kasvuajaga. Toitainesisaldus 22-25% proteiini 49% tärklist 16-21% kiudu Jaotus Kasutusotstarbe järgi jaotatakse kolme gruppi: Kasutatakse valmimata teri – roheline hernes toiduks, konservitööstusele Hernes teraks – valminud kuivad seemned toiduks, söödaks, seemneks ja muuks otstarbeks. Söödahernes – kogu taim haljasmassiks, võimalik kasutada ka energia tootmiseks. Valmimisaja järgi jaotatakse sordid: varajased, keskvalmivad ja hilised, mõnikord eristatakse ka veel keskvarajasi sorte. Varre pikkuse järgi jagatakse herned madalakasvulisteks(25-70 cm), keskmise kõrgusega, poolkõrged(70-115 cm) ja kõrged(115- 250 cm) Kauna kuju järgi – tavalise varrega ja fastseerunud varrega Kauna ehituse järgi – poetisherned ja suhkruherned Tera kuju järgi – siledateralised ja kortsteralised Tera värvi järgi – pruunid ja kirjud Lehetüübi alusel: lehetud,
või küpsetatud kartulit katab 30% inimese päevasest C- vitamiini vajadusest. Teised vitamiinid mugulates (100g toores mugulas) · Tiamiin (B1) 0.11mg · Riboflamiin- (B2)- 0.02-0.04mg · Niatsiin (PP)- 1.2-1.5mg · Püridoksiin (B6)- 0.25mg · A- vitamiin- 0.01mg Kartuli kasvu ja arengut mõjutavad tegurid Temperatuur · Vajalik aktiivsete temperatuuride summa. · Varajased sordid - 1000-1200 0C · Keskvalmivad sordid 1200-1500 0C · Hilised sordid- 1500-1900 0C Mugulate mahapanekuaeg · Sõltub suuresti mulla ja õhu temperatuurist ning mugulate kasutusotstarbest. Kartuli tärkamiskiirus sõltuvalt temperatuurist · Ööpäeva keskmine temperatuur, 0C · 10 12 14 16 18 20 22 · Päevi mahapanekust tärkamiseni · 32 28 24 21 18 16 14 Millal siis kartul maha panna? · Kui ööpäeva keskmine temperatuur on 10 0C siis tärkab kartul 32päevaga, kui 16-
viinapuu-ebajahukastet (viinapuu-lehemädanikku), viinapuu jahukastet, tahmkatet, juureseeni ja baktervähki. Viinapuu kahjurid on viinapuutäi (Eestis pole leitud), kilptäid, kedriklest, herilased, linnud, rebsed, kährikud, hiired ning must viinapuukärsakas e.soonik.kõrvkärsakas. Viinamarjakasvatusmaades tuntakse marjade valmimisaja järgi 4 sordirühma: väga varajased (valmivad sooja suve korral ka meil lõunaseina ääres), varajased (saame kasvatada meil kütteta kasvuhoones), keskvalmivad ja hilised (meil saame kasvatada ainult köetavates kasvuhoonetes). Paljude sortide seast sobiva valimist hõlbustab Eesti Aiandusliidu puuviljanuskomisjoni koostatud soovitussortiment, milles viimased muudatused aastast 2010. Viinamarjasortidel on selles kaks nimekirja. Ühes soovitatkse sorte avamaale ja lõunaseina äärde, teises kütteta kilekasvohoonesse. Iga sordi puhul on toodud ka kasvatamissoovitus: äriaeda ja/või koduaeda.
