Jõgeva maakonna vallad Sündinud Vald ettevõtted Jõgeva vald 5 Kasepää vald 3 Pajusi vald 1 Pala vald 4 Palamuse vald 3 Puurmani vald 3 Põltsamaa vald 4 Saare vald 0 Tabivere vald 6 Torma vald 3 10 32 kesk loodud ettevõtete arv ühe valla koht 3.2 Põlva maakonna vallad ...
ei viimase aasta jooksul viimase kuu jooksul ei viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul ei viimase aasta jooksul viimase aasta jooksul enam ei, aga olen viimase suitsetanud aasta jooksul viimase kuu jooksul jah rohkem kui aasta tagasi viimase kuu jooksul ei viimase aasta jooksul viimase aasta jooksul Kas spordiga tegelevate ja mitte tegelevate tudengite keskmised kehamassid on erinevad? Leidke tudengite arv võrreldavais gruppides, samuti keskmised massid ja masside standardhälbed. Sportivad tudengid Mittesportivad tudengid Tudengite arv 44 12 Keskmine mass 72,93 67,17 Masside standardhälve #NAME
Tarmo Dulinets TA2 Smart Client / Rich Client ja nende vahe. Väikesed ja keskmised rakendused. Suured rakendused Essee keskendub tänapäevaste Smart Client ja Rich Client rakenduste erinevustele ja sarnasustele ning väikeste, keskmiste ja suurte rakenduste võrdlusele. Essee eesmärk on tuua välja rakendustüüpide erinevused, kasutades selleks erinevaid materjale internetist. Smart Client tüüpi rakendus kasutab internetiühendust, mis loob võimaluse kasutaja lokaalsetel rakendustel arvutis suhelda serveripõhiste rakendustega üle veebi. See on
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
Abortide arv Eestis 1970-2007 Tagasivaatav Abortide arv aheljuurde- aheljuurde-kasvu Aasta Eestis ahelindeks alusindeks kasvutempo tempo 1970 40663 1971 42256 1,039 1,039 0,039 0,038 1972 42309 1,001 1,040 0,001 0,001 1973 41381 0,978 1,018 -0,022 -0,022 1974 39902 0,964 0,981 -0,036 -0,037 1975 38927 0,976 0,957 -0,024 -0,025 1976 38341 0,985 0,943 -0,015 -0,015 1977 38145 0,995 0,938 -0,005 -0,005 1978 36865 0,966 0,907 -0,034 -0,035 1979...
1983 34250 1984 33747 1985 35652 1986 35749 1987 34713 1988 30702 1989 28216 1990 29410 1991 29406 1992 28403 1993 25587 1994 22450 1995 20518 1996 19464 1997 19157 1998 18424 1999 17027 2000 15331 2001 14049 2002 13149 2003 13008 2004 12625 2005 11835 2006 11625 2007 11123 2008 10699 Joonis 1. 2. Keskmised ja variatsiooninäitarvud Tabel 2. aritmeetiline keskmine 27643 variatsiooniamplituud 31610 maksimumväärtus 42309 miinimumväärtus 10699 Aritmeetiline keskmine näitab, et keskmiselt oli Eestis ajavahemikul 1970-2008 aastani 12- kuuse perioodi jooksul 27643 aborti. Suurim abortide koguarv oli 1972. aastal (42309 aborti) ja vähim 2008-ndal aastal (10699)
Inglismaa Inglismaa asub Euraasia mandri lääneosas, Lääne-Euroopas, pealinnaks on London ja Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa. Ta on ülejäänutest - Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast - nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Teda ümbritsevad Põhjameri, Iiri meri ja La Manche-i väin.Üle mere ümbritseb Inglismaad lõunas asuv Prantsusmaa, kagus Belgia ja Holland, kirdes Norra ja idas Taani, läänes Iirimaa ja maismaapiir on Walesiga läänes, põhjas Sotimaaga. Inglismaa on kujult suhteliselt käänuline ja natukene kolmnurga sarnane. *Inglismaa pindala on 130 439 km² ja ümbermõõt 4,174 miili. *Riigi pikkus- ja laiuskraadid: 51°32 N ja 0°05 W ning pealinna Londoni 51°30 N ja 0°7 W. *Londoni kaugus Tallinnast on 2343 kilomeetrit. *Londoni kellaaeg erineb Tallinna omast kaks tundi(taga). *Rahvaarv on 51,446,000 miljonit. See on keskmi...
umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused Tingimuste muutumisel Koosluse liigirikkus väheneb Loomade elu ja toitumistingimused jäävad kesisemaks. Puurinne Harilik kuusk Harilik mänd Arukask Harilik haab Põõsarinne Harilik sarapuu Harilik pihlakas Paju Puhmarinne Pohl Harilik mustikas Lillakas Kanarbik Rohurinne Ussilakk Võsaülane jänesesalat, Leseleht Laanelill Harilik jänesekapsas Sinilill Metsülane Samblarinne harilik palusammal Harilik laanik harilik kaksikhammas Harilik karusammal
LAV · Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? · Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. · Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. LAV on Draakonimäed mille kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane, sobilik karjakasvatamiseks. Vabariigi loode osassse ning põhja osasse jäävad kõrbed, mis ei ole sobilikud maaharimiseks. · Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). Lõuna-Aafrika asub lähistroopilises kliimavöötmes, põhja osa jääb troopilisse vöötmetesse Keskmine temperatuur maapinnal jaanuari kuus on 20-30 kraadi ja juuli kuus 5-20 kraadi. Aktiivsete temperatuuride su...
Tallinn 2009 1.Sissejuhatus Oma andmekogumite jaoks olen võtnud andmed Statistika ameti kodulehelt. Esimene andmekogu kujutab endast Meeste ja naiste abielusid aastatel 1978- 2007. Teine andmekogu kujutab elussündisid samuti aastatel 1978-2007. Võtsin huvi pärast just sellised andmed, kuigi ega nad üksteisest täiesti ei sõltu, on siiski huvitav võrrelda abielusid ja elussünde (lapsesaamisi). Eelnimetatud andmete põhjal leidsin keskmised, , jaotuse kuju iseloomustavad näitarvud, sagedusklassid ning variatsioonnäitarvud. Lisasin ka diagrammi ning sagedustabelid. Andmekogumite kirjeldamine lõppeb tulemuste tõlgendamisega, andmekogumite hajuvuse ja jaotuvuse kuju võrdlemisega 2 2. Andmekogumite analüüs Analüüsin elussünde ning abielusid, nagu ennist juba öeldud- otseselt küll
Töö põhimõte: Mõõta nii Mn standardlahuste (KMnO4) kui ka Cr standardlahuste (K2Cr2O7) neelduvused lainepikkustel =430 nm ja =550 nm. Seejärel mõõta uuritava lahuse neelduvus kahel lainepikkusel ja leida selles Mn ja Cr kontsentratsioonid. Kontsentratsioonid leitakse: C (Mn) = (A550 ((´550 / ´430) * A430)) / (550 * l) C (Cr) = (A430 ((430 / 550) * A550)) / (`430 * l) A430 ja A550 vastavad uuritava lahuse neelduvused 430 ja 550 Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised ` 430 ja ` 550 Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised l küveti paksus, cm Molaarse neeldumisteguri väärtused leitakse valemist: ()=A/C*l A lahuse neelduvus mõõdetava lainepikkuse juures C lahuse molaarne kontsentratsioon l küveti paksus Teine võimalus Cr ja Mn kontsentratsioonide leidmiseks on kalibratsioonigraafik. Selleks mõõdetakse permanganaatiooni sisaldavat standardlahuste neelduvused lainepikkustel 430 nm ja 550 nm
Kulude muutumine · Kulude muutumine (vaheldumine) sõltub eelkõige sellest tootmisfunktsioonist, mille kohaselt sisendite muutmisel toodang muutub. Kui toodangu hulk on otseselt võrdeline sisenditega (tootmistegurite hulgaga), saab kulude Kogukulud: TC FC AVC * Q funktsiooni esitada järgmiselt: TC = kogukulud; FC = püsikulud AVC = keskmised muutuvkulud; Q = toodangumaht. 11 Kulude muutumine · Keskmised kulud (AC): FC AC AVC Q Kulusid tähistavad sümbolid on tuletatud mõistete ingliskeelsetes vastetes olevate sõnade esitähtedest keskmised kulud = average costs püsikulud = fixed costs muutuvkulud = variable costs 12 Kulude muutumine sõltuvalt toodangu mahust
Suhtarvud – püüavad iseloomustada mitu korda su kulud, tulud jne käibivad. Varude käibesagedus näitab varude kasutamise ja müügi efektiivsust. müüdud toodangu kulu (võib selle asemel olla ka müügitulu) varude käibesagedus= keskmised varud Nõuete käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive nõudeid. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on nõuetes. müügitulu nõuete käibesagedus= keskmine nõuete maht Kuni 30 päeva täiesti normaalne nõuete laekumise osa. (nõuete käibevälde) (antud väites 4 päeva) Nõuete käibevälde näitab keskmist nõuete laekumise aega päevades.
