kujundusega sumboleid, näiteks KROONIGA KALA NARWA 1345 · Narwa vapp VILJANDI ORDUAJAL Orduajal oli kaks vappi: uks ROOSI, teine NEITSI MAARJA kujutisega. 18. Saj. võeti kasutusele ainult ROOSIGA vapp VILJANDI-FELLIN 1283 · Viieõieline roos, ülevalt väljub rist · Kilpi ümbritseb kiri: S SECRETUM DES STST VLIN · VLIN Viljandi nimetus VILJANDI VAPP · Neitsi Maarjaga PAIDE-WEISSENSTEIN 1291 · Sinisel kilbil torn kolme ülestikku asetseva laskeavaga ja punase koonusekujulise katusega. Kummalgi pool torni LIPUKESED. RAKVERE-WESENBERG 1302 · Pitsatil kolmeharuline KROON, alaosas KUUEHARULI NE TÄHT (sini- punasel taustal kuldne kroon ja täht) KURESSAARE 1563 (Magnus)- Arensburg · Sinisel kilbil 2 lossitorniga
4. juuni 5. Millal tähistame emakeelepäeva? 14. märtsil 1. mail 24. veebruaril 6. Nimeta Eesti naaberriigid? Leedu, Läti, Ungari Venemaa, Läti, Saksamaa Venemaa, Läti, Rootsi 7. Mida tähendab mõiste - trikoloor? trikoost pruudiloor kolmevärviline lipp trikoo-kangas 8. Missugune neist on Eesti vapp? hõbedasel kilbil on kolm karu kuldsel kilbil on kolm sammuvat, otsa vaatavat lõvi, (tammepärg) kuldsel kilbil on kolm istuvat lõvi
Trooja hobune puuhobune, mille ka danaoslasteks nimetatud kreeklased Odysessuse nõudel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Achilleuse kand Achilleuse ainuke nõrk koht, kuna teda taheti surematuks muuta siis olid kannad just need millest kinni hoiti ja need ei saanud ,,pühaveega" kokku. Augeiase tallide puhastamine Heraklese viies vägitöö ühe päevaga. lakooniline kõne lühike, tabav, napisõnaline kõne. Kilbiga või kilbil tagasi pöörduma võiduga või lange. Kilbi kaotamist loeti suureks häbiks, lahinus langenud sõdalane aga kanti koju kilbil. Odüsseia Homerosele omistatav vaakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda.
kohta. Augeiase tallide puhastamine - Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga oli Heraklese viies vägitöö. Tänapäeval tähendab see väljend lohakusest tekkinud korralageduse korrastamist. Lakooniline kõne - Sõjaline kord nõudis lühikesi ja täpseid käsklusi. Sellest arenes välja spartiaatide napisõnaline ja tabav väljendusviis ehk lakooniline kõne. Tänapäeval tähendab see väljend samuti napisõnalist ja tabavat kõne. Kilbiga või kilbil - Spartalanna saatis poja sõtta sõnadega: "Kilbiga või kilbil", mis tähendas: pöördu tagasi võiduga või lange. Kilbi kaotamist loeti suureks häbiks. Tänapäeval tähendab see väljend võitjana või kaotajana Odüsseia - Odüsseia on Homerose kirjutatud vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Tänapäeval tähendab see väljend ülipikka ning katsumuste rohket protsessi.
Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditakse" kokku, tekivad mäestikud. (Sarnaselt deformeerub kokkupõrkel auto) Euroopa Alpid, Karpaadid, Aasias Himaalaja, PõhjaAmeerikas Kordiljeerid on kurdmäestikud.
pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). 3. Looduslikud tingimused Kliima erinevused põhja- ja lõunaosa vahel on suured. Lõuna- Rootsi on väga pehme talvega, lumikate on lühikest aega. Võrreldes Eesti kliimaga on Lõuna- Rootsi soojem. Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju
kuristikku. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Kord aastas korraldatakse Arfemise altari ees poiste peksmine, kusjuures nad ei tohi karjuda ega armu paluda. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt või lange kangelasena. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Jalavägi koosnes raskelt- relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks jalaväeks kogu Kreekas loeti Sparta oma.
Hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid. Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega. Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need traditsioonilisteks teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb ka Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. Gildimajal oli algselt kaks avarat saali. Tallinna väikese vapi kujutis Gildisaal
Pindala- 20 273 km² Peaminister- Janez Jansa Riigikeel- sloveeni Iseseisvus- 25. juuni Rahvaarv- 2 050 200 1991 (2011) Rahaühik- euro Riigikord parlamentaarne (1.jaanuar 2007) vabariik 1. maist 2004.a. Euroopa Liidu liige President Borut Pahor (22.dets.2012 ) Lipp ja vapp Kilbil on kujutaud kolmetipulist Triglavi mäge, mis on Sloveenia kõrgeim punkt. Aadria merd ning Sloveenia jõgesid Dravat ja Savat Majandus: Maksud kõrged Tööturg painudmatu Masina- ja keemiatööstus Metsatööstus ja sellega seonduvad tööstusharud. Peamised impordiartiklid Sloveeniast 2012 I poolaastal: keemiatooted 40,3%; masinad ja seadmed 17,7%;
Teine tase Lääne- ja lõunarannik on sirged jaKolmas tase rannikumeri madalavõitu Neljas tase Viies tase Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil nimi 4 LOOMAD Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee Teine tase Kolmas tase Kõikjal Rootsis leidub põtru, Neljas tase Viies tase metskitsi, rebaseid ja jäneseid Jahipidamine on väga täpselt
Geograafilised koordinaadid asukoha määramiseks Ristkoordinaadid jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg) ja ruumilisteks (kolmas telg z). GPS-vastuvõtjad kasutatakse topograafiliste kaartide koostamisel; võimaldab määrata mistahes punkti geograafilised koordinaadid ümber maakera tiirlevate satelliitide abil. 2. Geoloogiline ehitus Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Eesti asub Ida-Euroopa loodeosas, Fennoskandia kilbil. Kilp aluskord Aluspõhja moodustavad aluskord ja pealiskord Aluskorda pole Eestis näha, kuna jäämasside liikumisel kuhjusid siia setted. Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. Kambrium lubjakivi, liivakivi, graniit Ordoviitsium savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate, graniit Silur savi, lubjakivi, liivakivi, pinnakate, graniit Devon lubjakivi, savi, graniit, liivakivi, pinnakate 3. Pinnakate Pinnakatte materjalid on:
Elektrikapp Elektrikapp e elektrikilp suletav elektrikomponentidega metallkast, mis elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid Automaat kaitselüliti e kaitselüliti- On lüliti, mis vooltugevuse suurenemisel, näiteks ülekoormuse või lühise korral vooluahela automaatselt katkestab. Automaat kaitselüliti tööpõhimõtte on vool välja
asub arvukalt saari. Atlandi rannikul on tähtsaimad Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ning Anticosti saar ja Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt). Baffini saar Kanada suurim jõgi Kanada suurim jõgi on Mackenzie jõgi, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kanada järved Kanada on kõige järverikkam maa maailmas, neid on seal umbes 200 000. Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². See on umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu. Tuntud ja tähtsad järved on Suur Karujärv Suur Orjajärv Athabasca Wollastoni Põdrajärv Manitoba Winnipegi Nipigoni järv Metsajärv Loodus Peaaegu poolt Kanada territooriumi katavad metsad
Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi- Jäneda. Vallas on 31 küla Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad Hõre asustus suured marja- ja seenemetsad Ajalugu Asutati 16.jaanuar 1992 Valla praegusest kolmekümne ühest külast mainiti esmakordselt 1241. a. välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla. Endistest mõisahoonetest on praeguseni säilinud Pikva mõis, Anija mõis ja Kehra mõisa puust häärber. Vapp Kuldsel kilbil on sinineClick to edit Master text styles vesiveski ratas ja sinine Second level laineline päis, milles Third level Fourth level kolm hõbedast hane. Fifth level Hanede nokad ja jalad on kuldsed. Lipp Anija valla lipuks on 7 Click to edit Master text styles