·1800...1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse; ·1840...1850 kartulikasvatuse levik põldudele; ·1850...1870 kartulikasvatuse ulatuslik laienemine; ·1870...1880 suureviisiline kartulikasvatus. Kartuli botaaniline süsteem Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda ja maavitsa perekonda. Kõige tähtsam kultuurkartuliliik on SolanumtuberosumL. Kartuli sortide rühmitamine: · Kasvuaja pikkuse järgi: Varajased 75-90 Keskvarajased 85-100 Keskvalmivad 95-110 Hilisepoolsed 105-120 Hilised 115-140 · Haiguskindluse põhjal: Vähikindlad Lehemädanikukindlus · Kasutusotstarbe järgi: Söögikartuli sordid Söödakartuli sordid Tööstuskartuli sordid - Universaalkartuli sordid Kasvunõuded · Soojuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Kartulimugulad hakkavad idanema juba 30C juures. Optimaalne idanemistemperatuur 130C
Hiline külviaeg - muld on 10 cm sügavusel soojenenud 10-12 0C. Optimaalne külviaeg on varajasest keskmise külviajani, tavaliselt aprilli lõpp - mai I dekaad. Mida varajasem on kevad, seda pikem on optimaalne külviaeg. Optimaalsest hilisemal külvil alandab iga külviga hilinetud päev teravilja saagikust 50-100 kg/ha. Suviteraviljade külvi järjekord Esimeses järjekorras tuleb külvata: 1. suvinisu 2. varajane oder 3. kaer Teises järjekorras tuleb külvata: 1. hilised odrad 2. keskvalmivad odrad Varajasi külve rüüstavad kahjurid vähem. Liiga varasel külvil kahjustavad öökülmad tõusmeid. Märjas ja külmas mullas idanevad seemned aeglaselt ning nende hukkumise oht on suur.Parim aeg külviks on mai esimene nädal Suviteraviljade külv Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm (saak langeb sügavama külvi puhul) oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal
varajane alates 1. juulist varasepoolne alates 10. juulist keskvalmiv alates 20. juulist hilisepoolne alates 25. juulist hiline alates 1. augustist Sortide valmimisaeg erineb nii aastate kui ka piirkondade lõikes. Foto 3. Novokitaivska Vaarikasordi ,,Novokitaivska" iseloomustus. Sort ,, Novokitaivska" aretati 1945. Aastal Ukrainas. Tema viljad on punased kuni tumepunased , keskvalmivad, keskmise suurusega (keskmine mass 2,8 g) , tömpkoonilised või munajad kuni ovaalsed, tugevalt liitunud osaviljadega, viljapõhjale kinnitunud keskmise tugevusega. Viljaliha väga maitsev ja mahlane, sisaldab 1,6% happeid, 3,4% suhkruid ja 0,021% C-vitamiini. Valmivad alates juuli 2. dekaadist. Hea laua- ja töötlemismari, sobib ka sügavkülmutamiseks. Viljad taluvad hästi transporti ega lagune osaviljadeks. Varred on kõrged, veidi väljapoole kaarduvate latvadega
soodsates tingimustes 5-7 päeva. 9.Taliviljade optimaalne külviaeg Eestis. 20. aug-5.dets. Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed jõuavad sügisel vegetatsiooni lõpuks moodustada 2-3 võrset, arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavara toitaineid. 10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi. Kasvuaja pikkuse järgi jagatakse kartulisordid 5. rühmaks: *varajased-kasvuaeg 75-90 päeva *keskvarajased-85-100 päeva *keskvalmivad-95-110 päeva *keskhilised-105-120 päeva *hilised-115-140 päeva Kasutamisotstarbe järgi jagunevad: söögikartul(Jõgeva Kollane), söödakartul, tööstuskartul(Sulev) ja universaalkartul(Olev). 11. Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks. 1.Seemnemugulate kaal on 50-70g. 2.Seemnekartuli hulgast eemaldada kõik nõuetele mittevastavad mugulad. 3.Eelindamine, mis kiirendab tõusmete tärkamist. See saavutatakse 4-5 nädalase
10. Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi. Kasutamisotstarbe järgi - söögikartul (hea maitse, hea koorida, vähe ja madalad silmad, õhuke koor, nt Jõgeva kollane) - söödakartul - tööstuskartul (kõrge tärklisesisaldus ja saagikus, tohutu lehemädanikukindlus, nt Sulev) - universaalkartul (nt Olev) Kasvuaja pikkuse järgi - varajased (kasvuaeg 75-90 päeva) - keskvarajased (85-100 päeva) - keskvalmivad (95-110 päeva) - hilisepoolsed (105-120 päeva) -hilised (115-140 päeva) 11. Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks. Eelidandamine: seemnemugulaid hoitakse 4-5 nädalat küllaldase valguse, niiskuse (õhuniiskus 85-90%) ja soojuse (10-15 C) juures. Sellistes tingimustes tekivad mugulatele 1,5-2 cm pikkused valgusidandid. Iduäratus e. soojalöök: nädal enne mahapanekut tuuakse mugulad sooja kätte, temperatuur
Mugulast apikaalse tipu poole moodustuvad silmad e. iduaugud. Ühes silmas on tavaliselt 3 uinuvat punga, harva rohkem. Mugula idanedes virgub neist ainult üks, teised jäävad uinunud olekusse. Sordiomased tunnused mugula juures: 1. Kuju 2. Koore värvus 3. Mugula sisu värvus: valge, kollane, punane, sinine 4. Valgusidandite värvus - punavioletne, sinivioletne või roheline. Kasvuaja pikkuse järgi jaotatakse kartulisordid: 1. Varased 75-90 päeva 2. Varasepoolsed 90-100 päeva 3. Keskvalmivad 100-110 päeva 4. Hilisepoolsed 110-120 päeva 5. Hilised 120-140 päeva. Majanduslike omaduste järgi jaotatakse sordid: 1. Toidukartul, mis jaguneb omakorda: a) Salatikartul - ei lagune kuumtöödeldes b) Pudrukartul - keetes laguneb c) Krõpsu- ja friikartulid - piklikud, madalate silmadega sordid, mis ei lagune kuumtöödeldes; 2. Tööstuskartul Kartuli kasvufaasid Kartuli kasvufaasid: 1
3 veega, eemaldada ebameeldiva lõhnaga vahataoline aine, millega pind kaetud. Keedised, konservid, salat, lisandid Kõrvitsköögiviljad kurk - toiduks kasut. poolvalminud vilju, mis erineva kuju ja pealispinnaga. valminult seemned tihked, nahkjad, koor kollane. Suure veesisalduse tõttu toiteväärtus ja kalorsus tühine. Mineraalainete poolest rauda. Valmimise järgi varajased, keskvalmivad ja hilised. kõrvits meeldiva maitse ja aroomiga, minainetest peamiselt fosfor. Värvuselt rohelised, kollased, valged, oranzid, triibulised. kujult- kerajad, lapergused, silidrilised, ümmargused. pealispind sile, ribiline, kühmuline jagatakse suve- ja talvekõrvitsad. Talvekõrvitsad kõva paksu koorega, kõvad seemned ja tarvitatakse valminuna, pikk säilimisaeg Suvekõrvitsad pehme söödav koor ja seemned, poolvalminud viljad tarbimiseks, säilimisaeg lühike
