Eestis linna/valla volikogu ja valitsus abiorganitega. KOV võib olla ühe või mitmetasandiline. KOV tunnused Euroopa KOV hartas: Territoriaalsus, Autonoomsus, Otsene demokraatia, Demokraatlikult valitud esindukogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada se esindus ja täitevorganite süsteem, õigus khtestada oma eelarve, kohalikud maksud, tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingutele , keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus. KOV mudelid: Suurbritannia ja Saksamaa-detsentraliseeritus, omavalitsuse suur otsustusõigus. Prantsusmaa-tsentraliseeritus, KOV keskvalitsuse haruna. Lähimus e subsidiaarsus e täiendavus- otsustamine võimalikult madalal otstarbekas tasandil Kohalikud küsimused: Kõik, mis on selgesõnaliselt seadustega antud. Kõik, mida KOV võtab endale lepingutega. Kõik, mis ei kuulu seaduse alusel
Küllaltki oluline on Eesti jaoks erinevate Euroopa Liidu struktuurifondide rahade kasutamine, eriti majanduskriisi ajal, ja selles osas on Eesti olnud ka üks edukamaid riike. Raskete aegade jaoks on riik kogunud eelarve ülejäägid ja erastamisest saadud tulud erilisse stabilisatsioonireservi, mida on lubatud kasutada erijuhtumeil ning pikaajaliste tähtsate reformide (nt pensionireform) tegemiseks. Selle fondi maht on praegu umbes 325 miljonit eurot. Lisaks sellele on keskvalitsusel muidki fonde ja reserve (2011. aasta septembri lõpus kokku umbes 612 miljonit eurot). Valitsuse poliitika kriisi ajal Kuigi Eesti valitsused on üldjuhul püüdnud hoida riigieelarvet ülejäägis, osutus 2008. aastal alanud majanduskriis niivõrd sügavaks, et vaatamata tehtud kulukärbetele läks riigieelarve puudujääki. Kuid tänu otsustavale tegutsemisele ei paisnud puudujääk väga suureks: 2008. aastal oli puudujääk napilt alla 3% SKP-st ja 2009. aastal 2% SKP-st. 2010
küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt; vallad (185) ja linnad (30) *E 2-tasandiline haldussüst: maakond-riikliku halduse üksus; maavanem ametnikkonnaga, ametisse nim.peam. 5.a vald ja linn-iseseisvad KOV-üksused; oma esinduskogu-volikogu;oma eelarve; valib rahvas iga 4.a tagant *tsentraliseeritud mudel-KOV-id sõltuvad keskvalitsusest (E, Soome) *detsenraliseeritud-KOV-id palju iseseisvamad (Sks, USA) *unitaarriik: -legitiimne võim keskvalitsusel -teatud ül-e täidavad väiksemad alalised üksused (provintsid, maakonnad) -rohkem kui 70% praegustest riikidest (E, PR, Skanvinaavia) head:hierarhilise võimu olemasolu vead:võimu kontsentratsioon, vähemuste nõrk esindatus *föderaalriik: -haldusüksustel mõned iseseisva riigi tunnused (kanepi legaliseerimine) -keskvõim vastutab ühtse välis-,kaitse-,rahanduspol eest -USA, Vene, Kanada head:loob ühtsuse, võimalik keskvõimu kontroll
o Eesmärk on toetada omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu avalike teenuste pakkumisel, konkurentsi suurendamine. Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine. Igas omavalitsuses peab elama vähemalt 5000 inimest. Raplamaa on täielikult haldusreformi vastu. Läänemaa pooldab liitumisprotsessi, kuid ootab reformi tegelikku sisu ja eesmärke. Unitaarriik- ühtne, tugeva keskvõimuga ühtsusriik, kogu legitiimne võim on keskvalitsusel (PM, Jaapan, Eesti), KOMil on vähem õigusi o Eeliseks selge hierarhiline võimu olemasolu o Puuduseks võimu üldisem konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus Föderaalriik ehk föderatsioon on liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia (USAs osariigid). Liitriigi keskvõim vastutab ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt USA, Saksamaa ja Venemaa. Omavalitsustel on rohkem õigusi
