ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud. Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega, põhieesmärgiks tatari khaaniriikide vallutamine. 1547.a. talvel mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriigi vastu, kuid katse jõuda Kaasani alla luhtus. 1552.a. õnnestus Kaasan lõpuks vallutada. Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool oli Ivan IV vallutuspoliitika eesmärgiks Liivimaa. 1558.a. jaanuaris alustas ta Liivi sõda, saates Liivimaale väe endise tatari khaani Sig-Alei juhtimisel. Ivan IV katsed luua Liivimaale oma vasallriiki eesotsas Taani kuninga venna hertsog Magnusega nurjusid. Ivan IV alustas ka uut rünnakut Siberile
Udmurt vahtimas Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ajalugu Udmurdid on ilmselt autohtoonid. Alates 10. sajandist sattus nende asuala, eriti selle lõunapoolne osa Volga-Kaama-Bulgaaria mõju alla. 13. sajandil allutati udmurdid Kuldhordile, selle lagunedes läks suurem osa Udmurtiast Kaasani khaaniriigi koosseisu. Kõigi nende riikide alluvuses säilitasid udmurdid oma ülemkihi ning teatava autonoomia. 1552 vallutasid Moskva väed Kaasani ning varsti pärast seda läks Vene tsaaririigi koosseisu ka Udmurtia. Põhja-Udmurtia libises Moskva kontrolli alla juba 15. sajandi lõpul. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusu, ent ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures 20.saj on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Elatusalad
kümmekonnalt 50-le. Igasse kubermangu loodi uued kohtu- ja politseiasutused, mis pidid avalikku korda tugevdama. Kubermangudes hakkasid koos käima aadlikogud. Omavalitsuse said ka Venemaa linnad. Katariina II laiendab Venemaa piire. Põhjasõjas saavutatud võit nihutas Venemaa piirid Läänemere rannikule. Katariina II ajal peetud sõjad jätkasid Venemaa vallutuspoliitikat. Peamiseks vastasek kujunes Türgi. Veel olulisem oli kontrolli kehtestamine seni Türgi võimu alla kuulunud Krimmi khaaniriigi üle. Nii laienesid Venemaa piirid Musta mere rannikuni. Lisaks Musta mere rannikule laienesid Venemaa piirid Poola arvel, kelle kolmeks jagamises Katariina II osales. Katariina II valitsusaja lõpuks oli Vene riigi koosseisu haaratud kogu tänapäeva Baltikum- Eesti, Läti ja Leedu. Potjomkini külad. Türgilt vallutatud ala hoidmiseks alustati Musta mere ranniku koloniseerimist. Aadlikele tehti rohkeid maa-annetusi, mis tõi kaasa tuhandete talupoegade
Ivan oli oma aja Venemaa harituimaid inimesi. Tal oli tähelepanuväärne mälu. Ivan tundis hästi pühakirja ning kirjutas ka vaimulikke tekste ja vaimulikku muusikat. Ta soosis trükikunsti arengut ja asutas Moskvas trükikoja. Tema ajal liideti Moskva suurvürstiriigiga viimane iseseisev Vene vürstiriik Rjazani vürstkond. Ta alustas ka laienemist itta, hõivates mongoli-tatari alasid ning lõpuks ka Lääne-Siberi. 1552. aastal alistas ta Kaasani ja 1556 ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool võitles Ivan Leedu (hiljem Rzeczpospolita) vastu ja püüdis hõivata ka Liivimaad, et tagada Venemaale hea väljapääs merele ning saada endale jõukaid provintse, ent sai Liivi sõjas lüüa. Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ning küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse (sellest arenes hiljem traditsioon, mis jätkus ka Nõukogude ajal). 1565. aastal kehtestas Ivan
