,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Kolmapäev 7.11.2012, Tartu Tuglase 7 ühiselamu, 4 inimest. Ostmine 1. Kaubad ja teenused: · Toit (kohv, limonaad, leib, sai, muna, purgisupp, hapukoor, jäätis, õlu) · Kodukeemia (nõudepesuvahend, WC puhastusvahend) · Isiklikud hügieenivahendid (hambapasta, seep, sampoon, dusigeel, deodorant, raseerimisvaht, ,,after shave") · Transport (jalad, linnaliinibuss) · Meelelahutus (arvuti, internet, muusika kuulamine, õppimine;) ) · Soojus (radiaatori nupu sobivasse asendisse keeramine) 2. Millest oleks võimalik loobuda? · Põhimõtteliselt oleks võimalik loobuda kõigest peale elementaarse toidukraami kuid mõistlikkuse piiridesse jäädes võiks loobuda jäätisest, õllest, limonaadist, kohvist, linnaliinibussist(käia kogu maa jala). 3. Mitu jäädet väljub päeva jooksul kasutusest? · Munakoo...
Minu keskkonnakaitsealased harjumused OSTMINE 1. Minu tarbimine päeva jooksul. Toit: kohuke, lahustuv kohv, kohupiim, mustikad, riis, lillkapsas, sampinjonid, oad Kodukeemia: Fairy, Cif Hügeenivahendid: deodorant, dussigeel, Transport: jalgratas Meelelahutus: teleka vaatamine 2. Asjadest mida tarbisin olid Eesti päritolu kohuke, kohupiim ja mustikad. 3. Kõige kaugemalt oli pärit riis. 4. Uuringupäeval ei pidanud toitu prügikasti viskama. VESI 1. Minu joogivesi tuled AS Tartu Veevärk ettevõttest. Kasutatava vee 1 m3 hind on 0,739 eurot. 2. Tartus juhitakse reovesi tarbija juurest läbi kanalisatsiooni ja tunnelkollektori reoveepuhastisse. Tartu reovett puhastab Ihaste puhastusjaam. Seal tõstetakse reovesi pumpadega maa peale ning algab reovee mehhaaniline puhastus. Puhastuse käigus eemaldatakse suuremad jää...
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Hindamiskriteeriumid: Iseseisev töö sisaldab ühte konkreetset küsimust (st kõigi tudengite jaoks on 1 õige vastus) ning individuaalseid küsimusi (sõltuvad konkreetsest tudengist, tema elukohast ja käitumisharjumustest). Kõik töö esitanud saavad 3 punkti, sõltumata (fakti- ja põhimõtteliste) vigade esinemisest. TÄHTAEG: 26. oktoober. Hilinemisel karistuspunktid! Ülesanne: Olete ühe päeva keskkonnakaitsele suunatud detektiiv ja uurite oma (pere) käitumisharjumusi. Päev ja koht (Tartu elamine või vanemate kodu) on Teie valida. Kui vaatluse alla on hõlmatud rohkem kui üks inimene, siis tuleb kirjutada inimeste arv, kes uuringus osalesid. Jäätmete ja veetarbimise juures palun sel juhul arvutada kogus ühe inimese kohta (jagate kogukulu inimeste arvuga). OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isikliku...
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Maastikukaitse ja hooldus I OSTMINE 1.Toit: Leib, merevaik, juust, sink, kurk, pitsa, makaronid, kraanivesi, gaseeritud vesi Isiklikud hügieenivahendid: Sampoon, palsam, dussigeel, kehakreem, kehasprei, deodorant, lõhnaõli, hambapasta Kodukeemia: Nõudepesuvahend 2. Otstarbekas oleks olnud loobuda poest ostetud veest, sest minu Tallinna kodu vesi maitseb väga hästi. 3. Minul väljas uuringupäeval kasutusest ainult 1 pakend veepudel, mille panin kodus taarakotti, mis igal nädalal taarapunkti viiakse. VESI 1. Minu vanemate kodus, (Tallinnas) Nõmmel, tuleb joogivesi põhjaveest. Minu Tallinna kodu puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist. Vee hind 1 m3 kohta on 2,08 (koos km-ga). 2. Minu Tallinna kodus suunatakse reoveed Ülemiste veepuhastusjaama, kus need...
Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" 2018 Reede 28.09.2018 Tartu,Tuglase 7 ühiselamu üks inimene.Julia Vassina OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval (terve päev!) tarbisite? Toit 1. Maasika Jogurtimaius(Eesti) 2. Must tee (Venemaa) 3. Võileib Täestera riisivahvlid soolata(Poolas) Sulatatud juust krevettidiga(Eesti) 4. Kapsasupp Kapsas(Eesti) Porgand(Eesti) Kartul(Eesti) Kana(Eesti) Sibul(Eesti) Paprika(Poola) 5. Barbarissimaitseline karameell(Eesti) 6. Pirnid(Prantsusmaa) 7. Pelmeenid+hapukoor(Eesti) 8. Mahl(Leedu) 9. Piimasokolaad rosinate ja hakitud sarapuupähklitega(Saksamaa) Kodukeemia 1. Nõudupesu...
ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad, nagu nad nõustuksid sellega täielikult. Kompromissi on vaja juhul, kui osapooled, kes ei suuda jõuda mõnes küsimuses täieliku konsensuseni, soovivad selle küsimuse valdkonnas siiski koostööd teha. Leida tasakaal kas ,,Las Vegas" või ,,matsalu" Arendamine alal kus esmatähtsad elupaigad, liigid puuduvad. Arengu- ja planeeringu dokumentide sidumine, kaasajastamine. -7- KESKKONNAKAITSEALASED PÕHISUUNAD JA EKUK KESKKONNAKAITSEALASED PÕHISUUNAD Keskkonnakaitsealased põhisuunad on keskkonnasõbralikud tooted. Juba uut toodet disainides analüüsitakse ja antakse hinnang tagajärgedele kuidas see võiks keskkonda mõjutada ning mis hõlmab kogu hällist-hauani tsükli.See sisaldab loodusliku materjaliressursi ningtaaskasutavate toodete hoolikat ja ettevaatlikku käsitlemist.Peame
tingimused); tee või selle koosseisu kuuluva rajatise otstarve, läbilaskvus, eeldatav liiklussagedus ja teenindustase arvestusperioodi lõpuks; ehitusuuringute tulemus; arhitektuurilis-ehituslikud põhilahendused japrojekteerimise lähtetase – tee trassi plaan, pikiprofiil (kõrguste süsteem jt), ettevalmistustööd, takistavate tehnovõrkude ja -rajatiste ümberehitamise vajadus, olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamine või ümberpaigutamine, keskkonnakaitsealased abinõud jt; Teeprojektile esitatavad nõuded Muldkeha (mulde ja süvendi konstruktsiooni põhilahendused erinevates tingimustes, soovitused pinnaste kasutamiseks, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Rajatised (rajatise ja selle skeemi valiku põhimõte, viited tüüplahendusele, keskkonnakaitsealased abinõud jt); Veeviimarid (hinnang olemasolevale olukorrale ja sellest lähtuvad projektlahenduste põhimõtted, keskkonnakaitsealased abinõud jt);
Minu keskkonnakaitsealased harjumused Uuringu tegin ühe (1) päeva kohta, osales üks (1) inimene. OSTMINE 1. Toit: maisimanna, piim, kirsimoos, värskelt pressitud apelsinimahl, kohuke, kanafilee, riivjuust, hapukurk, redis, kartul, beebispinat, viilutatud sai vahukoor, hapukoor, õli, kodujuust, valge vein, kakao Kodukeemia: nõude- ja pliidipesuvahend Isiklikud hügieenivahendid: kätepesugeel, hambapasta ja -hari, näopesuvaht, deodorant Transport: ühistransport/linnaliinibuss Meelelahutus: arvuti, telefon, internet, kino, telekas, muusika kuulamine 2. Eesti päritolu: , hapukoor, sai, kirsimoos, hapukurgid, kartulid, piim, kanafilee, vahukoor, kodujuust, riivjuust, näopesuvaht 3. Kõige kaugemalt pärit: apelsinid Lõuna-Aafrika Vabariigist 4. Ei visanud uuringupäeval toitu prügikasti, sest kogu valmistatud toit tarbiti ära. VESI 1. Joogivesi tuleb AS Emaj...