Sõklad moodustavad kaeraterade massist 20...33%. Kaer on isetolmleja taim. 7,15 Külvisenorm määratakse järgmise valemi järgi: Külvisenorm (kg/ha)=idanevate seemnete arv m²(tk) x 1000 tera mass (g) x 100 idanevus (%) x puhtus (%) Optimaalne idanevate seemnete arv m² on: talirukis (tava)550 talirukis (hübriid) 275 talinisu 440 talitritikale 385 talioder 385 suvinisu 660 suvioder (varajased) 660 suvioder (keskvalmivad, hilised) 440 kaer 550 paljas kaer 660 suvitritikale 605 Avaldamise mõjud ??? 1.Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul:
Haigustetõrje tagab pikema kasvuperioodi, moodustuvad mugulasaagis on kuivainet rohkem, paranevad maitseomadused ja väheneb nitraatidesisaldus. C-vitamiini sisaldus on väike lühikese puhkeperioodiga sortidel. Need on sordid, mis hakkavad varakult idanema, kuid nende säilitamisel optimaalsel temperatuuril on võimalik idanemist takistada. Kartulisorte võib jagada: 1. Kasvuaja pikkuse järgi: · Varajased 75-90 päeva · Keskvarajased 85-100 · Keskvalmivad 95-110 · Hilisepoolsed 105-120 · Hilised 115-140 2. Haiguskindluse põhjal: · Vähikindlad · Lehemädanikukindlad 3. Kasutusotstarbe järgi: · Söögikartuli sordid · Söödakartuli sordid · Tööstuskartuli sordid · Universaalkartuli sordid Suur tähtsus on väetistel (orgaanilistel ja mineraalsetel), mis kindlustavad kartuli ühtlase varustamise vajalike toitainetega kogu kasvuperioodi jooksul. Väetised kindlustavad, et
· lühiajalised, kestvus kuni 5 aastat Puhkealade elemendina kasutatakse looduslikke rohumaid, parginiite, jalgpalli- ja golfiväljakuid ning · pikaajalised, kestvus 6... aastat lillemurusid. Energeetilisekütusena või väärindunud kütuse toorainena võib kasutada põldudel Karjamaal peaksid olema varajase käsutusega koplid, keskvalmivad ja hilised. Karjatatavad rohumaad kultiveeritavaid taimi, nt. Nisu, oder, raps, mais. Eesti perspektiivseim looduslik energiataim on har. rajatakse 5-7 liigilised, domineerivaid võib nende hulgas olla 1-2." Pilliroog. Energiahein- on kütuseks toodetav hein. Eesis päideroog, roog-aruhein ja ida-kitsehernes. 23
Talirukki ja nisu eri vormide jaroviseerumiseks peab temperatuur olema 30...65 päeva vältel 0...3 °C. Taliteraviljade normaalseks arenguks ja kasvuks tuleks külv teha augusti lõpul või septembri algul. Talirukki sobivaim külviaeg on 20 kuni 30 augustini. Talinisul ja talitriticalel 10 septembrini. 10.Kartuli sordirühmad kasutamisotstarbe ja kasvuaja pikkuse järgi 1)Kasvuaja pikkuse järgi: Varajased 75-90 päeva Keskvarajased 85-100 Keskvalmivad 95-110 Hilisepoolsed 105-120 Hilised 115-140 2) Haiguskindluse põhjal: Vähikindlad Lehemädanikukindlus 3) Kasutusotstarbe järgi: Söögikartuli sordid Söödakartuli sordid Tööstuskartuli sordid Universaalkartuli sordid 11.Seemnemugulate ettevalmistusviisid mahapanekuks. Pärast kartulisaagi koristamist sorteeritakse eraldi välja seemnemugulad. Seemnemugulate optimaalne kaal on 50- 70 g, harva pisut suuremad
