Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, magushapu. Valmimisaeg: Hilisepoolne. Märkused: Põõsas suurepoolne, veidi laiuv, saagikas, rahuldava talve- ja haiguskindlusega. 'Hele' Vili: Kollakasvalge, suur. Pikkades kobarates. Sobiv nii lauamarjaks kui ka töötlemiseks. Valmimisaeg: Keskvalmiv. Märkused: Põõsas keskmise suurusega, veidi laiuv. Hea talvekindluse ja saagikusega, üsna vastupidav haigustele. 'Valko' Vili: Valkjaskollased keskmised kuni suured, asetsevad pikkades kobarates. Sobivad nii lauamarjaks kui töötlemiseks. Valmimisaeg: Keskvalmiv. Märkused: Põõsas on keskmise suurusega, veidi laiuv, asendusvõrseid annab keskmisel hulgal. Hea talvekindluse. Üsna vastupidav haigustele. ´Jüterbogi valge´ ´Suur Valge ´
jõekaldal saarvaher. Maakasutusviis – vasakul rohukamar, paremal must kesa(kui seista näoga jõe poole). Multšiks muruniide. Esinevad umbrohud: vesihein, harilik võilill, harilik hiirekõrv, harilik orashein, murunurmikas, verev iminõges, hiirehernes, kesalill, põldohakas, valge hanemalts. Puid 39 tk (6tk vahelt välja läinud). Sordid ’Ave’ Vili Suur, lillakaspunane, peaaegu lahtise luuseemnega. Väga maitsev hapukasmagus ploom Valmimisaeg Keskvalmiv (augusti lõpp-septembri algus) Tolmuandja Viljastumine oma õietolmuga rahuldav. Paremad tolmuandjad `Emma Leppermann`, `Edinburgh`, `Victoria` Märkused Hea saagikusega, üsna talvekindel. Aretatud Eestis ’Edinburgh’ Vili Vili suur,ümmargune, lillakaspunane, kinnisevõitu luuseemnega. Meeldiva magushapu maitsega, sobib kompotiks Valmimisaeg Hilisepoolne, valmib alates septembri keskpaigast Tolmuandja `Emma Lepermann`
Botaaniline iseloomustus Kuulub sarikõieliste sugukonda. Juurseller ei kasvata mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed. Seller sisaldab rohkesti eeterlikku õli, sellest on tingitud tema tugev lõhn ja maitse. Bioloogiline iseloomustus Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC Keskmise soojanõudlikusega Ei talu öökülma Parim temperatuur idanemiseks on 20 - 22ºC seeme idaneb heades tingimustes 15-20 päeva Keskvalmiv sort külvamisest valmimiseni kulub umbes 80 päeva. Varsi tarbitakse enen puitumist. Kasvukohale istutatakse vahedega 60cm x 25-30cm. Välimus, maitse Selleri väliseks veetluseks on kaunis väliskuju ja erk värvus, mida puhma keskel asuvad õrnad lehed veelgi rõhutavad. Sellerit kas või kord proovinut võlub peale imehea õrna maitse ka varre krõmpsuvus. Selleri biokeemiline kooslus
Kõige varajasem puuvili Eestis on maguskirss, mille viljad küpsevad juulis (mõned sordid juuni lõpul). Toila-Oru Pühajõe orus kasvavad kolm maguskirsipuud, mis on Valev Meriste andmeil Eesti suurimad: 11 m kõrgused, jämedaim puu tüve ümbermõõt ulatub180 cm- ni. HAPUKIRSISORDID: "Diemitzi amarell" - varajane Saksa sort. Viljad on keskmise suurusega, lapikümarad, helepunased. Magushapu maitsega. "Hindenburg" - keskvalmiv Saksa sort. Viljad keskmised või suured, lapikümarad, tumepunased. Magushapu, hea laua- ja töötlemissort. "Läti madalkirss" - rahvaselektsioonisort Baltikumist. Väga viljakas. Viljad keskmised, tumepunased. Magushapu, hea laua- ja töötlemissort. "Nõmme liivakirss" - rahvaselektsioonisort Tallinnast. Viljad keskmise suurusega, ümarad, helepunased. Magushapu, vahel ka veidi mõrkjas, laua- ja töötlemissort. "Säilisveiksel" - Lääne - Euroopast pärinev sort, mida tuntakse juba 17.