GEOGRAAFIA KORDAMINE ( Õpik 6-9 ja 15-19, 16 Tv lk 4 h 5 ) Eesti asub Ida-Euroopa platvormil püsiv maakoore osa, mis koosneb kurrutatud aluskorrast ja kurrutamata pealiskorrast tekkisid kõige varem ( eestis koosneb aluskord kristallilistest kivimitest - gneiss, ja Fennoskandia kilbil kohdt maapinnal, kus paljanduvad aluskorra kivimid, aluskord graniit, gneiss, kvartsiit, eestis ei paljandu, 1,6-2,6 miljardit a tagasi, aguaegkond, pealiskord liivakivi, lubjakivi, dolomiit, eestis paljandub, 550 miljonit a tagasi, vanaaegkond, pinnakate - 2 miljonit a tagasi, teke on seostunud jääliustikuga, moreen sorteerimata kivimid, mis koosnevad erineva suurustega osakestest ja puudub ümar kuju, nt-rändrahn, veeristik, kruus, liiv, savi, muda,
veebruar 1965. Kangas on jagatud vertikaalselt kolmeks väljaks (punane, valge, punane) ning valge välja keskel on 11 tipuga punane vahtraleht (pilt1) o Vapp (pilt 2) o Rahaühik-Kanada dollar Loodus o Kõrgeim mägi on Mount Logan (5959m) o Kanada on kõige järverikkam maa maailmas (neid on seal umbes 2000). Kokku on riigi pindalast järvede all 891 163 km². o Kanada suurim jõgi on Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja viib oma vee jäämerre. Kliima o Aastakeskmine sademete hulk varieerub suures ulatuses. Riigi põhjaosas on piirkondi, kus sademeid on aastas vähem kui 100 mm. Samas on Kanada idarannikul alasid, kus aastas sajab enam kui 1500 mm ja läänerannikul piirkondi, kus sajab enam kui 2000 mm aastas. o Oma tohutu suure pindala tõttu on Kanadas väga eriilmelise kliimaga piirkondi. Maavarad o Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas
viikingikilbi kujuline, kuldne (joonistamisel täpistada) hispaania kilp, must (joonistamisel ruuduline) prantsuse kilp, sisine (joonistamisel merelained) saksa kilp, punane (joonistamisel jooned ülalt-alla) naiste kilbid- roheline, tutiga (vallaline) hõbe, ilma tutita (abielus) Lubatud on kasutada vapil kaks metalli (kuld ja hõbe) ja viit erivärvi ja ainult isasloomi (suunaga paremale poole) Detailid peavad ka olema suunaga paremale poole Viljandi linna vapp- hõbedane roos sinisel kilbil Eesti Vabariigi vapil sammuvad lõvid, laenatud vapp taanlastelt Kolm lõvi tähendavad; Taani, Rootsi ja Norra Kroonid- viie sakiga-rüütli seisus seitse sakki- üheksa- krahv x-pontuse rist akantuse lehed- sümboliseerib mantlit
Tuntumad neist on Helme koopad ja allikad, Orjakivi, Koorküla koopad. Helme valla lipp on ristkülik, mis püstjoonega jaotatud kaheks: valgeks ja siniseks väljaks. Lipu vardapoolse, valge välja laius on 3 ühikut; sinisel väljal, laiusega 6 ühikut, asub valge veskikivi kujutis, mille mustast ringikujulisest keskosast väljub kaheksa musta kaarjat vööti (veskikivi soont). Lipu normaalmõõtmed on 100x150 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 6:9 ühikut. Sinisel kilbil hõbedane veskikivi kujutis, mille ringikujulisest keskosast väljub kaheksa musta kaarjat vööti. Sinine - eestlaste lemmikvärv, viitab tõsiasjale, et Helme ümbruskond on juba vanast ajast tuntud oma vaimuerksate inimeste ja koolitraditsioonide poolest. Pöörlev must-hõbedane veskikivi sümboliseerib kõigepealt aja igavest kulgu; põlvkondade vaheldumist ning ühtlasi elu järjepidevust. Teiseks meenutab veskikivi valla inimeste põlist põhitegevust - maaviljelust;
Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all (peamiselt järved). Lääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub KeskRootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna) ja Sarek (2090 m).