.... Histogram. Input range: vaadeldavad andmed. Bin range: ülempiirid. Diagrammi tegemiseks kirjuta välja klassid. ·Kas kehamass sõltub pudru söömisest? Pivottable puder läheb row labelisse, kehamass values. Field settings, kui tahad muuta summa nt tudengite arvuks. ·Keskmised, standardhälbed ja standardvead ümardada ühe kohani peale koma ·Data analysis - Descriptive statistics annab kõik keskmised, min, max .. jne ·Alumine ja ülemine usalduspiir - = keskmine -+ usalduspiir ·T-test näited: kas autot omavate ja mitteomavate tudengite keskmised kehamassid on erinevad? Kas hinge kinni pidamise võime on meestel ja naistel erinev? Kas spordiga tegelevate ja mitte tegelevate tudengite keskmised kehamassid on erinevad? ·T- test läbi viimine: lisa vt PRAKS 4 ·Kõige pealt kopeeri vajalikud grupid eraldi ja kõrvuti, seejärel sorteeri, et sarnased oleks järjest
Hüpoteeside koltrollimine 1. Oletus, väide 2. Sobiv hüpoteeside paar (millised tunnused on vaja võrrelda) 3. Olulise tõenäosus (p) 4. Järeldus (p>0,05 H0, p<0,05 H1) 5. Lõppvastus (sama, mis oli küsitud hüpoteesis) T-test sobivad valemid 1. T-test H0: keskmised võrdsed H1: keskmised erinevad 2. F-test sõltumatud valemid H0: dispersioonid võrdsed H1: dispersioonid erinevad P>a H0, P<0,05 H1 Võrdsete disp mittevõrdsete disp t-test t-test 3. Olulisuse tõenäosus 4. Lõppvastus (p<0,05 H0) Vormistus nii nagu iseseisvates töös Ülesanne Eesmärk Tunnusetüüp 1
4. kodune ülesanne Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardhälve. Esimeses grups oli 57 tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 punkti, teises grupis oli 28 tudengit ning keskmine tulemus oli 46 punkti standardhälbega 11,5 punkti. Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist gruppi? H0: µ1µ2 (1. ja 2. grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt, õppejõud hindas gruppe sarnaselt) H1: µ1>µ2 (1. ja 2. grupi keskmised punktisummad erinevad, õppejõud hindas 1. gruppi kõrgemate punktidega kui 2.) n1=57 n2=28 µ1=50 µ2=46 1=10,3 2=11,5 SE=/n SE1=10,3/57=1,36 SE2=11,5/28=2,17 SE*=SE12+SE22 SE*=1,85+4,71=2,56 temp=(µ1-µ2)/SE* temp=(50-46):2,56=1,56 =0,95 tkriitiline2 temp ei jää kriitilisse piirkonda, järelikult aksepteerin H0. Vastus: 1. Ja 2
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesed peatükis tuuakse välja erinevad ilmategurid, seletatakse ära mis on ilm,
Juhendaja: Tallinn 2014 SISUKORD SUMMARY................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................. 4 1.PAKAAJALINE LAINETE KESKMINE VÕIMSUS.............................................................5 2.LAINEENERGIA VOO KESKMISED VÄÄRTUSED.......................................................6 3.VÕRDLEMINE..................................................................................................... 7 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 9 SUMMARY WAVE ENERGY VARIATION IN THE FIELD OF STUDY
d. Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed 2. Monopolisti hind ületab piirtulu, sest: a. Nõudluse kõver on negatiivse tõusuga b. Ei kehti kahaneva piirtulu (tootlikuse) seadus c. Keskmise- ja piirkulukõverad kattuvad d. Monopolist tagab väiksema toodangu mahu võrreldes TKF-ga 3. Loomuliku monopoliga on tegemist kui: a. Kui puuduvad väljumisbarjäärid b. Puuduvad sisenemisbarjäärid c. Keskmised kulud pidevalt kasvavad toodangu mahu kasvades d. Kui keskmised kulud pidevalt alanevad toodangumahu kasvades 4. Alljärgnevast ei vasta TKF pikaajalise tasakaalu tingimustele: a. P = MC b. MC = min ATC c. P = min ATC d. P = AFC 5. Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: a. Toodete homogeensusest b. Tarbija valiku laiast diapasoonist c