tehnoloogia). Prantsusmaa maj. arenes aeglasemalt ja säilitas agraarse iseloomu, eriti mõjutas Prantsusmaa maj. Elsass-Lotringi kaotus Saksamaale Prantsuse-Preisi sõjas. Teravnes võitlus maailmaturul, mis ergutas otsima selliseid turge, mida oleks võimalik kaitsta välismaise konkurentsi eest (st. kolooniaid).Algust tegi Inglismaa, kes anastas Küprose (1878) ja alustas sõda Afganistanis. Venemaa jätkas koloniaalekspansiooni Kesk-Aasias, alistades Hiiva khaaniriigi. Prantsusmaa vallutas Tuneesia 1881 (sellele pretendeeris ka Itaaliia). Saksamaa alustas võitlust veel ümberjaotamata maade eriti Maroko ja Hiina pärast. Impeeriumid imperialismiajastul: Suurbritannia oli mõjuvõimas koloniaalimpeerium. (1901 suri kuninganna Victoria (andis nime tervele ajastule, valitses 1837- 1901), 1901-1910 Edward VII, 1910-1936 Georg V). Ka sõjaliselt ja majanduslikult võimas riik merede valitseja ja maailmakaubanduse kontrollija
Rahva vilets elujärg aga põhjustas tema valitsusajal mitmeid rahutusi. 17. sajandi keskpaigas viidi Venemaal läbi kirikureform. See seisnes selles, et kõrvaldati jumalateenistuse korda vahepealsetel sajanditel tekkinud muutused ja ühtlustati kiriklik kombetalitlus kreeka-katoliku kiriku omaga. 16.-17. sajandil laienes Vene riik tugevasti ida suunas. 1580 lõid Vene kasakalgad ataman Jermaki juhtimisel kergesti tagasi Siberi khaaniriigi väed ja Uurali-tagused alad hõivati kuni Obijõeni. 22.Nimeta Peeter I reforme riigivalitsemise, majanduse ja sõjanduse alal. Peeter I ümberkorraldused: tugevdati sõjaväge; tugevdati majandust; reformiti riigivalitsemist; muudeti halduskorraldust ning juurutati euroopalikku elulaadi. 23.Too näiteid, kuidas Peeter I üritas Venemaal juurutada euroopalikku elulaadi ja kombeid. Keelati kanda vene riietust ja pikki habemeid, naised kaasati seltskonnaellu, hakati pidama
(Richardson 1985. 30.12.16) Tiibeti impeerium jätkus kuni 9.sajandi keskpaigani, mil kodusõda troonipäriluse tõttu viis impeeriumi languseni. Järgnevat ajastut tuntakse kui killustatuse ajastu, mis kestis 9- 11.sajand. Ganden Phodrangi reziim Aastatel 1642-1959 kuulus Tiibet kahe riigi võimu alla: 1642-1720 Mongoolia ja aastatel 1720-1912 ja 1951-59 Hiina võimu alla. Ganden Phodrang ehk Tiibeti reziim kehtestati riigis 5. Dalai Laama poolt koos Khosuti khaaniriigi valitseja Güshi Khaniga 1642.aastal. Lhasast sai seejärel Tiibeti pealinn, ning regioonis anti võim Dalai Laamale. Peale dzungaarlaste riigist väljasaatmise läks Tiibeti Qing dünastia võimu alla, kuid Ganden Phodrangi valitsus kestis kuni 1950.aastate lõpuni, kuni sellest sai Hiina RV osa. Tiibeti ülemnõukoguks oli Qianlongi keisri poolt loodud Kashag, kuhu kuulus 3 ametnikku ning 1 munk. Kõigil oli tiitliks kalön. Peale Qing dünastia allakäiku 1911. aastal, kuulutas 13
