kaitse alla, et kaitsta meie kultuuri ja kõiki neid suuri linnamüüre, mis on kaitsnud meid maailmasõja eest ja tuleohtude eest. Säilitada midagi ilusat meie riigi poolt ja kanda seda sajandist sajandisse. 3. Ligi 70% Vanalinna ehitistest on säilinud tänapäevani. Siiani püsinud kirikud ja tornid on: Toomkirik, Toompea loss, Aleksander Nevski katedraal, Paks Margareeta, Oleviste kirik ja torn, Neitsitorn, Köismäe torn, Kiek in de kök( kiika kööki) ja Hellemanni torn. Peale selle on veel Viru tänav, Tornide väljak, muuseumid, Taani Kuninga aed, Raekoja plats. 4. Raekoda on Põhja- Euroopas kõige paremini säilinud keskaegne gooti stiilis ehitatud Raekoda. See ehitati 13. Sajandil. Raekoda täidab linnavalitsuse esindushoone rolli.
Kiek in de kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäevaKomandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Ajalugu Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne.
Pikk Hermann on üks tuntumaid Tallinna sümboleid. Selles tornis lehvib ka Eesti Vabariigi lipp. Suur Rannavärav Suur Rannavärav oli üks olulisemaid linnaväravaid. Suurest rannaväravast viis tee sadamasse. 14. sajandil ehitatud peavärav ei ole tänaseks säilinud, kuid 15.-16. sajandist pärit eesvärav on säilinud. Esimene Suur Rannavärav oli 4-korruseline ja 14,4 m kõrge. Tänaseni säilinud Suur Rannavärav ehitati 1518 1529. Kiek in de Kök Kiek in de Kök(kiika kööki) oli üks tähtsamaid suurtükitorne. Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat. Praegusega võrreldes oli see torn palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal. Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli 38 meetrit. Torni läbimõõt oli 17,3 m. Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 16011602. Torni kasutati püssirohuhoidlana.
linn. Liberty Square ● The central square of Tallinn, it was renovated in 2008. There used to be Harju gate, which can now be seen through glass. ● The statue of Liberty, 2009; represents freedom, Estonia has been under many foreign powers, starting with Danes, Sweden, German and Russia. The clock of liberty, 2004. Kiek in de Kök ● The cannon tower, founded in 1475-1483. Kiika kööki, peek into the kitchen, from up there it was possible to peek into the enemy’s kitchen. The walls are 4 m thick, can see the cannons stuck in there. Tallinn City Museum. ● Town Wall (Unesco) - one of the greatest towers of Tallinn’s Town Wall, Old Town declared the UNESCO World Heritage Site in 1997 Toompea ● Toompea is a limestone hill in the central of Tallinn. It towers about 30-40 metres above the surrounding areas.
kandis värav saksakeelset nime "Strantporte, vor den groten Strantporten". Tänaseni säilinud Suure Rannavärava eesväravat koos suurtükitorniga Paks Margareeta on peetud analoogselt Viru värava eesväravaga linnaväravateks. Keskaegsed Suure Rannavärava linnaväravad aga olid nelinurksed ning varustatud langvõrede ja tugevdatud puitustega, mida täiendasid põhiväravate ees asuvad kaitseesmärgil loodud eesväravad. Kiek in de kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne
meetrit. Kuuekordne kuppelvõlvidega torn tegi auga läbi Liivi sõja (1558- 1583) katsumused. Torni väliskülg purustati osaliselt, ehitis aga ei varisenud ja säilitab tänini. Foto nr 2. Kiek in de Kök Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kroonikad väidavad, et Kiek in de Kök oli omal ajal võimsaim suurtükitorn kogu Läänemere kaldal. Legendi järgi sai Kiek in de Kök ("kiika kööki") nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus, said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid. 6 läbimõõt on 25 m, seinte paksus ulatub 4,7 - 5,1 meetrini. Alates 18. sajandi
Kiek in de Kök oli 16. sajandil Põhja-Euroopa võimsaim suurtükitorn. Kroonikad väidavad, et Kiek in de Kök oli omal ajal võimsaim suurtükitorn kogu Läänemere kaldal. Kahuritorn on ehitatud 15. sajandi teisel poolel. Ümmarguse torni läbimõõt oli 17 meetrit, kõrgus ca 38 m ja seina paksus 4m. Torn oli parasjagu nii kõrge, et vahimeestel avanes torni akendest vaade lähedal asuvate hoonete köökidesse, kuid eelkõige ilmselt vaenlase tagalasse. Siit ka torni nimi "Kiika kööki". Torni on korduvalt ümber ehitatud, kuid kuni 20. sajandini kasutati torni püssirohuhoidlana ning laona. Torn on restaureeritud 17. sajandile lähedase sise- ja väliskujuga. Täna on tornis Tallinna sündi käsitlev püsiväljapanek, mis tutvustab vaatajale Tallinna tekkelugu ja arengut ning tähtsamaid sõjasündmusi 13.-18. sajandini. Torni välisfassaad säilitab aga siiani oma seintes Vene tsaari Ivan IV kivi- ja malmkuule. Click to edit Master text styles
1963-1967 aastal ehitati torn ümber. See toimus seoses kaitsebastionide ehitamisega. Tornii jalam jäi Ingeri bastioni kehandi sisse. Uus sissepääs tehti 3. korrusele, mis on tänapäevani alles. Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.[2] Legendi järgi sai Kiek in de Kök (kiika kööki) nime oma kõrguse tõttu. Kuuekorruseline torn oli nii kõrge, et sõdalased, kes olid selle tipus, said vaadata kuidas koduperenaised ja teenijad mantelahjuga köökides süüa tegid.[3] 2)Paks Margareeta Paks Margareeta sai oma praeguse nime 1842. aastal. Enne nimetati seda ,,Uueks torniks".Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. Suurtükitorn Paks Margareeta
linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka vesiveski, värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid täideti lõplikult pinnasega ja tekkinud platsile kujunes Heinaturg, millest kujunes aja jooksul Peetri plats. Aastal 2008 avati lühikeseks ajaks Vabaduse väljaku ümberehituse käigus Harju värava ida- ja läänetornid. Kiek in de Kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Ajalugu Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne.
annaabi.ee 