Keskmised pilved Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac 2-4/2-8 km 2-7 (10) km Kõrgkihtpilved Altostratus As Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Alumised pilved Kihtpilved Stratus St 0-2 km 0-2 (4) km Kihtrünkpilved Stratocumulus Sc Madalad Cumulus Cu hum rünkpilved humilis Keskmised Cumulus Cu med rünkpilved mediocris Vertikaalse arenguga Keskmised Cumulus Cu med 0,3-10/0,6-23 pilved rünkpilved mediocris km 0,3-15 km Võimsad Cumulus Cu con rünkpilved congestus Rünksajupilved Cumulonimbus Cb Suure vertikaalse Võimsad Cumulus Cu con 0,1-10/0,6-23
S-kõver SR- ajakäsitluses c. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on absoluutselt elastne d. TK-haru S-kõver LR- ajakäsitluses ja kasvavate kuludega on positiivse tõusuga Küsimus 4 Küsimuse tekst Monopolisti ja ja ühesuguste kuludega TKF võrdlemisel pikal ajaperioodil, leiame, et monopolisti: Vali üks: a. P ja ATC on kõrgemad, TP on aga väiksem b. P, TP ja ATC on suuremad c. hind, väljund ja keskmised kulud on väikseimad d. P, TP ja ATC on väiksemad e. P ja TP on väiksemad, kuid ATC on kõrgemad Küsimus 5 Küsimuse tekst Mõnedel turgudel on täiuslik konkurents võimatu tulenevalt: Vali üks: a. Tarbija valiku laiast diapasoonist b. Vajadusest omada turul ühte tootjat tagamaks minimaalsed kulud toodanguühikule c. Pikaajalise pakkumiskõvera positiivsest tõusust d. Toodete homogeensusest Küsimus 6 Küsimuse tekst TKF-le hind on võrdne: Vali üks: a. MR b. АR c
Töö algus 00.00 llmastik päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 25 Absoluut- Instru-mendi Lugemid Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi latilt mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused
Töö algus 00.00 llmastik Päikseline Töö lõpp 00.00 Temperatuur 20,1 0C Absoluut- Instru-mendi Lugemid latilt Kõrguskasvu Keskmised kõrgused või Latipunkti nr. horisondi mm d kõrguskasvud relatiivsed kõrgus kõrgused Jaama nr vahe
keskmisest madalama tulemuse saanud üliõpilaste keskkooli matemaatika hindega ning H1 on, et need ei ole võrdsed. Kasutades T-testi (vt. Tabel 19) võime öelda, et keskmisest kõrgema matemaatika eksami tulemusega (üle 50 punkti) üliõpilaste matemaatika keskmine hinne ei ole võrdne keskmisest madalama tulemusega (alla 50 punkti) üliõpilaste keskmise matemaatika hindega. Üliõpilastel, kes said keskmisest kõrgema eksami tulemuse, olid ka matemaatika keskmised keskkooli hinded kõrgemad. 3) Uurime, kas matemaatika riigieksami tulemus sõltub aastast. Püstitame hüpoteesid: H0: Matemaatika riigieksami tulemus ei sõltu aastast H1: Matemaatika riigieksami tulemus sõltub aastast Järelduseni jõudmiseks, leidsime kõigepealt eksamitulemuste aritmeetilise keskmise ja koostasime IF funktsiooni, kus märkisime ära, et kui tulemus on alla keskmise, on see madal ja kui üle keskmise, siis kõrge. Koostasime PivotTable, mida kopeerides saime
§ Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte rohtunud maad. § Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. ´Jüterbogi valge´ Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel. Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, magushapu. Valmimisaeg: Hilisepoolne. Märkused: Põõsas suurepoolne, veidi laiuv, saagikas, rahuldava talve- ja haiguskindlusega. 'Hele' Vili: Kollakasvalge, suur. Pikkades kobarates. Sobiv nii lauamarjaks kui ka töötlemiseks. Valmimisaeg: Keskvalmiv. Märkused: Põõsas keskmise suurusega, veidi laiuv. Hea talvekindluse ja saagikusega, üsna vastupidav haigustele. 'Valko'
jah jah ei kuni 0,5 l ei viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul jah jah ei üle 0,5 l ei viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul ei jah ei kuni 0,5 l jah viimase kuu jooksul viimase kuu jooksul Kas autot omavate ja mitte omavate tudengite keskmised massid on Leidke tudengite arv võrreldavais gruppides, samuti keskmised massid ja standardhälbed. Autoga Autota tudengid tudengid Tudengite arv 31 33 Keskmine mass 71,16129 69,88235 Masside standardhälve 4,949747 16,26346 Minu kirjeldus võrreldavate gruppide ja nende vahelise erinevuse/sarnasus arvkarakteristikute põhjal.