maaelanike seas domineeris põlisrahvas. Nõukogude liidu lagunemise taustal toimunud maride rahvuslik ärkamine oli teiste idapoolsete soomeugrilastega võrreldes tohutult kiire ja võimas. Nüüdseks on maridel Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik. (ERM, 2002) Sarnaselt maridele sattus ka udmurtide asuala Volga-Kaama Bulgaaria mõju alla. 13. sajandil allutati udmurdid Kuldhordile, selle lagunedes läks aga suurem osa Udmurtiast Kaasani khaaniriigi koosseisus. Kõikide nende riikide alluvuses aga säilitasid udmurdid oma ülemkihi ning teatava autonoomia. Udmurtia käekäik on äärmiselt sarnane Marimaaga ning 1552. aastal läks Vene tsaaririigi koosseisu ka Udmurtia. Udmurtiasse rajati õigeusu kloostreid ning asutati vene talupoegi. Nagu maridelgi, oli udmurtide ristimise kõrghetk 18. sajandi algus, ent ristimine jäi pigem formaalseks ning animistlikud uskumused elasid edasi. Kui maridel tekkis oma kirjakeel ja haritlaskond 19
Moodustas Valitud Raada, millesse kuuluvad inimesed valis ise välja. Loodi ka välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. 1550. aastal kehtestati ,,Tsaari koodeks," mis oli õiguskorra ühtlustamiseks. Surmanuhtlus, nuudihoobid. Piinamine. Vene tavaõiguse põhjal kehtis aga ka võimalus, et süüdistaja ja süüdistatav peavad omavahel duelli, mida vaadeldi kui jumalakohut. Tahtis tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Sõjakäik Kaasani khaaniriigi vastu. Teine siht oli Liivimaa. 1558 alustas Liivi sõda. See tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise. Opritsnina. Vene maad jagati kahte ossa, neist tähtsam ja majanduslikult arenenud ala oligi opritsnina. Ülejäänud venemaa piirkonnad moodustasid zemstsina. Julmad väesalgad. Opritsnina kaotati 1572. aastal, see oli tulemusetu. Ivan tappis oma poja jne.. Vene kultuur 16. sajandil Terrorireziim takistas kultuurilist arengut. Ivan põlgas europalikke mõttevooge jms.
1556. aasta ukaasiga määrati kindlaks kõigi maaomanike sõjaväekohustus. Lisaks isiklikule teenistusele pidid nad andma tsaarile iga 410 aakri maa kohta ühe täisvarustuses ratsamehe. See pidi jaotama väeteenistuse koorma ühtlasemalt ja suurendas paljude bojaaride teenistuskohustusi. Ivan Julm- sõda ja kaubandus 1550.aastate II poolel läksid Ivani nõunike arvamused Moskoovia sõjalise jõu kasutamise osas lahku. Adasev toetas Krimmi khaaniriigi vallutamist, kuid mitmed sõjalised ettevõtmised lõunapiiril läksid nurja. Ivan Viskovatõi soovitas tungida lääne poole, pidades esmatähtsaks Liivimaad. Liivimaa vallutamine andnuks Moskooviale parema väljapääsu Läänemerele, kus neile kuulus ainult kitsas kaldariba Neeva suudmes. Kuigi Ivani valitsus oli 1555 sõlminud Inglismaaga kaubandusleppe, käis kaubatee Arhangelski sadama kaudu üle Valge mere, mis külmus iga aasta mitmeks kuuks kinni.
Oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni.Sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu.Diplomaatiline eellugu.1550-ndate algul käskis Tartu raad kontrollida linnamüüri ja seada see valmis võimaliku rünnaku vastu.Rahu siiski esialgu veel püsis.1554.aastal said ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlikud ülesande pikendada seda veel 30 aastaks. Delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas. Kuid Moskva elas veel 1552. aastal Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele täielikku , kauplemisvabadust. Nõuti samuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. Selline väljamõeldis üllatas lüvimaalasi väga, kuid sõja vältimiseks otsustati ränk nõudmine vastu võtta