Külmakindel. Tolmeldavad putukad, ühel põõsal nii emas kui isasõied. Levinud Aasias, Jaapanis. MUSTAD SÕSTRAD 5-1 Ribes nigrum 'Pamjati Vavilova' 2011k Keskvalmiv kuni hilisepoolne sort, aretatud Valgevenes. Marjad suured, säravad, läikivad ja veidi ovaalsed. Saagikas sort sobib ka masinkorjeks. Põõsas püstine. Haigustele vastupidav. PUNASED SÕSTRAD
südameveresoonkonna haiguseid. Sordid 1 Meie kodumaised sordid on hariliku jõhvika sordid, mis Nigula looduskaitsealal aretatud looduslike kloonide valiku teel. Välja on selekteeritud koduaias kasvatamiseks mõeldud kuus sorti. Jõhvikasordid on oma nimed saanud rabade järgi, kust algmaterjal on toodud: «Kuresoo» varavalmiv tumepunane, piklik, läikiv suur mari. Valmib augusti lõpul. «Nigula» keskvalmiv, läikivpunane, piklik, suur mari. Valmib septembri esimesel nädalal. «Maima» keskvalmiv, helepunane piklik mari. «Soontagana» hilisvalmiv, lillakaspunane, lapik, tugeva vahakirmega, suur mari. «Virussaare» hilisvalmiv, roosakaspunane, ümmargune. Kobaras rohkem marju kui teistel. «Tartu» tumepunane, ümarpirnjas, tugeva vahakirmega, suur mari. «Soontagana» ja «Virussaare» on suure saagikusega ning hakkavad vilja kandma 2-3 aastat pärast pikeerimist
Kapsa hapendamine Kapsas, mida kasutatakse hapendamisel peab olema keskvalmiv kapsasort, kuna need sisaldavad rohkem suhkrut, kui varajased sordid ja hilised pole hapendamiseks head, kuna need on liiga puised. Kapsapead peavad olema täiskasvanud, kõvad, terved ja puhtad. Koristatud kapsapead hoitakse enne töötlemist 2-3 päeva kuhja laotult, kus nad muutuvad maitsvamaks ja valgemaks. Peadel lõigatakse ära välimised määrdunud lehed ja välisvars. Kapsa sisevars sisaldab rohkem vitamiine ja suhkrut kui lehed, sellepärast on soovitatav see
Suvirapsi kasvatamine Kaupo Kuusemaa PS2 Lähteülesanne Intensiivtootmine Keskmise lõimisega muld Eelviljaks kartul Mulla fosforitarve väga suur kaaliumitarve suur Planeeritav saak 2,5 t/ha Suviraps ,,Larissa" + Plussid Kõrge saagikusega rekord saak 4615 kg/ha Kõrge õlisisaldusega kuni 49,2% Keskvalmiv Hea seisukindlus Keskmise kuni kõrge kasvukõrgusega Glükosinolaatide ja eruukhapete sisaldus madal Suviraps ,,Larissa" miinused Väga vastuvõtlik valgemädaniku suhtes Keskmiselt vastuvõtlik kuivlaiksuse suhtes Agrotehnoloogia Koorimine peale eelvilja koristust Sügav sügiskünd (25 cm) Kevadel tasandamine kultivaatoriga Külv Mai esimesel dekaadil Ostetakse puhitud seemet 80 100 idanevat seemet m2 (5kg/ha) Külvisügavus 2...3 cm Külvikuks on kombikülvik
jooksul. Haigustekindel Saksa sort. Pilt Allikas Hortes Hansaplant Hortes www.westcoastseeds.com Hortes Hansaplant Kasva Suureks PLOOMTOMAT Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Jknr Madalakasvuline, keskvalmiv, saagikas sort. Spetsiaalne Madala- 1. Tomat 'Marutschka` sort avamaal ja kilekasvuhoones kasvatamiseks. Viljad Keskvalmiv 70-80g kasvuline punased, ploomikujulised.