Töö nimetus Kahe reeperi vahelise nivelleerimiskäigu arvutamine Kuupäev 27.01.2012 Instrument Töö algus llmastik Töö lõpp Temperatuur Keskmised Latipunkti Kõrguskasvu Absoluut- Lugemid latilt mm kõrguskasvu Instru- nr. d Jaama nr d kõrgused mendi
10 ° C ja öösel isegi madalamale. ja Madagaskarile omased okastaimedega Rahvaarv: 20 milj. Madagaskari keskosas pealinna piirkonnas umbes 1200 m tihnikud. Suunakood: +261 kõrgusel merepinnast on päevased keskmised temperatuurid Madagaskari veestik ei ole väga suur, kuid Ajavöönd: GMT +3 maist septembrini 20 °C – 23 °C ja oktoobrist aprillini 25 °C – seal on palju jõgesid ja suurimad neist Pindala: 587 041 km2 28 °C. Öised keskmised temperatuurid on maist kuni on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsi
kütusest põhimõtteliselt raisku. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Keskkütte miinused: · Palju energiat kulub vee soojendamiseks. · Sisselülitamisel kulub suhteliselt kaua aega, et tuba läheks soojaks. · Oht ülekütta ja vesi keema lasta. · Palju torustiku ja muud tehnikat. · Vajab eraldi ruumi Tehnika jaoks. Keskkütte plussid: · Keskmised ehituskulud. · Võimalus automatiseerida. · Maja suurus pole oluline. · Keskküttega saab toota tarbevett Keskküttesüsteemid kütteallikata alusel Gaas Odav ehitada, odavad küttekulud, automaatne. Ainus probleem on gaasi saamine. Gaasitrassiga liitumise võimalikkus tuleb kindlasti kohalikust omavalitsusest järele uurida. Omavalitsuse tehtavad takistused ja sellega seotud väljaminekud võivad teha liitumise raskendatuks.
Riik, mida ma tahaksin külastada See on Hispaania · Hispaania asub Lääne-Euroopas. · Hispaaniat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad, riigi suurus, samuti Vahemeri ning Atlandi ookeani lähedus. · Hispaania eri piirkondades on kliima väga erinev. Hispaania · Hispaania on maailmas kõige populaarsemate turismimaade hulgas aastas külastab seda riiki 5060 miljonit turisti. Temperatuur · Keskmised temperatuurid pealinna Madridi piirkonnas on juulis ja augustis 30°C-32°C. Küllalt sagedasti ületab temperatuur 35°C. · Kõige külmematel kuudel detsembrist veebruarini on keskmised temperatuurid päeval 9°C lähedal ja öösel 5°C lähedal. Sademed · Aastane sademete hulk on vahemikus 600700 mm. Kõige vähem sajab juulis (20 mm) ja kõige enam septembris ja oktoobris (90 mm). Ülejäänud kuudel jaotuvad sademed suhteliselt ühtlaselt (4060 mm).
Põllumajandus Brasiilias Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Muud maad; 14% Põllumaad; 10% Metsamaad; 20% Rohumaad; 56% Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Maaparandustöödest tehakse Bra...
HISPAANIA KLIIMA Geograafia Hardi Talv 10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 SISUKORD 1. Hispaania 2. Kliima Hispaanias 3. Niiske atlantiline 4. Vahemereline 5. Sisekliima 6. Keskmised andmed 7. Kasutatud allikad HISPAANIA Hispaania on kuningriik ja asub Lõuna Euroopas, Pürenee poolsaarel Piiratud põhjast Pürenee mäestikuga, idast Vahemerega ja läänest Atlandi ookeaniga Hispaania on valdavalt tüüpiline Vahemeremaa Asub lähistroopilises kliimavöötmes Hispaania on Euroopa riikidest kõige lähedamal ekvaatorile KLIIMA HISPAANIAS Hispaanias on lähistroopiline vahemerline kliima, sooja ja
piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõvera lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks (vt ka joonis 6.2); 18. 1. 37 kr, sest firma püsikulud TFC=24 (kui firma toodang on 0, siis ongi ettevõttel ainult püsikulud TFC) ning seepärast TVC5=TC5-TFC5=61-24=37; 2. 16 kr, keskmine kogukulu ATC3 =TC / Q= 48 / 3 =16; 3. 8 kr, keskmine püsikulu AFC3 =TFC / Q=24 / 3=8; 4. 8 kr, piirkulu MC6= TC / Q=(69-61) / 1=8; 19.d; eeldades arvutusprintsiipe keskmised muutuvkulud AVC=TVC / Q ja piirkulu MC=TVC / Q ning keskmine kogukulu ATC= AFC + AVC, vähendab muutuvressursside vähenemine firma muutuvkulusid TVC ning seega ka AVC, MC ja ATC näitajat, mistõttu vastavad kulukõverad nihkuvadki allapoole; 20.b; firma keskmine kogukulu ATC=AFC+AVC=0,50+2,00=2,50; kogukulu TC=ATC×Q=2,5×500=1250; 21.d; esitatud algandmete järgi võib välja arvutada keskmise kogukulu ATC=AFC+AVC=5+22=27 ning