kokku lühendi POSTCORB. 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? -Väljakutse riigi pädevusele - riik on järjest vähem võimeline määrama omaenda kodanike käekäiku isegi kõige põhilisemate huvide ja heaolu osas; vväljakutse riigi vormile järjest kasvab suundumus isegi siseriiklikel riigiinstitutsioonidel orienteerida ennast rahvusvahelistele otsustusfoorumidele, mitte riigi keskvalitsusel; väljakutse riigi autonoomiale - riigiinstitutsioonid muutuvad üha rohkem poliitika loojatest poliitika tarbijateks, sest üleilmastumine piirab riigijuhtide kasutadaolevaid võimalusi, eriti majandusküsimustes. 16. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse erinevate avaliku, era- ja kolmanda sektori rühmade koostöövõrgustikku, mis toimib paremate poliitikate või nende rakendamise eesmärgil. 17
t veidi üle 1000 USD elaniku kohta. Fiskaalpoliitika. Läbiviidud eelarve ja maksureformid on olnud seoses kogu majandusliku ja sotsiaalse reformiga Eestis ning olid suunatud poliitilise ja majandusliku iseseisvuse saavutamisele üleminekul turumajanduslikele alustele. Alates üleminekuperioodi algusest on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille keskvalitsuse tasandil määratleb suuresti valuutanõukogu süsteem, keelates keskvalitsusel keskpangalt laenu võtta. Välislaene võetakse aga spetsiaalse protseduuri alusel läbi Riigikogu ja kasutatakse ainult avaliku sektori investeeringute katteks. Seega võib kokkuvõttes öelda, et Eesti fiskaalpoliitika on rahvusvahelise kogemusega võrreldes enam tulupoolne kui kulupoolne. Tulud. Eesti maksupoliitika põhiprintsiipideks on lai baas ja madalad maksumäärad, seetõttu on maksukoormus (riiklike maksude suhe SKP-sse) 3637% küllalt madal võrreldes teiste maade praktikaga
otsuseid. Et suurendada kohaliku omavalitsuse vastavust elanike huvidele, on osutatud osalusdemokraatia lisaelementide rakendamise vajalikkusele. Ka Eesti kohaliku omavalitsuse korralduses on need elemendid olemas: elanikel on teatud tingimustel õigus ise algatada volikogu õigusaktide vastuvõtmist, tühistamist ja muutmist ning volikogu saab tähtsates küsimustes korraldada rahvaküsitlusi. Kohalik omavalitsus moodustab riigi struktuuris iseseisva poliitilise ja haldustasandi, takistades keskvalitsusel võimu ülearu tsentraliseerida. Eriti oluline on see aspekt just väikeriikides (nagu Eesti), kus tsentraliseerimisoht on tavaliselt suurem. Kohalik omavalitsus on vertikaalse võimude lahususe ja sõltumatu meedia kõrval oluline demokraatliku riigi stabiilse arengu tagatis. 1994. aastal ratifitseeris Riigikogu kohaliku omavalitsuse põhimõtete seisukohalt tähtsa Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis sisaldab Euroopa riikide kohaliku omavalitsuse kogemusi ja aluspõhimõtteid
KOV tunnused: · territoriaalsus · autonoomsus · otsene demokraatia · demokraatlikult valitud esinduskogu · legaalsus · suhteline vabadus moodustada ise esindus-ja täitevorganite süsteem · õigus kehtestada oma eelarve,kohalikud maksud tuluallikana ja koormised · subsidiaarsus põhimõte · detsentraliseeritus üldhariduses · riigi KOV suhted põhinevad seadusele · keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelvalve õigus KOV tegevusalad Euroopas: · üldharidus,raamatukogud,rahvakultuur · avalikud teenused,tööhõive,sotsiaalhoolekanne,perearstivõrk · planeerimine,ehitus,hoonestus,kohalik liiklus,teed ja veondus · elekter ja soojus,veemajandus,kommunaalvõrgustik · avalik kord ja heakord,kodanikukaitse ja päästeteenistus,tuletõrje,keskkonnakaitse,jäätmemajandus,turism
otstarbekal tasandil. 84. Tutvusta kohaliku omavalitsuse tunnuseid ja tavalisi tegevusalasid Euroopas. Tunnused: Territoriaalsus, autonoomsus, otsene demokraatia, demokraatlikult valitud esinduskogu, legaalsus, suhteline vabadus moodustada ise esindus- ja täitevorganite süsteem, õigus kehtestada oma eelarve, kohalikud maksud tuluallikana ja koormised, subsidiaarsuspõhimõte, detsentralisatsioon üldhariduses, riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingule, keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelevalve õigus. Tavategevusalad Euroopas: üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm). 85