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MINU KESKKONNA ALASED HARJUMUSED Keskkonnakaitse iseseisev töö Juhendaja Eva Tuvi Tartu 2011 Keskkonnakaitse iseseisev töö ,,Minu keskkonnakaitsealased harjumused" Sissejuhatus Valisin vaatluse päeva selliselt kus mul polnud peres mitte kedagi kodus 24h ja sain arvestused teha ainult iseenda kohta. Päevaks siis 20 september 2011 ja kohaks eramaja ... Ostmine 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval tarbisite? Toit: Lõunasöök (kooli kohvik), õhtusöök (külmkapist leitud purgi supp), banaan,
Arvan, et erijäätmed on jäätmed, mida tuleb eriliselt töödelda. V3 1) Säästev tootmine ja selle kasumlikkus? Säästev tootmine on: a. puhtamate tehnoloogiate kasutamine b. täpsem arvepidamine, parem hooldus c. lekete vähendamine jms. d. tootmisprotsessi kaasajastamine e. täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle f. tootmisjäätmete vähendamise meetmete kasutuselevõtt Keskkonnakaitsealased tulud: väheneb saasteainete hulk paraneb töötajate töötervishoid väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: alanevad juhtimis- ja tootmiskulud hoitakse kokku energiat, vett, auru vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud:
Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: (märgala ja veelinnu mõiste, Eesti alad, sh varunimekiri), Washingtoni konventsioon (CITES), Bonni konventsioon, Berni konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (sh Cartagena protokoll), UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon (objektid). Natura 2000 (direktiivid, olemus). Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) (strateegia, tegevuskava (peamised probleemid), Soome lahe aasta), Mere kaitsega seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma), sh MARPOL, ballastvee konventsioon (teema olulisus Läänemere jaoks), ÜRO mereõiguste konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) ja Kyoto protokoll (sh roheline investeerimisskeem (näited Eestist), Pariisi kliimakonverents ja selle tulem
transpordialternatiivide valikut ja suurendab transpordikulusid. Ajapiiranguga toodete puhul tuleb kasutada vaid kiireid ja kulukaid transpordialternatiive, et tagada kohaletoimetamine ettenähtud aja jooksul. TURUGA SEOTUD TEGURID · Transpordiliigisisese ja transpordiliikide vahelise konkurentsi tase. · Turgude asukoht see tähendab kui kaugele tuleb kaup vedada. · Antud maa valitsuse transpordipoliitika teemaksud, keskkonnakaitsealased kaalutlused jne. Ning millisel määral riik sekkub turu regulatsiooni. · Vedude tasakaalustatus kas vedajal on võimalik saada tagasikoormat. Kui kaup viiakse punktist A punkti B, siis kas tagasi sõidetakse tühjalt või täis. · Vedude perioodilisus juhivedu või liinivedu. · Siseriiklik või rahvusvaheline transport täiendavad kulud tollivormistusele, kaubadokumentatsioonile jne.Mida rohkem riigipiire ületatakse, seda suuremad kulud.