1.Eesti riigi sümbolid,värvide ja kujundite tähendused. *Eesti riigi lipp: Ristkülik,koosneb 3-st võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine,keskmine must ja alumine valge. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:11, tavasuurus on 105x165cm. Vapp: Suur riigivapp: Kuldsel kilbil on 3 sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Kilpi ümbritseb külgedelt ja alt 2 kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väike vapp on samasugune, ainult ilma tammeoksteta. Hümn: ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad Johann Voldemar Jannsen. Muusika-Friedrik Pacius. Viis loodi 1848aastal. Esimest korda lauldi seda Eesti esimesel laulupeol aastal 1869. Eesti hümniks sai ta aastal 1920. 2.Eesti riigipühad. * 24.veebruar- iseseisvumispäev, EV aastapäev ;1.jaanuar-uusaasta; 2
Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse). Loodustik Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääneja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Kliima Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem
Riigikorraks konstitutsiooniline monarhia ning riiki valitseb kuningas (Carl XVI Gustav). Riigikeeleks on rootsi keel, rahaühikuks rootsi kroon (SEK). Loodus. Rootsi pindalast on umbes 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis
metallist rõngassärgiga, see laskis paremini õhku läbi. Päikese kaitseks tõmmati peale hele rüü. Et end veel paremini kaitsta ambude ja pikkvibude vastu, lisati Xlll sajandil rõngassärgile nahkne metallplaatidega tugevdatud plaatvest. Kiivrit täiustat samuti üha enam ja enam, see kaitses nägu ja pead. Hiliskeskajal võeti kasutusele ülestõstetavad ja allalastavad näokaitsed. Ka kilp muutus palju. Kaitsefunktsioonidele lisaks oli kilbil ka sümboolne tähendus, sest kõrgkeskajast alates maaliti sellele rüütli üks olulisemaid tunnuseid- perekonna vapp. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus kajalamehed, osa neist vibude ja ambudega. Nende ülesandde piirdus enamasti vaid rüütliväe abistamisega. GEITHI RAMMUL! 10 klass
(Suur Maailma Atlas) Lääne lapimaa Norra rannik on saarte rohke. Suurimad saared on seal (lõunast põhja suunas) Moskenesoya, Vestvägoya, Austvägoya, Langoya, Hinnoya, Andoya, Senja, Kvaloya, Ringvassoya, Arnoya, Soroya, Seiland ja Mageroya. Suurimad poolsaared Nordkinn ja Varangeri poolsaar (vt lisad Joonis ). Ida-Lapimaal (Venemaal) asub Lapimaa suurim poolsaar: Koola poolsaar.(Wikipedia, 2013) 2. RELJEEF Lapimaa asub Fennoskandia kilbil, mis omakorda asub Ida-Euroopa platvormi põhja osas ja Euraasia laama loode osas. Lääne Lapimaal olev Skandinaavia mäestik tekkis Kaledoonia kurrutuse käigus, kus Põhja-Ameerika ja Gröönimaa põrkusid vastu Euraasiat (vt lisad Joonis ). Kuurutus tegevused kestsid kambriumist devonini. Skandinaavia kõrgeim tipp, Kebnekaise 2117 m (Norra), jääb Lapimaale. Ida-Lapimaal kõrgeim tipp on Koola poolsaare lähistel Hibiinide mäestikus olev Judõtsvomtsorri mägi 1200m-ga
(Nutumüür) kõige püham koht juutidele Saalomoni tempel esimene Iisraeli rahva tempel Jeruusalemmas selle laskis ehitada Iisraeli kuningas Saalomon oma aja kohta hiiglaslik ja suurejooneline ehitis ehitati ajavahemikul umbes 960920 eKr templit tabasid mitmed rüüstamised ja purustamised lõplikult hävitas templi Paabeli kuningas Nebukadnetsar umbes 587586 eKr Tähtsamad sümbolid Menora seitsmeharuline küünlajalg Taavetitäht see kuusnurk olevat olnud Taaveti kilbil, 17 saj. hakati neid kasutama sünagoogide tähistamiseks. 1897 sai ta sionistliku liikumise sümboliks, nüüd on ta ka Iisraeli riigilipul. Click to edit Master text styles Second level Third level
üle Eestimaa vapile, mille kinnitas keisrinna Katarina II 4.oktoobril 1899.a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990. a. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. a. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Eesti rahvus hümn: Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal.