viliköögiviljad toiduks kasutatakse ainult taime vilja tomatköögiviljad tomat, paprika, baklazaan, füüsal · kõrvitsköögiviljad kõrvits, arbuus, melon, kabatsokk, kurk · kaunviljad hernes, uba, soja · teraköögivili mais, idu MUGULVILJAD kartul- kõige tähtsam C-vitamiini allikas. valkudest leidub täisväärtuslikku valku tuberiini. kasutamise järgi söögi, tehniline ja söödakartul. valmimise aja järgi varajane, keskvalmiv, hiline kartulihaigused : · märgmädanik põhjustab bakter, mis muudab mugula limaseks, ebameeldiva lõhnaga massiks · kuivmädanik põhjustajaks seen. kartul kuivab, kortsuline, pinnal valged hatud. Mehhaaniliste vigastuste korral. Mõlemad kanduvad kergesti edasi · kartulivähk ohtlik seenhaigus, levib kiiresti. Mugulatel näsad, muutuvad mustaks ja halvasti lõhnavaks. mulgul tarvitamiskõlbmatu
annab saaki ka samal aastal kasvanud vartel (kevadel eelmise aasta varred maha lõigatud). Euroopas väga levinud sort. Varred ca 1,5m Karusmari ’Spinefree’ (Ribes uva-crispa ’Spinefree’) Heleroosad, pehme viljakestaga, ümarad, magusad marjad. Valmimisaeg: juuli. Varase saagikande algusega, saagikas sort. Rahuldav haigus- ja talvekindlus (vastupidav hallitusele). 7 Mustsõstar ’Öjebyn’ (Ribes nigrum ’Öjebyn’) Keskvalmiv (juuli keskpaiku). Mustad, keskmise suurusega, ühtlase üheaegse valmivusega, mahlased, maitsvad marjad. Hea saagikusega. Jahukastekindel, sõstra- pahklestale peab rahuldavalt vastu, sügiseti kahjustab lehti viltrooste. Hea talvekindlus. Mustsõstar ’ Polar’ (Ribes nigrum ’ Polar’) Suured, magusad, mahlased, hea maitsega marjad. Ühtlane ja varajane valmimine. Vastupidav jahukastele , hallitusele ja haigustele. Hea talvekindlus.
protsesside läbiviimiseks (fotosüntees, toitainete liikumine, temperatuuri reguleerimine. Niiskuse puudusel nõrgeneb fotosüntees, aeglustub kasv, väheneb saak ja selle kvaliteet. Transpiratsioonikoefitsient on veehulk, mida taim kulutab ühe ühiku kuivaine moodustamiseks. Kõigi kudede ülesehitamiseks kulub 0,2% vett, ülejäänud 99,8% läheb transpiratsiooniks. Niiskuse suhtes kõrge nõudlikkusega on keskvalmiv ja hilinepeakapsas, rooskapsas, pekingi kapsas, rabarber, redis, rõigas. Natuke vähem nõudlik on peet, veelgi vähemnõudlikud on porgand, petersell, tomat, paprika. Kõige vastupidavamad on arbuus, melon, kõrvits, mais, aeduba (tugev juurestik, mis imab hästi vett ja tarbib seda säästlikult). 6) Õhk Normaalne õhk sisaldab 78% N, 21% O2, 1% veeauru, 0,03% süsihappegaasi ja veel väikestes kogustes erinevaid gaase .
