kõrge, käärib pärm liialt kiirelt ja taigen vajub kokku. Ma oletan, et see vastus vastab tõele ja otsustasin läbi viia järgmise katse. Kaste läheks vaja: 50 g pärmi 0,5 l sooja piima 0,5 l sooja vett 0,5 teelusika täit soola 1 teelusika täis suhkurt 1 supilusika täis toiduõli 1 kg nisujahu Esiteks võtsin pärmi ja suhkru. Segasin neid nii kaua, kuni suhkur lahustus ning segunes pärmis (suhkurt läheb pärmil vaja kerkimiseks). Seejärel lisasin sooja piima ja sooja vett. Siis panin ka õli taignasse. Lisasin natuke soola. Lõpuks lisasin jahu ja segasin kõik kokku ühtlaseks taignaks. Tegin taigna kolmeks võrdseks oskaks. Panin neile rätikud peale. Seejärel asetasin need kolm taigent erinevatesse temperatuuridesse 45 minutiks. Esimese taigna panin 20 kraadi juurde kerkima Teise taigna panin 30 kraadi juurde kerkima Kolmanda taigna panin 40 kraadi juurde kerkima Lasin kõigil kolmel taignal kerkida 45 minutit
10 min 2,7 cm 2,5 cm 2,4 cm 3,0 cm 2,7 cm 3,3 cm 2,2 cm 1,8 cm 0,5 cm 1,5 cm 1,5 cm 1,5 cm 15 min 3,8 cm 3,1 cm 3,6 cm 4,8 cm 4,0 cm 5,1 cm 2,6 cm 3,7 cm 1,4 cm 2,3 cm 2,0 cm 1,9 cm Selle jaoks, et teaduslike seletusi tõestada või ka ümber lükata, et kas pärm vajab kiireks kerkimiseks ilmtingimata suhkrut. Kas suhkruta tainas kerkis? Miks? Jah, isegi suhkru puudumisel suutis tainas kerkida. Põhjusteks võib olla keskkonnas esinevad nähtused: soojus ja ruum, milles kerkida. Võrdle taigna kerkimise kiirust eri katsetes. Põhjenda erinevusi. 1 tl suhkruga kõrtes oli kerkimine kõige kiirem ja iga 5 minuti tagant oli kasv olnud ka kõige suurem. Suhkruta tainas kerkis kiiruselt järgmisena ja ülejäänud kõrtes oli kerkimine ja kiirus väiksemad
Mikser Vahukoore mikserdamiseks Ahi Toodete küpsetamiseks Kaal Toodete ja toorainete kaalumiseks Kauss Kreemide segamiseks Nuga ja lusikas Toodete lõikamiseks ning segamiseks Pritskott Kreemi pritsimiseks Taigna konks ja katel Taigna segamiseks Küpsetusplaat Toodete küpsetamiseks Kerkekapp Toodete kerkimiseks 9 PRAKTIKA ANALÜÜS Enamus välispraktika eesmärkidest täitsin ära. Ettevõtte siseeskirjaga ei tutvunud, kuna mulle ei tutvustatud seda. Suhtlemine kollektiividega sujus suurepäraselt sest me klappisime väga hästi. Kohanesin välispraktika kohaga väga hästi ning kiirelt. Juhendaja juhendas mind hästi. Tegin lihapirukaid ja moosipirukaid õlis,pistaatsiarulle,kaneeli-ja juusturulle
roa liigist. Need ajad põhinevad suuresti kogemustele. Peale nn abiaegade tuleb arvestada ka nn ooteaegadega. Roog ei vaja sel ajal pidevat tegelemist, vaid sellel ajal saab tegeleda muude töödega. Seega ei lisa ooteajad toidu valmistamisel tööhulka ja sel ajal saab muude töödega tegeleda. Ooteajaks on nt: • Jahutamiseks kuluv aeg (nt mannavaht, kissell) • Tarretumiseks kuluv aeg • Kerkimiseks kuluv aeg • Küpsemiseks kuluv aeg Töö tegemiseks kuluva aja hulka mõjutavad paljud erinevad tegurid: • Tööetapid, mida ei ole võimalik mehhaniseerida, võtavad aega. Käsitsi tööd on palju eeltöötluses, nt kartulite silmastamine, kala rookimine ja fileerimine, masside vormimine. Ka puhastustööde seas on palju käsitsi tööd. • Seadme või töövahendi võimsus ehk siis kui palju tööd on võimalik seadmega korraga või teatud aja jooksul teha.
