Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kiek in de kök". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiek, bastioni, kaarli, kogudus, jalam, sissepääs, ülaosa, kindlus, toompea, kiika, lühikese, teest, ülaosas, moskva, 1577, taastati, 1601, kupli, katuslagi, olevast, keldris, keiser, asunud, viiv, trepp, uuteleLinnamüür Tallinna linnamüür Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene Tallinna linnamüür, mis oli küllaltki madal ja tagasihoidlik, ehitati 13. sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani
.........................................................................................................8 · Paks Margareeta ..................................................................................................9 · Bremeni torn .........................................................................................................9 · Kitsetorn...........................................................................................................9-10 · Kiek in de Kök ....................................................................................................10 · Neitsitorn (Megede torn) ................................................................................10-11 1 Sissejuhatus Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas.
Liivi sõjas, kui klooster purustati, kannatas ka kirik. Linnarahva tarbeks mõeldud jumalakojaks ehitati evangelist Johannesele pühendatud kirik 17. sajandi esimestel kümnendeil, ümberehitusi on tehtud hiljemgi. Baroksena näiv tornikiiver valmis tulekahjujärgselt 1815. Viiskümmend aastat tagasi sunniti kogudust oma kirikut maha jätma ning pühakojast sai aastakümneteks kaubaladu. Laokil hoone renoveerimist kontsertsaaliks alustati 1986. Jumala tahtel muutus riigikord ning taastus kogudus. Uuesti kauniks saanud Jaani kirik taaspühitseti jumalakojaks 27.detsembril 1992. Keskajal paiknes Pühale Johannesele ja Klaarale pühitsetud Viljandi linnakirik turuväljaku ääres (praegune kindral Laidoneri plats). Liivi sõjas kirik purustati ning 17.sajandi esimesel kolmanikul taastati linnakoguduse tarbeks endise frantsisklaste kloostrikiriku varemed ning kirik pühitseti Ristija Johannesele.
teada saada milline oli vanalinn vanasti ning võrrelda seda tänapäevaga. Referaat ,,Tallinna linnamüüri tornid ja väravad" annab edasi lühikirjelduse Tallinna linnamüürist, selle tornide üldistatud ja täpsema kirjelduse koos piltidega ning väravate nii üldise tutvustuse, kui ka täpsema info nendest väravatest. 1. Linnamüür Keskajal ehitatud linnamüür on tänapäevani säilinud 21 torniga. Müürilt avaneb imeilus vaade vanalinnale ja Toompeale. [1] See on Tallina all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem.[2] Esimene linnamüür ehitati 13.sajandi teisel poolel. See oli madal ja tagasihoidlik ning seda nimetati Margareti müüriks kuna Sambori kuninganna Margaret kirjutas alla 1265. aastal käsule selle ehitamiseks. 1310. aastal hakati linnamüüri tõsiselt tugevdama. Samal ajal nimetati Tallinna asevalitseja ametisse Johan Canne (Jens Kanne). Müür sai valmis 1355. aastal ja oli 6,5 meetrit kõrge ning 2.5 meetrit paks. 15
kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini. kiriku sisevaade Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab EEKBKL Oleviste kogudus. Kirik on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas Olav II Haraldssoni seejärel pühakuks (Püha Olav).Kirikut kasutavad tegevuseks 1950ndast aastast Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820
........................................................................................................... 3 1.Tallinna linnamüür....................................................................................................... 4 1.2 Tornid................................................................................................................... 5 1.2.1 Näited mõningatest tornidest.......................................................................... 5 Kiek in de Kök..................................................................................................... 6 Paks Margareta................................................................................................... 7 Neitsitorn............................................................................................................. 7 1.3 Väravad...............................................................................................................
