Käisin galeriis Märtsi lõpus külastasin Tallinna Vaal galeriis kunstnik Miljard Kilgi isikunäitust ,,Areen". Muidu ma eriti suur kunstisõber ei ole aga see näitus üllatas mind positiivselt. Näitus koosnes kaheksast õlimaalist, mis olid maalitud viimase kümne aasta jooksul(2000-2009). Selle näitusega lõpetab Miljard Kilk ühtlasi ka nende aastate jooksul viljeletud stiili. Maalid: ,,Merekoletis" (2006a.) ,,Parise otsus" (2008a.) ,,Täringud" (2002a.) ,,Palve" (2000a.) ,,Areen" (2004a.) ,,Terass" (2002-2003a.) ,,Sinine kuu" (2007a.)
4-TAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Taavi Kilgi Maanus Kullamaa Tartu Kivilinna Gümnaasium Klass 10d Mis on... 4-takti 4-takti viitab mootori töös olevale neljale taktile milleks on: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Sisepõlemismootor - Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris. Esimene 4-taktiline sisepõlemismootor Leiutajaks oli Saksa insener Nicolaus Otto kes ehitas selle valmis aastal 1876. Kuidas see töötab Kõigepealt on vaja tööle ajada mootor. Alguses mootor ajab käima väntvõlli, väntvõll liigutab kepsu ja keps liigutab üles alla kolvi. Kui mootor juba käib liiguvad samad osad juba puhtalt inertsist. Veel tööst 1.Algpositsioon 2. Sisselasketakt 3.Survetakt 4. Kütte süütamine 5. Töötakt 6. Väljalasketakt Kasutamine Autod Veoautod Mootorrattad ...
Global Positioning System Koostasid: Taavi Kilgi ja Maanus Kullam Klass: 1 Juhendaja: Piret-Pohla Asikain Mis on GPS ja mida on vaja, et see töötaks? On ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliidid tiirlevad orbiitidel, mille keskpunkt asub maakera keskmes.
Betti Alver · sündis 23. novembris 1906 · talle pandi nimeks Elisabet-vilhemine · kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga · Lugema õppis venna kõrvalt · 1914. aastal sai algõpetust kodukohas proua kilgi erakoolis · tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse · 8. aprillist 1918 jätkas õpinguid Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks · 1925 edukal soritanud ladina keele lektorikurususe eksami · 1927
BETTI ALVER ELU JA PÄRITOLU · Sündinud 23.novembril 1906 · Abielus luuletaja Heiti Talvikuga · Algharidus proua Kilgi erakoolis (1914) · Tartu ülikooli filosoofiateaduskond · Rühmitus ,,Arbujad" · Suri 1989.aastal haud Vana-Jaani kalmistul LOOMINGU ERIPÄRA (1) · Loomingu algul kirjutas proosat · ,,Tuulearmuke" (1927), ,,Invaliidid" · Esikkogu ,,Torm ja tuli" (1936) · Poeemid olid romantiliselt tingliku süzeega · Poeem ,,Pähklikoor" LOOMINGU ERIPÄRA (2) · Ballaadid kui Eesti väärtuslikumad leheküljed · 1936 lüürilise loomingu teine periood · Sonett ,,Sügis"
võtta. Ta otsustas tol uuel silma peal pidada. Välimuselt uhke, kaheksakant uljalt kuklas, samm tähtis ning rühikas. Traktorist Aare Noor mees, kes oli Arviku ametivend. Traat kirjeldab teda kui igatepidi kenat poissi, ainult natuke pika juhtmega. Erinevalt Ollimarist, oli Aarel suuri probleeme alkoholiga. Ei olnud harvad juhud, kui ta ennast täis jõi, laulis tänava peal kõvasti roppe laule ning hommikul avastas ennast arestikambrist. Kilgi Ester Siberist tagasi tulnud 40-aastane vallaline naisterahvas, kelle juures korteris elas Ollimar. Estri juures elas ka tema haige 70-aastane ema.