puittoormest jäi erinevatel põhjustel kasutamata“ (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). 6 Raiemahtusid mõjutavad tegurid: Raiemahtusid riigimetsades mõjutab ennekõike Eesti metsapoliitika. „Metsapoliitika aluseks on arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada nii, et muud, sh keskkonnakaitsealased, väärtused ja hüved ei kannataks (Keskkonnaministeerium).“ Eesti metsamajandamisel on kaks peamist põhimõtet, esiteks säästlik metsandus ning teiseks efektiivne majandamine. Säästliku metsanduse all lähtutakse metsade majandamiselt nõnda, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita kõik funktsioone
teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; metsade efektiivne majandamine Eesti metsapoliitika järgi kujutavad Eesti metsad suurt looduslikku ja ökoloogilist väärtust. Metsapoliitika aluseks on ka arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada sellisel määral, et muud, sh keskkonnakaitsealased, väärtused ja hüved ei kannataks. Metsa pakutavate hüvede mitmekülgsust, ulatuslikkust ja tähtsust inimkonnale on tunnistatud mitmel rahvusvahelisel foorumil. Rio de Janeiros 1992. a toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi metsadeklaratsioonis esitatud printsiipe võib pidada esimesteks üle maailma tunnustatud metsade säästva majandamise ja kaitse põhimõteteks. Euroopa metsanduse eest vastutavad ministrid on kokku leppinud metsade säästva majandamise
tootmine ja raha säästmine. Suur osa kokkuhoiust saavutati _ puhtamate tehnoloogiate kasutamine _ täpsem arvepidamine, parem hooldus, _ lekete vähendamine jms. _ tootmisprotsessi kaasajastamine, _ täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle. _ tootmisjäätmete vähendamise meetmed _ keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda. POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST TOOTMISEST: Keskkonnakaitsealased tulud: _ väheneb saasteainete hulk _ paraneb töötajate töötervishoid _ väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: _ alanevad juhtimis- ja tootmiskulud _ hoitakse kokku energiat, vett, auru _ vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest _ vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: _ paraneb konkurentsivõime _ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks _ paraneb avalikkuse suhtumine
· Tootmise laiendamise projektid (näiteks uued elektrijaamad või liinid). · Seadmete asendamise projektid (vananenud seadmete asendamine). ---------Elektri hind---------- · Rekonstrueerimise projektid (säästualased projektid). ÜHISKONNA MÕJU ENERGEETIKALE: · Keskkonnakaitsealased projektid. · Tugev: riiklik omand, otsene juhtimine, tugev riiklik reguleerimine (seadused, normid jne) tootmisele, Lihtintressi (simple interest) arvutamisel lähtutakse kogu investeerimisperioodi edastamisele, tarbimisele jooksul ühest algsummast
nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist. UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon Vastu võetud 1972, Eesti 1995. Objektid – Väljapaistev ülemaailmne looduslik mälestis, geoloogiline või füsigraafiline mälestis, looduslik vaatamisväärtus. Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Linnudirektiiv, loodusdirektiiv. Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992) Põhieesmärk: vähendada Läänemere reostust (õhust, maalt ja laevadelt). Strateegia. - Ühine ja iseseisev vastutus - Ettevaatus - Parim keskkonnatava ja parim keskkonnatehnika (PVT/BAT) - Seire - Riskide vältimine piiriüleseks saasteks peamised probleemid: - Eutrofeerumine - Õnnetused - Ohtlikud ained - BMK Soome lahe aasta Mere kaitsega seotud konventsioonid (IMO jaotus kolme rühma:
tähelepanu võimalikele ohtudele looduses. o Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. o Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige Maailma Looduskaitse Liit (IUCN) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. · Keskkonnakaitsealased konventsioonid. o RAMSARI KONVENTSIOONlinnud, märgalad Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. o WASHINGTONI KONVENTSIOON loomad, taimed müük