Tallinna raekoja ehitust alustati 13. sajandil. Hoone nüüdne välisilme pärineb 15. sajandi algusest, ainult tornikiiver asetati oma kohale alles kakssada aastat hiljem. Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri paksune rusukiht, Kiriku taastamisel seda ära ei veetud ja seega tundub praegune kirik osaliselt maa siise ehitatud olevat. Toomkirikusse on maetud mitmeid aadlikke ja rikkaid kaupmehi. Niguliste kirik
Kiek in de Kök Läänemeremaade võimsaim kaitsetorn Kiek in de Kök rajati oma esialgsel baroksel kujul aastatel 1475-1483. Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal. Sellest ligi 38 meetri kõrgusest ehitisest võis vaadata läbi avarate alt laienevate mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760. aastal kasutati sõjalise tähtsuse kaotanud torni laona, elamuna, arhiivihoidlana. XX sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. aastal osalisi remontrekonstrueerimistöid. 1968.
Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105m kõrgune. 3 Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas, mida praegu kasutab Tallinna EEKBL Oleviste Kogudus. Kirik sai nime Norra kuningas Olaf Püha Haraldssoni järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal, mil ürikute kohaselt Taani kuninga ema Margarete annetas naistsistertslaste Püha Mihkli kloostril patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelonna üle. Olgugi, et arheoloogilisi tõendeid selle oletuse kinnituseks pole on tõenäoline, et kiriku eelkäija võis samas paigas asuda velgi varem, juba 12.sajandil, mil sellesse paika tekkinud skandinaavia kaupmeeste kaubahoov ja asula
TALLINNA VANALINN - TOOMPEA Toompea u. 48 m merepinnast kõrgemale kerkiv paeküngas. Rahvuskangelase Kalevi hauaküngas. Kui hiiglane Kalev suri, kandis lesk Linda suuri kivirahne hauale. Põll rebenes viimast kivi kandes, linda nuttis palavaid pisaraid. Sinna rajasid eestlased 11. saj keskpaigas seoses sadama kasutuselevõtuga oma puulinnuse 1219-Taani kuningas Waldemar II vallutas linnuse. Sealtpeale jäi Toompea sajanditeks võõrvõimu algul Taani, siis Saksa Ordu, seejärel Rootsi ja lõpuks vene ametikandjate asupaigaks Elanikkond koosnes valdavlt aadlikest, vaimulikest ja väiksearvulisest käsitööliskonnast Toompea ja all-linn olid nii halduslikult kui õiguslikult kuni 1877. aastani autonoomsed Toompea loss ja Pikk Hermann 1227.- 1238.a oli Toompeal võim Mõõgavendade Ordu käes- lasi ehitada kivist linnuse, nn. Castrum Minuse- väikese linnuse
säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Üle poole on alles ka keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest. Pea neli viiendikku vanalinna alal praegu leiduvatest hoonetest pärineb suuremal või vähemal määral keskajast. Ligi 70% keskaegse linna hoonestusmüüridest on säilinud tänapäevani, massiliselt hooneid on säilinud keskaegses ruumijaotuses ja väliskujus.
kehasse, seetõttu tuli keha igal juhul säilitada ning hoida teda vastavas ruumis. Selle uskumusega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Suurem osa säilinud ehitistest on seotud surnukultusega. Haudehitised on egiptuse peamisi ehitistüüpe. Varaseim haudehitis oli mastaba ( araabia keeles - istepink ). See oli Vana riigi aegne suursuguse egiptlase haud, piklik kaldus seinte ja lameda katusega lubjakivist ehitis, mille all hauakambris asetses kirst. Sissepääs hauda oli kinni müüritud, idaseinas paiknes petikuks. Hilisematel mastabadel oli idaseina ees müüriga ümbritsetud või üleni katusega kaetud kultusõu. Suurimad egiptuse haudehitised - püramiidid ( kr.k. pyramis - egiptuse ) on välja arenenud mastabast. Varasemad püramiidid on ehitatud lubjakivist, hiljem tellistest. Püramiidi klassikaline vorm on hulktahukas, mille kõik küljed peale ühe - põhjatahu -on ühise tipuga kolmnurgad
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
annaabi.ee 
