ruandalastest. 5. Rwanda on vaene, majanduslikult mahajäänud põllumajanduslik maa, tema arengut on pidurdanud hutude ja tutside vastasseis. Umbes 60% ruandalastest elab allpool vaesuspiiri. Ligikaudu 90% rahvastikust tegeleb põllumajandusega. Põllumaad on 45,6% territooriumist (2005) ja püsikultuuride all on 10,3%. Tähtsaimad väljaveo tarbeks kasvatatud kultuurid on kohvipuu, teepõõsas, neitsikummel (sellest saadakse putukamürki püreetrit) ja kiinapuu (tema koorest saadakse hiniini). Viljeldakse ka bataati, maniokki, taro, sorgot, maisi, riisi, kartulit, aeduba, banaani, maapähklit, suhkruroogu ja tubakat ning kasvatatakse lilli. Peetakse veiseid ( palju kasvatatakse pikasarvelisi ankole veiseid), kitsi, lambaid, sigu, kodulind ja mesilasi. Püütakse kala. Kaevandatakse kassiteriiti ja volframiiti. Töötlevas tööstuses valdavad põllumajandussaadusi töötlevad väikeettevõtted, tegutseb ka ehitusmaterjali- (tsemendi-),
1) majan du sliku askp e kt m ets kui puiduallikas; se e n e d marjad ulukid; 2) ökoloo gilin e asp e kt keskkonn ak aits elis e d mets a d 3) m ets kui puhk e ala. 5 puuliikide rühma: 1. väärispuu d 2. kõvad lehtpuud 3. tarbepuit(oka s m e t s a d ) 4. vähevä ärtuslikud puuliigid 5. erikasutu s e g a liigid (n. Hevekautsiuk; apuu kiinapuu malaaria) Metsatüübid. I para sv ö öt m e okas m et s a d: 1 tööstuslik tähtsu s suur, annavad suure m a osa maailma tarbepuidu d st. 2 kuna asuvad jahed a kliimaga alad el, mis ei konkure eri p õllumajan du s e g a . 3 levinud Ven e m a a Siberis, Põhja Euroop a s , Kanada s II parasv ö öt m e leht ja se g a m e t s a d
· raudpuu - tumepunane, kõva, raske, levinud Iraanis · mahagonipuu - mööblipuu, kaneel-, punakaspruun, levinud Ladina- Ameerikas (III) · tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) · tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool) Tarbepuud: kusk, mänd Vähe väärtuslikud puud: lepp, paju, haab Erikasutusega liigid: viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinkoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 2. Põllumajandus Põlumajandus on majandusharu, mis maad kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ja mitmesugust tööstustoorainet. Põllumajanduse tegevused: Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puu-põõsaskultuuride kasvatamine. Kalakasvatus ja vesiviljelus. Metsamajandus. Põllumajanduse osatähtsus: Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest
· tiikpuu e tekapuu - mahagonist tugevam, levinud Kagu-Aasias (I) · tamm (II), pöök - Euroopas (lõuna pool) 3) TARBEOKASPUUD 4) VÄHEVÄÄRTUSLIKUD PUUD Kuusk Mänd Lepp Paju Haab 5) ERIKASUTUSEGA LIIGID - viljad, koor kauripuu - vaik (okaspuu), Austraalia, Indoneesia eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinakoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 1. AGRAARAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Varaagraarne tootmisviis - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda maa kuulus kogukonnale talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti. alepõllundus, rändkarjakasvatus Põhitootjad talud: naturaalrent osa