ning on karta nende aegumist (c) tööstuse sisseseadete müüja, kes pakub ostjaile tagasimaksega hinnasoodustust (d) tootja, kes omahinnast odavamalt müües püüab saavutada mastaabisäästu efekti avaldumiseks vajalikku tootmismahtu 14. Firma tahab garanteerida oma investeeringute tasuvuse. Investeeringute suurus on 1 miljon, tasuvusaeg 5 aastat. Keskmised muutuvkulud tooteühikule on 10 eurot, püsivkulud aastas 100000 eurot. Prognoositav realiseerimismaht on 100000 toodet aastas. Milline peaks olema müügihind prognoositud realiseerimismahu juures? (a) 1.30 (b) 13 (c) 130 (d) 135 (e) 165 15. Kui toodet hästi ostnud tarbijad hakkavad mingist ajamomendist väitma, et teie hind on liiga kõrge, siis tähendab see, et
Uuritav lahus 0.24 57.5 0.215 61 Tabel 1' põhjal koostame kalibreerimisgraafikuid Graafikult näeme, et lahuse CMn = 0.006 mg/ml = 0.0000380 M Graafikult näeme, et lahuse CCr = 0.046 mg/ml = 0.000156 M Arvutused: c (Mn) =[ A(550nm) (` (550nm) : ` (430nm) x A430)] / (550nm) x l c (Cr) = [A(430nm) - (430nm) : (550nm) x A550] / ` (430nm) x l, kus A(430,550nm) vastavad uuritava lahuse optilised tihedused (430,550nm) Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised ` (430,550nm) Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised Järeldus: Arvutuslikult saadud Mn ja Cr kontsentratsioonid uuritavas lahuses langevad kokku kalibreerimisgaafiku abil saadud tulemustega. Minu arvutes, kalibreerimisgraafiku kasutamine kontsentratsiooni märamiseks on eelistatav, kuna 1. ta on muugavam ja palju kiirem, kui arvutuslik meetod ning viga tõenäosus on ka väiksem, 2
o välja Price väärtus peab algama märgiga $, ülejäänud osa vastab realarvu kujule, kus murdosa eraldajaks on koma; o välja Quantity väärtus peab olema positiivne täisarv. Testige uut programmi andmetega failist tabel1.csv. Salvestage programmi tekst faili nimega ylesanne1.py. ÜLESANNE 2 Lisage eelmise programmi väljundisse tellimuste maksumuste aritmeetilised keskmised. Soovitus: sõnastiku summad elemendiks määrake summa asemel paar (summa, tellimuste arv). Kasutage väljastamisel formaate nii, et tunnuse välja pikkus oleks 45 märki, summade ja keskmiste väljade pikkused 10 märki ja 2 kohta peale kümnendpunkti. Näiteks: Sisesta faili nimi tabel1 - Copy.csv Kokkuv6tte tunnus? 1 Pickup Date 2 First Name 3 Last Name 4 City 5 Product Name 6 Price 7 Product Types 8 Quantity 9 Pre Order 10 Paid
keskmine puhaskäibekapital Puhaskäibekapitali piisavus = ----------------------------------------------- müüdud kaupade kulu päevas Efektiivsuse suhtarvud (toimimissuhtarvud) Müüdud kaupade kulu (müügitulu) 1. Varude käibesagedus = --------------------------------------- (varude käibekordaja) keskmised varud müüdud kaupade kulu 1.1 Valmistoodangu = -------------------------------------- käibesagedus valmistoodangu keskmine varu keskmised varud 360 2. Varude käibevälde = -------------------------------------------------- = ----------------------------
Ülesanne 1 On arvutatud kahe erineva tudengite grupi keskmine testi punktisumma ning standardh Esimeses grupis oli 57 tudengit ning keskmine tulemus 50 punkti standardhälbega 10,3 teises grupis oli 30 tudengit ning keskmine tulemus oli 45 punkti standardhälbega 12,5 Kas on alust väitel, et õppejõud hindas esimest gruppi kõrgemate punktidega kui teist g H: µµ I ja II grupi keskmised punktisummad ei erine oluliselt, õppejõud hindas g H: µ>µ I ja II grupi punktisummad erinevad, õppejõud hindas I gruppi kõrgemate n= 57 n= 30 µ= 50 µ= 45 = 10.3 = 12.5 sqrt n= 7.55 sqrt n= 5.48 SE=/sqrt n SE= 1.36 SE= 2.28
...................................................................4 1. Tabelina...............................................................................................................................4 Tabel 2.1. Mõõtetulemused tabelina...........................................................................................4 2.Graafikutena.........................................................................................................................5 3.Isoleerõlide keskmised elektrilised tugevused ja usaldatavuse vahemikud.............................6 1. Kasutatud valemid...............................................................................................................6 2. Esimesed viis mõõtmist......................................................................................................7 Õli 1.........................................................................................................................................7
Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5% Kliima ● Parasvööde ● * mandriline & mereline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel 1 °C *suvel 17 °C ● Aastas sajab ca 970 mm ● Min temperatuur: -25°C ● Max temperatuur: 39°C Veestik ● Jõed: tähtsaim Rein, Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau ● Järvi on Saksamaal vähe ● On olemas avatus merele ja ookeanile ● Põhjas: Läänemerele ● Loodes: Põhjamerele Pinnamood ● Moreenkünkad, Järvesilmad ● Lõunas: Alpid
Lapsed kasvatavad oma keha,kõik käib kehast läbi.Tema tunnete poole ei saa nii pöörduda,et ei puudutaks tema keha.Oluline on mõista lapse arengut.Kõik mis mõjub,mõjub lapse kehale.Kui laps on ehitamises,siis kõik puudutab tema organeid.See jääb eluks ajaks sisse. On alumised meeled (kompimis-,elu-,liikumis-ja tasakaalumeel),keskmised meeled (maitsmis-,haistmis-,soojus- ja maitsmismeel) ning ülemised meeled (kuulmis-,sõna-,mõtte-ja minameel).Alumised ja keskmised meeled on omavahel seotud.Minameel ma mõistan sind,ma saan aru mida sina mõtled.See on üks eesmärk,millele me tahame lapsi suunata.Suudab ennast väljendada.Peame arendama alumisi meeli,et areneksid ülemised meeled. Kompimismeele organiks on naha pind.Sünd on kompimiselamus.Kompimismeel vahendab piiri,kus algan mina ja kus lõpeb maailm.Vaatamata tugevale kogemusele,algab ärkamine.Lapsele on vaja puudutusi.See annab lapsele tunde,et ta on olemas,et ta on siin
Naistel vahemik (59.2% ; 95.4%) Meestel vahemik (49.3% ; 86.5%) Ülesanne 3 Kas võib arvata, et meeste ja naiste keskmine palk on võrdsed? Koostada hüpoteeside paar. Esitada teststatistik. Usaldusnivoo 0,95 juures leida kriitilised väärtused, kriitiline piirkond. Arvutada teststatistiku väärtus ja võtta vastus otsus. EX – meeste keskmine palk EY – naiste keskmine palk H0 – Meeste ja naiste keskmine palk on võrdsed – EX = EY H1 – Meeste ja naiste keskmised palgad ei ole võrdsed EX != EY Standardhälbed on tabelis tähistatud Δ ^2. Valimite suurused on vastavalt 28 -> mehed ja 22 -> naised. β = 0.95 -> α = 0.05 Kuna vaatleme kahepoolset kriitilist piirkonda, siis F^-1 argumendiks on (1 – α)/2, mille väärtuseks on 1,96(Laplace'i tabeli järgi). Kuna teststatistik jääb kriitilisest piirkonnast välja, lükkame nullhüpoteesi tagasi. Naiste ja meeste keskmine palk ei ole võrdsed. Ülesanne 4
N 166 55 Alakaal Värvilistesse lahtritesse sisesta valemid nõuta M 182 85 Normaalkaal suuruste leidmiseks; N 168 58 Normaalkaal summad ja aritmeetilised keskmised leida nii p M 190 89 Normaalkaal kaalu kohta. M 182 113 Ülekaal Tingimused (criteria) võid esitada kas otse va N 173 61 Alakaal (konstandina) või abilahtris. M 175 75 Normaalkaal Õiged vastused on toodud värvilises kirjas.
aastaga tunduvalt madalamaks. Maksimaalne 8 h keskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon oli 2011. aastal 1,6 mg/m³ (16.02) , 2010. aastal aga 1,2 mg/m³. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon 2011. aastal oli vastavalt 2,6 mg/m3 (15.01) ja 0,99 mg/m3 (16.02), aasta tagasi olid maksimaalsed tasemed 1,8 mg/m3 ja 0,73 mg/m3. 2011. aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,22 mg/m³, aasta varem 0,21 mg/m³. 2011. aastal olid kõik CO 8 tunni keskmised kontsentratsioonid madalamad alumisest hindamispiirist (5 mg/m3). Kõrgeim 8 h keskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon 2012. aastal oli 1,0 mg/m³ (11.02) (Joonis 21), aasta varem aga 1,6 mg/m³. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine süsinikoksiidi sisaldus 2012. aastal oli vastavalt 1,7 mg/m3 (07.03) ja 0,56 mg/m3 (07.03), 2011. aastal olid maksimaalsed tasemed 2,6 mg/m3 ja 0,99 mg/m3. 2012. aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,20 mg/m³, aasta varem 0,22 mg/m³. 2012