õppida teisedki politseiametnikud. Pressivaenlane 2015 Pressivaenlaseks valiti Rein Kilk. Rein Kilk on eesti ärimees, kes tegutseb või on olnud tegev nii kinnisvara-, meedia-, metalli-, restorani-, turva-, toiduaine-, trükitööstuse- ja sadamaäris kui ka metsanduse ja põllumajanduse valdkonnas. Kilgile kuulub 50% toidukontsernist AS Pere ja Eesti suurim erasadam Pärnu sadam. Rein Kilk on 2003. aastast Eesti Sõudeliidu president. Rein Kilgi puhul heideti ette, et ta on valmis kohtusse andma iga meediakanalit, kes teda kas või ainult mainib. Tänavu on Kilk süstemaatiliselt ähvardanud kohtuprotsessidega meediaväljaandeid ja ajakirjanikke, kes julgevad avaldada tema tegevust puudutavaid lugusid. Pea iga vähegi kriitilise sisuga loo avaldamisele eelneb ja/või järgneb advokaadibüroo nõudekiri. Pressisõbrad- ja vaenlase läbi aegade
Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ei jätkunud jõudu. Majanduslikult leidlik pereema asus esialgu lastega Tartusse üürituppa ning ainult nädalalõppudel oli pere koos Jõgeval. Jõukohane üürituba leiti Pihkva tänava majas nr.35. Kui Puskini-nimeline gümnaasium 1917.aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Betti Alver 8
gif lejannaks,õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. · Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. http://www.bettimuuseum.ee/naita_pilti.php? pilt=../img/1.jpg&h=466&w=318 28.12.12 Nooruspõlv · 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukoha proua Kilgi erakoolis. · 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis · 1924. aastal lõpetas Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi. http://www.bettimuuseum.ee/naita_pilti.php http://www.eru.ee/joomla/images/stories ?pilt=../img/8.jpg&h=652&w=200 /INIMESED/k_alver.jpg 28.12.12 · Gümnaasiumi viienda
suuremast peatükist ehk siis üks peatükk on Betti Alveri elulugu ja teine on Betti Alveri looming. 3 ELULUGU Betti Alver sünninimega Elisabeth-Vilhelmine Alver sündis 23. novembril 1906.aastal Jõgevas. Ta sündis raudteelase perekonnas, kuuneda lapsena. Aastast 1937 oli Betti Alver - Elisabet Talvik ja aastast 1956 oli Betti Alver - Elisabet Lepik. Esmalt käis Betti Alver õppimas 1914. aastal kodukohas proua Kilgi erakoolis. Samal aastal läks Betti õppima Tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumi. Kuid perekonna majanduslik seis ei olnud kõige paremas seisus, et lapsed pansionites saaksid elada. Esialgu kolis pereema lastega Tartusse üürikorterisse, ainult nädalavahetusel oli kogu pere koos Jõgeval. Hiljem leiti tuba Pihkva (praeguse Võru) tänava majas nr 35, mis oli üürimiseks jõukohasem. Betti Alver on seda elukohta meenutanud oma 1948. aastal kirjutatud
armastas kolmapäeva ja laupäeva. Kolmapäeval teadis, et natuke veel laupäevani ja siis saab koju. Esmaspäeviti endaase tõmbunud, turtsus. Betti Alver oln öelnud, et luuletama hakkas ta juhuslikult. Betti Alveri luules, eriti hilisemas, on palju mälestus-ning meeleolupilte lapsepõlvekodust, näiteks Tulipunane vihmavari, Lähen müüjaks, Jõgeva ja Pedja vahel, Kodu jt. 1914.aastal läks Betti Alver Tartusse kooli ning sestpeale sai temast põhiline tartlane,õppis proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Puskini-nimelise tütarlastegümnaasiumis, 1917. aastast alates ega ajaloolises Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis. 1927.aastal sai oma romaani Tuulearmukese eest Looduse esimesel romaanivõistlusel teise auhinna. See otsustas Alveri elus palju. 1924 astus Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda, 1927 katkestas õpingud, pühendus täielikult kirjandusele.
