ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi · Saksa okupatsiooni ajal kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet Põhiprobleemid luuletustes · Armastus · Hiljem aga kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega Millised kogud on ilmunud · "Maantee tuuled" ( 1938 ) · "Rannapääsuke" ( 1962 ) · "Kevadised koplid" ( 1966 ) · "Kuukressid" ( 1969 ) · "Antud ja võetud" (1981, 2.trükk 1985 ) Luuletuste kujunduslikkus · Merilaasi luuletused on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust Punane Moon Keset kullakat, küpsevat nisu hõõgub tuliselt punane moon. Mis oleks, kui välja sealt kisun selle õie ja sinule toon?
"Lugu mustast ja valgest" (värsslugu, 1962) "Pilli-Tiidu" (näidend, "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982) "Kui vanaema noor oli" (lasteluule valikkogu, lavastati Vanemuises 1974, 1983) esmatrükk valimikus "Kindakiri. " (poeem, eesti ja vene keeles, 1986) "Lastenäidendeid", 1977) "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Teosed q Luulekogud: "Maantee tuuled" (1938) "Rannapääsuke" (1963) "Kevadised koplid" (1966) "Kuukressid" (valikkogu, 1969) "Antud ja võetud" (1981, 2. trükk 1985) "Kallis kodu" (luulekogu, 1944) "Päikese paistel" (luulekogu, 1948) "Lumest lumeni" (luulekogu, 1982) "Siit siiani. Piksepill" (luulekogu, 1989) Õhtul rannas Tasa tuli õhtu merelt randa, Oli päev kui raske koorem kanda. järel kerged kalalõhnad. Üle õla öeldud sõna Kõrkjaist tõusva valge pehme udu nagu kirves pea kohal ripub.
tuuled" (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Saksa okupatsiooni ajal ja esimeste sõjajärgsete aastate surutises kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke" (1962), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat. Ta luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M. Raud, A. Sang, D. Vaarandi, J. Kross, P.-E. Rummo. Avalaul Näe, puhkeva päikese põletav lõõm
Kersti Merilaasi luulekogu ,,Rannapääsuke" analüüs Markus Oliver Mädo 10.klass 2016.01.10 a) Kersti Merilaas,sünninimega Eugenia Moorberg,oli eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik(sünd.1913).Ta veetis oma lapsepõlve alguse Peterburis kuni sealt lahkumiseni aastal 1917 .Aastal 1980 autasustati teda Eesti NSV Teenalise kirjanikuna.Kõige rohkem on tema loomingus lasteraamatuid. Peaaegu kõik tema raamatud on kirjutatud kas luuletustena või värsslugudena. Ta oli tegev kuni oma surmani aastal 1986. b) Heinaaeg T-Teoses kujutatakse füüsilist ja vaimset tööd. PM-Luuletaja tahab edasi anda seda ,et inimesel on vaja tegeleda erinevate tegevustega. S-Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda ,et inimesel on vaja vaheldust. Minagi arvan ,et inimene ei tohiks jääda kinn...
