VULKAANID. Mõisted: Vulkaan koonusekujuline laavat ja tuhka purskav mägi. Magma tulikuum vedel kivimmass, mis on sulanud. Laava maapinnale jõudnud magma. Geiser kuumaveeallikas. Tabel: KIHTVULKAAN · Kasvab kõrgusesse. · Magma tahkem. · Magma ei voola kaugele. KILPVULKAAN · Kasvab laiuti. · Magma vedelam. · Magma voolab kaugemale. Kihtvulkaan. Kilpvulkaan.
Sissejuhatus...............................................................................................................................2 Fuji............................................................................................................................................3 Kihtvulkaan...............................................................................................................................4 Kihtvulkaani ehitus..................................................................................................................5 Pildid Fujist...............................................................................................................................6 Kokkuvõte.................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................
koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kihtvulkaan on järsunõlvalisem kui kilpvulkaan, sest väljapaisatav materjal on happeline, ränirikas ja vähem voolavam. Ränirikkus toob kaasa plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja, samuti on laava veerikkam, mis võimendab plahvatuslikkust. Kihtvulkaani nimi tuleb sellest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Enamiku kihtvulkaanide ehitus on aga keerukam ja seetõtu nimetatakse neid sageli ka liitvulkaanideks, Tuntud kilpvulkaaniks on näiteks Etna ja Vesuuv, Fuji. Purskavad suhteliselt tihti, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Võib tekkida kaldeera (sissevarisenud vulkaanikraater).
koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15
Kõrgeim vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid arvestades vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid on kõrgemaiks Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks vulkaaniks ning üldse kõrgeimaks Maa mäeks Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 000 meetri. Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv 3 2.Erinevad vulkaanitüübid 2.1 Kilpvulkaanid
järgi hakkas kraatrist Valle del Bove suunas voolama ka laavat. Etna on kihtvulkaan Etna on kihtvulkaan ja see on Euroopa kõige kõrgem vulkaan 3329 meetrit kõrge. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Pilte Etna'st: Nagu juba öeldud, siis Etna asub Aafrika laama ja Euraasia laama kokkupõrkekohal. Kõrvalolev pilt
auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. Vulkaani liik: Vesuuv on kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaani läbilõige Laava levik erinevatel aastatel. Purske tüüp: Pliinia-tüüpi purse plahvatuslik ja väga ohtlik purse, saanud nime Vesuuvi purske järgi, mis hävitas Pompei. Need on pursked, mis teevad ajalugu. Purskega kaasneb suur kogus püroklastilist materjali ning purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nimi tuleb
kuuma vee ja auru allikas Seismograaf on seadeldis maavärinate mõõtmiseks. Pingo Külmakühm ehk pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Tefra on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena. 14.Mille poolest erinevad kihtvulkaanid kilpvulkaanidest? Kilpvulkaanid on kihtvulkaanidest teistsuguse ehitusega just sellepärast, et nende magma sisaldab märksa vähem gaase. Vulkaaniliste gaaside rohkuse tõttu kulgeb kihtvulkaani purske esimene osa plahvatuslikult aga kilpvulkaanis on vähem gaase ja seetõttu saab laava rahulikult vulkaani lõõrist välja voolata. 15.Miks võivad vulkaanide pursked olla plahvatuslikud? Kuna gaas tahab hõivata palju rohkem ruumi, kui tal maa sees on, siis otsib ta väljapääsu. Magma on aga väga viskoosne, mistõttu ei suuda gaasid magmast välja murda ning hakkab kogunema, tekitades vulkaanis järjest suuremaid pingeid
Hävib ookeaniline maakoor, süviku teke, maavärinad, tekivad moondekivimid. 2) Ookeaniline maakoor sukeldub ookeanilise alla. 3) Kaks mandrilist laamad põrkavad kokku. Laamade lahknemine: Murrangud, nõrgad maavärinad. Võrrelda kiht- ja kilpvulkaane. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast, kuid kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasist rikastunud ning märgatavalt suuremga viskoossusega. Kilpvulkaani magma on hästi voolav kuid kihtvulkaani oma liigub vaevaliselt. Kilpvulkaanide korral murrab magma sageli end maapinnale lõõride kaudu, Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanide korral toimub plahvatuslikke purskeid, suuuured gaasipilved, võivad tekkida suuref kraatrid. Mõisted: Astenosfäär Vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Kivim Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass.
Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrast...
a) laamade servaalal – kõige rohkem on neid laamade lahknemise aladel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. b) kuuma täpi piirkonnas Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Hawaii saared ja Kanaari saared. 8. Vulkaani ehitus 9. Kilp- ja kihtvulkaani erinevus (kuju, magma omadused, esinemine) Kihtvulkaan: rikas ränist ja gaasidest, happeline, laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked, mandritel ja laamade vahevöös (Etna, Vesuuv, Kilimanjaro) Kilpvulkaan: räni- ja gaasidevaene väikese viskoossusega hästi liikuv basaltne laava. Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus, kõik ookeanide vulkaanid (Kilauea) 10. Vulkaanidega kaasnevad nähtused
kaasa laava suurema viskoossuse ja sellest tulenevalt plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja. Subduktsioonivööndite kihtvulkaanide laava on lisaks ka veerikkam, mis võimendab vulkaani plahvatuslikkust. Kihtvulkaanide pursked on väga erineva võimsusega. Suuremad pursked toovad kaasa kaldeerade tekkimise. Pursked on reeglina suhteliselt sagedased, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 10. Kraatri põhi 2. Aluspõhi 11. Parasiitkoonus 3. Vulkaanilõõr 12. Laavavool 4. Jalam 13. Kraater 5. Sill 14. Kraater 6. Daik 15. Vulkaanilise tuhapilv 7
Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid. Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud on raagus ja mõned üksikud taimed torkavad silma erksavärviliste õitega. Asukohakaart Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 7. Vulkaanilise tuha kihid 13. Kraater 2. Aluspõhi 8. Nõlv 14. Kraater 3. Vulkaanilõõr 9. Laavakihid 15. Vulkaanilise tuha pilv 4. Jalam 10. Kaatri põhi 5. Sill 11. Parasiitkoonus 6. Daik 12. Laavavool
Kihtvulkaan on tavaliselt järsunõlvaline, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega laava ja püroklastiline materjal) ja vähe voolav. Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise, vulkaanipursete võimsuse ja sagedusega. Kihtvulkaanid on ränirikkad, mis toob kaasa selle vulkaani plahvatuslikkuse ja laava suurema viskoossuse. Samuti on kihtvulkaani laavad veerikkad, mis põhjustavad veel suuremat plahvatuslikkust. 5. Uurige laamade kaardi abil, kus asub see vulkaan laamade äärealade (või kuuma täpi) suhtes ja kuidas selles piirkonnas laamad liiguvad? Kuuma täpi kaart Laamade kaart Laamade kaart. Nende kaartide põhjal on näha,et Etna on tekkinud laamade äärealal ning laamad liiguvad küljetsi. 6. Kas see vulkaan asub tihedasti või hõredalt asustatud piirkonnas
võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe Kordamisküsimused · Maa siseehitus · Mandriline ja ookeaniline maakoor · Laamade liikumised (4 võimalust) ja sellega seotud geoloogilised protsessid · Vulkaanid (tekkepõhjused, levik, kilp- ja kihtvulkaani erinevus) · Maavärinad (tekkepõhjused, levik, Richteri ja Mercalli skaala) · Vulkaanidega kaasnevad nähtused, vulkaanide kasu inimesele · Maavärinatega kaasnevad nähtused · Kivimite liigitus, teke ja kivimiringe · Maavarade kaevandamisega seotud sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid (karjäär ja allmaakaevandus) · Murenemine (keemiline, füüsikaline) · Maalihete tekkepõhjused ja võimalikud tagajärjed
levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad (näiteks sulfiidsed maagid ning väävel) ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 9. Laavakihid 2. Aluspõhi 10. Kraatri põhi 3. Vulkaanilõõr 11. Parasiitkoonus 4. Jalam 12. Laavavool 5. Sill 13. Kraater 6. Daik 14. Kraater 7. Vulkaanilise tuha kihid 15. Vulkaanilise tuha pilv 8. Nõlv -2- Vulkaanide tüübid: Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks
Kilpvulkaan. Kilpvulkaanid on suhtselt lamedad. Nende lamedus tuleb sellest, et kilpvulkaanid purskavad alselis laavat, mis on vedel, siis saab laava lalguda kaugemale mille tõttu on vulkaan lamedam. Kilpvulkaanid on enamasti teisest vulkaanidest suuremad. Kihtvulkaan on enamasti suur, pikaealine ja suurelt osalt koonuse kujuline. Kihtvulkaan on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Enamasti kujutavad inimesed vulkaanina ette just kihtvulkaani. Kihtvulkaanid tegutsevad tihti. Enamus ajaloo suurimad pursked on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaanid on keskmise suurusega. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaane esineb väga tihti. Slakikoonus on pisike vulkaaniline mägi, mis koosneb peamiselt slakist ja muust püroklastilisest materjalist. Koonused on enamasti järsu kaldega 10...40 kraadi
vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad vulkaanid on šlakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui šlakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseid. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis. Divergentses vööndis ehk laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro
Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid · Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul c. Vaikse ookeani rannikualadel d. Aafrika lõunaosas e. Islandil · Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani? A.Tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast, mis tardub väga kiiresti. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Iseloomulikud on plahvatuslikud vulkaanipursked, mille käigus vulkaanikoonused purunevad. Sellised vulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. B. Tekivad väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Magma voolab suhteliselt rahulikult
Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavadki inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis väga hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad vulkaanid on slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra kihtidest. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. 10 Foto 8, Korjaki Sopka, Kamtsatka (https://en.wikipedia.org/wiki/Koryaksky#/media/File:Petropavlovsk_Kamcatskij_Volcan_K oriacky_in_background.jpg) Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige
-kõik ookeanide vulkaanid (tuntuim Mauna Loa) Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul (läänerannikul) c. Vaikse ookeani rannikualadel (äärealadel) d. Aafrika lõunaosas (kirdeosas) e. Islandil Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani? A.Tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast, mis tardub väga kiiresti. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Iseloomulikud on plahvatuslikud vulkaanipursked, mille käigus vulkaanikoonused purunevad. Sellised vulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Kihtvulkaan B. Tekivad väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. Magma
vulkaanidest. Tuntud on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja väljapursatud muust materjalist, mis on ladestunud kihtideks. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esineb vulkanism, kuid kõige levinumad on nad mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Laamade lahknemispiirkonnas esinevad kihtvulkaanid harva, näiteks Kilimanjaro. Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui
maavärinaid. 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, mille pursked on sagedased, kuid kulgevad enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja moodustab kõrge koonilise kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7
Mandrilaamade põrkepiirkond. KOKKU Mandrilaamade kokku põrkumisel surutakse üks laama serv teise all, mis kerkib üles ning tekib mäestik. [nt Himaalaja.] Geoloogilised protsessid: maavärinad, mäestiku teke. Puudub vulkaaniline tegevus, sest laam ei sukeldu vahevöösse. NIHKUMINE nt Põhja-Ameerika lääneosa (San Andrease murrang) Geoloogilised protsessid: tugevad maavärinad. 3. Vulkanism: vulkaanide ehitus, kilp- ja kihtvulkaani erinevused, kus vulkaanid esinevad (kaardil vaja osata näidata nii kilp- kui kihtvulkaanide asukohti), vulkaanipurskega kaasnevad nähtused, kuuma täpi vulkaanid kuidas tekivad. Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma, tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel.
vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured on Mauna Loa. gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Millise tähega on kujutatud kihtvulkaani, millisega kilpvulkaani? Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani teket? A. tekivad suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast, mis tardub väga kiiresti. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellised vulkaanid
Manner-manner divergentsi vööndis on vulkaane ja väikese sügavusega maavärinaid. 5. Millest sõltub vulkaani kuju ja purskestiil? Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, mille pursked on sagedased, kuid kulgevad enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja moodustab kõrge koonilise kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7
annaabi.ee 