vastuväiteid esitasid. LIIVI SÕDA (1558-1583) Sisaldas mitmeid erinevaid konflikte, mis olid seotud Vana Liivimaaga ja mille tulemusena Liivi orduriik lagunes. Lõuna-Eesti sattus Poola kätte. Saaremaa läks Taani alla. Moskva Suurvürstiriik jäi kõigest ilma. 16. Saj keskpaigaks oli kujunenud olukord, et Liivi orduriik oli siinses piirkonnas ainuke nõrk lüli. Naabrid olid tugevnenud. Ida pool oli tugevnenud Moskva Suurvürstiriik, mis oli endaga liitnud kaaslaseks Kaasani khaaniriigi (1552). Poola oli ka tugev riik. 1569. ühendati Leedu ja Poola riik lepinguga, milleks oli Lublini unioon. Rootsi ja Taani olid luteriusulised, Poola oli katoliiklik. Ivan IV ehk Ivan Julm astus Moskva Suurvürstiriigi etteotsa. Poola aeg Lõuna-Eestis Vastavalt Jam Zapolski rahulepingule 1582. a läks Lõuna-Eesti Poola võimu alla ja oli seal kuni 1629 aastani. Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit hakati poolastama - uute provintside tihe liigitamine Poola riigiga
Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolmanda sõjakäiguga 1552 a. õnnestus Kaasan ära vallutada. Kohe hakati inimesi varastama, värgistama, rüüstama.Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi ja seega oli kogu Volga veetee kuni Kaspia mereni vene võimu all. Lääne pool oli Ivani sihiks Liivimaa. Jan. 1558 alustas Ivan Liivi sõda ja varsti saavutas edu, mis tõi kaasa Liivi orduriigi lagunemise. Tartus, mis jäi venelaste kätte, toimus küüditamine Siberisse. (See oli esimene Vene küüditamine Eestis). Ivan IV alustas rünnnakut Siberile, vägi haaras enda kätte Lääne-Siberi kuid seekord ei õnnestunud kohta põlistada.
Ghazani poeg Oljetu oli iiit ja see halvendas jrsult suhteid mamelukkidega, kes olid sunniidid. Oljetu poeg Abu Said oli juba snnilt moslem ja ta restaureeris ametlikult islami usu. Seelbi saadi tagasi rahu mamelukkidega. Mongolid olid vallutanud suuri alasid maailmas ning vallutatud alade valitsemisel hakkasid nad le vtma kohalikku kultuuri ja tavasid. Kuna alad olid vga erinevad, siis oli lagunemine vltimatu. Kesk- Aasia ja Prsia aladel sai he sellise khaaniriigi juhiks Timur. Oma olemuselt oligi ta rohkem trklane kui mongol. Ta oli moslem ja philiselt ta sdis, sdis Armeenias, Aserbaidaanis, Gruusias, Iraagis, Prsias, Srias, Phja-Indias. Egiptus ji tal vallutamata vaid phjusel, et riik oli liiga kaugel tema phibaasist -Samarkandist. Timuri impeeriumit loetakse Islami impeeriumiks. Kik alad, mis ta vallutas, olid varem juba islamiseeritud, seega ta isegi rohkem hendas varasemaid killustunud islamiriike
