· Maalid on ühtaegu nii fantaasiaküllased kui ka tõetruud FRANCOIS BOUCHER · Madame Pompadouri soosik ja Kunstiakadeemia direktor · Maalid on eeskätt dekoratiivsed ning kohandatud rokokoointerjöörile · Süzees allegoorilised · Poosid juhuslikud ja lodevad · Tihti kujutab õhus lendamas putosid või väikeseid Erosi · Tööd- Venuse sünd, päikesetõus J.B SIMEON · Rokokoolik realist · Piltide aineks keskkihtide igapäevane elu · Imetleb lihtsate inimeste töökust, ausust ja perekonnaõnne · Maalib värskelt ja huvitavalt esemelisi natüürmorte (Seebimullipuhuja) · Ei maali väga detailselt, kuid annab edasi oskuslikult iga eseme materjali · Kasutab oskuslikult valgust · Maalid on tagasihoidlikud ja vaoshoitud Veduudimaalijad · maalijad, kes kujutavad oma kodulinna vaateid( nn veduute)
Viies tase ç Rokokoo kõige tüüpilisemaks maalikunstnikuks peetakse FRAN OIS BOUCHER'd.(8) Tema maalid on dekoratiivsed ja kohandatud rokokoointerjöörile.Tal muutus koloriit mahedaks, sageli läägeks.(8) é Rokokoolikuks realistiks võib nimetada JEAN BAPTISTE SIM ON CHARDIN. (9) Tema eelistatud teemadeks olid õukond ja keskkihtide igapäevaelu.(9) Kunst Saksamaal Väikemonarhid olid need, kes püüdsid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili ja uut kunstilaadi. Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et barokk domineerib välis, rokokoo aga sisekujunduses. Rokokoo stiilis lossid olid nt Amalienburgi loss ja Sanssouci loss. (10) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Sanssouci loss
põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Vanimaks parteiks oli Eesti Rahvaerakond- mõõdukas-liberaarne erakond, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvuserakonnast eraldus 1919.a Kristlik Rahvaerakond- see ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Eesti poliitikaelu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond- eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. 1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP)- seadis oma ülesandeks sotsialisimi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks oli saavutada enamus palamendivalimistel ning viia Riigikogus läbi seadused sotsiaalsete ümberkorralduste kohta. Eesti enamlasi ühendavaks organisatsiooniks jäi 1920
Keisri ametlik tiitel Taevapoeg tähistas tema võimu jumalikku päritolu. Valitsemine jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne keisririiki oli Hiinas välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada oma mõju ka keisririigi ajal. Mõnelgi korral lõppes ülikute võimu- ja sõltumatusetaotlus keisrivastaste ülestõusudega. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvati ühiskonna keskkihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust. Selleks seati sisse üleriiklik koolide võrgustik ja kehtestati riiklike eksamite süsteem. Nii pöörati suurt tähelepanu harimisele. Keiserliku keskvalitsuse tuumiku moodustas kõige ülematest ja usaldusväärsematest ametnikest koosnev seadusandlik kogu. Aja jooksul kasvas ka keiserlike eunuhhide (kohimeeste) mõju, kelle ülesanne oli kanda hoolt keisrinnade ja keisri arvukate liignaiste eest
Lõuna-Eesti rahvuslikke ringkondi nii intelligentsi, linnakodanluse kui ka talurahva hulgas. Tegemist oli mõõdukas- liberaalse erakonnaga, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvaerakonna ridadesse kuulusid näiteks Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti poliitika elu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille sotsiaalse baasi moodustasid väikekodanlus: õpetajad, riigiametnikud, käsitöölised, poodnikud, väikrmajade omanikud. Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Tööerakonna liidrite hulka kuulusid Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Parte- Euroopale tüüpiline sotsiaal-reformistlik partei, mis seadis oma ülesandeks sotsialismi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks oli saavutada enamus parlamendivalimistel ning viia Riigikogus läbi seadused sotsiaalsete ümberkorralduste kohta
Alamatega, välja arvatud õukondlased ning kõrged aukandjad, puutus ta kokku ainult rähtsamatel tseremooniatel ja rongisõitudel. Valitsemina jäi rohkearvulise õpetatud ametnikkonna hooleks. Juba ammu enne keisririiki oli Hiinas välja kujunenud sõjaväeline aristokraatia, mille liikmed püüdsid säilitada oma mõju ka keisririigi ajal. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvati ühiskoona keskkihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust, tänu sellele kehtestati eksamite süsteem. Need, kes eksamid edukalt sooritasid, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigis. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes elasid müüridega kindlutatud maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli kohtu mõistmine ja õiguskorra tagamine. Kohalikku linna ja külaelu ning inimeste majandustegevust keisrivõim otseselt ei kontrollinud.