Tihti töödeldakse toodang valmistoodanguni (nt viinamari asemel vein) Loomavabrikud 1. Levinud kõrgelt arenenud riikides (Jaapan, USA) 2. Loomakasvatussaadusi toodetakse tööstuslikult - hiigellaudad sadamates või linna äärtes 3. Sööt ostetakse sisse Metsamajandus Viis puuliikide rühma - majanduslik aspekt 1. Väärispuud - eebemipuu, raudpuu 2. Kõvad lehtpuud - tamm, pöök 3. Tarbepuit - enamasti okaspuud, maarjakask 4. Erikasutusega liigid - kiinapuu, heveapuu 5. Väheväärtuslikud puuliigid - paju, lepp Metsatüübid 1. Parasvöötme okasmetsad (tänapäeval kõige tähtsam) - Tööstuslik tähtsus suur - annavad suurema osa maailma tarbepuidust - Kuna asuvad jaheda kliimaga aladel, siis ei konkureeri - Levik: Venemaa (Siber), Põhja-Euroopa, Kanada 2. Parasvöötme sega- ja lehhtmetsad - Tööstuslik tähtsus keskmine
Eilart, J., Kask, M. jt. Eesti NSV floora, V kd. Tallinn, Valgus, 1973. Eilart, S. Hanijalg. Eesti Loodus, 8, 1996. Eilart, S. Kurekael. Eesti Loodus, 10, 1996. Eilart, S. Põld-litterhein. Eesti Loodus, 7, 1997. Eilart, S. Põld-varesjalg. Eesti Loodus, 8, 1995. Eilart, S. Ussikeel. Eesti Loodus, 9, 1996. Eilart, S. Virn. Eesti Loodus, 9, 1995. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Ivtshenko, S. Huvitavat botaanikast. Tallinn, Valgus, 1973. Ivtshenko, S. Kiinapuu mõistatused. Tallinn, Valgus, 1969. Kalda, A. Metspipar - pisut saladuslik salumetsataim. Eesti Loodus, 4, 1995. Kask, M., Kuusk, V. jt. Eesti õistaimi. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt. Taimede välimääraja. Tallinn, Valgus, 1975. Krall, H., Kukk, T. jt. Eesti taimede määraja. Tartu, EPMÜ ZBI, Eesti Loodusfoto, 1999. Krall, H., Viljasoo, L. Eestis kasvavad pajud. Abiks loodusvaatlejale nr. 51
2 Taimi kasvatati juba iidsete kultuuride ajal selleks, et neist ravimeid valmistada, siis kasutati taimi selleks et leevendada valu või peatada põletikku. Paljud taimed, mida tol ajal ravimites kasutati on ka praegu kasutusel ravimitööstuses. Näiteks põlis-ameeriklased närisid ühte lehte valu leevendamiseks, mis oli oma ühenditelt väga sarnane aspiriinile, mis teadupärast leevendab valu. Tänapäevases malaaria ravimis kasutatakse Lõuna-Ameerikas leiduva kiinapuu koort, millest saadud kiniini kasutatakse ravimis. Kuid taimi tasub süüa ka siis kui neist ravimeid ei valmistata, sest neis peituvad vitamiinid, mis annavad energiat ja hoiavad inimese tugeva ja terve. Taimekasvatusest on väga suur kasu ka meid ümbritsevale loodusele ja selles toimuvale veeringlusele. Nimelt reguleerivad taimed Maa veeringlust, nad aitavad levitada ja puhastada planeedi vett, mis on kogu elusloodusele eluks hädavajalik. Taimedest saab teha ka veel