surnupealuu selle all ristatud säärekontidega - väeosa ajalooline sümboolika. Alates 2009. a 1. jaanuarist kannab pataljon nime "Kuperjanovi jalaväepataljon". Väosa sümboolika 06. jaanuaril 1919. a. kehtestas Julius Kuperjanov partisanide tunnuseks tema enese poolt Vene surmapataljonide eeskujul kujundatud käiseembleemi ja mütsimärgi. Selleks oli hõbedane kolp ristatud kontide kohal. Käisemärgina paiknes see mustal hõbetikandiga kilbil. Kuperjanovi jalaväepataljoni ülesanded rahuajal: 1) Õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksused vastavalt formeerimisülesandele. 2) Vastavalt väljaõppeplaanile õppeaasta jooksul valmistada ajateenijatest sõjaaja allüksused: jalaväekompanii, miinipildujapatarei, jalaväepataljoni luurerühmad. Ajateenijate arv ja allüksuste koosseis kinnitatakse iga-aastase väljaõppeplaaniga.
Taasasustamine: 2. jaanuar 2002 loodi Tapal Suurtükiväegrupi koosseisus Pioneerikool, kuhu koondati kaitseväe pioneeriala spetsialiste, kes alustasid peatselt esimeste ajateenijate väljaõpetamist. 1. jaanuarist 2004 formeeriti Pioneerikool ümber Pioneeripataljoniks Tapa Väljaõppekeskuse koosseisus. Väeosa sümbolid : Pataljonil on vapp, millel on tammelehtede pärjaga ümbritsetud kindlus, selle ees on lõvi, kes toetud vasaku käpaga kilbile ja paremaga hoiab mõõka. Kilbil on P täht, mis osutab pioneeriüksusele. Kindlus sümboliseerib kindlustamist ja ehitamist, pärg aga pioneeripataljoni üksmeelsust ja ühte perre kuuluvust. Tammelehed sümboliseerivad taassündi ja järjepidevuse jätkamist. Lipp Vapp PIONEERIPATA LJON KOOSTAJA: RAIDO KARLSON Pioneeripataljon on väeosa, mis tegeleb vaenlase üksuste ja lahingumasinate
Kasvatus Väärtustasid rohkem kui ainult Kasvatus keerles peamiselt sõjalise sõjalist haridust (Homerose ettevalmistuse ja noorelt küpseks eeposeid). Kultuursed ained ja saamise ümber, haridust nagu me seda vaimsed oskused olid tähtsad tänapäeval teame, ei leidunud ning nende järgi kujundasid ühiskonnas üldse. Kõnepruuk lakooniline noored enda ellusuhtumist. (koju kilbiga või kilbil). Alles 18-20 aastaselt said poisid sõjaväelise ettevalmistuse, peale mida said nad täiskasvanuteks. Kumbki riik ei olnud eriti tugeva valitsussüsteemiga (Sparta oma oli Vana-Kreeka jaoks sobivam, kuid Ateena oma oli oma aja kohta kõvasti progressiivsem ja enda ajast ees). Väärtustati koos üle-Kreekalisi sündmuseid, näiteks olümpiamängud.