Luule uuenemine (vabavärss, sõjateema taandus, hakati palju kirjutama looduse ja tunde luulet. Uus põlvkond luules, kes uskus paremasse tulevikku, ja vabadusse. Luule muutus intellektuaalsemaks. Kirjutati vabavärsis, hakati ära jätma komasid. Luule arenes modernismini. Betti Alver (1906-1989) Sündis 23. novembris 1906 Jõgeval. 1914. aastal sai Betti Alver algõpetust kodukoha proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õppima Tartu Puskini nimelisse tütarlastegümnaasiumi. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927.a õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke". Romaan kujutab
Seega on eesti keele kasutusala laiem kui eales varem, senisest enam on ka teise keelena õppijaid. Eesti keel võib rõõmustada riikliku keelestrateegia, keeleauhinna ja emakeelepäeva üle. Tähelepanu osutamine on põhjendatud, sest eesti keel, rahvas ja riik on tihedalt seotud. 19. sajandi lõpus teadvustas maakeelt kõnelev maarahvas end eesti rahvana, kes luges, kirjutas ja tegi teatrit eesti keeles. Eesti keel on siiani eestlase identiteedi keskmes. (Kilgi 2009) Teoreetiliselt, kui te elate Eestis ja ei valda eesti keelt, see võib tunduda väga imelikuks, kuigi tänapäeval me võime seda silmitseda. Paljud Eesti elaniketest ei valda eesti keelt üldse. Paremini oskavad eesti keelt Eesti kodakondsusega muulased. Siiski on ka nende seas 6-10% umbkeelseid ehk inimesi, kes ei oska eesti keeles lugeda, ei suuda suhelda ega saada aru eestikeelsest suulisest kõnest. Uurimused näitavad, et inimesed, kes on teinud keeleeksami, teavad eesti keelt
Emakeele Seltsi registreerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ette nähtud korras. § 30. Emakeele Seltsi tegevus lõpeb seltsi üldkoosoleku sellekohase otsusega. Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse tema vara üldkoosoleku otsusel mõnele muule teadusasutusele või teadusorganisatsioonile või kõrgkoolile, kus õpetatakse eesti keele eriala. esimees Helle Metslang abiesimehed Karl Pajusalu Jüri Viikberg liikmed Mati Erelt Annika Kilgi Jüri Valge Asta Õim Krista Kerge, Tallinna Ülikool Liikmed: Reili Argus, Tallinna Ülikool Külli Habicht, Tartu Ülikool Reet Kasik, Tartu Ülikool Katrin Kern, Tartu Ülikool Einar Kraut, Eesti Rahvusringhääling Helika Mäekivi, tõlkebüroo Luisa Urve Pirso, Riigikontroll Peeter Päll, Eesti Keele Instituut Maire Raadik, Eesti Keele Instituut TiitRein Viitso, Tartu Ülikool
Vanapagana lood. Hiljem luges ta käepärast tõsisematki Lev Tolstoi ja Eduard Vilde teoseid. Lisaks ema tarberaamatutest 1877. aastal trükitud ,,Kassuline kögi ja majapiddamise ramat", mida Betti hoidis mälestuseks alles kogu elu. 5 1.2 ÕPIAASTAD Esmalt käis Betti Alver õppimas 1914. aastal kodukohas proua Kilgi erakoolis. Samal aastal läks Betti õppima Tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumi. Kuid perekonna majanduslik seis ei olnud kõige paremas seisus, et lapsed pansionites saaksid elada. Esialgu kolis pereema lastega Tartusse üürikorterisse, ainult nädalavahetusel oli kogu pere koos Jõgeval. Hiljem leiti
Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus tuletõrjujate puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Tulevane luuletaja armastas rohkem kui nukkudega mängida teatrit - ta ise oli harilikult peanäitleja ja näitejuht ning andes fantaasiale vaba voli, jagas ta mängukaaslastele igasuguseid osi. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukoha proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õppima Tartu Pushkini nimelisse tütarlastegümnaasiumi ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. Kuna polnud piisavalt raha, et lapsi pansionis hoida, siis algul asus ema lastega Tartusse üürituppa ja pere sai koos olla ainult nädalalõpul. Hiljem käis Betti Jõgevalt Tartusse koolis. Kooliskäik kujunes talle suureks piinaks, eriti esimestel aastatel, sest ta oli kiindud oma kodukohta ja ei kohanenud Tartus