glükoos - viinamarjasuhkur (puuviljades ja marjades). Ta on paljude liitsüsivesikute (tärklis, tselluloos jt) ehitusüksus 30. gratineerimine - toidule värvi andmine ahjus tugevas kuumuses, soovitavalt ainult pealtpoolt 31. grillimine - ilma rasvaineta või väga vähese rasvainega küpsetamine grillpannil või grillahjus 32. guljash - ungari lihasupp või -hautis paprikaga 33. hautamine - toidu kuumutamine vedelikus, mida hoitakse veidi alla keemistemperatuuri 34. hiniin - kiinapuu koorest saadav alkaloid, mis kuulub tooniku koostisesse 35. hooldusaine - hooldab pinda, puhatab pinna ja jätab pinnale lühiajalise kaitsekihi 36. julienne - väga peenikeseks lõigatud köögiviljade vms. ribad. Kasutatakse ka garneerimisel 37. kaabits - tööriist õhukeste laastude eraldamiseks 38. kaitseaine - kaitseb pinda mustuse ja kulutuse eest 39. kali - see on pärmiga kääritatud jook, mida valmistatakse kas linnaste, jahu või leiva leotisest
koos kakaoga ka sama tähtsaks muutunud banaanid. Kasvatatakse ka kohvi, suhkruroogu ja tsitrusvilju. Mõisnikud rendivad oma maad talupoegadele, kes kasvatavad kartulit, türgi uba, bataati, maniokki, rannikul ka maisi. Rentnikke on palju ning enamus rendist makstakse natuuras, mille mõisnik müüb edasi linnarahvale toiduks. Enamiku teraviljast ja muud toiduained peab Ecuador ise sisse vedama. Ecuadori metspiirkonnas on levinud ja majanduslikult oluline ka metsakorilus. Korjatakse kiinapuu koort, kautsukit, taguapalmi kõvu vilju. Costas asuvates suurfarmides kasvatatakse banaane, kohvi- ja kakaopuud, suhkruroogu, puuvillapõõsast ja riisi, kuna seal on soe ja niiske. Sierra nõgudes viljeldakse maisi, nisu, kartulit ning aed- ja sojauba, kuna seal on viljakate muldadega mägistepid. · Ecuador suudab end ise varustada teraviljaga. Sisse ostetakse toiduaineid, millest puudu jääb nagu näiteks nisu, riis, oder, suhkur, mais, sojauba, kana- ja seealiha ja piimapulbrit.
Teised palaviku põhjused ravimid, ajutrauma, entsefaliit, status epilepticus, kudede nekroos, kasvaja, Fabry tõbi, perekondlik Vahemere palavik, tsükliline neutropeenia jne NSAIDide palavikuvastane toime NSAIDid vähendavad hüpotalamuses PGE2 produktsiooni ja normaliseerivad kehatemperatuuri seadistuspunkti NSAIDid ei mõjuta füüsilise koormuse ega välistemperatuuri tõusust tingitud hüpertermiat Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (NSAIDid) Ajalugu Paju- ja kiinapuu koor Esmakordselt dokumenteeriti pajukoore palavikuvastane toime 1763 a Salitsüülhape isoleeriti 1836 a ja sünteesiti 1859 a 1874 a hakati salitsüülhapet kommertsiaalselt tootma. Algselt kasutati seda palaviku, podagra ja reuma ravis, kuid ebameeldiv maitse ja seedetrakti kõrvaltoimed piirasid selle kasutamist Atsetüülsalitsüülhape sünteesiti 1899 hakati turustama aspiriini nime all Paratsetamool avastati 1893 a, kuid turule tuli see alles 1956 a, esialgu retseptiravimina
kuulumist rebasheinaliste sugukonda. 1500 liiku kuskil. Kõrvitsalised - sgk-a kuulub kuni 110 perekonda (u.640 liiki) pms. troopiliste alade ronitaimi, neist viljeldakse rohkem kui 50 liiki nt. kurki, melonit, arbuusi, käsnkõrvitsat ja pudelkõrvitsat SUGUKOND: madaralised (Rubiaceae) Madaralised-Sugukonda kuulub 500 perekonda (u. 6000 liiki). Enamik on troopika puittaimed, rohtsaid liike kasvab parasvöötmes. Majanduslikult tähtsad on kohvipuu, kiinapuu, punavärvik, ilutaimena kasvatatakse gardeeniat. Eestis kasvavad mitmed madara liigid ja loometsades tavaline nt. värv-varjulill. SUGUKOND: vesihernelised (Lentibulariaceae) Vesihernelised-on putuktoiduliste õistaimede sugukond, kuhu kuulub 3 perekonda.Sugukonna suurim perekond on vesihernes (Utricularia), kuhu kuulub ka Eestis kasvav harilik vesihernes. Perekonnad võipätakas ja vesihernes Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed
või kombineeritud. Komponentideks võivad olla atsetoon, etüülatsetaat, butüülatsetaat, etüülalkohol jne. Vahatamine Vahaga võib töödelda kõiki varemviimistlemata või õlitatud mööblipindasid sisetingimustes. Sobib pehmetele puuliikidele, tervislik, läbipaistev, sisaldab mesilasvaha ja tärpentiini (CARNAUBA VAHA). Vahapulk on mõeldud vahatatud või lakitud pinna taastamiseks, väikeste aukude ja lõhede täitmiseks Õlitamine Linaõli, kanepiõli, tunglaõli e. Kiinapuu õli, tiigipuu õli, roosipuu õli ja apelsinipuu õli. Värvitud õlid, mis on mõeldud puidu toonimiseks sisetöödel nn. Õlipeits Õlitamisel ujutatakse puidu pind üle, eemaldatakse lahtine õli. Vajadusel korratakse seda 4-5 korda..NB! lapid tuleb õues kuivatada, põletada või visata veeämbrisse- hapnikuga reageerides isesüttimise oht. Shellak Koosneb looduslikust vaigust ja piiritusest, vaiku saadakse LACCIFER LACCA putukate abil Indiast ja kaug-Idast
Lahkas eelkõige tiineid loomi. Embrüoloogia edasiarendaja. Lükkas ümber, et loomad sünnivad munadest. *Leeuwenhoek silmahaigused. Lääts suurendab 300x : õnnestus vaadata järve muda. Uuris loomade spermatosoide, vereliblesid. 17.sajandi teisel poolel patoloogilise anatoomia areng. Meditsiin materialistlikule tasemele. Arstid teeksid surmaga lõppenud haiguste puhul lahangu. *Thomas Sidengham Inglismaa Hippokrates. Haiguste täpsed kirjeldused. Malaaria raviks kiinapuu koor. *Hollandi arst Bunhaar kogu Euroopa õpetaja. Keskendus keemiale. Võttis haiglas kasutusele kraadimise. *Düsenteeria raviks oksejuur (Helvetius). Poliitilistel põhjustel populaarne mürgitamine. Sarvega tuvastati mürgitus. Meditsiin 18.sajandil Süstematiseerib olemasolevaid teadmisi. Vähe eksperimente. *Karl Linne - taimede loomade klassifitseerimine. Ka haigused. Inimrasside klassifitseerimine
Kasvanud suureks, hävitab kägistajapuu puu, mis oli varem talle toeks. Niisuguste puude hulka kuuluvad perekonna Ficus mõned esindajad (Kagu-Aasias, Aafrikas). Troopilise vihmametsa mitme tuhande puuliigi hulgas leidub hinnalise puiduga liike (näiteks mahagonipuu Swietenia mahagoni Antillidel). Mõnedest puudest saadakse kautsukit (tuntuim on kautsukipuu Hevea brasiliensis), kamprit (kampripuu - Cinnamomum camphora), hiniini (kiinapuu - Cinchena ledgeriana) jm. Mitmeid troopilisest vihmametsast pärit kultuure kasvatatakse laialdaselt troopikamaades. Siia kuulub juba nimetatud kautgukipuu (Indoneesia, Malaisia, Indo-Hiina maad, troopiline Aafrika), banaan (Aafrika, India, Indoneesia, Lõuna-Ameerika, Okeaania), mango (troopiline Aasia), kohvipuu (Lõuna-Ameerika, Aafrika, troopiline Aasia, Okeaania), kakaopuu (Aafrika,