aastaga tunduvalt madalamaks. Maksimaalne 8 h keskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon oli 2011. aastal 1,6 mg/m³ (16.02) , 2010. aastal aga 1,2 mg/m³. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon 2011. aastal oli vastavalt 2,6 mg/m3 (15.01) ja 0,99 mg/m3 (16.02), aasta tagasi olid maksimaalsed tasemed 1,8 mg/m3 ja 0,73 mg/m3. 2011. aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,22 mg/m³, aasta varem 0,21 mg/m³. 2011. aastal olid kõik CO 8 tunni keskmised kontsentratsioonid madalamad alumisest hindamispiirist (5 mg/m3). Kõrgeim 8 h keskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon 2012. aastal oli 1,0 mg/m³ (11.02) (Joonis 21), aasta varem aga 1,6 mg/m³. Maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine süsinikoksiidi sisaldus 2012. aastal oli vastavalt 1,7 mg/m3 (07.03) ja 0,56 mg/m3 (07.03), 2011. aastal olid maksimaalsed tasemed 2,6 mg/m3 ja 0,99 mg/m3. 2012. aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,20 mg/m³, aasta varem 0,22 mg/m³. 2012
Vegetatsiooniperiood on aastaringe. Max temperatuur on 30,4⁰C. Lähisekvatoriaalsetel aladel, aga on maksimum temperatuur 19,3⁰C .Vihmametsa aladel sajab kõige rohkem juuni kuus (449mm), lähisekvatoriaalsetel aladel, sealhulgas ka pealinnas, sajab kõige rohkem aprillis ja oktoobris ( 111 ja 115mm). Kasvatatakse peamiselt kohvi ja banaane, mis annavad saaki aastaringselt. Suurbritannia asub merelises parasvöötme kliimas. Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed aasta keskmised õhutemperatuurid ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride amplituud. Jahedad suved, pehmed talved. Vegetatsiooniperiood on aprillist – novembrini. Max temperatuur suvel: 35⁰. Kõige rohkem sajab oktoobris ja jaanuaris (160 mm ja 182 mm). Aastane sademetehulk on umbes 890mm. Aastas on saab saaki 1-2 korda aastas. PINNAMOOD Selle mõju põllumajanduslikule tootmisele? Pinnamood on Colombias mägine. Natuke alla 20% maast on üle 1000 meetri kõrgusel, kus
SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU piirkasulikkus (marginal utility); TU üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8 Võrreldav piirkasulikkuse valem: MUA / PA = MUB / PB Piirkasulikkus toote A puhul MUA , toote B puhul- MUB Toote A hind PA , Toote B hind PB (See kumb suurem tuleb, seda tuleks rohkem osta, kuna piirkasulikkus on suurem.)...
l- lahusekihi paksus (cm) C- lahustunud aine molaarne kontsentratsiooni (M) A-lahuse neelduvus (optiline tihedus) T- läbilaskvus Töö ülesanne: Mõõta Mn ja Cr standardlahuste ning uuritava lahuse neelduvused ja läbilaskvused lainepikkustel = 430 nm ja =550 nm. Seejärel leida uuritavas lahuses Mn ja Cr kontsentratsioonid valemi järgi: A430 ja A550- vastavad uuritava lahuse neelduvused 430 ja 550- Mn standardlahuste neeldumistegurite keskmised '430 ja '550- Cr standardlahuste neeldumistegurite keskmised l- küveti paksus, cm A-lahuse neelduvus mõõdetava lainepikkuse juures C- lahuse molaarne kontsentratsioon l- küveti paksus Töö käik: 1. Valmistasin standardlahused: Mn standardlahuse 0,05 mg/ml valmistasin pipeteerides 9,1 ml 0,1 N KMnO4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja lisades sellele dest. vett. Sellest pipeteerisin 5,0, 7,0 ja 9,0 ml mõõtkolbidesse ja lisasin dest. vett.
1,3577 1,3401 1,3483 1,3329 1,3577 1,3401 1,3482 1,3329 1,3577 1,3401 1,3483 1,3330 1,3577 1,3401 1,3483 1,3329 1,3577 1,3401 1,348275 1,332925 Seeriate keskmised: Lugemid (m) Lati nr. Vai nr. 1 2 3 4 1 1,317675 1,3000916 1,308225 1,292842 2 1,316883 1,299325 1,307483 1,2921583 Lattide „0“ erinevused (mm): 1-2 0,792 0,76 0,742 0,68
Incorrect Milline järgnevatest väidetest on õige? Mark -5.0 out of 5.0 Select one: Üksikud väga suured sissetulekud suurendavad aritmeetilist keskmist, kuid ei mõjuta oluliselt mediaani. Arvutustes on viga, sest Eesti keskmine brutopalk on juba ammu üle 1000 euro Üksikud väga väikesed keskmised sissetulekud vähendavad aritmeetilist keskmist, kuid ei mõjuta mediaani Ettevõtte kõigi töötajate sissetulekud jäävad vahemikku 820 ± 200 ehk 620...1020 krooni Üksikud (mitte keskmised!) ekstremaalsed väärtused mõjutavad märkimisväärselt aritmeetilist keskmist, kuid ei oma olulist mõju mediaanile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