serveerimise põhireegleid. 1. Veini säilitamine Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 2. Veini dekanteerimine Pikalt pudelis laagerdunud punased veinid vajavad oma parimate maitse- ja aroomiomaduste esile kerkimiseks eelnevat pikemat kokkupuudet õhuga (nimetatakse ka veini avanemiseks). Sellisel juhul kasutatakse dekanteerimist ehk veini õhutamist ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 3. Veini temperatuur Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me kõiki veini aroome. Liiga soe vein kaotab aga värskuse ja domineerima hakkab alkohol. Serveerimistemperatuurid:
IV katseklaasis, mis oli aeroobses keskkonnas, kuid külmikus. Söötme kõrgus katse alguses 5 mm ja jäi pidama sellele tasemele (Tabel 1). Katse lõpus tehtud pildid on Lisas. Tabel 1 Pärm erinevas keskkonnas ning söötme paksus alguses ja lõpus 4 ARUTELU Pärast katsete tulemust saab teha paar järeldust ja põhjendust. Igas söötmes kasutati suhkrut ning seda on vaja lisada, sest pärmil on vaja kerkimiseks suhkrut, et käivitada pärmi süsihappegaasi tekitamisprotsess. Väike kogus suhkrut paneb pärmi kiiremini ja tõhusalt käärima. Pärmiensüümid muundavad suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks, mille tagajärjel toimub kerkimine. Suhkur on vajalik toitaine pärmseene kasvamiseks. Katses pandi pooled klaasid külmikusse ja teised soojusallika lähedale, et oleks võimalik pärast tulemusi võrrelda kahe keskkonna tulemusi Pärast kahte tundi oli näha,
Taluperedes küpsetati leiba tavaliselt kord nädalas laupäeviti, olenevalt pere suurusest korraga 610 pätsi, millest igaüks kaalus 25 kg. Varasematel aegadel reheahjus küpsetatud leivapätsid olid suuremad ja ümmargused, hilisemates väiksemates ahjudes küpsetati veidi väiksemaid ja piklikke leibu. Leivategu oli tähtis tegevus, mille juures peeti väga tähtsaks puhtust ja korda. Leivajahu pidi olema puhas, kuiv ja sõre. Taigna segamiseks ja kerkimiseks kasutati puust õõnestatudleivaküna ehk leivaastjat. Küpsetamise eelsel päeval segati juuretis, leige vesi ja pool vajalikust rukkijahust taignaks, siluti, kaeti kaane ja tekiga ning jäeti järgmise päevani soojasse hapnema. Juuretiseks oli haputaigna jääk eelmisest leivateost. Hapnemise käigus pärmseente ja piimhappebakterite poolt eritatav süsihappegaas muutis leivataigna kohevaks. Järgmisel päeval, kui tainas oli hästi kerkinud,
koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas arutatakse, mida tehakse, kes on juht produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist grupp vajab tugevat juhti). 3. tööfaas ollakse jõutud mingi lahenduseni produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna ,,oma nina topiks".