Katarina II 4. oktoobril 1788. a. Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. a. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 7. augustil 1990. a. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil 1993. a. Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kujutist kasutatakse riigipitsati, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ning muu riigivõimu teostava asutuse pitseris. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti seadustel ja Vabariigi Presidendi seadustel.Eesti riigivapp on üks vanimaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). Riik Riigikord Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksusi (vallaks)
1970-80-ndatest aastatest pärinevad võimas kinomaja ja telegraafihoone, pooleli jäi turuhoone ehitus. EPT linnakus rajati saun-ujula ning spordihoone. Uuel ärkamisajal tegutses aktiivselt Põltsamaa Muinsuskaitse Selts, kelle eestvedamisel taastati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke, taotleti muuseumi asutamist ning korraldati kodukandipäevi. Linna omavalitsuslik staatus taastati detsembris 1991 Põltsamaa tänapäev Vapp: Rohelisel kilbil müürihambulise lõikega vapipäis ja aadlikroon - mõlemad kuldsed. Lipp: Rohelise ristkülikukujulise lipu keskel on kollane horisontalllaid, mis moodustab 1/7 lipu laiusest. Lipu normaalsuurus on 105x165 cm, laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Linna lipuetaloni värvikoodid on: roheline 355 PMS ja kollane PANTONE YELLOW. Tervikuna kujutab krooni. Logost võib veel välja lugeda roosi koos roheliste lehtedega ning jõe. Logo:
Soomlaste osakaal rahvastikust moodustab umbes 92%. Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased ja saamid. Suurimad sisserännanud välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased ja somaallased.Riigikeel on seal soome ja rootsi keel. Ärisuhtluses saab enamikul juhtudel kasutada inglise keelt.Rahaühikuna kasutatakse seal euro (EUR). Soome sümboliteks on :rahvuspuu-kask, rahvusloom-karu,rahvuslind-luik,rahvuslill-maikelluke ja rahvuskala-ahven. Maa asub Balti ehk Fennoskandia kilbil. Soome paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel.Piirneb idast Venemaaga(1313 km piiri),põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). 3 Regina Peterson Soome Vabariik Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,levinud on ka turvas.Pinnamoe on kujundanud
juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses:"peamine keel") ja de iure Soome riigikeel soome keele kõrval. Loodus Rootsi 528 447 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabrid Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).
Eesti Vabariigi sümboolika EESTI RIIGIVAPP on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist , sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. EESTI RIIGILIPP, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Värvide tähendus : S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks;
Kui aga ronida mõne väga kõrge puu otsa, on vaateväli päris erinev sellest, mis maa pealt vaadates. Sama põhimõte on meie maailmapildi kujunemisel, mida rohkem me teame, seda rohkem täiustub ja vastab tegelikkusele meie maailmapilt. Juba ammu enne meie ajaarvamist oli inimestel ettekujutus maailmast. Nende andmed põhinesid sellel, mida nad olid oma silmaga näinud. Näiteks kunagi usuti, et maailm on hiiglaslik lame ketas, mida hoiavad oma kilbil kilpkonnad. Selle maailmapildi muutis kehtetuks Aristotelese teos ''Taevastest'', kus tõi ta argumendid, miks maailm on pigem ümmargune kui lapik. Ptolemaios täiustas Aristotelese pilti, kujutades terviklikku kosmoloogilist sfääri. Ka need maailmapildid põhinesid sellel, mida inimesed olid näinud ja vaadelnud. Vahepeal loodi veel erinevaid maailmapilte, mis tundusid kas rohkem või vähem tõenäolised, kuid suuremat tõestust oli neile raske leida. Inimestel oli raske avastada midagi,
Ühe omavalitsusüksuse elanike arv ulatub 97 inimesest Piirissaare vallas kuni enam kui saja tuhande inimeseni Tartu linnas. Tartu linn on maakonna administratiivne keskus, kus elab peaaegu 68 % maakonna rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn kogu Lõuna-Eestile. Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste), 22 alevikku ja 304 küla. 2 Sümboolika Tartumaa vapp: kaldjaotusega vasakult poolitatud sini-rohelisel kilbil (sinine PMS 285 C, roheline 355 C) hõbedane laineline tala, milles kaks sinist lainelist varrast. Saatetunnusena ülemisel, sinisel väljal kuueharuline kuldne täht ja alumisel, rohelisel väljal kolme lehe ja kahe tõruga kuldne tammeoks. Vapp on registreeritud 25. septembril 1996. 1920. aastatel hakkas maakondade vappide kavandeid välja töötama Eesti maakondade liidu moodustatud nõukogu. Detsembriks 1926 valmisid vapikavandid.
