GIF pildifailidel erinevad ikoonid. Failid ja kaustad võivad olla erinevate suurustega, mõõdu põhiühik on bait (B). Üks täht või number võtab arvutis ruumi täpselt 1 bait. Dokumendi fail on tavaliselt 20-30 kilobaiti (KB), kvaliteetne pildifail on üldiselt 400-700 kilobaiti (KB). 90-minutiline film on tavalisest 700 megabaiti (MB). 1 KB = 1024 B (2 astmes 10) 1 MB = 1024 KB = 1 048 576 B Kuna mahud tänapäeval järjest kasvavad, siis ei ole enam uudiseks GB (gigabait) ja TB (terabait). Kataloogi- ehk kaustapuu on kujutusviis, kus kataloogid on üksteise sees ja moodustavad erinevad harud. Et teha kindlaks mõne faili või kataloogi suurust tuleb minna hiirega selle faili või kataloogi peale,
· jõudlust kõige enam. · Protsessor koosneb juht- seadmest, registritest ja aritmeetikaseadmetest Sisemiste komponentide väärtus Arvuti mälu · Arvuti mälus esitatakse info digitaalkujul. · Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt. · Arvuti mälu "mahu" kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 1 terabait TB = 1000 gigabaiti. · Tänapäeva arvuti Arvuti 10a tagasi ·AITÄH TÄHELEPANU EEST !
seda salvestada ja jagada teistele alamsüsteemidele. ● Kui satelliit orbiidile toimetamise järel kanderaketilt eemale tõugatakse, käivitub esimesena just EPS, avab ettemääratud aja pärast raadioantennid ning alustab teiste alamsüsteemide sisselülitamisega. ESTCube-1 alamsüsteemid Kommunikatsiooni alamsüsteem (lühend COM) ● Võimaldab suhtlust satelliidiga. ● ESTCube-1 puhul töötab ainult teiste alamsüsteemide jaoks. ● Suudab edastada ligikaudu 62 kilobaiti andmeid minutis. ESTCube-1 alamsüsteemid Käsu- ja andmehalduse alamsüsteem (lühend CDHS) ● Koordineerib satelliidi normaalset tööd. Selles alamsüsteemis toimub põhiline andmete - telemeetria - kogunemine terve satelliidi kohta, andmete ladustamine ning käsu peale Maale saatmine. ● CDHS on esmane pöörduspunkt kõigi missiooni jooksul tehtavate eksperimentide käivitamiseks. ESTCube-1 alamsüsteemid
protseduure rakendades arvuti kasutaja enda poolt. 5 Mälumahu mõõtmine. Arvutis olev info kujutatakse 0 ja 1 abil, mis on digitaalkuju, ehk ainuke teabe esitusvorm arvutis. Iga 0 ja 1 on nimetusega bitt. Bittil on kaks olekut, välja lülitatud või sisse lülitatud. 1 bait B= 8 bitti. Tekstifailide salvestamiseks. 1 kilobait KB = 1024 baiti. Helifailide ja pildifailide salvestamiseks. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti 6 Arvuti võimsus Arvutit võimsust iseloomustavad mälu maht, protsessori võimsus ning ka emaplaat. Näiteks protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides-GHz, vanematel arvutitel ka megahertsides-MHz. Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 1 3 GHz. Arvuti võimsust ehk kiirust saab ka vaadata RAM mi järgi. Selle suurust hinnatakse tavaliselt 64MB 2GB
[email protected] [email protected] [email protected] (koos attachment'iga) [email protected] (koos attachment'iga) Vastuseid me kahjuks ei saanud. Ftp abil failide hankimine Failide transportimiseks kasutatava ftp'ga tutvumiseks võtsime ühendust arvutiga rasi.lr.ttu.ee (ftp rasi.lr.ttu.ee). Sellest serverist laadisime alla faili tekst.txt.save. Fail suurusega 293 baiti saabus kohale 0,0158 sekundiga, kusjuures ülekandekiirus oli 18 kilobaiti sekundis. Failide pakkimine Tar'iga tutvusime pakkides kokku faili mbox (tar cf aadu.tar mbox) ja saime uue faili, millel nimeks aadu. Faili aadu pakkisime uuest lahti käsuga tar xvf aadu.tar ja saime faili mbox. Hiljem proovisime ka teisi pakkimisviise ja selgus, et kõige efektiivsem on pakkida kohe gzip'iga, kuna see vähendab faili suurust ligi 200 korda. Testpakettide statistika aadress pakettide kätte kaduma min. keskm. max.
pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu
kommertsliku arvutit. Seda masinat müüdi 18 000 dollari eest, see oli üks-viiendik väiksest IBM 360- st. Kiirus, väike suurus ja mõistlik tasu lubas PDP-8-l minna tuhandetesse tehastesse, väikeettevõtetesse ja teaduslikesse laboritesse. 1968.aastal asutati Data General Corporation mis on loodud teadlaste poolt kes olid lahkunud DEC- st. Teadlased Data General Corporationis tutvustasid Nova miniarvutit, millel oli 32 kilobaiti mälu ja maksis 8 000 dollarit. AT&T Bell Laboratooriumi programmeerijad Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie lõid aastal 1969 operatsioonisüsteemi UNIX, mis võimaldas suuresti ajasäästu ja dokumendihaldust mitme kasutajaga. 10 Joonis 3 DEC PDP-1 koos graafilise ekraaniga 11 12
tasulist tulemüüri tarkvara. Ka tulemüüri tarkvara peaks olema tarkvaraplaadile kirjutatud. 1. Viirusetõrje tarkvara olemasolu Viirusetõrje tarkvara peab olema viimase viiruste andmebaasiga varustatud. Praegusel hetkel nõuab interneti kasutamine andmebaaside täiendamist vähemalt korra päevas. Viirusetõrje programmi andmebaasi täiendamine on lihtne, seda saab teha automaatselt ning lisaprogrammijupp ei ületa paari kilobaiti. Viirusetõrjetarkvara skanneerib regulaarselt faile, otsides ebatavalisi muutusi failisuuruses, programme, mis on definitsioonis märgitud viirusena, kahtlaseid e-maili lisandeid ja muud. Korralik viirusetõrjetarkvara on olulisim vahend arvuti kaitsmiseks. 1. Viirusetõrje tootjate informatsiooni pidev jälgimine Viirusetõrje ekspertide kogemused võimaldavad paljastada ohtu enne, kui see võib muutuda tõeliseks nuhtluseks
väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 2 8 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti mälu "mahu" (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 2) Operatiivmälu · Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Windows NT 'ga arvutis peaks sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil on
konstrueeritud ongi. Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu.
sumto = isum kaks baiti), datagrammi pikkus (kaks baiti), kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) , andmeosa (varieeruva pikkusega RETURN hulk baite); UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm, END Rakendused: DNS, NFS, TFTP. COBOL TCP Ühendusorienteeritud, Usaldatav PROCEDURE SUMTO USING N, Answer. HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri Begin
Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2. ● Kahendsüsteemi aluseks on 2, seega arvu kohtade kaaludeks on kahe astmed ning igal kohal võib olla vaid kaks väärtust – 0 või 1. Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid:
RETURN kaks baiti), datagrammi pikkus (kaks beiti), konhollsumma (kak6 baiti, pole kohstuslik), andmeosa (varieeruva pikkusega END hulk baite); UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kohlrollsumma vea puhul unstatakse datagramir, I ltl5- I 9 I lJ elas. Hulgateooria: Gcorg Cilntor. r coBoL Rakendused: DNS, NFS, TFTP. PROCEDURE SUMTO USING N, Answer
.80 ns, mis vastas sagedusele 17 MHz, siis puudus vajadus mikroprotsessori ja operatiivmälu vahelise vahemälu ehk puhvri järele. Selline vajadus tekkis koos mikroprotsessori Intel 80486 kasutuselevõtuga. Vahemäluna hakati kasutama staatilist muutmälu SRAM, mille töötsükkel on tunduvalt lühem (2..4 ns). Võrreldes DRAM'iga on SRAM mõõtmetelt palju suurem ja hinnalt palju kallim, mistõttu piirduti esialgu suhteliselt väikese mälumahuga (8 kilobaiti Level 1 vahemälu mikroprotsessori Intel 80486 sees). Kuna nii väike vahemälu ei ole efektiivne, otsustati lisada emaplaadile täiendav niinimetatud L2 vahemälu mahuga 64..256 KB. Vahemälu töötab järgmiselt. Andmete või programmide lugemiseks pöördub mikroprotsessor kõigepealt puhvri L1 poole. Kui soovitavat sealt ei leita, siis otsitakse seda L2 puhvrist. Kui ka sealt ei leita, siis esitatakse päring operatiivmälule, kust loe- takse rohkem kui protsessor momendil vajab
kõvaketta sisemine andmevahetuskiirus välimistel radadel kiirem kui sisemistel radadel (plaadi pöörlemiskiirus on jääv aga välimistel radadel rohkem sektoreid). Lisalugemist: www.wikipedia.org Kõvakettaid iseloomustavad suurused Maksimaaline salvestatav andmemaht Mõõdetakse mega- giga- või terabaitides, kuid tihti erineb kõvakettal näidatud andmemaht tegelikust, sest tootjad arvestavad andmemahtu selliselt: üks kilobait 1000 baiti ja üks megabait 1000 kilobaiti jne. Tegelikult on üks kilobait 1024 baiti, üks megabait 1024 kilobaiti jne. Nagu alguses öeldud oli esimeste kõvakettaste andmemaht 5 megabaiti ja täna on see juba üks terabait ja rohkemgi. Kõvaketta liides Lliides, mille abil kõvaketas ühendatakse ülejäänud arvutiga. Levinumad liidesed on: P-ATA, S-ATA, SCSI, USB ja FireWire. P-ATA (Parallel AT Attachment), tuntud ka kui IDE (Integrated Drive Electronics) on üks vanimaid kõvaketta