Ehted. Siidpaelad, suled, vääriskivist või elevandiluust portreedega kameed, hinnalised ehted: kaelaketid, briljantide ja teiste kalliskividega diadeemid ning pärlikeed. Ka antiikstiilis käevõrud ja võrud olid kaunistatud vääriskividega. Moeuudis: terviklikud ehetesarjad. Kanti ka imitatsioone, merevaigust ning terasest ehteid. Kreeka marmorkujude eeskujul minkisid naised end valgeks. BIIDERMEIERSTIILIS RÕIVASTUS (1820-1840) Biidermeieri - keskkihtide väikekodanlik elulaad. Eemalehoidmine tegelikkusest, Poliitikast. Kodanlusel rohkem raha ja haridust kui aadlil. Kunstis mõjutas peamiselt sise-, mööbli- ja rõivakujundust. Tunnused: mugavad ja praktilised vormid, hea materjalitöötlus, heledad värvid ja rohke lillväädi kasutamine ornamendis. Esikohal kodu, see oli korras ja hoolitsetud, interjöör mugav. Lapsed peres tähtsal kohal, soojenesid suhted laste ja vanemate vahel.
nõrgenemisega. Kristlastega liitus mitmeid haritlasi, sh kooliõpetajaid, kelle arvates on kristliku kõlbuse normid ainsaks ühiskonnaelu vundamendiks. Kümnendi teisel poolel hakkas kristlaste osakaal langema ning nad muutusid peamiselt kirikukoguduste varade ja õiguste kaitsjateks. 1917-1919 aasta üks kõige mõjukamaks parteiks tõusis Eesti Tööerakond, erakond evolutsioneerus küll vasakult tsentrisse, kuid sinna jõudis ta siiski paari aasta pärast.Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. Tööerakonna liidrite hulka kuulusid Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. 1923. aastal eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Asunike Koondise juhtideks olid Oskar Köster, Rudolf Penno, Otto Tief. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP).
1970. a keskpaigas raskendas SLV nagu teistegi tööstusriikide olukorda tooraine, eriti nafta hinna tõus maailmaturul. Nii leiti, et tagasipöördumine turumajanduse põhimõtete juurde on möödapääsmatu ning edaspidi loobuti koalitsioonivalitsustest SDP-ga. SDP läks opositsiooni. 1982. a. moodustas uue valitsuse KDL/KSL, kus koalitsioonipartneriks sai SDP. Selle kristlik-liberaalse valitsuse liidukantsler Helmut Kohl püüdis tugevdada SLV majandust maksude langetamise ja keskkihtide maksukoorma kergendamise teel. Ehkki SLV majandus arenes 1980. aastail aeglasemalt kui varem, oli ta ikkagi võimas tööstusmaa, mis rahvuslikult kogutoodangult oli maailmas 4. kohal. ÜHINEMINE. 1980. aastate lõpul toimunud Ida-Euroopa vabanemisprotsessis oli Saksa DV üks viimaseid kommunistide võimu tugipunkte. Kuid 1989. a. oktoobris toimusid juba siingi ulatuslikud meeleavaldused valitseva reziimi vastu ning 9. XI 1989. a. tungis rahvamass takistamatult läbi Berliini müürist
1.2. töökohtade kadu uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu 2. Töökohtade bilanss + 2.1. uued töökohad teenindussektoris madalamapalgalised 2.2. uued töökohad eelistavad osaajaga rakendust 2.3. uued töökohad eelistavad naisi (2 töötajaga leibkonnad) 2.4. kolledzihariduse devalveerumine (töökohad, mis ei nõua kõrgharidust 3. Töökohtade bilanss – 3.1. Sotsiaalse staatuse, sissetulekute jne. järsk polariserumine(0,5%, 4%, 16%, 80% (51%) 3.2. Keskkihtide erosioon 1) finatskapital majanduse kontrollijana 2) finantskapitali ja organiseeritud töötajate kontroll 3) teabetöötajate kontroll (teadlased, konstruktorid, maksu- ja juhtimiskonsultandid, it spetsialistid, meedia kontrollijad, juristid jne.) 3.3. Reaalpalga üldine alanemine 3.4. “Kahekihiline tööhõivesüsteem” 1) ajutine tööjõud 2) allhanked väikefirmadelt – ametiühingute poolne kontroll, teabetöötajate liisimine – uue turukorralduse võitjad ja ohvrid 3.5
Häältekandja: “Postimees” Kuulusid: J. Tõnisson, J. Poska, J. Jaakson Toetasid: linna keskkodanlus, LõunaEesti jõukamad talunikud Kristlik rahvaerakond Kuulusid: Fr. Akel, J. Kõpp, J. Lattik Toetasid: rahva klerikaalsem osa, kaitses kiriku ja vaimulike huve Eesti Tööerakond Häälekandja: “Vaba maa” Kuulusid: A. Piip, O. Strandman, J. Kukk Toetajad: väikekodanlus, ametnikud ja õpetajad Eesmärgid: keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel Asunike ja Väikemaapidajate Koondis (eraldus Tööerakonnast 1923) Kuulusid: O. Tief, O. Köster Toetajad: peamiselt maareformiga maad saanud talupoega Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) 1925. aastast Eesti Sotsialistlik Tööliste partei