SISSEJUHATUS Mis on heraldika? Heraldika (< lad heraldus "herold"), vapindus, ajaloo abiteadus, mis uurib riikide, linnade, korporatsioonide, dünastiate, suguvõsade, perekondade, üksikisikute jm. vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust (ENE 1988 sub heraldika ). Heraldika objektiks on vapp. Vapp ei ole iseseisev objekt, see esineb alati mingil kandjal, Vapisümbolid on peaaegu alati kujutatud kilbil, mis tegelikult on vapi kandjaks ega oma iseseisvat sümboolset tähendust. Vappi võime vaadata ka pitseril, mündil, maalil, gravüüril, lipul, hoone fassaadil jm. Vapp heraldika reeglite järgi kujundatud värviline, hrl. kilbikujulise põhivormiga märgis, mida valdaja kasutab oma püsiva ja pärandatava tunnusena (EE 1998 sub vapp). Juba muinasajal kasutasid erinevad rahvad sõjanduses kaitsekilpidel maalinguid, pilte ja
ga, mida ta vaid ise nägi) Athena Minerva Zeusi ja Metise tütar. Tarkuse Kilp, oda, kiiver, Algatas oliivipuude sõja, kunsti, õiguse, Ateena öökull, oliivipuu. kasvatamise; võitis linna jumalanna. Sündis Zeusi Kilbil on kujutatud Poseidonit, aitas peast, sest Zeus neelas Medusa pea. Odysseuse koju; raseda Metise alla, kuna Hera võitles gigantidega. kiusas teda. Teaduse ja kirjasõna looja 1 2
kohal.Maavärina epitsenter on punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Maak on mineraalne maavara. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. TÖÖSTUS JA TEENINDUS Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda. Rauamaaki kaevandatakse Karjalas, Koola ja Skandinaavia poolsaarel ning suured varud on Ukraina kilbil (Krivoi Rogis). Värviliste metallide maake ning ka rauamaaki leidub Pürenee poolsaarel ja Uuralis. Alpi kurrutuse piirkondades on suuri boksiidi leiukohti.
Jumalateenistuste pidamise paik. Sotsiaalne keskus, kus sai näiteks matuseid pidada ning ka kohtukoda. Sünagoogi vaimulikeks on rabid. Juudi keel Neil on mitu erinevat keelt. Heebrea keel, mille üht varianti (ivriiti) kõneldakse praegu Iisraelis. Juutide keeleks on olnud ka jidsi ja ladiino keel. Tähtsamad sümbolid Menora - seitsmeharuline küünlajalg. Taavetitäht - see kuusnurk olevat olnud Taaveti kilbil, 17 saj. hakati neid kasutama sünagoogide tähistamiseks. 1897 sai ta sionistliku liikumise sümboliks, nüüd on ta ka Iisraeli riigilipul. Pühad Pesah (paasapüha) langevad kokku meie lihavõttepühadega, sest Kristuse hukkamine oli just paasapühade ajal; paasapühaga tähistatakse vabanemist Egiptuse orjapõlvest; paasapühal süüakse kindlaid toite,
Rootsi Anastassia Krasulina 11A klass ROOTSI KUNINGRIIK ROOTSI KUNINGRIIK paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga . Rootsi 449 964 ruutkilomeerisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Suurem osa Rootsit paikneb Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Bontia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi madalik ja Småland. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2117 m) ja Sarek (2090 m üle merepinna). ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on
Loodusvarad Majandus Kultuur Haridus Rahvastik ja keeled Usk ROOTSI ÜLDANDMED Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaarel Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Riigikeel rootsi Rahvaarv 9 234 309 (2008), Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik Rahaühik Rootsi kroon (SEK) LOODUS Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m) KLIIMA Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas 1°C, põhjas 16°C, suvel vastavalt 16°C ja 13°C. SEOS LOODUSE-KLIIMA JA KULTUURI VAHEL
Detsembris pöördus üldkomisjon Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Kutseühingu ja riigi kunstitööstuskooli poole ettepanekuga valmistada igal vähemalt kolm riigivapi kavandit. Kokku esitati 1923. aasta konkursile üle 20 kavandi, millest 1924. aasta aprillis valis üldkomisjon välja ühe. Ehkki Riigikogu toetas üldkomisjoni ettepanekut, lihtsustati kavandit ning 19. juunil 1925. aastal kinnitas Riigikogu Eesti Vabariigi riigivapi: kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat-otsavaatavat lõvi. Riigikogu abisekretär Leopold Raudkepp mõtestas riigivapi olemuse järgmiselt: esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine Jüriöö ülestõusu ja kolmas Vabadussõda. Tammeokstest vanik märkivat Eesti tugevust, püsivust ja vabaduse närtsimata traditsioone. 6. RIIGIVAPI KASUTAMINE Riigivapi kasutamine on kohustuslik kõikidele riigivõimu teostavatele asutustele.