tõkestamine traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitse alal, organisatsioonid Keskkonnakaitselise koostöö võib jagada neljaks: 1. kahepoolne koostöö ehk koostöö riikide vahel; 2. piirkondlik koostöö ehk koostöö Läänemere riikidega; 3. koostöö Euroopa riikidega ja eriti Euroopa Liidu raames; 4. globaalne koostöö. Organisatsioonid: IUCN; OECD; UNEP Keskkonnakaitsealased konventsioonid Merekeskkonna kaitse rahvusvahelised konventsioonid RAMSARI KONVENTSIOON – linnud, märgalad Kirjutati alla 1971.a ja jõustus 1975. Sellega on ühinenud 157 riiki. Konventsiooni eesmärk on ohustatud märalade kaitse tervel maakeral, erilise tähelepanu all on alad, mis on olulised veelindude elupaikadena. WASHINGTONI KONVENTSIOON – loomade, taimede müük Kirjutati alla 1973.a ja jõustus 1975. Ühinenud üle 100 riigi. Konventsiooni eesmärk on
GMO ohutu käsitlemine ja piiriülene liikumine) ja Nagoya protokoll (käsitleb juurdepääsu geneetiliste ressurssidele ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast ja võrdset jaotamist) UNESCO maailma kultuuri- ja loodus pärandi konventsioon- Tallinna vanalinn (1997) ja Struve geodeetiline kaar (2005) Natura 2000: Linnudirektiiv- linnuhoiualade loomine, tähelepanu Ramsari alade kaitsele), Loodusdirektiiv- direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Keskkonnakaitsealased lepped: Läänemere kaitse konventsioon (Helsingi 1992): Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon. Valgalal lisaks Ukraina, Tsehhi, Valgevene, Slovakkia. Läänemere valgalas elab ~ 85 mln inimest. Igal aastal veetakse laevadega üle 500 mln tonni kaupa (2012- 52% laevaliiklusest, lisaks tankerid -16%). Laevaliiklus intensiivistub aastatega. Aeglane veevahetus, kihistunud meri. 2017. a fookuspunktid: eutrofeerumine, ohtlikud ained, mereprügi, võõrliigid.
Nii põhja- ja pinnavee kui välisõhu kvaliteedi osas on keskkonnaseisund hea. Eestis ei ole probleemiks taimekaitsevahendite sisaldus mullas või põhjavees, ka raskmetallide sisaldused on erinevates keskkondades madalad. Metsade tervis on hea, vaadeldavate puuliikide seisund pole seireperioodil (1994-2006) oluliselt halvenenud 5. Keskkonnakaitse ja looduskaitse korraldus ja poliitika Eestis. Rahvusvaheline koostöö keskkonnakaitse alal, organisatsioonid. Keskkonnakaitsealased konventsioonid. Ramsari konventsioon- on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu.Konventsiooni täielik pealkiri on Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni ratifitseerimise seadus Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. Konventsiooni tekst koostati
puhtamate tehnoloogiate kasutamine täpsem arvepidamine, parem hooldus, lekete vähendamine jms. tootmisprotsessi kaasajastamine, täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle. tootmisjäätmete vähendamise meetmed keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda. POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST TOOTMISEST: Keskkonnakaitsealased tulud: väheneb saasteainete hulk paraneb töötajate töötervishoid väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: alanevad juhtimis- ja tootmiskulud hoitakse kokku energiat, vett, auru vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: paraneb konkurentsivõime suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks paraneb avalikkuse suhtumine
Arengumaades võetakse maha vihmametsasid, mille tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuni 1000 tonni/m 2. Erosiooni kõrval põhjustab 34 metsade raie ka probleeme süsihappegaasi sidumises ja hapniku tootmises, suurendades kasvuhooneefekti. 4. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ KESKKONNAKAITSE ALAL, ORGANISATSIOONID. KESKKONNAKAITSEALASED KONVENTSIOONID. Kriteerium: Osata põhjendada rahvusvahelise keskkonnakaitsealase koostöö vajadust, põhimõtteid ja põhilisi koostöövorme. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Eesmärk on kaasa aidata keskkonnateadlikkuse kasvule, keskkonnaseisundi parandamisele ning säästva arengu põhimõtete juurutamisele nii Eestis, Euroopas kui kogu maailmas. Rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel on: 1. Hädavajalik rändliikide kaitse. 2