esialgse vene keele oskuse, ning postmeister Veermanni tütart Erikat, kellega seltsimine tõi kaasa saksa keele alged. Lugema õppis Betti Alver venna kõrvalt varakult ega pruukinud seejärel enam ema muinasjutupalvetega koormama. Esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi ta õppima Tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pensionis pidamiseks ei jätkunud jõudu. Majanduslikult leidlik pereema asus esialgu lastega Tartusse üürituppa ning ainult nädalalõppudel oli pere koos Jõgeval. 1948. aasatal kirjutatud eluloovisandis on Betti Alver meenutanud, et selle maja elanikud kuulusid eranditult linna kõige vaesemasse kihti
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nõukogude Eesti referaat Kätlin Kilgi 11e Tartu 2010 Sisukord 1 Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus
Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes
26. Vana kirjakeele uurimine tänapäeval (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: morfofonoloogia, morfosüntaks, süntaks, leksikograafia, leksika, tõlkeküsimused Uurimiskeskused: TÜ vana kirjakeele töörühm, EKI Uurijad: TÜ: Huno Rätsep, Jaak Peebo, Valve-Liivi Kingisepp, Heli Laanekask, Külli Prillop, Pille Penjam, Kristel Ress, Külli Habicht; EKI: Kristiina Ross, Külli Kuusk, Heiki Reila, Annika Kilgi Tööd: Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997), "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000), "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002), "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002), "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995) 27. Suulise kõne uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Kvantitatiivne uurimine uuritakse mingit hulka, nt mingite sõnade esinemissagedust
Teine oluline uurimiskeskus: EKI · Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. · Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) · Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta · Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), koostamisel doktoritöö esimese täispiibli (1739) verbimorfoloogia kohta. Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad · Morfofonoloogia: K. Prillop · Morfosüntaks: K. Habicht · Süntaks: P. Penjam, R. Klettenberg · Leksikograafia: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (kollektiivsed sõnastikud), K. Ress, V.-L. Kingisepp · Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm
sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani). MA Külli Prillop PhD Pille Penjam MA Kristel Ress Fil. kand. Valve-Liivi Kingisepp PhD Külli Habicht + üliõpilased kui tekstide sisestajad (BA Piret Sõmermaa); märgendajad (BA Piia Taremaa, BA Aune Esinurm). EKI: Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), doktoritöö (2012) täispiiblile eelnenud tõlgete verbi morfosüntaksist. Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta (seos J. Hornungiga) Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad: Fonoloogia: K. Prillop (doktoritöö 2011) Morfosüntaks: K
· "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002) EKI · Kristiina Ross mitmekülgne uurija: piiblitõlke ajalugu, heebrea laensõnad. Uurimusi nii sõnavara kui ka morfoloogia kohta. Ülevaatekirjutisi, uudseid seisukohavõtte. · Külli Kuusk sõnavara (magistritöö piibli õnnis-tuletiste seosest lähteterminitega, 2005) · Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta · Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), koostamisel doktoritöö esimese täispiibli (1739) verbimorfoloogia kohta. EKIs koostatud raamatuid vanade tekstide kohta: Allikmaterjali taaspublitseerimine: 1686. a Wastne Testament (2001), Eduard Ahrensi grammatika, artiklid + tõlge (2003), A. Thor Helle grammatika + tõlge (2006), Virginiuste Vana Testamendi tõlke osad (2003), Uue Testamendi tõlkekäsikirjade publikatsioon (2007).
