Materjalid Mineraal on looduslik, kindla koostisega keemiline ühend. Graniit · Teralise ehitusega, erinevate mineraalidega · Graniit on kõvem kui paas. · Toodetakse killustikuks. Paas · Koosneb peamiselt kaltsiumkarbonaadist · Värvuselt hall · Ei ole kõva · Kardab happeid · Laguneb kergelt sambliku toimel · Tekkinud mereloomade kodadest Liiv,Savi · Tekkinud graniidi murenemisel · Teiste materjalide lähte aine · Liiv koosneb peamiselt kvartsist ( SiO2 ) Tellised · Tehakse põletatud savist, millele lisatakse liiva ja vett · Valgeid nim. Silikaattellised ( taluvad ilmastiku ) Lubi
Settekivimi liigid: mehaanilised setted, orgaanilised setted ja keemilised setted. Graniidi ehituslikud omadused ja kasutuskohad. Suur survetugevus (120-300 N/mm2), hästi poleeritav, suur kulumiskindlus, väga dekoratiivne, väike veeimavus (0,5-0,8% mahust), suur külmakindlus (üle 200 tsükli). Kasut. skulptuurid, killustik, äärekivid, sillutuskivid, põrandaplaadid. Nimeta lühidalt, kirjelda kivimi kauraudamise variante. Mida loetakse killustikuks ning murtud kivimaterjaliks ? Murtud kivimaterjal on korrapärased kivitükid. Killustik jaguneb terajämeduse järgi fratsioonidesse : 4...8, 8...16, 16...32, 32...64 mm.
Taaskasutatakse sellest vaid 20%. Seal on kehtestatud ka lammutusjäätmetele jäätmemaks- mida vähem jäätmeid sorteeritud seda suurem on maks. Põhjamaades kasutatakse 90-95% lammutusjäätmetest uute materjalide valmistamiseks. Teistes Euroopa riikides on seatud eesmärgiks ära kasutada 50-90% ehitusjäätmetest. Taaskasutusel kõrvaldatakse esmalt jäätmete hulgast keskonnaohtlikud ehitise osad, betoon purustatakse väikesteks tükkideks ja koos telliste jäätmetega muudetakse killustikuks. Metall ja klass saadetakse ümbersulatamisele. Roostevaba teras müüakse sorteerimise järel maha. Armatuurteras, kaablitest pärinev alumiinium,titaan,messing ja vask sulatatakse. Terved uksed ja aknad püütakse taaskasutada, muu puid kas põletatakse kütusena jõujaamades, kasutatakse puidlaastplaatide või paberi tootmiseks. Katusepapp kastutatakse asfaldi tootmiseks, kipsist valmistatakse uued uued kipsplaadid või suunatakse see semendi tootmisesse. Soojustus, PCB ja
· Esimene etapp projekti koostamine ja dokumentide vormistamine ehitusloa saamiseks hoonete lammutamiseks · Teine etapp ajutiste piirete paigaldamine, objekti valve korraldamine, eelnev hoonete lammutamiseks ettevalmistamine, tehniliste kommunikatsioonide lahti- või ümberühendamine. · Kolmas etapp ehitise mehhaniseeritud lammutamine, käsitsi lahtimonteerimine. · Neljas etapp ehitusprahi sorteerimine, kivijäätmete purustamine taaskasutatavaks killustikuks, lammutusjäätmete äravedu ja utiliseerimine, krundi planeerimine ja taashaljastamine. · Viies etapp jäätmete utiliseerimise õiendi koostamine ja selle kinnitamine Keskkonnaametis, hoonete hooneregistris arvelt maha võtmine. Tegevuskava: · Ehitis tuleb kustutada ehitiste registrist ning taotleda selle kasutusloa tühistamist. Kui ehitis on juba varisemisohtlikuks tunnistatud, on kasutusluba niikuinii tühistatud.
sisekujunduselemente ja suveniire. Eestis on kaks põhilist paekiviliiki - lubjakivi ja dolomiit. Ida-Virumaal esineb kaevandamisväärselt vaid lubjakivi, mis asub Lasnamäe lademes. Lubjakivi ainuke tootmisväärne kiht asub Paldiskist Narvani. Lasnamäe lubjakivi 8- 10 m paksune kiht on lubjarikas, mis tuleneb fossiilide lubikodade ja nende kildude rohkusest. Kihist kaevandatud materjal sobib ehituskiviks, killustikuks ning ka tsemenditoormeks. Pae kui ehituskivi vajadusi rahuldavad Aseri, Saka, Kohtla- Järve, Sillamäe ja Narva piirkonnas arvele võetud Lasnamäe lademe lubjakivivarud. Maardlad on arvel paikades, kus kattekihid on õhukesed või puuduvad, pole häid põllumaid ega asustust. Olemasolevaid võimalusi kasutatakse praegu veel vähe. Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel järele jääv paas on oma ehituskivi omadustelt kehv ning sobib täitematerjaliks, nagu näiteks teede muldkehadeks.