.... Lõuna Ameerikas Orinoco madalikul KAMPO - ............................................. Brasiilia mägismaal BAOBAB ahvileivapuu AKAATSIA vihmavarjukujulise võraga MASAID Ida Aafrika savannide põlisrahvas SELVA vihmamets Amazonase madalikul Lõuna Ameerikas LIAAN puitunud varrega ronitaim EPIFÜÜT pealkasvaja taim,toitub õhujuurte abil SAPROFÜÜT kõdutaim, toitub seente abil lagunevast orgaanilisest ainest HEVEA kautsukipuu BALSAPUU väga kerge puiduga puu KIINAPUU koorest valmistatakse malaariavastast ravimit KOPRA kookospähklite kuivatatud sisu ( tooraine toiduainetetööstusele) BATAAT maguskartul, juuremugulad sisaldavad tärklist MANIOKK troopiline mugulvili KAPIBAARA suurim näriline maailmas MANGROOV madalate puude tihnik troopikamerede randades, lahtedes PIRAAJA röövkala ANAKONDA suurim madu KOOLIBRI maailma väikseim lind MUDAHÜPIK kala, kes suudab ka kuival elada TAIGA okasmets
(suuruselt neljas sug) Enamuses troopilised puud või põõsad, Eestis ainult rohttaimed Lihtlehed, abilehtedega, vastakud või männases Õied aktinomorfsed, viietised või neljatised, kroon liitlehine Erineva suurusega ja värvusega, tolmeldavad putukad, nahkhiired, linnud, tuul Viljad mitmesugused – kaksikseemnised, kuprad väikeste või tiivuliste seemnetega kuni lihakate lindudega levivate viljadeni Paljud sisaldavad alkaloide: kohvipuu kofeiini kiinapuu hiniini Eestis varjulill (Asperula), ristmadar (Cruciata), madar (Galium) Selts iminõgeselaadsed – Lamiales 20 sugukonda Lehed tavaliselt vastakud Õied sügomorfsed, tavalisem kahehuuleline tüüp, vahel neljatised tolmukaid 4 või 2 Sugukond õlipuulised – Oleaceae Vastakute lehtedega puud, põõsad või ronitaimed Õied neljatised, kroon liitlehine, aktinomorfne Õied ebasarikjates õisikutes Vili mitmesugune 600 liiki kogu maailmas Eestis looduslikult harilik saar
William Harvey (1578-1657), inglane, õppis Padovas. 1628 Südame ja vere liikumisest loomadel. Harvey vereringetooria oli Galenose ajast alates ilmselt üks olulisimaid avastusi eluslooduse mõistmiseks. Harvey kummutas Galenose respiratsiooniteooria (hingamine vajalik südame jahutamiseksKliinilise meditsiini areng 17.-18. sajandil oli märgatav. Esile tõstetakse Thomas Sydenham (1624-1689) võttis malaaria raviks kasutusele kiinapuu koore ja Hermann Boerhaave (1668-1738) nimesid. 1662. a tehakse esimene edukas intravenoossne süst inimesele (J. D. Major). Arenes töötervishoid. Itaallane B. Ramaccini (1633-1714) eristas haigusi nende tekkepõhjuste järgi: 1) keskkond; 2) tööasend; 3) mürgistus; 4) nakkus; 5) ebaõige tööreziim. (Töötervishoiu alusepanijaks peetakse ka Paracelsust paarsada aastat varem, tänu tema kirjutistele erinevate kutsete nt kaevurite haigustest.) Vaktsineerimise lugu
* Valdavalt puittaimed, eriti troopikas. * Neljatised-viietised õied kahe viljalehega alumise sigimikuga. * Kaheosaline jaguvili (kaksikseemis) ja nelja kuni 8 süstja lehega männas. * Lõhnav-varjulill viljakates salumetsades, värv-varjulill loopealsetel. Hobumadar ja värvmadar on sagedaseimaid taimi eesti kultuurmaastikus. Pehme madar, roomav madar (toetub teiste taimede najale), punavärvik (vahemeremaadest pärinev) kasutati pikka aega punase värvi saamiseks (juurtes on värvained), kiinapuu (pärineb Andide idanõlvade raskesti liigipääsetavates metsades) kasutatakse ammust ajast palavikuvastase vahendina troopiliste haiguste puhul (malaaria), troopilisest Aafrikast pärinevad kõik kohvipuu liigid. Kohvipuu on madal igihaljas puuke või põõsas, mis õitseb mitu korda aastas. Üks vili sisaldab kahte seemet (kohviuba), mis sisaldavad kesknärvisüsteemi stimuleerivat alkaloidi kofeiini. Troopilise Aasia liaani lehtedest ja võrsetest saadakse värv- ja parkainet. 29
