Esindusdemokraatia- otsuse võtavad vastu huvigruppide poolt valitud esindajad. Demokraatliku ühiskonna üks põhilisi tunnuseid on mitme kandidaadiga valimised. Riigikorralduse vormid: Monarhia võim on päritav Absoluutne monarhia- võim on päritav ja monarh juhib ainuisikuliselt kogu riigi elu Konstitutsiooniline monarhia- monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja sageli on tal sümboli tähendus Autoritaarne riik- võim on kas ühe isiku või kildkonna käes, kes ei hooli seadustest, mis rahvale on kohustuslik Totalitaarne riik- võim on ühe kildkonna käes, kes kontrollib ka inimeste elu (nt. NSVL) Vabariik- riigivõim on valitav ja riigipea valitakse ~4...5 aastaks Demokraatlikus riigis moodustatakse tavaliselt enamusvalitsus, mis peab arvestama ka vähemuse huve. Demokraatliku riigi tunnused: valitsemine toimub rangelt seaduste järgi kõik on seaduste ees võrdsed võim pole koondunud ühe isiku kätte võim on avalik
4. Generalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinuduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal Asutav Kogu - kogu, millele liideti aadlid Rahvuskogule ja koostasid põhiseaduseid Seadusandlik Kogu - seadusandlik riigivõimu organ; 1791 Direktoorium - valgekaartlikud valitsused, kes toimisid imperialistlike interventide käsilastena Jakobiinid - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid revolutsiooni jätku Diktatuur - üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas 5. 1812 - sõda Venemaaga, allakäigu algus 1814/1815 - Napoleoni troonist ära jätmine ja 100 päeva valitsemine 1804 - Napoleon kuulutab end keisriks 1791 - Esimene põhiseadus ja monarhia kukutamine 6. M. Robespierre - jakobiinide diktatuuri juht, alustas terrori Napoleon Bonaparte - 1799-1814/1815 Prantsusmaa juht/keiser, Prantsusmaa võimu tugevnemine ja langemine Marie Antoinette - Louis XVI abikaasa, olevat mõjutanud riigi juhtimist, reetur 7
Asutavkogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Seadusandlikkogu- Uus keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti 745 saadikut. Kogus olid kõige aktiivsemad kaks äärmuslikku poliitilist jõudu. Jagunes kolmeks: Soo, Jakobiinid, Monarhia pooldajad. Võimude lahusus- Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis võib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus. Koalitsioonisõjad- Euroopa riikide sõjad Prantsusmaa vastu 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul. Aastad 14 juuli 1789- vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Bastille kindlus Pariisis. august 1792- Pariisis puhkes väljaastumine, mille käigus ligi 20 000 relvastatud pariislast vallutasid kuningalossi.
Asutav kogu-rahvuskogu, millega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Seadusandlik kogu-keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Rahvapäästekomitee-jakobiinide komitee Giljotiin-uudne tapamasin(pea võetakse maha) Direktoorium-täidesaatev võimuorgan Rojalistid-kuningavõimu pooldajad Koalitsioonisõda-mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu Diktatuur-üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror-vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus Danton-rahvapäästekomitee juht, toetus peamiselt Pariisi keste-ja väike kodanlusele Robespierre-rahvapäästekomitee juht, oli sallimatu, koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu, hukati 1794 aastal Marat-jakobiinide liider, hüüdnimi oli ,,rahva sõber", lihtrahva poolt. Tema tapmine sai terrori ajendiks. Napoleon- 1795
templeid, neid ümbritsesid eramajade kvartalid. Linna tänavad olid 4-5 meetri laiused ning sillutatud 3) Hellenismi ajastu - Kuigi hellenism tõi kaasa ainult ajutise edu, soodustasid alguses saavutatud majanduslikud ja kultuurilised edusammud tema kiiret levikut. Kaubalis- rahaliste suhete laienemine soodustas teedeehitust ning uute kaubanduskeskuste rajamist uute linnade näol. Hellenismi ajal oli polis minetanud oma tähtsuse. Akropolid muutusid nüüd valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned, nende kasutada oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid. Linnale loodi korrapärane plaan, mille keskseks teljeks kujunes läänest itta suunduv 6 km pikkune ja 30 m laiune tänav mida nimetati jälle Dromoseks. Idas tähistasid selle tänava lõppu Päikeseväravad, läänes Kuuväravad. Hoonete interjöörid olid rikkalikult kaunistatud. 2
Esindus demonkraatiaks. · Monarhia päritava võimuga riik, ainuisikuline võim. Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale. (Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele. Eesti kui parlamentaarne demokraatia · Võim mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud võimude lahusus ja tasakaalustus.