konföderatsioon) Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funksioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitsserida. 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, 21 departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2
Üldiselt 1915-16 sündmused näitasid et rahvas ei toeta enam diktaatorist monarhi, ei läinud Shikaiga kaasa. Aga samas, parlamentaarne demokraatia oli ssamuti Hiinale veel võõras. Suhteliselt teelahkmel, ei tahtnud tagasi minna aga edasi minna ka veel ei osanud. 12 aastat näitavad, et see on aeg millal see vaakum toimus. Kogemust polnud, ideoloogilist toetust polnud. Peale Shikai surma sai presidendiks Li Yuanhong( pole vaja eksamil teada). Nominaalne. Keskvalitsusel mida ta esindas ei olnud enam üleriigilist võimu. Sisuliselt sõjaväekubernerid. Neid kokku ligi 10, Hiina territoorium jaotatud nende vahel. 1 tugev ühe asja poolest, teine teise asja poolest. Kuigi nende reziimid olid päris erinevad, võib teha ka üldistusi ja otsida ühiseid jooni nende vahel. Esiteks juhtide sõjaväeline taust, kõik olid sõjaväekindralid. Enamasti provintsi sõjakubernerid. Nendele allus mingi sõjaväeüksus. Selleks et sõjaväge ülal pidama, pidid raha koguma
juhtimisel; Põhja-Korea ja 1 teine riik mida enam ei ole. GEOGRAAFILINE VÕIMU JAGUNEMINE Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 3-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti ) Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel. Erinevus
(suureneb paindlikkus, väheneb ajakulu). Riigi tüübid Geograafiline võimu jagunemine Enamus poliitilisi süsteeme on pidanud vajalikuks erinevatel tasanditel valitsusstruktuuride loomist. Geograafiline võimu jagunemine kirjeldab võimu jaotumist, paigutust ja funktsioone, mis on võimukeskustele pandud. Rahvuslikke poliitilisi süsteeme võib võimu paigutuse järgi klassifitseerida 2-eks: 1. Unitaarriigid Unitaarriikides on kogu legitiimne võim keskvalitsusel. Teatud funktsioonide täitmiseks võib ta oma võimu üle kanda väiksematele territoriaalsetele üksustele nagu provintsid, regioonid, departemangud, maakonnad jne. Rohkem kui 70% praegustest riikidest on unitaarriigid Näit: Jaapan, Prantsusmaa, Eesti. Unitaarriigi eeliseks on selge hierarhilise võimu olemasolu, puuduseks võimu ülisuur kontsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus. 2. Föderaalriigid Föderaalriikides on võim jagatud erinevate valitsuse tasandite või valitsuste vahel
aspektist: tulemused olenevad sageli otsuse elluviimise kiirusest; tulemus ei avaldu enamasti mitte ühel momendil või perioodil, vaid pikema aja jooksul. 68. Kuidas sundida otsustajat oma huvisid järgides ka teiste subjektide huvidega arvestama? - Õiguslike ja eetiliste raamide abil. Tähtis roll on täita avalikul võimul (eelkõige keskvalitsusel ja kohalikel omavalitsustel, aga ka kohtutel ja ajakirjandusel, mis kujundab tugevalt üldsuse arvamust), kes peavad sundima otsustajaid teiste subjektide õigustatud huvidega arvestama. 69. Selgitage kaudsete tulemuste arvestamist raskendavaid asjaolusid. Illustreerige vastust asjakohaste näidetega. - Otsuse analüütilisel põhistamisel keskendutakse alternatiivide elluviimise otseste tulemuste analüüsile
2.4. Osariikide põhiseadused Aastaks 1780 olid kõik osariigid vastu võtnud kirjutatud konstitutsioonid. 2.4.1. Virginia osariigi põhiseadus Iseseisvusdeklaratsiooni otsene eelkäija. Koostatud Thomas Jeffersoni poolt, vastu võetud 29 juuni 1776. 3. USA põhiseaduse koostamine 3.1. Põhiseaduse koostamise vajadus Philadelphia koosolek kutsuti 1787. aasta mais kokku pärast seda, kui mitu maa poliitilist liidrit olid aru saanud, et konföderatsiooni sätete kohaselt toimival keskvalitsusel polnud vajalikku jõudu noore föderaalriigi ette kerkinud probleemide lahendamiseks. Pole võimalik ellu viia tõhusat välispoliitikat (britid ei loovutanud piki Suurt järvistut paiknevaid loodepiirkondi, hispaanlased säilitasid vaenuliku kohaloleku Floridas ning tolleaegsel edelaterritooriumil, valgeid ameeriklasi ründasid kogu riigis põlisrahvaste suguharud). Keskvalitsus oli niisama mõjutu ka kehtestatud piiride sees (nt kuulutas rühm Põhja-Carolina elanikke 1784