konstrueeritud ongi. Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu Esimeste PCde tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAMi selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava
Kui sisendpuhver on täis, siis ignoreerib Ei loo kanalit iga datagrammi käsitletakse sõltumatult UDP ja TCP: UDP (user datagram protocol). Ei kontrollita, kas info jõudis pärale. Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti) datagrammi pikkus (kaks baiti) kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm Rakendused: DNS, NFS, TFTP TCP (transmission control protocol). Toimub kontroll. Ühendusorienteeritud Usaldatav Voo tüüpi Jagab voo segmentideks Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust Kinnitab saadud segmendid Kontrollsumma päisest ja andmetest Korrastab segmentide järjestuse Unustab dublikaadid Kontrollib voo mahtu Pordid Masinas elab korraga palju programme ja igaüks tahab saada/saata oma pakette
aegluse tõttu sobivad vaid varukoopiate tegemiseks. Mäluühikud Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. 1 bait (byte) = 8 bitti (bit). Bitt on väikseim infoühik, mille väärtuseks on kas 0 või 1. Nii saab ühe bitiga edasi anda kaks erinevat infohulka {0 1}, kahe bitiga juba neli {00 01 10 11}. 8 bitiga saab moodustada 28 = 256 sümbolit. Suuremad mäluühikud: 1 kilobait = 1KB = 1024 baiti. 1 megabait = 1MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait = 1GB = 1024 megabaiti. Klaviatuur Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv paoklahv ESC tühistab eelmise korralduse, viib aktiivaknast välja jms
spekuleeritud, et see aitas neil tõenäoliselt võita selle sõja. (Ezinearticles, 2009) 2.2 Esimene WLAN võrk Norman Abramson ja tema poolt juhitud grupp aastal 1971. valmistasid esimese WLAN tüüpi raadiovõrgu millega ühendati omavahel 7 arvutit mis vahendasid informatsiooni omavahel läbi keskjaama. Selle projekti nimi oli Alohanet. Maksimum toetas see ühendus 40 kasutajat. Esimene WLAN võrk ei olnud küll väga kiire edastades andmeid ainult kiirusel 512 kilobaiti sekundis ja see ei levinud ka väga suurtele kaugustele aga oli selle eest väga suur leiutis oma aja kohta. Kahjuks mõjutasid selle võrgu seadmeid tööstusmasinad ja koduelektroonika ning sellele tuli teha suuri uuendusi enne kui seda sai kasutada suuremates linnades ja seetõttu jäi selle laiem levik ära. (The History of Computer Communications, 2007) 2.3 Wi-Fi standardite loomine 1997. aastal väljastati esimene 802.11 standard Institute of Electrical and
korduvalt põhimälus samas kohas asuvate andmetega. Kui eeldada, et neid korduvalt kasutatavaid käske ja andmeid loetakse põhimälust vaid üks kord ja seejärel pöördutakse nende poole ainult palju kiiremasse vahemällu, siis saavutatakse üldise töökiiruse oluline kasv. Vahemälu ülesehitust selgitab järgmine joonis. Protsessoriga seotud peitmälu RAM on tänapäeval tegelikult väike (näiteks 4 või 8 kilobaiti), kuid kiire staatiline muutmälu, kus teatava protseduuri tulemusel hoitakse põhimälu nende pesade sisu, mida CPU kõige sagedamini vajab. Sildimälu sisaldab nende pesade otsinguks (võrdluseks) vajalikke aadresse. Lihtsuse mõttes vaatame juhtu, kus selleks sildmimäluks (kataloogimäluks) on assotsiatiivmälu, mille erinevus tavapärasest aadressmälust seisneb selles, et tema poole pöördutakse sisu, mitte aadressi järgi. Kui
aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. Bait on teatavast arvust bittidest koosnev string, mida käsitletakse tervikuna ning mis tavaliselt esitab märki või märgi mingit osa. Tavaliselt on bitte baidis 8. Arvuti mälu mahu (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid (toodud järgnevas tulbas). 1 bait (ingl. byte) B= 8 bitti (ingl. bit) 1 kilobait KB = 1024 baiti 1 megabait MB = 1024 kilobaiti 1 gigabait GB = 1024 megabaiti Kasutades baidis sisaldavat 28=256 eri bitikombinatsioone on sümbolitega opereerimiseks arvutis koostatud nn. ASCII-koodi tabel (sisaldab 128 (põhitabel 7 biti) või 256 (laiendatud tabel 8 biti) märkisümbolit). Näiteks täht "A" on kodeeritud arvutis numbrina 65 (kahendarvuna 0100 0001); B 66 (0100 0010); jne. Arvuti opereerib sümbolite ja teksti asemel nendele sümbolitele omistatud koodidega.