· Põllumeeste Kogu · Asunike, Riigirentnike ja Väikepõllupidajate koondus · Tööerakond · Juhataja o. Strandmann Vabadussõda 1918-1920 · 28 novembrist 1918 3 jaanuarini · Nõukogude Venemaa ja Saksa väekoondiste vastu · Sõlmiti Tartu rahu leping · 1918 21 nov · 1922a Juunis kinnitas riigikogu ametlikult riigi lipuks · 1940 keelati eesti lipu kasutus · Pikkuse vahekord 7/11 Eesti Vapp · Suurel riigi vapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsavaatavat (passantgardant) lõvi. vappi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi allosas ristuvat kuldset tammeoksa. · Väike vapp ilma tamme oksteta Põhiseadus · Võeti Asutava Kogu poolt vastu 15. juunil 1920 · Jõustus 21. detsembril 1920 · Võim Eestis oli rahva käes · Rahvaesindus ehk parlament nimega Riigikogu · Valitsus, mis koosnes ministritest ja riigivanemast. Poliitika
Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Looduslikud tingimused Pinnamood Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks. laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Looduslikud tingimused Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad: tsingi- raua- vase- plii-
Must merikilpkonn kaevab ennast liiva sisse või mutta ja jääb tegevusetuks novembrist märtsini. http://www.seaworld.org/animal-info/info-books/sea-turtle/adaptations.htm Ohustatus Merikilpkonni ohustavad paljud tegurid, mida saab rühmitada suuremateks kategooriateks fibropapilloom kasvajad, pesitsemist takistavad tegurid, teised liigid, inimtegevus. Fibropapilloom kasvajad võivad tekkida kõikjale kilpkonnale. Algselt nahapinnale, kuid võivad esineda ka kilbil ja seal vahel, silmas, suus ja siseorganites. Kasvaja tavaliselt suureneb ja paljuneb arvuliselt, kuni kilpkonn on täiesti kurnatud. Tüüpiliselt viib see isendi hukkumisele. Kasvajetest on esimesed andmed 1930-datest aastates, kuid oma massilise proportsiooni saavutas see 80-ndatel. Esialgu leidus seda ainult Roheliselt merikilpkonnalt, kuid tänapäeval leidub seda ka teistel liikidel. Pesitsemist takistavad tegurid on peamiselt seotud inimeste olemasolu ja nende tegevusega
Lipp toodi jälle avalikult välja 1988. aastal ning heisati 24. veebruaril 1989 uuesti Pika Hermanni torni. Riigilipuna võeti see ametlikult tarvitusele 7. augustil 1990. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti keeles kasutatakse lipu kohta ka sõna "sinimustvalge". 4 3. Riigivapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel.
6. aprillil 1993. aastal. Riigilipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00. Lipp langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00, kui Vabariigi Valitsus või maavanem ei ole andnud erikorraldust riigilipu heiskamise ja langetamise kohta mõnel teisel kellaajal. Jaaniööl riigilippu ei langetata. Eesti riigivapp Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil)ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4
Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp Rohelisel kilbil setu sõle kujutis ja lainelõikeline vapitüvi, mõlemad hõbedased. Setu sõlg viitab tõsiasjale, et vald kuulub põlisesse setude kultuuri ja asulasse.Vapikilbi roheline osutab valla elanike põhilisele tegevusele s.o. põllundusele ja metsandusele. Hõbedane lainelõikeline vapitüvi meenutab, et vald asub Pihkva järve ääres. Lipp
annaabi.ee 