leiba himuga. Küll jumalal päevi, kui peremehel leiba. Mida kibedam töö, seda magusam leib. Kelle leiba ma söön, selle laulu ma laulan. Parem paluke leiba kui paha sõna. Parem suutäis leiba rahuga kui rikkus riiuga. Leib on meie laual iga päev. Tihti me ei mõtlegi, kui palju tööd ja vaeva on vaja leiva saamiseks. Leivategu oli tähtis tegevus, mille juures peeti väga tähtsaks puhtust ja korda. Leivajahu pidi olema puhas, kuiv ja sõre. Taina segamiseks ja kerkimiseks kasutati puust õõnestatud. Küpsetamise eelsel päeval segati juuretis, leige vesi ja pool vajalikust rukkijahust tainaks, siluti, kaeti kaane ja tekiga ning jäeti järgmise päevani soojasse hapnema. Leib oli eesti rahvakultuuris nii oluline, et seda sõna kasutatakse kogu toidu ja elatise kohta. Leivaga olid seotud mitmed uskumused ja kombed. Mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda. Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele surma
töötavad inimesed õpivad, ei tähenda kõigi töötajate õppimine veel organisatsioonilist õppimist. Teadmised säilivad organisatsioonis ka peale töötajate lahkumist. Et üldse rääkida õppivast organisatsioonist, tuleb selleks luua soodne pinnas keskkond mis soodustaks avatud mõtlemist, ei tauniks ega salgaks vigu ning mis peamine, kaasata inimesed otsuste vastuvõtmisesse. Õppiv organisatsioon muudab organisatsiooni muutusi ennetavaks, loob soodsa pinnase uute ideede kerkimiseks ning pakub suuremat rahuldust arvan, et antud loetelu võiks panna kõik juhid mõtlema, mille suunas ikkagi püüelda tahakse. Leian, et õppiva organisatsiooni mudel lubab inimestel olla avatud mõtlemisega turvalises keskkonnas. (Kell, 20.01.2010) Õppiv organisatsioon KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alas, R., 1997. Juhtimise alused. Tallinn: Külim 2. Alas, R., 2002
1. Veini säilitamine Veini säilitatakse valguse eest varjul ja pikali asendis. Pikali just seetõttu, et pudelikorgid kipuvad püsti seistes pragunema ja pudelisse pääsev õhk rikub joogi. Enne tarbimist tasuks aga veinipudelit hoida tund aega püstises asendis ja seda mitte raputada, et kõik setted vajuksid veinipudeli põhja. 2. Veini dekanteerimine Pikalt pudelis laagerdunud punased veinid vajavad oma parimate maitse- ja aroomiomaduste esile kerkimiseks eelnevat pikemat kokkupuudet õhuga (nimetatakse ka veini avanemiseks). Sellisel juhul kasutatakse dekanteerimist ehk veini õhutamist ümbervalamise teel klaasist läbipaistvasse anumasse (karahvini). Dekanteerimist kasutatakse ka setete eemaldamiseks. 3. Veini temperatuur Tavapärane eksimus veinide serveerimisel on veini vale temperatuur. Liiga külma veini puhul ei tunne me kõiki veini aroome. Liiga soe vein kaotab aga värskuse ja domineerima hakkab alkohol. Serveerimistemperatuurid:
hoopis tänu sellele) jõudsid Eestisse sellel ajal viimaks ka rock ja disko. Uuel põlvkonnal oli jälle julgust oma protesti väljanäitamiseks ja tänu sellele rockmuusika populaarsus Eesti noorte hulgas aina kasvas. Aastal 1971 alustas tegevust paljude järgnevate aastate Eesti tuntuim rockgrupp Ruja. Aastal 1972 toimus esimene nn noorte lauljate konkurss "Kaks takti ette" (mis jäi küll kõigiti lojaalseks valitsevale korrale, kuid andis edaspidi võimaluse esile kerkimiseks paljudele tänapäeval tuntud muusikutele). Toimusid esimesed rockfestivalid (Viljandis 1976, Tartus 1978). Justkui vastukaaluks uue venestamislaine algusele seitsmekümnendate lõpus, millega kaasnesid mitmed nii haritlaste kui ka (üli)kooliõpilaste väljaastumised, saavutas rockmuusika Eesti noorte hulgas seninägematu populaarsuse, tekkisid ansamblid Magnetic Band (1977), In Spe (1979) jt. Samasse aega jääbki ka esimeste punkbändide teke Eestis.´ Punk Eestis
Läänemaal nimetati küna ,,levalöime", Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaal ,,mõhk", setudel ,,ruih", Sangastes ka ,,ruhe", Häädemeestes ,,leivamold". Leivaküna oli umbes 1,52,5 meetrit pikk ja kaks vakka jahu võis selles korraga leivaks teha. Küna suurus sõltus sellest, kui palju leiba tuli teo ajal teha. Leivaastja Leivategu oli tähtis tegevus, mille juures peeti väga tähtsaks puhtust ja korda. Leivajahu pidi olema puhas, kuiv ja sõre. Taigna segamiseks ja kerkimiseks kasutati puust õõnestatud leivaküna ehk leivaastjat. Kolmejalgne ümmargune või pisut ovaalne laudadest valmistatud leivaastja võeti Eestis leivaküna asemel kasutusele alles 19. sajandi lõpul. Leivanõu peal hoiti kaant ja paljudes peredes ka selle tarvis kootud riiet. Leivanõud ei pestud, peenema leiva tegemisel kaabiti nõu puhtaks. Leivaküna või astja asus rehetoas või sahvris, kuivas kohas, et hallitama ei läheks. Nõus hoiti
moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku – produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas – arutatakse, mida tehakse, kes on juht – produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist – grupp vajab tugevat juhti). 3. tööfaas – ollakse jõutud mingi lahenduseni – produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas – grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks – kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna „oma nina topiks“.
töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku – produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas – arutatakse, mida tehakse, kes on juht – produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist – grupp vajab tugevat juhti). 3. tööfaas – ollakse jõutud mingi lahenduseni – produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas – grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks – kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna „oma nina topiks“. 19
töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas arutatakse, mida tehakse, kes on juht produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist grupp vajab tugevat juhti). 3. tööfaas ollakse jõutud mingi lahenduseni produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna ,,oma nina topiks". 19
töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku – produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas – arutatakse, mida tehakse, kes on juht – produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist – grupp vajab tugevat juhti). 3. tööfaas – ollakse jõutud mingi lahenduseni – produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas – grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja väärtusi), juhitavus läheb suhteliselt kehvaks – kui asjad töötavad, pole vaja juhti, kes sinna „oma nina topiks“. 19
takistab pärmiseente paljunemist. Eelkergitusaeg on piisav, kui taina maht on kasvanud kaks korda ning tainas hakkab ise või käega allavajutamisel keskelt alla langema. Pärast eelkerkimist lisatakse ülejäänud jahu, ning muud torained ja tainas sõtkutakse. Seejärel vormitakse tooted, kergitakse küpsetusplaadil ning küpsetatakse, eelkergitusega pärmtainas sobib eriti juhul kui taina retseptis on rohkem rasvainet, suhkrut, mune, mis pidurdavad pärmseente tegevust. Kerkimiseks kaetakse tainas segamiseks kasutatud nõu toidukilega ning pannakse kerkekappi või eelsoojendatud ahju kerkima. Juba vormitud tooteid kergitatakse samuti kerkekapis või sobiva temperatuurini eelsoojendatud ahjus. Kerkeaeg umbes 30 minutit, kuid täpne aeg sõltub tainas sisalduvast rasvaine ja suhkru kogusest. Enne ahju panekut võib tooteid pealt määrida munaga, kohvida, suhkruveega, piimaga, üle puistata erinevate helvestega, seemnete, pähklitega.
Taignal lastakse jahedas puhata ~ 15 min. Taigen rullitakse 2x suuremaks, kui margariin. Margariin rullitakse ühtlase paksusega ristkülikuks ja asetatakse taignale- ning taigen keeratakse ümber margariini. Seejärel rullitakse õhemaks. Lastakse taignal seista jahedas 10-15 minutit, rullitakse ja pannakse kokku 3 x 3 -ks. Iga kokkupaneku järel lastakse taignal seista 10- 15 minutit. Taigen tükeldatakse väga terava, spetsiaalse noaga, et vältida kihtide kokkukleepumist. Toodete kerkimiseks on parim temperatuur 36 - 37°Cja 70% õhuniiskust. Enne küpsetamist määritakse saiu saialäikega, mitte munamäärdega. Kui saialäiget ei ole jäetakse tooted määrimata. Küpsetamiseks sobiv temperatuur on 210-220°C ja küpsetusaeg 18-20 minutit. Tooteid võib valmistada ka eelmisel päeval ja hoida sügavkülmas või külmkapis. Sellisel juhul suurendatakse pärmi kogust ja lisatakse taignaparandajat. Tooted peavad seisma külmas kilega kaetult. Peale külmkapist