Sinna alla kuuluvad nt volitused kehtestada makse, luua ja täide viia seadusi ning laenata raha. (D. V. Edwards, 1998, pp. 78-79) Ameerika Ühendriikide föderalismi mudel jaotab võimu riigi keskvalitsuse ja viiekümne osariigi vahel, andes esimesele ülima, kuid mitte täieliku võimu viimaste üle. (D. V. Edwards, 1998, p. 15) Nimelt on põhiseaduse järgi vaid osad volitused delegeeritud keskvalitsusele. Nimelt on just keskvalitsusel õigus vermida raha, kuulutada sõda ja sõlmida lepinguid. Teised volitused on aga säilitatud osariikidele - nende seas on nt küsimused üldhariduse, osariigisisese kaubanduse ja kohalike teede ehituse üle. Lisaks on ka ühtivad volitused, nagu näiteks maksude kehtestamine ja kogumine ning karistuste mõistmine, mis on jagatud mõlema valitsustasandi vahel. (samas, p. 10) Mõlema tasandi puhul on aga tähtis, et kumbki ei astuks üle Konstitutsioonis ning
keskasutuste) ning haldusüksuste ees seisvate ülesannete lahendamisel. Üldistusena võib väita, et laias laastus nad kopeerivad osundatud valdkondi regionaalsel tasandil, kuid seejuures on spetsiifiline just regionaalne koordineerimine ja regionaalplaneerimine. Kohahalduse tasandite põhiülesanne on avalike teenuste tagamine. Just sellest alusest, kui palju on mingis riigis selle ülesande mahust keskvalitsusel või kohahaldusel, tuleneb erinevates riikides osundatud tasandi pädevuse kirevus. Nimetatud tasandil on oma iseseisev eelarve ja selle sihtotstarbelise kasutamise õigus. Just osundatud tasandi territoriaalorganitel on tavaliselt üsna laialdased järelevalveõigused lokaalsete tasandite tegevuse seaduslikkuse ning rangelt piiritletud juhtudel tegevuse otstarbekuse üle. P.4. PÄDEVUS Legislatiivfunktsiooni osas on üldpilt erinevate riikide lõikes väga kirev, varieerudes vastavate
Talurahvalt võeti toiduained lihtsalt ära riiklikesse ladudesse, jagati sealt linnaelanikele jne, tööstusettevõtetelt võeti ka lihtsalt ära kogu toodang. Kõikvõimalikud erafirmad olid natsionaliseeritud ja tegutseda ei saanud, turg kui selline oli täielikult likvideeritud. Transpordisüsteem oli praktiliselt ka kokku varisenud. Raudteed pikalt purustatud, hävitatud, vedurid ja rongid roostetasid, ei jätkunud vahendeid taastamiseks, laevandus praktiliselt ei toiminud. Enamlikul keskvalitsusel polnud kuude kaupa mingit sidet kaugemate piirkondadega- telegraaf, telefon ega post ei toiminud. Põllumajanduse olukord oli ehk mõnevõrra parem- 1920 a võrreldes 1913 a-ga, siis 1920 põllumaj toodang moodustas u 65% 1913 a omast. Talurahvas, kes kannatas toitlusdiktatuuri all, oli teadlikult vähendanud külvipinda, hävitanud kariloomi- oli selge, et kõik, mis talu oma vajadusest üle jääb, võetakse nii või teisiti ära. Sisuliselt suurem osa Vm külast oli tagasi pöördunud
Selle aja möödudes on majanduslik situatsioon täielikult muutunud ja soovitud muutused on uues olukorras täiesti kõlbmatud. Kulub aega seadusandja otsuse langetamisest kuni eelarvepoliitika otsused hakkaksid mõjutama tootmise taset, tööhõivet ja hindade taset. Kiiresti saab muuta maksupoliitikat (maksumäärasid, maksude struktuuri). . Poliitilised probleemid, mis teevad keerukaks eelarve kasutamise majanduse stabiliseerimise eesmärgil. Keskvalitsusel ja omavalitsuste eesmärgid vastandlikud: keskvalitsuse eesmärk ja ülesanne: majandusliku tõusu olukorras pidurdada kulutusi maksude tõstmisega; omavalitsused suurendavad kulutusi majandusliku tõusu perioodil. Seadusandjad-poliitikutel on kasulik lubada valijatele maksude alandamist ka siis kui majandusliku stabiilsuse saavutamiseks-hoidmiseks tuleks makse suurendada 52. Raha pakkumine ja rahaturu reguleerimine
annaabi.ee 