-kasutusalad:*liivapinnaste tugevda.*liivapin.veetihedamaks muutmine*puidu tulekaitsevärvides.Portlanditsemendi tootmine:>Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi&savi.Toodetakse kuiva- v.märja menetluse järgi.Tsemendi tootmine skeem>tooraine kaevan.>segu ettevalmis. (purust,kuivatamine)>toorsegu põlet.klinkri saamiseks>klinkri&kipsi koosjahvat tsemendi saamiseks>tsemendi ladust.&pakkimine.Ettevalmistus>lubjakivi purustat. killustikuks>segatak. savi&veega&jahvatat. Kuulveskis pastataoliseks massiks-lobriks.Kuulveski kuj.endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit,milles ümmargused malmkuulid&need kuulid üksteise vastu kukkudes&hõõrudes peenestavadki materjali.Tsemendi koostis:aliit,beliit ,trikaltsiumaluminaat,tseliit.Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka.Suure aliidi sisal.tsemendid on tug.&kiiresti kivinevad.Aliit-tekkimise kogus oleneb CaO küllastusest tooraines,ahju temp&jahutusprotsessi kiirusest
aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. MOONDEKIVIMID Moondekivimid e. metamorfsed on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides, mille tulemusena on muutunud kivim esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid.
10 %; 2) Killustik täitepinnas on karbonaatkivim, mis keemilise koostise poolest ei vasta tehnoloogilisele lubjakivile või dolokivile esitatavatele nõuetele, mis ei sobi viimistluskiviks ja mille survetugevus on alla 200 kg/cm2 Maavara kasutamise eesmärkehituskiviks ja -killustikuks, tehnoloogiline lubjakiviKorrastamissuund Kasutusala Max kogus aastas, tuh m3 ehituslubjakivi 400 Kaevandatav varu 15669 Varu Ploki nimi Kasutusala Ploki liik suurus 1 plokk ehituslubjakivi aT 4.63 10 plokk ehituslubjakivi aT 137.00
Segu vahekord massi järgi: 1 : 2,38 : 3,82 Vesitsementtegur W = 0,53 Betooni tihedus ρ0 = 2404 kg/m³ Korrigeeritud tsemendi kogus T = 2404 / (1 + 2,36 + 3,82 + 0,53) = 311,8 kg/m³ 4.3 8 liitri betoonisegu saamiseks vajalikud kogused: V = 165 * 8 / 1000 = 1,32 [kg] T = 311,3 * 8 / 1000 = 2,490 [kg] L = 734,7 * 8 / 1000 = 5,878 [kg] Killustik jagunes peene- ja jämeda fraktsiooniga killustikuks suhtega 1 : 3. Peen fraktsioon oli terasuurusega 4- 8 mm ja jäme 8 – 16 mm. Kpeen = 1189,1 * 0,25 * 8 / 1000 = 2,378 [kg] Kjäme = 1189,1 * 0,75 * 8 / 1000 = 7,135 [kg] Vee koguse arvutamiseks leiti liiva niiskussisaldus 7 päeva kuivanud liiva koguse kuivamisel: mmärg = 185,3 [g] mkuiv = 182,0 [g] w = (mmärg – mkuiv) / mmärg * 100 % w = (185,3 – 182) / 185,3 *100 = 1,78 % Vtegel = V – 1,8 % * L = 1,32 – (0,018 * 5,878) = 1,214 [kg] 4
- Betoontooted: kasutuskõlblikud tarindid ja detailid ladustatakse jäätmehoidlasse, taaskasutamiseks. Taaskasutamiseks mittekõlblik betoon purustatakse killusikuks ja kasutatakse täitematerjalina, nt teedeehituses. Sarrusteras läheb ümbertöötlemisele - Metall antakse üle vanametalli koguvale ettevõttele. - Looduskivi, väikeplokid, tellis jms: taaskasutamiseks kõlblik puhastatakse ja ladustatakse jäätmelaos, mittekõlblik purustatakse killustikuks - Kiletamata paber ja papijäätmed antakse üle vanapaberit koguvale ettevõttele - Kasvupinnas kooritakse eraldi ja kasutatakse vajadusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääv kasvupinnas, samuti mineraalpinnas, transporditakse vastava jäätmekäitlusettevõtte ladustuspaikadesse. Lammutamismeetodid - Lammutamine ekskavaatori noolele kinnitatud lõugprustiga - Seinte lammutamine traktori ja trossiga
Kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistlusel. Sees põrandateks, treppideks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse ka väga keeruka kujuga detaile Põlevkivi tuhk ja killustik: Põlevkivi tuhk on põlevkivi kaevandamisest tekkiv aheraine. Põlevkivi on settekivim. Põlevkivi tuhka kasutatakse mass-stabiliseerimiseks. Väärtuslik sideaine. Vastupidavuse parendamiseks. Põlevkivi killustik: töötavate kaevanduste (Viru, Estonia) jäätmeid töödeldakse osaliselt killustikuks. Tootmise eripärad: Tootmisest üle jäävad sõelmed 0/4, 0/8, 0/10, 0/20. Vähesel määral ka savised materjalid. Nihkeparameetrid ei sõltu pinnase niiskusest ega lõimisest. Ei lubata kasutada paekiviliiva teekatendi dreenikihis ja muldkeha töötsoonis kõrgemal kui 1,25m katte pinnast. Täitematerjali pesemine: Sõelmed pestakse veega surve all, kasutades flokulantide lahustit, mis eraldab peenemad pae- ja savitolmu lisandid. Vett kasutatakse ringluses,
Tsemendi tootmine Kunda tsemenditehases kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim ( lubjakivi), mida võetakse 75 78% ja teiseks on harilik savi, seda võetakse 22- 25 %. Tsementi toodetakse märja menetluse alusel ja koosneb kolmest peamisest tsüklist: tooraine ettevalmistusest, põletamisest ja jahvatamisest. Tooraine ettevalmistus seisneb selles, et lubjakivi purustatakse killustikuks ja lastakse läbi kuulveskite koos veega kus tast saab pastataoline lubjalobri. Savi segatakse vees pastataoliseks savilobriks ja mõlemad lobrid pumbatakse torupumpade abil silournidesse kus võetakse mõlemast proovid toseerimis vahekorraks. Edasi suunatakse lobrid lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Tsemendi põletamine toimub pöörlevas toruahjus. Toruahi kujutab endast 150 m pikkust ja
enne 4min.&peab lõppema 6-30min vahel>aega kontrolli.Vica seadme abil.Plussid:kiire tardumineNeg:suht.väike tug&nõrk veekindlus.26Portlanditsemendi tootmine:>Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi&savi.Toodetakse kuiva- v.märja menetluse järgi.Tsemendi tootmine skeem>tooraine kaevan.>segu ettevalmis.(purust,kuivatamine)>toorsegu põlet.klinkri saamiseks>klinkri&kipsi koosjahvat tsemendi saamiseks>tsemendi ladust.&pakkimine.Ettevalmistus>lubjakivi purustat. killustikuks>segatak. savi&veega&jahvatat. Kuulveskis pastataoliseks massiks-lobriks.Kuulveski kuj.endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit,milles ümmargused malmkuulid&need kuulid üksteise vastu kukkudes&hõõrudes peenestavadki materjali.Tsemendi koostis:aliit,beliit,trikaltsiumaluminaat,tseliit.Klinker sisal.veel kipsi,vaba lupja&tuhka.Suure aliidi sisal.tsemendid on tug.&kiiresti kivinevad.27. Portland- tsemendi omadused:Normaalne veesisaldus>vee hulk %-des tsemendi kaalust,mis on vajalik
> Kasutusala järgi Looduskivimaterjalidde liigitus geoloogilise päritolu järgi > Tard ehk magmakivimid massiivsed (süva e intrusiivsed ja purske e. efusiivsed ) purdsed ( sõmerad ja tsementeerunud ) > Settekivimid keemilised mehaanilised organogeensed > Moonde ehk metamorfsed kivimid > Eestis levinuim tardkivim on graniit. > Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. > Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks,mida kasutatakse betooni täitematerjaline,teedeehituses jms. > Paekivi on kasutusel ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandsemendi toorainena , samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. > Moondekivimid e. metamorfsed on moodustanud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides ,mille tulemusena on muutunud kivimi esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid.