(vaguviljelus). Peamised agronõuded kartulipaneku kohta on järgmised: 1) põllu valik: eelviljana eelistada teravilju, sügavajuurelisi kultuure, ristikut, kõrrelisi heintaimi; kui kartul järgneb kartulile, võib saak olla 10...60% väiksem kui külvikorras; sobivad kerge lõimisega, õhurikkad, saviliiv-liivsavi mullad (mulla tihedus 1,1...1.2 g/cm3): · kerged liivmullad hilised sordid, samuti varased; · saviliiv, liivsavi keskvalmivad ja hilisepoolsed sordid; · raske lõimisega mullad keskvalmivad ja keskvarajased sordid; 2) kartul tuleb maha panna õigeaegselt: kui muld on soojenenud mahapaneku sügavuses (10...12 cm) 7...10 °C (külma mulda soojad mugulad muguldumise oht); 3) seemnemugula suurus (mugula pikkus): piklik ja piklikovaalsel mugulal 29...55 cm, ümaratel ja ümarovaalsetel 20...60 mm; 4) vaod peavad olema sirged ja ühesuguste vahedega; ühe töökäigu reavahede lubatud
· On väga head eelviljad järgmistele kultuuridele Kõrreliste heintaimede tähtsus · Moodustavad põhiosa meie niitude ja karjamaade segudes · On põhisööt ja toitaineteallikas loomadele · Neil on suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, hea söödavus ja suur saagivõime · Nende kestus heintaimikus on pikk · Nende puudus: madal valgusisaldus ja suur lämmastikväetise vajadus Valmimise järgi · varajased: hübriidlutsern, ida-kitsehernes, aas-rebasesaba, aasnurmikas · keskvalmivad: varajane punane ristik, valge ristik, roosa ristik · hilised: hiline punane ristik, põldtimut, harilik aruhein, Kasutuse järgi · niidutaimed: punane ristik, roosa ristik, hübriidlutsern, ida-kitsehernes, · karjamaataimed: valge ristik, sirplutsern,aasnurmikas, punane aruhein · kombineeritud kasutuslaad (niitmine vaheldub karjatamisega): aas-rebasesaba, kerahein, harilik, aruhein, põldtimut Külv -head eelviljad paljudele kultuuridele -ei ole nõudlikud eelviljade suhtes
aktiivsust. Juured muudavad mulla aktiivsust, lämmastiku ja õhustamine. Turvasmuldadel tuleks segusse võtta võsundilisi liike, Keraheina heinasegusse talvekindlamad liigid. Kerahein muutub suuremate lämmastiku annuste juures talveõrnaks. Karjamaa puhul liike rohkem, Seemnesegud: Niidul liik 1. Liikide arv 3-5 2. Liikide suhe: 1 domineeriv liik 3. Kõlvinorm: 20-25 kg/ha. Koristuskonvejeri loomiseks 1. Varajased 2. Keskvalmivad 3. Hilised Liblikõieliste osatähtsus 1. Liblikõieliste rohke- lühi või pikalt 2. LIBlikõieliste kõrreliste universaalne rohumaa 3. Külvinorm 25-35kg/ha Karjamaal Liikide valik 1. Liikide arv 4-6 2. Liikide suhe: suvaline 3. Külvinorm: 25-35 kg/ha Kestus: 1. Lühiajalised 2. Pikaajalised Arengukiiruse kasutusaastal 1. Varajased 2. Hilisejad Ohtetu luste ja raihein sobib heinamaale Rajamine 1. Pealtparandamine a. Pealtväetamine p ja k väetisega b. Seemnete pealekülv
4. pikkaealised elukestvusega üle 8 aasta. Need on aeglase algharenemisega liigid mis annavad suuri saake alates 3. eluaastast. Nt aasnurmikas ja ohtetu luste. Arengu kiiruse järgi jaot ka leja rühma. 1. erivarajased seemned valmivad varakevadel juba. Murunurmikas 2. Varavalmivad mis õitsevad kevade algul ja seemned valmivad suve algul. Nt aas-rebasesaba. 3. Keskvalmivad taimed seemned valmivad suve keskel juulikuus. Päideroog 4. Hiljavalmivad aeglase arenguga liigid mis õitsevad suve keskel ja seemned valmivad suve lõpul või sügise alguses. Põldtimut ja kasteheinad. Mitmeaatased rohtaimedest võib saada saaki mõnest tonnist u 5 tonnini ha kohta. 5. 1-aastased rohutaimed millede seeme idaneb ja valmib 1 kasvuperjoodi vältel kevadest sügiseni. Kultuur liikidest kuulub siia vai 1-aastane raihein
annaabi.ee 