järgmiseks kuningaks valiti 1575. a Transilvaania vürst Stephan Batory 1587. a sai Poola troonile Sigismund III (Zygmunt III Wasa) Venemaa: teiste Venemaa alade arvel laienenud Moskva suurvürstiriigi piirid ulatusid Liivimaani ja tema välispoliitika üheks põhisuunaks kujunes võitlus Läänemere idakalda pärast sedamööda, kuidas Venemaa majandus arenes, tugevnesid tema kaubanduslikud huvid ja laienesid sidemed 1547. a tuli troonile Ivan IV Julm 1552. a vallutas ta Kaasani khaaniriigi, (1556) Astrahani khaaniriigi, (1558) alustas sõjakäiku Liivimaale, aga sai lüüa, suri 1584. a olles viinud riigi täieliku laostumiseni Liivi sõja põhjused: tugeva keskvõimuga monarhiate kujunemine teravdas küsimust ülemvõimust Läänemerel Venemaa huve riivas VanaLiivimaa kaubanduspoliitika: 1539. a keelasid VanaLiivimaa võimud täiesti venelastel otsekauplemise siinsetes linnades viibivate välismaa kaupmeestega
Tõusis esile kavalusega, jättes osa rahasid endale. Tegi tatarlastega koostööd. Hiljem Ivan III purustas tatarlased ja ühendas venemaa, Novgorod oli siis suurim linn. Ivan (IV) Julm(1530-1584) 1547 vene tsaariks. Uus valitsuorgan- Valitud Raada. Saadikute maja. Maakogu. 1550a- "Tsaari Koodeks". Uus teenistusaadel- opritsnikud- kogu venemaal piiramatu võim- TERROR. Venemaa tuumikalad. Vaesemad alad e zemstsina Välispoliitika- võitlused tatarlastega -> khaaniriigi vallutamine, Läänes- Liivimaa vallutamine, suur rünnak ka Siberile. · Rjurik- viikingipealik, kes kutsuti valitsema vana-vene riiki 9. saj · Nestor- Kiievi Petserski suurkloostri munk, kes pani 13.sajandil kirja kroonika(leetopis), mis sisaldas olulist infot venemaa kohta: "Jutustus möödunud aegadest" · Vladimir Monomahh- suurvürst, kes üritas 10. saj (980) läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni
tütarlaste koolitamine Venemaal. Asuti looma ka rahvakooli. 11.Vene riik 17.sajandil Ivan III 1478. vallutab Novgorodi 1480. vastasseis Ugra jõel 1845. nimetab end kogu Venemaa valitsejaks III Rooma Impeerium Ivan IV Julm Isa Vassili III surres on 3-aastane. Noorus täis salamõrvu Ebausklik ja väikese haridusega. Troonitakse 1547.tsaariks 1550 ,,Tsaari koodeks" ühtne seadusandlus 1552. Kasaani khaaniriigi alistamine 1556.Astrahani khaaniriik 1558-1583 Liivi sõda 1580 Siberi alistamise algus Jermahi sõjaretk Esimene abikaasa Anastassia surma järel algas meeltesegaduse ja terrori aeg. 1565-1572 opritsnina ja zemistsina, eesmärgiks purustada bojaaride vastupanu. 1570 Novgorodi hävitamine tapeti 18 000 inimest. Segaduste aeg 1598-1613 Ivan IV Julma valitsusajal tugevnes järsul keskvõim. Opritsnina abil murti bojaaride ja osastivürstide (kohalike vürstide) vastuseis
Seeläbi ei saa Venemaale minna oskustöölised, tagamõtteks oli, et sinna ei saaks minna moodsad ideed, teadlased, käsitöölised jne. Venemaal mõistetakse, et Liivimaa on barjääriks suhtlemisel Lääne-Euroopaga (Balti barjäär). 1553 Venemaa ja Lääne-Euroopa vahele meretee Põhja-Jäämere kaudu. Raske ja ebamugav, edasi-tagasi retk 2 aastat. Moskva suurvürstiriigi jaoks probleemiks idas olevad khaaniriigid. Kaasani vallutamine 1552, Astrahani khaaniriigi vallutamine 1556. Nüüd on Venemaa käed vabad, et hakata läänepoolset poliitikat ajama. Ivan IV idee Kolmandast Roomast, selle eesotsas pidi olema õigeusu tsaar. On juba kaks Roomat olnud, mis on hukkunud, esimene Rooma oli Lääne-Rooma, teine Rooma oli Bütsantsi riik. Pärand on toodud Moskvasse ja kolmas Rooma on sündinud ja tema ei pea hävima. Hävinud on varem, sest kristlus on vale olnud ja hävinud, aga Moskva on kristliku maailma keskus ja siin seda hoitakse.