Kuid peagi lagunes see liit taas. 14 Asunike olulisemateks poliitikuteks olid Rudolf Penno, Oskar Köstner ja Otto Tief. Rahvuslik-Vabameelne Partei - Rahvuslik Vabameelne Partei oli 19221926 Eestis tegutsenud partei, mille asutas Johan Pitka II Riigikogus 4 kohta. Ühiskonna kuritarvituste ja korruptsiooni paljastaja. Eestlastes süvendada rahvuslikku eneseuhkust, kõik pidid endale võtma eestipärased nimed. Aated õigus ja õiglus. Keskkihtide partei, kes armastas aateid. Kõik mõisad tuli taludeks tükeldada, kas eraomanisse või põlisrendile. Kehtestada maaomandi ülempiir. Tööstuse ja kaubanduse areng, nii et pole vaja kaitsetolle. Õigluse huvides olgu progresseeruv tulumaks. Jäi paljus populistlikuks liikumiseks. ESTP - Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (E. S. T. P.) asutati E. Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ja E. Iseseisva Sotsialistliku Tööliste partei ühinemise teel partei kongressil Tallinnas 9 10
Kuid peagi lagunes see liit taas. 14 Asunike olulisemateks poliitikuteks olid Rudolf Penno, Oskar Köstner ja Otto Tief. Rahvuslik-Vabameelne Partei - Rahvuslik Vabameelne Partei oli 1922–1926 Eestis tegutsenud partei, mille asutas Johan Pitka II Riigikogus 4 kohta. Ühiskonna kuritarvituste ja korruptsiooni paljastaja. Eestlastes süvendada rahvuslikku eneseuhkust, kõik pidid endale võtma eestipärased nimed. Aated – õigus ja õiglus. Keskkihtide partei, kes armastas aateid. Kõik mõisad tuli taludeks tükeldada, kas eraomanisse või põlisrendile. Kehtestada maaomandi ülempiir. Tööstuse ja kaubanduse areng, nii et pole vaja kaitsetolle. Õigluse huvides olgu progresseeruv tulumaks. Jäi paljus populistlikuks liikumiseks. ESTP - Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (E. S. T. P.) – asutati E. Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei ja E. Iseseisva Sotsialistliku Tööliste partei ühinemise teel partei kongressil
Ühendas rahva klerikaalset osa. Juhid: Johann Kõpp, Hugo Rahamägi, Jaan Lattik. 43 KESKMIKUD Eesti Rahvaerakond - lõuna-eestis levinud mõõdukas-liberaalne erakond, mis ühendas endas inteligentsi, kodanlust ja ka talunikke. Juhtideks: Jaan Tõnisson, Jaan Poska, Jüri Jaakson, Jakob Vestholm. Eesti Tööerakond - sotsiaalne partei. Ühendas väikekodanlust. Eesmärk tõsta keskkihtide elujärge. Juhid: Otto Strandman, Ado Anderkopp, Juhan Kukk, Ants Piip. Asunike koondis - eraldus 1923 Tööerakonnast. Ühendas väikemaapidajaid (asundus talude omanikke). Nõuti (väike) põllumajanduse eelisarendamist. Juhid: Oskar Köster, Rudolf Penno, Otto Tief. VASAKPOOLSED Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP) - sotsiaal-reformistlik partei. Eesmärgiks kehtestada sotsialism rahulikul teel. Ühendas endas vaesema elanikkonna. Kujunes kaks tiiba:
Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933.a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse. Kui II maailmasõjas räsitud Euroopa hakkas taas kosuma, muutusid sealsed sotsialistid oma maailmavaadetes veelgi mõõdukamateks. Selle pöörde põhjuseks oli eelkõige ühiskonna koosseisu muutumine. Eelmise sajandi sotsialistid tuginesid varatule töölisklassile, 20. sajandil asendus see keskkihtide ja teenistujatega. Põhimõisted. Kollektivism- inimese olemus ei ole muutumatu, sündimisega kaasa antud, vaid plastiline. Inimest ei saa vaadata väljaspool gruppi. Inimest mõjutab kogemus, sotsiaalne keskkond jne. Inimese halvad omadused on pärist keskkonnast. Kapitalismi tingimustes toimub võõrandumine (keskkonna mõjul: töö produktist, teistest inimestest, iseendast). Koostöö- on kasulik nii majanduse kui moraali mõttes. Kuna inimene on kollektiivne olend, siis on vaja
Liikmed oli J. Poska, J. Jaakson, J. Vestholm. Kristlik Rahvaerakond ühendas rahvast kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgestamisega. Nende osakaal aga peagi vähenes ja nad muutusid kirikukogude varade ja õiguste kaitsjaks. Liikmes: J. Kõpp, H. Rahamägi, J. Lattik. Eesti Tööerakond mille sotsaalse baasi moodustasid väikekodanlus. Partei eesmärgiks oli keskkihtide elujärje töstmine sotsaalsete uuenduste teel. Liikemed: O. Strandman, A. Anderkopp, J. Kukk, A. Piip. Asunike Koondis mis ühendas väikemaapidajaid, asundustalude omanikke. Nende seiskoht oli, et riigi rikkuse ainsaks allikaks on põllumajandus ja sellest tulenevat nõuti põllumajanduse ja väikemaapidamiste eelisarendamist. Liikmed: O. Köster, R. Penno, O. Tief.