tugevdamist ja suuremat võrdsust kodanike vahel, kritiseerisid(Z) vabameelset poliitikat, muutusid mässu ajal äärmiselt kahtlustavaks teisitimõtlejate suhtes. Terror-vägvald poliitilises võitluses,mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni,hirmuvalitsus Enamik terroriohvreid olid lihtrahva hulgast...(J)nägid revolutsiooni päästmiseks piiramatu ja vägivaldse võimu kehtestamist-diktatuuri-üksikisiku (diklaatori)või väikesepoliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas..........vähem kui aasta jooksul arreteeriti (Pr) üle 500 000 inimese, ligi 40 000 hukati, rojalistide mässu käigus huhhus (V) ligikaudu 200 000inimest........1793a juulis tapeti Jean Paul Marat.(J) kasutasid mõrva kätemaksu üleskutsumiseks.valitsuse kohuseid hakkas täitma rahvapääste kommiteee-kelleks sai kõigi vastu sallimatu M.Robespierre.võeti vastu veelka eraldi otsus-kuulutati
''inimese ja kodaniku õiguste...''- väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust,vabadust.Jakobiinid- revolutsiooni süvendamist pooldajad, kutsuti neid nende kogunemiskoha Püha Jakobi kloostri järgi.Zirondiinid- prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.Soo- saadikud, kes hääletamisel toetati kord üht jõudu, kord teist jõudu.Rahvapääste komitee- jakobiinide terrori reziimi juhtorgan.Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai inseneri järgi, mõeldi välja et timuka tööd kergendadasankülotid- kõige radikaalsema vabariigi pooldajate hüüdnimi prantsuse revolutsiooni päevildirektoorium- Prantsuse valitsus
Robispierre ja Danton kasutasid giljotiini. Reasta ajaliselt järgnevad sündmused: konsulaat, jakobiinide diktatuuri algus, direktoorium, Generaalstaatide kokkukutsumine, Napoleoni ajajärk...... 1) Generaalstaatide kokkukutsumine 2) jakobiinide diktatuuri algus 3) direktoorium 4) Napoleoni ajajärk 5) konsulaat Seleta mõisted a) revolutsioon - Rahva ülestõus kehtiva võimu vastu, eesmärgiga muuta riigikorda. b) diktatuur - üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas. c) restauratsioon - kukutatud riigikorra taaskehtestamine d) generaalstaatid - seisuste esinduskogu, mille kuningas pidi kokku kutsuma. Ent seda polnud tehtud juba 175 aastat. Reasta järgnevad lahingud... a) Rahvastelahing b) Borodino c) trafalgari d) waterloo 1) Trafalgari 2) Borodino 3) Rahvastelahing 4) Waterloo. "Suur Prantsuse revolutsioon" Prantsuse revolutsioon puhkes, esiteks - sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused.
enamus templeid, neid ümbritsesid elurajoonid, mida jaotati 85x35 m suurusteks kvartaliteks, neist igaüks omakorda 17x17 m kruntideks. Selliselt tsoneeritud linn sai eeskujuks hellenistlikele linnadele. Hellenistliku perioodi linnad erinesid eelmistest järgmiselt: ● polis minetas oma tähtsuse (demokraatliku institutsiooni asemel riiki hakkas valitsema üks persoon) ● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia ● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned ● akropol oli kui linna dominant, ligipääsmatu ● valitsejatel oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid ● linnades hakati ehitama terasse, mis moodustasid suure sümmeetrilise kaare ● hellenistlikus linnaehituses kujunes teatri ja kaubanduse toomine linnusesse ● pöörati palju tähelepanu sammasehitistele (selline ümberehitamise viis andis
revolutsioon, - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega veto, - riigipea õigus peatada parlamendis vastu võetud seaduse jõustumine emigrant, - pagulane, majanduslikel, poliitilistel või usulistel põhjustel teisele maale väljarännanud isik deklaratsioon, - pidulik avaldus radikaal,- põhjalike abinõude rakendamist taotlev käremeelne isik poliitikas diktatuur, - üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võib ühiskonnas terror – vägivald poliitilises võitluses, viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsu0s.