saj-ni). Poola vaenu asemel, Poola ja Saksimaaga koostöö. Moskva-Leedu sõda, mitmed tegurid: 1) Leedu oli konglomeraat erinevatest vürstkondadest (mõned V-V dünastiatest, mõned Leedu omadest). Piirialadel balanseerivad. Vastuolusid suur- ja pisivürstiriikide vahel; sisemisi pärimistülisid ära kasutades, Mosvka võttis üle idapoolsetest Leedu Suurv.riigi aladelt. Võimalus oma territooriume laiendada (pisivürstidel, omavaheline võitlus). 2) suhted tatarlastega. Krimmi Khaaniriigi ja suure Hordiga. Tehakse ühe või teise khaaniga koostööd. Tihti Leedu ja Khaaniriik jms. Mõnikord Leedu-Moskva konfliktides tataritega suhteid, kes kus kellega. Al 15.saj lõpus Moskva pool idee piiripärandist. Kui Moskva suurvürst kunagise Kiievi suurvürsti pärija, kuidas ss Leedu saab pärija olla ? Pretendeeritakse Kiievile (Moskva). Tõenäoliselt I-d võimalikud variandid loodud fiktiivsetest aj. tekstidest,
pandi alus Nizni Novgorodile). Mordvalaste maadele hakkas imbuma vene asunikke. 1230. aastail vallutasid kogu mordvalaste asuala mongolid ning see lülitati Kuldhordi koosseisu. Kuldhordi nõrgenedes taastus põhja ja lääne pool järk-järgult vene mõju ning hoogustus talupoeglik kolonisatsioon. Ersad hakkasid moksadest ida ja kagu poole ümber asuma. Oma põlistele asualadele jäänud terjuhhaanid on tänaseks venestunud. Moksade asuala jäi esialgu Kuldhordi ühe pärija - Kaasani khaaniriigi koosseisu. Moksa ülikud säilitasid teatava autonoomia. 16. sajandi keskpaigaks läks kogu mordvalaste asuala Moskva kontrolli alla. Mordvalaste maid jagati vene ülikuile ja kloostreile, talupojad pärisorjastati. 17. sajandi jooksul nihkus Vene võim tasapisi metsastepialadele ning ühes sellega liikusid lõuna poole ka vene ja mordva talupojad. Seni valdavalt animistideks jäänud mordvalaste massiline sunniviisiline ristimine toimus eeskätt 18. sajandi I poolel
liitlast (Austria) Habsburgide, nüüd aga ka Venemaa vastu. Türgis viidi läbi armee reform. Venemaad julgustasid Türgi kaotused Türgi-Pärsia sõjas 1731 – 1736. 48 Sõda lagas kokkupõrgetega 1735 aastal Kaukaasias. Ametlikult algas sõda Venemaa ja Türgi vahel 1736. Austria ja Türgi vahel 1737. Vene väed hõivasid esmalt Krimmi (khaaniriigi) ja Aasovi, seejärel aga Moldova. Serbiasse, Lääne-Valahhiasse ja Lääne-Bulgaariasse tunginud Austria väed kandsid seevastu ränki kaotusi. Prantsusmaa (Fleury) seadis eesmärgiks rahu saavutamise ja Vene-Austria liidu murendamise. Kuna nii Türgi kui Austria, aga ka Venemaa (kartes Rootsi rünnakut Peterburile) olid huvitatud rahust, siis õnnestus see ka Prantsusmaa vahendusel sõlmida. Rahu sõlmiti 18 sept 1739 Belgradis. Austria loobus enamusest 1718 aastal hõivatud
provintsis. Siberi hõlvamine Erinevalt teistest Euroopa riikidest suundus Venemaa koloniaalne aktiivsus Siberi ja Kaug-Ida taigaavaruste hõlvamisele. 1558 andis tsaar Ivan IV Julm suurkaupmeestele Stroganovidele laialdased privileegid (maksuvabastused, kohtuvõim, oma sõjavägi) Permimaa koloniseerimiseks. Stroganovide sõjalise jõu moodustasid palgatud kasakad. Ataman Jermaki juhtimisel ületasid kasakad 1581 Uurali mäestiku ning vallutasid Siberi khaaniriigi pealinna Iskeri. Siberi koloniaalne hõivamine jätkus: 1610. aastal jõudsid kasakad Jenissei suudmesse, 1645. aastal Vaikse ookeani rannikule, kuhu esimese Vene kindlustatud asulana (ostroog) rajati Ohhotsk. 1648 purjetas kasakas Semjon Deznjov esimese eurooplasena läbi Beringi väina. Sellega oli Vene koloniaalvõim jõudnud Siberi idapoolseima punktini. Lõuna suunas jõudis Vene kolonisatsioon Mandzuuriasse, kus tekkis huvide konflikt Hiina võimudega. 1689
annaabi.ee 
