templites ). Kultuur hävis 9. sajandil, hiljem suutsid asteegid selle osaliselt taastada. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochtitlan ( praegune Mexico 9. nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usulinn Teotihhacan, kus asusid päikesepüramiid ja kuupüramiid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid ka inimesi, kelle nad said sõjakäikudelt. See oligi sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerika läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inka linnu oli Machu Piduu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4
annaabi.ee 