Debatt väitlus Deism 17.-18. sajandil levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu Dekreet kõrgema riigivõimu määrus Demokraatia poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused Diktatuur üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Deklaratsioon ametlik avaldus Diplomaatia riigi väspoliitiline tegevus oma huvide kaitsel Doktriin üldkehtivaks muudetud poliitilise või sõjaliste põhimõtete kogum Edikt kuninga või keisri eriti tähtis määrus Etniline mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev Föderalism riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriii (föderatsiooni)
revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata. Jakobiinide võimu algus ja Jean-Paul Marat' tapmine Peale zirondiinide väljaheitmist Konvendis ei saavutanud jakobiinid tegelikult selles enamust, kuid Pariisi kommuuni brutaalsest käitumisest ehmunud "Soo" kaldus enamuses siiski neid kui revolutsiooni ainsat pääsemisvõimalust toetama. Olukord rindel oli toone üpris ärev, kuna kindral Dumouriez oli rojalistide poole üle läinud ning armee kaotas ühe lahingu teise järel
jagatud. Seda nim. võimude lahususeks. Parlamentaarse demokraatia puhul valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel ja parlament valib omakorda presidendi. Presidentaalse demokraatia puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe isiku või ustava kildkonna kätte. Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud ka kodanike eraelu, ametialaseid suhteid jne. Föderaal ja unitaarriigid Niisugused riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nim. föderaalriikideks. Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid. Sinna kuulub ka Eesti. EV põhiseadus
huve ning viivad neid ellu. Monarhia on veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim, absoluutse monarhia puhul kuulub kogu võim ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser), konstitutsioonilise monarhia puhul jagab monarh võimu rahva valitud parlamendi ning valitsusega. Vabariigis on riigipeaks president, kes valitakse 4-5 a. Autoritaarse diktatuuri puhul on võim koondunud ühe valitseja kätte, kodanikud on unarusse jäetud, totalitaarse diktatuuri puhul on rahvas muundunud kildkonna tööriistaks, üks juht, üks partei, võrdsus. Kommunikateerimine on suhtlemine, info levitamine. Kommunikatsiooni arengutase mõjutab vahetult majanduse edukust ning seob riigi ühtseks tervikuks. Massikommunikatsioon e. massiteave on laiade rahvahulkade informeerimine (ajakirjandus, televisioon, internet). Avalik arvamus on küsitluste koostamine teatud probleemide kohta. Massiteabe ülesanneteks on rahvast harida ning teda riigis ja maailmas toimuvast informeerida
1793 juuni said jakobiinid võidule, kõrvaldades konkurente. Valitseti diktaatorlikult, rahva kaasaelamiseks viid läbi igasuguseid reforme, muudatusi, mis muidugi teoks ei viidud. Riiki valitses terror. Juhid:Robespierre, Danton, Marat Uus põhiseadus:1793 juuni demokraatlik põhiseadus, kehtestati üldine valimisõigus, arvamuste vaba avaldamine, usuvabadus, omandipuutumatus. Kui rahvahääletusel see heaks hääletati, tühistati see. 11.Dikatuur-üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror-vägivald poliitilises võitluses, häviitatakse poliitilisi vastaseid 12.27.juuli 1794. Rahvas mõistis jakobiinide diktatuuri koledust ning oldi tüdinenud hirmuvalitsemisest. Jakobiinide juhid järk-järgult mõrvati. Rahvuskonvendis sai ülekaalu jakobiinide vastased võimud, pehmendadti terrorireziimi, tühistati 1793nda aasta põhiseadus, kuulutati välja poliitiline amnestia. 1795- uus seadus, Seadusandlik Korpus
Generaalstaadid vaimulike, aadlike, linnakodanike esinduskogu kesk ja varauusaegsel Prantsusmaal. Suverään sõltumatu kõrgeim võimukandja riigis Deklaratsioon pidulik avaldus Veto riigipea õigus peatada parlamendis vastu võetud seaduse jõustumine Emigrant Pagulane, majanduslikel, poliitilistel, usulistel põhjustel väljamaale läinud isik Radikaal Põhjalikke abinõude rakendamist taotlev käremeelne isik poliitikas Diktatuur Üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror Vägivald poliitilises võitluses, viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus Notaablite assamblee kõrgaadlike koondav seisuslik esinduskogu KORDAMISKÜSIMUSED: Mis sai paika IJKÕ deklaratsiooniga? Osa Asutava Kogu aadlitest loobus feodaalsetest õigustest, kaotati teotöö ja teised talupoegade isiklikud kohustused aadlike suhtes. Pärast seda tulid haldusreformid jms. Milline oli Asutava Kogu põhiseaduse kavand?