8 Mida soojem ruum, seda kiiremini tainas hapneb. Näiteks soojamüüri ääres seisvas leivakünas hapneb tainas umbes kümne tunniga. Külmas ruumis võib see aeg olla pikem. Tainast hakati sõtkuma siis, kui pagar oli veendunud, et tainas on hästi kerkinud, s.o. pealt pragunenud. Kes soovis magedamat leiba, võis lasta tainast vähem hapneda. Mõni lisas kerkimiseks ka väheke pärmi. Enne sõtkumist lisati taignale maitse järgi veidi soola ja köömneid ning ülejäänud jahu, siis sõtkuti kiiresti paras tugev tainas. Kiiresti tuli sõtkuda sellepärast, et tainas ei jahtuks ja leib tuleks kergem (õhulisem). Sõtkumise ajal pidi tainast sageli küna põhjast üles kergitama, et põhja ei jääks kuiva jahu. Aeg-ajalt kasteti käsi leigesse vette. Sõtkuti ja kasteti seni, kuni tainas oli hästi sile ning sõtkuja käed jäid taignast puhtaks
Taignal lastakse jahedas puhata ~ 15 min. Taigen rullitakse 2x suuremaks, kui margariin. Margariin rullitakse ühtlase paksusega ristkülikuks ja asetatakse taignale- ning taigen keeratakse ümber margariini. Seejärel rullitakse õhemaks. Lastakse taignal seista jahedas 10-15 minutit, rullitakse ja pannakse kokku 3 x 3 -ks. Iga kokkupaneku järel lastakse taignal seista 10- 15 minutit. Taigen tükeldatakse väga terava, spetsiaalse noaga, et vältida kihtide kokkukleepumist. Toodete kerkimiseks on parim temperatuur 36 - 37°Cja 70% õhuniiskust. Enne küpsetamist määritakse saiu saialäikega, mitte munamäärdega. Kui saialäiget ei ole jäetakse tooted määrimata. Küpsetamiseks sobiv temperatuur on 210-220°C ja küpsetusaeg 18-20 minutit. Tooteid võib valmistada ka eelmisel päeval ja hoida sügavkülmas või külmkapis. Sellisel juhul suurendatakse pärmi kogust ja lisatakse taignaparandajat. Tooted peavad seisma külmas kilega kaetult. Peale külmkapist
takistab pärmiseente paljunemist. Eelkergitusaeg on piisav, kui taina maht on kasvanud kaks korda ning tainas hakkab ise või käega allavajutamisel keskelt alla langema. Pärast eelkerkimist lisatakse ülejäänud jahu, ning muud torained ja tainas sõtkutakse. Seejärel vormitakse tooted, kergitakse küpsetusplaadil ning küpsetatakse, eelkergitusega pärmtainas sobib eriti juhul, kui taina retseptis on rohkem rasvainet, suhkrut, mune, mis pidurdavad pärmseente tegevust. Kerkimiseks kaetakse tainas segamiseks kasutatud nõu toidukilega ning pannakse kerkekappi või eelsoojendatud ahju kerkima. Juba vormitud tooteid kergitatakse samuti kerkekapis või sobiva temperatuurini eelsoojendatud ahjus. Kerkeaeg umbes 30 minutit, kuid täpne aeg sõltub tainas sisalduvast rasvaine ja suhkru kogusest. Enne ahju panekut võib tooteid pealt määrida munaga, kohvida, suhkruveega, piimaga, üle puistata erinevate helvestega, seemnete, pähklitega. Pärmi-lehttainas
masstootena valminud, vaid hoopis eriretsepti järgi valmistatud leiba. Pakume kliendile võimalust teha koostööd oma retsepti välja töötamiseks, mida teised toitlustusettevõtted kasutada ei saa. Erinevate lisanditega (seemned, pähklid, kliid, rosinad, köömned jms) on võimalik leiva maitset varieerida. Toote valmistamiseks on vaja ahju, erinevaid anumaid ning aluseid tooraine mõõtmiseks ja hoidmiseks, taina sõtkumiseks ja kerkimiseks, ahju panekuks ning valminud leibade hoidmiseks. Samuti on vaja kaalu ning mitmesuguseid väiksemaid ning odavamaid abivahendeid. Ahju ostmisel on plaan kasutada liisingfinantseerimist. Ülejäänud töövahendite soetamiseks on piisav algkapital olemas. Liisitav seade kindlustatakse. Kui vastused küsimustele sarnanevad kahe esimese näitega, siis tuleb oma sõnastusstiiliga kõvasti vaeva näha. Sobilik sõnastus on toodud kolmandas näites. Peamised vead
annaabi.ee 
