Referaat "Vanade hoonete lammutamine" (1)

REFERAAT
“VANADE HOONETE LAMMUTAMINE”
alustekst : ”Vanade hoonete targa lammutamisega tagatakse rusude taaskasutus”
autor: Ib Salomon
allikas: ajakiri “ Imeline teadus” 2/2012
KAVA:
1. Sissejuhatus
2. Hoonete lammutustöödel kasutatavad meetodid minevikus ja tänapäeval.
3. Ohud ja ohutus lammutamisel.
4. Lammutusjääkide taastatutus.
5. Tulevikuvõimalused hoonete lammutamisel.
Euroopas uuendatakse praegu hooksalt hoonestust. Mahajäetud tehasehoonete, hüljatud laohoonete ja aegunud kortermajade, mille uuendamine ennast ära ei tasu, lammutamine nõuab teadmisi,oskusi,masinaparki ja tipptasemel thenika kasutamist. Samuti on oluline tekkinud ehitusjäätmete organiseeritud sorteerimine, ladustamine ja taaskasutamine.
Praegu lammutuses kasutatavad meetodid erinevad oluliselt vaid mõned aastakümned tagasi kasutuses olnutest. Toona töötati käsitsi ja hooneid lõhuti haamri , raudkangi või eskavaatori külge kinnitatud raudkuuli abil. Tänapäevased meetodid on muutunud tõhusamaks ja suure osa tööst teevad nüüd ära kaugjuhitavad robotid .
Olenevalt hoone konstruksioonist, suurusest ja paiknemise asukohast on kasutusel erinevad meetodid:
a) Longfront- 50meetri pikkuse noolega suurim lammutus masin, mis ulatud hoone 16nda korruseni. Masin töötab hüdraulilise rõhu abil. Masinal on mitmeid tööriistu nn:purustaja, mis suudab lõhkuda kuni meetri paksuse betoonkihi või näiteks rauakäärid, mis lõikavad läbi 40-50 cm terastalad.
b) Õhkimine, mis muudab hoone sekunditega rusuhunnikuks. Selle meetodid kasutamine nõuab mitmete spetsialistide kuudepikkust eeltööd. Kasutatavad lõhkelaengud on umbes 100 grammi ja suure hoone puhul vajatakse paari tuhandet laengut, mis kõik eraldi pakitakse kevralist mati sisse ja paigutatakse hoolikalt planeeritud kohtadesse . Kevral takistab lööklaine edasikandumist, lööklaine lajalipaiskumist ja summutab müra. Õhkamisel toimub sissepoole suunatud plahvatus ehk implosioon, mis ei lase ehituse osadel pärast plahvatust laiali paiskuda. Meetod on hea tihedalt asustatud kvartalis paiknevate hoonete eemaldamiseks. Sageli korraldatakse enne õhkimist virtuaalne plahvatus, et ennustada kuidas hoone kokku variseb .
c) Lööklained- kõrge, tugeva või keerulise ehitise kõige odavam ja ohutum lammutus viis. Selle meetodid puhul vinnatakse lammutus masin hoone peale kus see enda alust öönestades aeglaselt allapoole närib.
d) Verinage väljatöödatud prantuse insereeride poolt ja kasutusel kõrghoonete lammutamisel. Hoone keskmisele korrusele paigutatud hüdraulilise tungraua abil kukutatakse kõik ülemised korrused ühe korruse võrra allapoole ja ülemiste korruste surve ja kaal põhjutavad hoone alumise osa kokku varisemise.
Vahel võivad ka hoonete lammutamisel asjad halvasti minna. Laialipaiskunud hoonetükid võivad surmata pealtvaatajaist huvilisi. Esinenud on ka juhuseid kus hooned jäid pooleldi püsti. Sellised “terveks jäänud” hooned osad on ebastabiilsed ja nendele lähenemine on eluohtlik.
Õhkimise puhul olid varemalt laengud ühendatud elektrijuhtmete abil ning ka väga nõrk vool võis põhjustada enneaegse plahvatuse, samuti võis tekitada äikest läheduses paiknevates elektriliinidest, mobiiltelefonidest või raadiotest. Ohutuskaalutlustel on töödatud välja uus süsteem, mis võimaldab plahvatuse aja millisekundise täpsusega paika panna.
Lammutatud hoonetest järelejäänud materjali ja ehitusprahti tekib palju. Nende jäätmete taaskasutuse osas on üks mahajäänumaid maailmas praegu USA, kus lammutustöödelt pärinev ehitusjäätmete kogus on 82 tonni aastas. Taaskasutatakse sellest vaid 20%. Seal on kehtestatud ka lammutusjäätmetele jäätmemaks- mida vähem jäätmeid sorteeritud seda suurem on maks. Põhjamaades kasutatakse 90-95% lammutusjäätmetest uute materjalide valmistamiseks. Teistes Euroopa riikides on seatud eesmärgiks ära kasutada 50-90% ehitusjäätmetest.
Taaskasutusel kõrvaldatakse esmalt jäätmete hulgast keskonnaohtlikud ehitise osad, betoon purustatakse väikesteks tükkideks ja koos telliste jäätmetega muudetakse killustikuks. Metall ja klass saadetakse ümbersulatamisele. Roostevaba teras müüakse sorteerimise järel maha. Armatuurteras, kaablitest pärinev alumiinium ,titaan, messing ja vask sulatatakse. Terved uksed ja aknad püütakse taaskasutada, muu puid kas põletatakse kütusena jõujaamades, kasutatakse puidlaastplaatide või paberi tootmiseks. Katusepapp kastutatakse asfaldi tootmiseks, kipsist valmistatakse uued uued kipsplaadid või suunatakse see semendi tootmisesse. Soojustus , PCB ja asbest ei ole praegu veel taaskasutatavad.
Viimase kolmekümne aastaga on lammutussektor kiiresti arenenud. Tänu teaduse arengule jätkub areng jõudsalt uurimise all on laseri või ülikõrge surveastmega vee kasutamine lõikamisel samuti uuritakse mikrolainete kasutus võimalusi
Kogu ehitus- ja lammutussektoris võib suuri muudatusi tuua tervikuna mõtteviisi muutus. Uute ehituspõhimõtete kohaselt hakatakse järgima loodust, kus kõik on ringluses ja midagi ei lähe kaotsi. Hooneid hakatakse ehitama üksnes tehniliselt või bioloogiliselt taaskasutatavatest materjalidest sellisel juhul muutuvad ka lammutusjäägid 100% taaskasutatavateks. Planeeritakase ka veel suuremal määral robotite kasutamist, kelle teha jäävad mustad, ohtilikud ja ebameeldivad tööd, nii et inimesed ei pea enam üldse kokku puutuma määrdunud ja tervisele kahjulike jäätmetega.
Justus Jänes