etapid: teavitamine, konsulteerimine, koostöö ja partnerlus, jõutamine, kohalik kontroll o rahvusvahelise õiguse roll (ÜRO ja Keskkonna- ja Arengukonverentsid): Stockholm (1972) Rio de Janeiro (1992) Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) o tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks majandus-, tööstus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud o teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad teemavaldkonnad: kliimamuutused, välisõhu kaitse, looduskaitse, vesi, merekeskkonna kaitse, mullakaitse, maapõu, metsandus,
Suur osa kokkuhoiust saavutati _ puhtamate tehnoloogiate kasutamine _ täpsem arvepidamine, parem hooldus, _ lekete vähendamine jms. _ tootmisprotsessi kaasajastamine, _ täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle. _ tootmisjäätmete vähendamise meetmed _ keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda. POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST TOOTMISEST: Keskkonnakaitsealased tulud: _ väheneb saasteainete hulk _ paraneb töötajate töötervishoid _ väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: _ alanevad juhtimis- ja tootmiskulud _ hoitakse kokku energiat, vett, auru _ vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest _ vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: _ paraneb konkurentsivõime _ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks _ paraneb avalikkuse suhtumine KESKKONNATEHNIKA
edendamine) ja kohalik kontroll Teavitamine: Ajalehed, raadio, TV, KOV – koduleht, teated RAHVUSVAHELINE ROLL ︎ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid ︎ Stockholmis (1972) ︎Rio de Janeiros (1992) ︎Johannesburg (2002) Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) TIHE SEOS EL KESKKONNAÕIGUSEGA EL keskkonnapoliitika märksõnad: ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks, majandus-, tööstus, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud. KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu ︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus VALDKONNAÜLESED TEEMAD KESKKONNAALASED ÕIGUSED
Selliste huvigruppide arv on viimase poole sajandi jooksul jõudasalt kasvanud ja nad avaldavad valitsusele survet pea igas mõeldavad poliitikavaldkonnas. Üksikprobleemi huvigruppide alla kuuluvad nt Üleriigiline Laskurite Liit (NRA), mis pooldab igaühe õigust omada käsirelvi ning vintpüsse, ja Üleriigiline Abordiõiguse Tegevusliiga (NARAL), mis võitleb naiste õiguste eest teha aborti. Tegelikult võib nn. üheteema huvigruppide alla paigutada ka mitmed varem mainitud keskkonnakaitsealased rühmad, kuna enamik neist on oma tegevuses keskendunud ühele teemavaldkonnale, olgu selleks siis metsiku looduse kaitse või reostuse vähendamine. (Patterson, 2013, pp. 225-226; Gitelson jt, 1996, lk 174) Rääkides erinevat liiki huvigruppide mõjust poliitilisel areenil, tuleb tõdeda, et faktoreid, mis organiseerunud rühmade edu mõjutavad, on mitmeid. Neist peamiste hulka kuuluvad nt grupi suurus, intensiivsus/tõhusus ja ka rahalised vahendid
teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; * metsade efektiivne majandamine. Eesti metsapoliitika järgi kujutavad Eesti metsad suurt looduslikku ja ökoloogilist väärtust. Metsapoliitika aluseks on ka arusaam, et Eesti metsandussektoril on tugev tulunduslik materiaalsete ja sotsiaalsete hüvede potentsiaal ning selle kasutamist tuleb soodustada sellisel määral, et muud, sh keskkonnakaitsealased, väärtused ja hüved ei kannataks. Metsa pakutavate hüvede mitmekülgsust, ulatuslikkust ja tähtsust inimkonnale on tunnistatud mitmel rahvusvahelisel foorumil. Rio de Janeiros 1992. a toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi metsadeklaratsioonis esitatud printsiipe võib pidada esimesteks üle maailma tunnustatud metsade säästva majandamise ja kaitse põhimõteteks. Euroopa metsanduse eest vastutavad ministrid on kokku leppinud metsade säästva
annaabi.ee 