Talvekindlus: Vastupidav talvekahjustustele, jäätumisele ja külmale. Kestvus: 8-12 aastat. Läbilöövus segudes esimestel aastatel nõrk. Pika püsivuse, tugeva võrsumisvõime ja agressiivsuse tõttu surub võõrliigid ja umbrohud rohukamarast välja ning muutub 2-3 aasta jooksul valitsevaks. Karjamaa-raihein Karjamaa-raihein ( Lolium perenne L. ) ,,RAIDI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1993. aastal. Sorditüüp: Keskvalmiv diploidne 40-60 cm kõrgune alushein. Kasutus: Karjamaadele ja ka sileerimiseks. Sobivad huumusrikkad kergema lõimisega parasniisked Mullastik: neutraalse reaktsiooniga mineraalmullad. Ei sobi happelised, kuivad rähk-, liiv-, turvas- ega kõrge põhjaveetasemega või üleujutatavad lammimullad. Külvisenorm: Puhaskülvis 30, segukülvis 4-16 kg/ha. Külviaeg: Augusti keskpaigani.
hargnevus hargnev hargnev hargnev Varte arv ühe 1 1...2 4...5 4...6 taime kohta Kuparde arv 9-12 15-25 30-50 30-40 taime kohta 1000 seemne 3,7-5,5 4,5-6 4-8 2,7-5 mass g Õli sisaldus 35-39 38-42 38-45 40-42 seemnetes(%) Valmivus Varajane Keskvalmiv Varajane Pooltaivorm kemiline kevad Kanep Üheaastane rohttaim, mis võib kasvada kuni 4-5 m kõrguseks. Kahekojaline taim. Emastaime õis annab ainult eakastaime ja vastupidi. Isesõites paikneb õietolm ja emastaime emakas ja sigimik. Isetaim areneb kiiremini. Nad on tuule abil risttolmlevad. Puuvill
Normi suurendatakse 10-20 % võrra, kui seemnetel esineb kahjustusi, muld on liigniiske või halvasti ette valmistatud, külviga on hilinetud jms. Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m 2 le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) Eestis tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised: Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43 Suvinisu 260-300 35 Talirukis 195-215 26-28 Talinisu 230-260 38-40 Talitriticale 200 30-40 Suviraps 7-8 4-4,5 Taliraps 4-6 Ettenähtud külvisenormist tuleb rangelt kinni pidada. 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia Raps e. õlikaalikas
viljade kerge eraldumine viljapõhjalt on kvaliteetse toodangu saamisel väga olulised näitajad. Need omadused võimaldavad kiiremini korjata ja lubavad teostada ka masinkoristust. Puuviljakomisjoni soovitusel kasvatatakse praegu järgmisi sorte: ,,Helkal", ,,Herbert", ,,Nagrada", ,,Norna", ,,Novokitaivska", ,,Preussen", ja ,,Tomo" Vaarikasortide keskmisi valmimisaegu arvestatakse järgmiselt: varajane alates 1. juulist varasepoolne alates 10. juulist keskvalmiv alates 20. juulist hilisepoolne alates 25. juulist hiline alates 1. augustist Sortide valmimisaeg erineb nii aastate kui ka piirkondade lõikes. Foto 3. Novokitaivska Vaarikasordi ,,Novokitaivska" iseloomustus. Sort ,, Novokitaivska" aretati 1945. Aastal Ukrainas. Tema viljad on punased kuni tumepunased , keskvalmivad, keskmise suurusega (keskmine mass 2,8 g) , tömpkoonilised
2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g). Varajane oder 200-250 m -38g Keskvalmiv oder 220-280 m Kaer 220-260 m - 36-43g Suvinisu 260-300 m 35g Talirukis 195-215 m - 26-28g Talinisu-230-260 m - 38-40g Talitriticale-200 m - 30...40g Suviraps-7-8 m - 4-5g Taliraps-4-6 m 3.Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2x suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha.
- vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3. Suvirapsi kasvatamise tehnoloogia. Erinevus: Suvirapsi saak võib olla talirapsi omast 2 korda suurem. Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes 5.mail 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha.