Jaak Peebo-uurinud Tartu keele varasemat perioodi. Valve-Liivi Kingisepp-sõnavara uurija, kandidaadiväitekiri ,,Kalevipoja" sõnavarast. Heli Laanekask-19 sajandi eesti keele uurija, artiklites taotleb ühist kirjakeelt. Külli Prillop, Pille Penjam, Kristel Ress, Külli Habicht; EKI: Kristiina Ross-piiblitõlke ajalugu. Külli Kuusk-sõnvara. Heiki Reila- doktoritöö Uue Testamendi kohta. Annika Kilgi-magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates ja doktoritöö täispiiblile eelnenud tõlgete verbi morfosüntaksist. Tööd: Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997), "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000), "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002), "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002), "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995)
sihiteadlikku aretamist, et säilitada alustaja (perekonna) omadusi. Perekond on väljapaistva emaslooma emasjärglaskond, kellel on perekonna alustajaga sarnased omadused. Perekonna kestvus on 3-6 põlvkonda. Perekonna jätkajateks valitakse alustajaga sarnaste omadustega tütred, tütretütred jne. Veisekasvatuse omasid 50-60-ndatel aastatel aretuslikku tähtsust mõned tippkarjade lehmaperekonnad. Näiteks: pulli Lindberg tütre Kilgi perekond kelle tütred olid head jõudluse pärandajad. Perekondade kujundamist veisekasvatuses takistab lehmade lühiajaline karjaspüsimine ja väike viljakus. Piimajõudlusnäitajad sõltuvad rohkem pullide hindamisprogrammist ja valiku rangusest. Perekondaretus omab suuremat tähtsust seakasvatuses, sest sigadel on suurem viljakus. Perekondaretust rakendatakse seakasvatuses just seetõttu, et mõningad tunnused on hinnatavad ainult emistel (ei ole välistatud ka isa mõju). Näit
kuulamine kole valu /.../ Dissonantsid mõjuvad esiti otsekui nõela pisted /.../, kuid hiljem hakkavad nad pakkuma värskendavat naudingut," märgib Tobias. Tagasihoidlikult ja piltlikult viitab ta sellele, et Saar ei loo minevikule, vaid arenevale, tulevasele Eestile, kirjutades:" Kas mitte just M. Saare lüürikaline muusika nagu öelda ei tahaks, mis põli see oleks, Eesti tulelõuka paistel istuda- mustendavad hõõguvad söed, unistav hämarik, vaikus eemalt kostab kilgi rütmis /.../ Ja torm väljas vaikis ka." 1909. a. kuni 1911. a. oli Saar, elades vaheldumisi Tartus ja Peterburis, jätkanud kompositsiooniõpinguid A. Ljadovi juures. Peterburis, kus noodikirjandus oli kättesaadavam kui kodumaal, sai ta rahuldada oma suurt huvi muusikaliteratuuri tundmaõppimiseks ja põhjalikumaks süvenemiseks kaasaja novaatorlikumate meistrite loomingusse. Nähtavasti köitsid Chopini ja Griegi loomingu kõrval ta loovfantaasiat eriti Debussy ja Skrjabini teosed.
Niisiis lebas ta vagusi ja vahtis pimedusse. Kõik oli kohutavalt vaikne. Vähehaaval hakkasid sellest vaikusest eralduma tasased, vaevu kuuldavad hääled. Kella tiksumine hakkas end teatavaks tegema. Vanad aampalgid hakkasid salapäraselt praksuma. Trepiastmed nagisesid tasakesi. Nähtavasti olid vaimud liikvel. Tädi Polly toast kuuldus korrapärane tasane norin. Ja nüüd 1 Seriff -- kohtunik. Legendi järgi olevat Hood poonud ülekohtuse Nottinghami serifi. Toim. 63 algas kilgi tüütu sirtsumine, kelle asukohta ühegi inimese leidlikkus ei oska kindlaks määrata. Siis ajas toonesepa jube tiksutamine seinas voodi peatsi kohal Tomile judinad peale -- see tähendas, et kellegi elupäevad olid loetud. Siis tõusis öisesse õhku kauge koera ulumine, millele vastas nõrgem ulumine veel kaugemalt. Tom oli ahastuses. Viimaks ei kahelnud ta enam, et aeg oli seisma jäänud ja alanud igavik; ta vajus kõigest hoolimata poolunne; kell lõi üksteist, kuid ta ei kuulnud seda
annaabi.ee 