kolmandal vennal 10-aastasel Tutanchamonil, aeg tõusta oma esivanemate troonile. Tollal veel Tutanchamoni nime kanev kuningapoeg elas noil päevil Armanast lõuna pool asetsevas vanas pealinnas Teebas.Vahepeal tagaplaanile surutud Amoni preestrite meelest oli seesugune noor vaarao igati sobiv valitseja, sest nad lootsid tema võimuloleku ajal taastada oma juhtiva positsiooni riigis. Tutanchamonist sai pisike ettur vaimulike kildkonna suures mängus, milles juhtivat osa etendas ,,püha isa" Ay, tõenäoliselt Nofrete isa. Pärast ,,ketserkuninga" matulist oli kindel, et noor vaarao saab kroonitud juba Teebas. Enne aga tuli printsile sobiv naine leida. Seda polnud vaja kaugelt otsida: käe-jala juure oli Anhesenaton, tutanchamoni vennanaine ja vennatütar ühes isikus, keda oli põhitsetud tema varasem abielu oma isaga, Tutanchamoni venna Echnatoniga. Pulmad peetud, asus Teeba kroonimispidustuste ette valmistamisele
ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam- vähem kõike määrata. Et terrorit efektiivistada, loodi 1793. aasta teisel poolel mitmeid uusi institutsioone, neist olulisemad olid Üldise Julgeoleku Komitee, mis muutus julgeoleku(ehk repressiiv)organiks, ning Rahvapäästekomitee, millest sai tegelik valitsus. Robespierre sai viimase etteotsa, esimeses tegi aga veriseid kangelastegusid Joseph Fouché, hilisem Napoleoni siseminister. Alates 1793
esine. 12 esindusdemokraatia (ehk vahendatud demokraatia) sel puhul vahendavad kodanike huve rahva poolt parlamentidesse valitud esindajad. Kõik tänapäeva demokraatiad on esindusdemokraatiad. Diktatuurid jagunevad kaheks: 13 autoritaarne diktatuur leebem, vähese vägivallaga 14 totalitaarne diktatuur karmim, vägivaldsem Totalitaarne riik on ebademokraatlik riik, kus võim on koondunud väikese kildkonna kätte, kus rikutakse inimõigusi ja on kehtestatud kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Totalitaarses riigis: 15 ei toimi võimude lahususe põhimõte 16 valitseb juhikultus 17 ühe partei ja ühe ideoloogia (=mõtteviisi) juhtiv seisund 18 võistlevad parteid ja ideoloogiad on kõrvale tõrjutud või lausa keelatud 19 kodanikuõigused on äärmiselt piiratud ( 7) repressioonid (= Diktatuuris on inimene RIIGI jaoks. Demokraatias on riik INIMESE jaoks.