2. uhtliivad on veega edasi kantud ja nende terad on siledaks hõõrutud 3. lendliivad on tuulega edasi kantud (peenemad liivad) ja esinevad peamiselt kõrbetes Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: 1. mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks 2. uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks 3. moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal. Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju
Eesti liivad kuuluvad enamuses uhtliivade hulka. Keemilise koostise järgi on nad kvartsliivad. Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: • mäekruusad on jäänud kivimite murenemise kohale, nad on nukiliste teradega ja sageli nimetatakse teda ka looduslikuks killustikuks; • uhtekruusade terad on vee toimel lihvitud siledaks; • moreenkruusad on tekkinud mannerjää kulutamise tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4…64mm. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Kruusa ja kruusliiva kasutatakse peamiselt
Kruusadest on moodustunud konglomeraadid. Liivast liivakivid. 2.2.2.Keemilised setted Anhüdriit Kipskivi Dolomiidid Keemiliste setete hulka kuuluvad ka magnesiidid , mida kasutatakse tulekindlate materjalide 2.2.3. Organogeensed setted Olulisimad on lubjakivid, mille põhiline koostisosa on loomse ja taimse päritoluga CaCO3. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive (viimistlusplaadid jms.) ja suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina , teedeehituses 2.3.Moondekivimid Moonde e. metamorfsed on kujunenud tard- või settekivimitest keemiliste mõjutuste tõttu. Ehituses kasutatakse: marmorid, kvartsiidid, savikildad. 2.4. Kivimineraalid 2.4.1.Omadused Kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest. iseloomustavad järgmised tunnused: Värvus,Läige. Pinnakõvadus Lõhenemispind. 2.4.2.Mineraalide koostis 2.4.2.1.Silikaadid Kvarts. Ränidioksiid. SiO2 Alumosilikaadid 2.4.2.4
2) koristusprotsessi etapilisuse järgi: - otsekoristus ehk üheetapiline, mis seisneb kivide kogumises või välja- kangutamises koos nende kohese äraveoga; - lahuskoristus ehk kaheetapiline, mispuhul kivide vaalutamine või välja- kangutamine ning nende kogumine ja äravedu toimuvad ajaliselt erinevatel etappidel. Suure energiamahukuse tõttu on vähe levinud tehnoloogiavariant, kus koos kivide kogumisega need purustatakse killustikuks ja laotatakse põllule tagasi. Kartulikasvatu-ses seevastu on (eeskätt Sotimaal) levinud tehnoloogia, kus kivid separeeritakse mullast välja ja paigutatakse kartulivagude vahekohtadesse (igasse teise vaovahesse), nii on väl-ditud kivide sattumine kartulikombaini ja väheneb oluliselt mugulate vigastumine. Mis tahes kivikoristusviisi saab rakendada kas ainult pinnakivide ärakorjamisena (kogumisena) või koos mulla pealiskihis paiknevate peit- ja poolpeitkivide väljamise ja kogumisena
aastatuhandete vältel kihiliste kivimite moodustumisega. Seega iseloomustab neid kihiline struktuur ja poorsus, on nn. teisase päritoluga kivimid. Jagunevad; keemilisteks, mehaanilisteks ja organogeenseteks seteteks. Settekivimitest valmistatakse laialdaselt ehituskive. PAEKIVI Paekivi on Eesti rahvuskivi, üle poole Eestist on pea peal. Paekivid jagunevad lubjakivideks ja dolomiitideks. Suur hulk meie paekivist purustatakse killustikuks, mida kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses jms. Paekivi on kasutuse ka mineraalsete sideainete lubja ja portlandtsemendi toorainena, samuti kasutatakse teda ehituslike kuivsegude täiteainena. MOONDEKIVIMID Moondekivimid e. metamorfsed on moodustunud kõrgete temperatuuride ja rõhkude või ka keemiliselt aktiivsete gaaside ja vedelike tsirkulatsiooni tulemusena kivimikihtides, mille tulemusena on muutunud kivim esialgne koostis, struktuur. On teisase tekkega kivimid.