kommunikatsioon on “küsimus-vastus vormis” näiteks DNS, NFS, UDP, IP, Ethernet UDP (User Datagram Protocol) Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi Ei taga usaldatavust Datagrammi ehitus: lähte- ja sihtport (kumbki kaks baiti) datagrammi pikkus (kaks baiti) kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm Rakendused: DNS, NFS, TFTP TCP(Transmission Control Protocol) Ühendusorienteeritud Usaldatav Voo tüüpi Jagab voo segmentideks Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust Kinnitab saadud segmendid Kontrollsumma päisest ja andmetest Korrastab segmentide järjestuse Unustab dublikaadid
Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka 16
Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' - kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu, mille lubatud väärtuste hulk on 0 kuni 255. Suuremad mälumahu ühikud on defineeritud järgmiselt: 1 kilobait = 2 astmes 10 baiti = 1024 baiti; 1 megabait = 2 astmes 20 baiti = 2 astmes 10 kilobaiti = 1048567 baiti. Programmeerimise algkursus 15 - 89 Mälu võib endale ette kujutada ühe hästi suure tabelina. Näiteks 1 kilobaidine mälu oleks tabeli kujul järgmine: -------------------- | Aadress | Sisu | +---------+--------+ | 0 | 1 | | 1 | 0 | | 2 | 240 | | 3 | 255 | . . . | 1022 | 8 | | 1023 | 128 | --------------------
Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' - kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu, mille lubatud väärtuste hulk on 0 kuni 255. Suuremad mälumahu ühikud on defineeritud järgmiselt: 1 kilobait = 2 astmes 10 baiti = 1024 baiti; 1 megabait = 2 astmes 20 baiti = 2 astmes 10 kilobaiti = 1048567 baiti. Mälu võib endale ette kujutada ühe hästi suure tabelina. Näiteks 1 kilobaidine mälu oleks tabeli kujul järgmine: -------------------- | Aadress | Sisu | +---------+--------+ | 0 | 1 | | 1 | 0 | | 2 | 240 | | 3 | 255 | . . . | 1022 | 8 | | 1023 | 128 | -------------------- Selleks, et mälupesa sisu lugeda või sinna midagi kirjutada, pöördub protsessor mälupesa poole tema aadressi kaudu
Kontrollsumma päisest ja andmetest .Korrastab segmentide järjestuse .Unustab dublikaadid .Kontrollib voo mahtu ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 UDP •Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi •Ei taga usaldatavust •Datagrammi ehitus: .lähte-ja sihtport (kumbki kaks baiti) .datagrammi pikkus (kaks baiti) .kontrollsumma (kaks baiti, pole kohustuslik) .andmeosa (varieeruva pikkusega hulk baite) •UDP paketi maksimaalpikkus on seega 64 kilobaiti. •Kontrollsumma vea puhul unustatakse datagramm •Rakendused: DNS, NFS ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 7 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 8 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/f/ff/Osi_model_trad.jpg Liidesed ja protokollid •Liides (interface) .Sama süsteemi eri kihtide suhtlusviis omavahel •Protokoll (protocol) .Eri süsteemide samade kihtide suhtlusviis omavahel ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 9 Ülemine
annaabi.ee 