Diabeetikute joogid valmistatakse suhkru asendajate sahhariin, tsüklamiinhape, aspartaam, ksüliit baasil. Need joogid sobivad samuti kaalujälgijatele. Toniseerivad joogid sisaldavad ergutava toimega aineid koola pähkli ekstrakti, ürdileotisi jt. Need on Coca Cola, Cola light, Pepsi Cola, Limonaad Janu. 13.3 Toonikud, energia- ja spordijoogid Toonikud sisaldavad tavaliselt mõrumaitselist, toniseeriva toimega ainet hiniini, mida saadakse alkaloide sisaldavast kiinapuu koorest. Joogile lisatakse veel tsitruseliste aroome, sidrunihapet, suhkrut ja konserveerimisainet Toonik Kinley, Toonik Grape, Greibi Toonik jt. Kasutatakse alkoholi lahjendajana, kokteilide valmistamisel ja toniseeriva joogina. Energiajoogi ülesandeks on organismi energiavaru taastamine pärast pingutust. Joogi koostisse kuuluvad tauriin (ainevahetust kiirendav toime), kofeiin, sahharoos, glükoos, B-rühma vitamiinid, glukuronolaktoon (lagundab kahjulikke aineid, mis
Viimasega, aga ka akadeemiliste ringkondade huvidega, võib seotud olla Euroopa esimeste farmakopöade ilmumine. Farmakopöad sisaldasid ravimite valmistamise õpetusi vastavalt ajastu standarditele (1497 (Ricettaria Fiorentino), 1546 (Dispensatorium Pharmacopearum)). 1618. aastal Inglismaal avaldatud teoses oli toodud peaaegu 2000 retsepti. Farmaatsiale avaldas mõju botaanika-teaduse areng, põhjustatud maadeavastamisest (uued ja huvitavad taimed nii aias, köögis kui apteegis, olid kiinapuu, tubakas, kohv, kakao, tee jne). Sageli sisaldasid varased botaanikaõpikud ka ülevaadet kõnesoleva taime eeldatavatest raviomadustest. 17.-18. sajandil oli ravimite kasutamine laialt levinud. Tegemist oli polüfarmaatsilise lähenemisega, mis põhines ajastu teadmistel (vitalism), aga ka traditsioonilistel meditsiini teooriatel (homoralism, signaturism). Närvierutuse kontseptsioonid nt pidasid tähtsaks kõikvõimalikku eritamist ning nii olid populaarsed lahtistid
inimeste juures tekkida võivatest veiselikest omadustest. Üks oluline asi vaktsineerimise ja variolatsiooniga seoses on see, et tegemist on näitega, kus protsessidest (antud juhul siis haiguse olemus) arusaamise puudumine ei takista rakendada teatavaid meetmeid raviks või ennetamiseks ilmne paralleel näiteks eugeenikaga. Kliinilise meditsiini areng 17.-18. sajandil oli märgatav. Esile tõstetakse Thomas Sydenham (1624-1689) võttis malaaria raviks kasutusele kiinapuu koore ja Hermann Boerhaave (1668-1738) nimesid. 1662. a tehakse esimene edukas intravenoossne süst inimesele (J. D. Major). Arenes töötervishoid. Itaallane B. Ramaccini (1633-1714) eristas haigusi nende tekkepõhjuste järgi: 1) keskkond; 2) tööasend; 3) mürgistus; 4) nakkus; 5) ebaõige tööreziim. (Töötervishoiu alusepanijaks peetakse ka Paracelsust paarsada aastat varem, tänu tema kirjutistele erinevate kutsete nt kaevurite haigustest.)
annaabi.ee 