kogu tootmise maa ja pankade natsionaliseerimist. Sotsialistide mõju suurendas 1929-1933.a. majanduskriis, kui langes üldine majandustase ning kadus usk majanduse isereguleeruvusse. Kui II maailmasõjas räsitud Euroopa hakkas taas kosuma, muutusid sealsed sotsialistid oma maailmavaadetes veelgi mõõdukamateks. Selle pöörde põhjuseks oli eelkõige ühiskonna koosseisu muutumine. Eelmise sajandi sotsialistid tuginesid varatule töölisklassile, 20. sajandil asendus see keskkihtide ja teenistujatega. Põhimõisted Kollektivism – inimese olemus ei ole muutumatu, sündimisega kaasa antud, vaid plastiline. Inimest ei saa vaadata väljast poolt gruppi. Inimest mõjutab kogemus, sotsiaalne keskkond jne. Inimese halvad omadused on pärit keskkonnast. Kapitalismi tingimustes toimub võõrandumine (keskkonna mõjul: töö produktist, teistest inimestest, iseendast). Koostöö – on kasulik nii majanduse kui moraali mõttes. Kuna inimene on kollektiivne
Vene Riigiduuma ei täitnud eestlaste ootusi. Neljanda duuma valimisel oli valimisaktiivsus väike. Jüri Oras ja Jaan Raamot koos kolme baltisakslasega. Talurahvapangk tegutses mõisnike vastuseisust hoolimata. Stolõpini reform soodustas väljarändamist. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (haridusseltsid, raamatukoguseltsid). Jätkus omaalgatusliku ühinemise traditsioon, Püsis eesti külaharitlaste, aga ka linna keskkihtide huvi oma seltside loomise vastu vaimuelu edendamise nimel, Enamasti olid need seltsid kultuurisetsid, millel oli eeskohal koorilaulmine. Sajandivahetuse lisandus sinna ka orkestrite, enamasti puhkpilliomade, seltsid. Levis ka näitemänguharrastus. Taastati üldlaulupidude traditsioon. Eesti käsitöölides linnades koondsid eraldi abiandmise seltsidesse, ka kultuuriseltsid. Põllumehed arenesid omaette, väike ja suurtalunime koostöö. Vastastikuse tulekindlustuse seltsid.
lihtlabase rahapuuduse tõttu, ehkki rahva kirjaoskuse tase ja ka kultuuriaktiivsus oli küllalt kõrge. Eestikeelne ajakirjandus, peamiselt Eesti Postimees äratas eestlaste rahvustunded, mis omakorda mõjutas eestlaste osalemist avalikus elus, mistõttu rahvas lakkas olemast ajaloo passiivne objekt. Informeeritus maailma asjadest sai prestiizi küsimuseks. Haritlaste ja talurahva kontakt oli tihe; koolide ja seltside õhutusel kujunes maa keskkihtide seas lugev ja arutlev publik. Külaharitlaskond innustas raamatuid lugema, kirjameeste looming oli rahvale arusaadav. Ärkamisaegne kirjasõna toonitas, et eestlane pole enam ori. Vaba indiviidi õigust ja kohustust nähti ka omaalgatuslikus sekkumises avalikku ellu "rahva kasu" ja "isamaa" nimel. Kõik ajalehed organiseerisid endile maal ja linnas korrespondentide võrke, kelleks enamasti olid maakoolmeistrid. Sageli kirjutas sama kirjamees mitmele ajalehele. Kirjutamine muutus massiliseks