kodanikud, kes on hariduslikult, majanduslikult või sünnilt juba paremad kui kodanikuõigusi mitteomav rahvamass. Ekslikeks või valedeks peab ta: Türanniat, sest seal üksikisik teostab oma piiramatut võimu- vaatamata sellele, kas ta on kõlbeline või mitte. Ühtki türanni pole iial huvitanud teiste inimeste või laiema rahvahulga arvamus ja üldine heaolu. Oligarhia, kus võim on majanduslikku ladvikusse kuuluva kildkonna käes ja kes peavad silmas ainult oma isiklikke või oma kitsama ringkonna materiaalseid huvisid ja ei ole võimelised mõistma laiemate rahvamasside vajadusi. Demokraatia ehk rahva võim on A. arvates väheväärtuslik, sest see on toore enamuse võim, masside hääl, kus ei ole võimalik, et kostuks ja pääseks kehtivusele arukas, kaine ja vooruslik hääl. Kokkuvõttes võib öelda, et A. arvates on ideaalne valitsemisvorm aristokraatia ja demokraatia
Just jakobiinide terrorit ongi hilisemad revolutsionäärid-radikaalid ning ka terrorirühmitused imetlenud. Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon- Ameerika Ühendriikide eeskujul vastu võetud deklaratsioon, mis tugineskõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele. Hiljem oli ka eeskujuks paljudele teistele riikidele.Asutav kogu Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Aastal 1614 saadeti generaalstaadid laiali, ainuvõim läks seega kuninga kätte, Prantsusmaal algas absolutismiajastu. 1789 kutsuti uuesti kokku, kolm seisust
Valitsuse kompetlenib president. Sisuliselt on sellisel riigispresident peaministriks (Venemaa). Rahvas saab uue valitsuse pärast presidendi valimisi mitte parlamendi valimisi. President esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises, on relvajõudude ülemjuhataja. Juhib igapäev elu riigis. Parlament tegeleb seadusandjatega ja valitsus poliitikat ta praegu ei mõjuta. IV AUTORIAARNE RIIK. Kogu võimu täius on võimunud ühe isiku või üksteise kildkonna kätte. Seaduste muutumine käib valitseja suva järgi, pole õiget valimisi, kodanike organisatsioone on ainult 1 erakond (Iraak). V TOTALITAALNE RIIK. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimuvat. Kaasaarvatud kodaniku eraelu, ametialaseid suhteid ja liikumised. Eriti jälgitakse info levikut ja ajakirjandust, sest need mõjutavad inimeste arvamust (Põhja-Korea, Venemaa) VI SIIRDE RIIGID.
ning ka terrorirühmitused imetlenud (eelkõige rakendasid analoogsetel printsiipidel terrorit Lenin ja Stalin). Terror tagas jakobiinidele esialgu suhteliselt stabiilse võimutäiuse, kuid kui hirmuvalitsuspoliitikat hakati liialt venitama ning ka parteisiseselt laiaulatuslikult rakendama, siis oli terroriharrastajate hukk paratamatu, kuna neil ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam- vähem kõike määrata. Jakobiinide võimu algus ja Jean-Paul Marat' tapmine Peale zirondiinide väljaheitmist Konvendis ei saavutanud jakobiinid tegelikult selles enamust, kuid Pariisi kommuuni brutaalsest käitumisest ehmunud "Soo" kaldus enamuses siiski neid kui revolutsiooni ainsat pääsemisvõimalust toetama. Olukord rindel oli toone üpris ärev, kuna kindral Dumouriez oli rojalistide poole üle läinud ning armee kaotas ühe lahingu teise järel.
despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus dialoog kahekõne; Platoni teosed vestlustena filosoofide vahel diktaat oma seisukoha või tingimuste jõuga pealesurumine diktaator piiramatu võimuga valitseja diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim; üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel diskrimineerimine kellegi õiguste kitsendamine dogma lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid pühakirja tõlgendamisele
relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus dialoog kahekõne; Platoni teosed vestlustena filosoofide vahel diktaat oma seisukoha või tingimuste jõuga pealesurumine diktaator piiramatu võimuga valitseja diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim; üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel diskrimineerimine kellegi õiguste kitsendamine dogma lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid
relvitustamine despoot piiramatu võimuga valitseja. Despootiat (despoodi võimu) iseloomustab valitseja omavoli ja alamate õigusetus dialoog kahekõne; Platoni teosed vestlustena filosoofide vahel diktaat oma seisukoha või tingimuste jõuga pealesurumine diktaator piiramatu võimuga valitseja diktatuur mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim; üksikisiku (diktaatori) või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas diplomaatia riigi välispoliitiline tegevus oma huvide kaitsel diskrimineerimine kellegi õiguste kitsendamine dogma lause, mida tunnistatakse vääramatu tõena doktor õppejõud keskaegses ülikoolis, tänapäeval teaduskraad doktriin üldkehtivaks muudetud poliitiliste või sõjaliste põhimõtete kogum; õpetus, poliitiline juhtmõte dominiiklased kerjusmungad (dominiiklaste ordu liikmed); paljud neist pühendusid
1970aastatel tekkis korporatismiteooria, mis seletas kuidas valitsus püüdis kaasata poliitika tegemisse äri- ja ametiühingute eliiti. Radikaalne eliiditeooria 1920 aastatel jõudis eliiditeooria Põhja-Ameerikasse kus see teisenes ootamatus suunas. Muutus USA-s õpetuseks, mis kritiseeris pluralismi radikvasakpoolsetelt positsioonidelt. Üheks eestvedajaks James Burnham (endine trotskist). C.Wright Mills (1956): USA presidenti ümbritseb suurärimeeste, sõjaväelaste ja poliitikute kildkonna liidrite kolmevalitsus ning see valitsev eliit kontrollib tähtsate otsuste tegemist. Uusparempoolsus Vanad parempoolsed olid konservatiivid, mõned koguni reaktsionäärid. Uusparempoolsust eristab neist teaduslik käsitlus tuginemine filosoofiale ja teooriale. Võitlevad liberaalsete ja sotsialistlike ideede vastu. On kaasajastanud mitmeid klassikalise liberalismi ideid näitamaks, et demokraatlik poliitiline süsteem võib viia patoloogiliste tagajärgedeni
õigustatud pool (nt monarh; oligarhia); 4) konstitutsiooniline riik: haldusakt on siin teistsuguse sisu ja toimega - nii toiminguna kui ka õigusaktina on ta siduv nii riigivõimule ja tema konkreetsele esindajale (institutsioon; ametnik) kui ka üksikisikule - siin on juba õigussuhte mõlemal poolel nii õigused kui ka kohustused; haldusakt ise aga on tagatud konstitutsiooniga, mitte enam valitseja või kildkonna piiramatu suvaga; 105 3) nn moodne demokraatia: nii toiminguna kui ka õigusaktina on siingi haldusakt siduv nii riigivõimule ja tema konkreetsele esindajale (institutsioon; ametnik) kui ka üksikisikule, haldusakt ise on tagatud konstitutsiooniga; samas - õiguspäraseks tunnustatakse vaid selliseid haldusakte, mis tuginevad legislatiivaktide alusele (volitusele), st on antud intra legem ja contra legem korras;
1918-1940 trükiti Eestis umbes 440 nimetust ajalehti ja 500 ajakirja. Ebastabiilsus ilmumises: u 45 % ajalehtedest ja 25 % ajakirjadest ei jõudnud esimesest aastakäigust kaugemale. Ajakirjandusturg täitus. Konkurentsivõime suurendamiseks hakati materjali trükitehniliselt rohkem esile tõstma: suured pealkirjad, muutused paigutuses, zanriline mitmekesistumine. Ajalehti tehti võimalikult laiale lugejaskonnale. Leht, mis tahtis elus püsida, pidi end ise ära tasuma või teenima kildkonna huve. Info päritolu: ajalehe-ajakirja hääl eraldus väljast poolt tulnust. Üksikmüügi osa kasvas. Tallinnas oli ajalehekioske 1932 65, 1934 120. Tartus oli neid 1937 12 tk. Suuremate ajalehtede tiraazid kõikusid 15 000 45 000 vahel. Kronoloogiat 1930 EAL aukohtu statuudi heakskiitmine, liikmete valimine. 1932 kirjastuselt Vaba Maa ilmus EAL liikme Harald Vellneri koostatud esimene eestikeelne õpik "Reporter. Ajalehe-kaastöö tehnika".
annaabi.ee 