sõnatäpne ja osav; väga hästi vormitud; kasutab oma mütoloogiat LK: *Tähetund (suunamuutus loomes=>eneseleidmine) *Luuletused ja poeemid *Uued luuletused ja poeemid *Eluhelbed *Korallid Emajões *Lendav linn K.Merilaas: ISEL: *patriootilised Eestimaa luuletused *isikupärane, lüüriline tunnetus *sügavalt esteetiline maailmatunnetus *luules elutarkus *eluküllane ning sotsiaalselt tihedatoimeline lüürika *ühiskondliku vale ja vägivalla hukkamõistmine LK: *Rannapääsuke *Kevadised koplid *Kuukressid *Poeem Pärnu silgust *Antud ja võetud E.Niit: ISEL: *vabavärss *inimväärsus, kõlbelisus, headuse usk, järjekindlus *meeleolukad loodupildid *muremõtted *on ka lastele kirjutanud *elumõte ja inimväärne elu LK: *Maa on täis leidmist *linnuvoolija *Vee peal käija *Maailma pidevus Noored autorid, kassettipõlvkond A.Alliksaar: ISEL: 1)klassikaline luule (sonetivormid) 2)eksperimetneerimine (uued sõnad, dadaism) 3)egoism-luule muutub
• Otsingute ja katsetuste periood: Põimuvad realism ja romantism • Kõrgperiood: Seda perioodi iseloomustavad novellid ja uusromantism • Psühholoogilise realismi periood: Selle perioodi tähtsaim näide on romaan "Väike Illimar„ Kersti Merilaas (1913-1986) • eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik • Lapsepõlves elas Peterburis, hiljem kolis Eesti. • Õppis Väike-Maarja koolis • Luulekogud: „Maantee tuuled“, „Rannapääsuke“ • Lasteraamatud: „Munapühad“, „Kallis kodu“, „Päikese paistel“ • Näidendid: „Kaks viimast rida“, „Pilli-Tiidu“ August Sang (1914-1969) • Eesti luuletaja ja tõlkija • Käis Pärnu poeglaste gümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. • Luulega hakkas tegelema gümnaasiumi lõpuklassis. • 1945. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige • Teosed: „Üks noormees otsib õnne“, „Arbujad: valimik
välja nii loodus- kui armastuslüürikas. 6 Kersti hakkas hilisemalt kirjutama rohkem lasteluulet. Esimene Merilaasi lasteluuletus on ,,Jõuluöö laudas", mis on isülliline pildike Jeesuslapse sünnist, kirjutatud lihtsas keeles ja puhtas vormis. Ilmub 1943.a. lasteraamatus ,,Kallis kodu". Järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luulekogud ,,Rannapääsuke" (1962, vene k. 1965), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969) Aktuaalsete sotsiaalsete motiivide käsitlemist väärtustas isikupärane lüüriline tunnetus. Nende aastate loomingust tõusevad esile ka patriootilised Eesti-luuletused, millest üldtuntuks said rannapääsukese ja Põhjaranniku kujund, ning tööinimest väärtustavad värsid. Erksat ühiskondlikku taju näitasid ka luuletused, mille lähtekohaks olid tollal alles üldisemalt
4. Uku Masingu- käsitleb suuri filosoofilisi küsimusi usundilise maailmakäsitluse valguses. Masingu inimene tunneb teadmatuse ja piiratuse vaeva. Seda laadi ahistustunnet väljendavad teisedki arbujad.Ent Masingul on jubal, kellega võib kõneleda ja kellele kurta. ,,Neemed vihmade lahte". 5. Kersti Merilaasi- oli ülistavalt kriitiline, tema luulet peeti väga naiselikuks: igatsus olla armastatuga üksi, et lihtsustuksid probleemid, elamine meeleoludele. ,,Maantee tuled", ,,Rannapääsuke", ,,Kevadised koplid", ,,Antud ja võetud". 6. Bernhard Kangro- luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga. Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartus. Tähelepanu väärivad Bernard Kangro kirjandusloolised raamatud "Arbujad" (1981) ning "Arbujate kaasaeg" (1983). 7. August Sanga autor vaatab nukralt kõrval seisjana maailmas toimuvat, ent
viljakas hilistoodang, mis kestis kaks aastakümmet, sama kaua kui oli kestnud luuletaja vaikimine, ja mille tippsaavutus oli 1986. aastal ilmunud "Korallid Emajões". Selles oma viimases kogus pöördus ta stiililiselt tagasi Arbujate aja lakoonilise ja klassikaliselt selgejoonelise luulekujundi juurde. Teistest jõulise andega luuletajatest väärib mainimist Kersti Merilaas, kes pöördus isamaalise luule poole ja tuli avalikkuse teadvusse tagasi 1962. aastal koguga "Rannapääsuke", mis oli tegelikult valminud juba 1958. aastal. Samuti 1958. aastal oma esikkogu "Söerikastaja" avaldanud, nii saksa kui ka nõukogude vanglatest läbi käinud Jaan Kross, kellelt järgneva kümnendi jooksul ilmus kuus luulekogu ning tema abikaasa Ellen Nüt, kelle esikkogu "Maa on täis leidmist" (1960) põhjustas (nagu ka Krossi "Söerikastaja") poleemika vabavärsi sobilikkusest nõukogude kirjandusse. Krossi luulekogu ilmumine avas eesti luules uue lehekülje. Ellen Niit avaldas
annaabi.ee 