Võib väetada sõnnikuga annused kogemuste ja tunde järgi, aga ei tasu üle pingutada. Lämmastikuga üleväetatud taimedel on lehed suured, kuid marjad väikesed ja vigased. Sordid Väikeaeda võib julgelt istutada sorte, mis meeldivad. Kui on soov maasikaid ka külmutada, siis valida sordid, mille marjad on tiheda viljaliha ning keskmise suurusega. Eesti tingimustes on sobivaimad sordid: kõige varajasem `Honeoye', suhteliselt varajased `Kent', `Polka', `Jonsok' ja `Korona', keskvalmiv `Induka' ning hilisematest `Senga Sengana', `Bounty' ja `Redgauntlet'. Kahjurid Maasika-õielõikaja kahjustus on väga iseloomulik: õienupp on avanemata pruunistunud ning ripub (pool)kuivanuna pooleldi läbinäritud õierao küljes. Õige aeg õielõikaja vastu pritsida on nädalapäevad enne esimeste õite puhkemist, ajal, mil õienupud üksteisest eralduma hakkavad. Väikeselt pinnalt jõuab kahjustunud õienupud ehk ka käsitsi ära korjata. Igas sellises õienupus
Sordi valikul on selle juures väga oluline osa. Kemira GrowHow soovitab sorti ,, Class" . Tema saagi potentsiaal on väga kõrge. Teradeühtlikkus väga hea. 1000 tera mass suur, 44,9g. Proteiinisisaldus on madal, mida soovitaksegi õlleodra kasvatamisel. Seisukindluse tagab tugev kõrs. Haiguskindluse suhtes on väga hea kindlusega eriti jahukaste, rooste ja äärislaiksuse suhtes. Kasvuajaks on märgitud, et on keskvalmiv ning hea põuakindlusega. Kindlustamaks head vilja kvaliteeti tuleb hoida kultuur püstisena ja koristada saak kohe pärast valmimist. Vastupidavate sortide kasutamine, optimaalne külviaeg, korralik külvikord, terve seemnematerjali kasutamine, hästi ettevalmistatud külvipind ning harimisvõtted tagavad kvaliteetse saagi. Seemnete puhtimine on hea taimekaitse, mida kasutatakse haiguste vastu, mille puhul ei aita lehe kaudu toimivad fungitsiidid. Mina kasutasin selleks puhist Raxil
temperatuuril, siis tuleks teda külvata suvinisuga samal ajal. Liiga vara külma mulda külvatuna võib osa herneseemnest minna mädanema. Optimaalne külvisenorm puhaskülvis oleks 80-100 idanevat seemet ruutmeetril. Segus teraviljaga oleks herneseemet 40-50% ja teravilja 50-60% kummagi kultuuri puhaskülvisenormist, s.t hernest 40-60 idanevat seemet ruutmeetril ja näit. otra 120 idanevat tera ruutmeetril. Tugikultuur (keskvalmiv oder) parandab herne (lehelist tüüpi) seisukindlust. Külvisügavus on 5-6 cm, kuiva mulla ja soojade ilmade korral isegi sügavam. Kõrgele külvatud (3-4 cm) herneseemne põldtärkamine on ebaühtlane ja väiksem. Külvijärgselt tuleks põld kuiva mulla puhul rullida. Mullaharimine on sarnane suviviljade harimisega. Külvipinna ettevalmistamisel harida esimene kord herneseemne külvisügavuse ulatuses, s.o 5-7 cm sügavuselt. Teine harimine teha enne külvi 3-4 cm sügavuselt
-Külviviis: reavahed 7,5 10 ja 12-15 cm Külvisügavus: - puhtimata seeme - 3 - 6 cm, -puhitud seeme - 2 - 3 cm oder - 2...4 cm; kaer - 4...6 cm, kergemal mullal külvata sügavamale, raskemal mullal madalamale Külvisenorm: tihedus 400 - 600 idanevat tera m2 Esimeses järjekorras tuleb külvata: Teises järjekorras: 1. suvinisu 1. Hiline oder 2. varajane oder 2.keskvalmiv oder 3. kaer Muud asjad nagu taliteraviljal 21. Kaunviljade bioloogilised iseärasused, nende õite, seemnete, juurestiku ja lehtede ehitus Kaunviljade bioloogilised iseärasused · Sammasjuur tungib väga sügavale mulda · Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime · Kaunviljade väetamisel ei pea kasutama lämmastikväetist · Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised · Kaunviljade vars on vajab tihti toestamist või tugikultuuri
annaabi.ee 