6) toorsegu korrigeerimine 7) toorsegu kuivatamine ja põletamine 8) klinkri jahvatamine ja kipsi lisamine 9) tsemendi ladustamine ja pakkimine 27. MÄRG MENETLUS (kaks toorainet) 1) tooraine kaevandamine 2) tooraine purustamine 3) toorainete doseerimine ja märjalt jahvatamine 4) lobri põletamine klinkri saamiseks 5) klinkri jahvatamine koos kipsilisandiga 6) tsemendi ladustamine ja pakkimine. 28. 29. 30. Toormaterjali ettevalmistus märja meetodi puhul: lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis lobriks. Kuulveski horisontaalne pöörlev terassilinder, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrudes purustavad materjali. Lobri suunatakse lobribasseini. 31. Kuiva menetluse puhul lubimergel lihtsalt purustatakse sobiva suurusega tükkideks. 32. Tsemendi põletamine toimub pöördahjudes temp 1400C. 33
3.1.2.2 Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Tekkimise järgi jagunevad nad 3 liiki: · mäeliivad · uhtliivad · lendliivad Ehitusliivaks loetakse sõmerat materjali tera jämedusega 0,125...4,0mm. Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel, täitematerjalina jne 3.1.2.3 Kruusad jagunevad tekkimise järgi järgmistesse liikidesse: · mäekruusad nim. ka looduslikuks killustikuks; · uhtekruusade · moreenkruusad Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Loodusliku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4...64mm (EN) või 5...70mm (GOST). Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina 3.1.2.4 Savi
tooraine puhul. Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: Tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse puhul toimub järgmiselt. Lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis pastataoliseks massiks- lobriks. Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. Lobri suunatakse lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Basseinis moodustub lobri varu, et tsemendipõletusahi saaks katkestamatult töötada. Lobri settimise vältimiseks pöörleb basseinis tiivikmehhanism
· Tsemendi tootmine toimub põhimõtteliselt alljärgneva skeemi kohaselt: · tooraine kaevandamine segu ettevalmistamine (purustamine, jahvatamine, kuivatamine, homogeniseerimine) toorsegu põletamine klinkri saamiseks klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks tsemendi ladustamine ja pakkimine. · Toormaterjali ettevalmistus märja menetluse puhul toimub järgmiselt. Lubjakivi purustatakse killustikuks, segatakse savi ja veega ja jahvatatakse kuulveskis pastataoliseks massiks- lobriks. Kuulveski kujutab endast horisontaalset pöörlevat terassilindrit, milles on ümmargused malmkuulid ja need kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. Lobri suunatakse lobribasseini, kus tema koostist võib veel korrigeerida. Basseinis moodustub lobri varu, et tsemendipõletusahi saaks katkestamatult töötada
peamiselt kõrbetes. Eesti liivad kuuluvad uhteliivade hulka. Liiva kasutatakse: mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaat-telliste valmistamisel, jne. 63 Ehitusliiv on sõmer materjal, mille tera jämedus on 0,125...4,0 mm (ENi järgi). Kruusad. Kruusad jagunevad tekkimise järgi: mäekruusad – seda nimetatakse ka looduslikuks killustikuks, sest kruusaterad terad on nukilised; uhtekruusad – terad on vee toimel lihvitud siledaks; moreenkruusad – on tekkinud mannerjää tegevuse tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka. Liiva ja kruusa looduslikku segu nimetatakse kruusliivaks. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamus kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri, palju on selles suuri kive.
Tsement sisaldab järgmisi ühendeid CaO, SiO 2, Al22O3, Fe2O3. nendest lihtsatest ainetest moodustub rida keerukaid keemilisi ühendeid. Enamasti kasutatakse tsem valmistamisel 2 toorainet kaltsiiitkivim(lubjakivi, marmor, kriit jne) 75-78% ja savi 22-25%. Tsemendi tootmine 1) kuivmenetlus kasutatakse kui tooraine on lubjamergel; 2) märgmenetlus kasutatakse kui tooraineid on 2. Toormaterjali ettevalmistus: Märja menetluse puhul lubjakivi purustatakse killustikuks ja segatakse vee ja saviga ning loheb märjalt jahvatamisele. Saadakse peeneks hõõrutud pasta taoline mass lobri. See suunatakse lobri basseini, kust võetakse proove ja vajadusel lisatakse veel midagi. Kuiva meetodi puhul kivid purustatakse ja sorteeritakse. Tsemendi põletamine: see toimub pöörlevas toruahjus, (ühelt poolt lobri sisse torus temp. ~1450oC, teiselt poolt juhitakse torusse kütus ja õhk mis põleb ja samast toru otsast väljub klinker)
annaabi.ee 
