peale. c) kunst ja arhitektuur sel ajal ehitati kirikuid, kabeleid, kloostreid ning oli ka religioosne maalikunst, nt altarimaalid. Kloostritel oli keskaegses Eestis suur tähtsus. Naiskloostritel oli oluline roll hooldusasutusena pakuti tuge nt leseks jäädud naistele. Tsistertslaste kloostrid aga edendasid majandust, kuna nende kloostrite ümber olid põllud ja nii jõudis ka maarahvani mõni uus põlluharimisviis. Kerjusmungaordude kloostritel oli suur mõju usuelule, kuna kloostrite ümber olid avarad kirikud. Reformatsioon jäi talupoegadele üsna kaugeks, sest maal elavad eestlased kuulusid automaatselt samasse usku, mis mõisnik ja nad ei saanud valida usku, samuti ei pandud lihtsalt tähele erilisi muutusi, sest ei puututud kokku uue õpetusega.
Elati enamasti teistega tihedalt koos. Majast väljas oli veidi enam ruumi, kuid see oli piiratud linnamüüriga. Eelkõige oli linn majanduskeskus, tema süda oli turg. Linnas valitseb raha. Domineerib kaupmehelik, kasumile orienteeritud mõtteviis. Tänu kooliharidusele ootab vähemalt linlase lapsi parem tulevik. Linnakodanik kuulus ka ühte või enamasse korporatsiooni, see mõjus kaitsvalt ja rahustavalt. Just linlasele oli suunatud kerjusmungaordude vaimulik tegevus: nad hoolitsesid tema hingeõndsuse ja lunastuse eest. Haigete ja vaeste jaoks on haiglad. Terve inimese jaoks karnevalide ja lõbustuste naer ja pillerkaar. Keskaja ideoloogia oli linnalembene. Keskaja kirjeldamine erinevate seisuste, näiteks talupoegade, feodaalide, vaimulike ja linnakodanike elu läbi on kindlasti kõige parema ülevaate viisi andmise võimalus. Inimeste
Columbanus levitas 6. sajandil ristiusku Sotimaal. Eestlased ristiti saksa ja taani preestrite poolt enamasti 13. sajandi teise ja kolmanda kümnendi jooksul. Sageli jagati ristimissakramenti kiirustades ning ristiusu õpetuse sisu selgitamine jäi formaalse ristimise käigus arvatavasti tahaplaanile. Võib siiski oletada, et päris unarusse seda vahetult pärast ristimist ei jäetud, iseäranis arvestades tol ajal Lääne-Euroopas üha enam levivat jutlustamistava ning kerjusmungaordude teket. Märkimisväärne osa oli Liivmaa usuelus kogu keskaja kerjusmungaordudel. 6 3. RISTIUSU LEVIMINE EUROOPAS Aastaks 300 oli ristiusk haaranud kogu Rooma impeeriumi, ehkki tema seisund lääneprovintsides oli veel nõrk. Arvatakse, et impeeriumi u 50 miljonist elanikust oli kristlasi ligikaudu 15%. Ristiusk oli linnarahva usund, mis vaid aegamisi vanameelsesse külla tungis.
Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid,kolmandal aga panipaigad ja ladu. Mööblit oli tubades vähe,selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Kui võrrelda keskaegset linna külaga,siis oli vahe tohutult suur. Tänavatel ja väljakutel tunglesid linnakodanikud ja kerjused, talupojad oma linnakäikudel,hulgused, üliõpilased, liikusid vankrid ja kaarkud. Suuremates linnades asunud kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistis rändajatele juba kaugelt silma. Müüd oli mõeldu kaitseks vaenase rünnakute ja kallaletungide vastu. Esialgu oli müür madal,kuid järk-järgult lisati sellele kõrgust ja tugevust. Linnad kasvasid kiiresti ning kui müüriga piiratud ala kippus kitsaks jääma. Siis ehitati uus ja pikem ringmüür. Linnamüürist tõusid tornid ja ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid
ainuõigeks kirikuks. Inkvisitsioon oli katoliku eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Klooster: Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks. Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada
Sõna tuleneb katoliku kiriku poolt hävitatud katarite liikumise nimest, millega inkvisitsioon hakkas teisel astatuhandel tähistama oma vaenlasi. INKVISITSIOON- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvit. juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. saj. es. pool paavst Gregorius IX ajal, koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Tegevust kontrollis paavst. AVIGNONI VANGIPÕLV- Kuna Roomas oli paavstide elu üsna rahutu, otsustas paavst 1309 kolida ajutiselt Lõuna- Prantsusmaale Avignoni linna (seal asus vägev loss). Kuni 1377 elasidki järjest kõik paavstid Avignonis. Paavstide äraolek Roomast paljudele ei meeldinud, seepärast hakati paavstide eemalviibimist nimetama vangipõlveks. Avignoni vangipõlv oli paavstivõimu madalseisu aeg keskajal. SUUR KIRIKULÕHE- skisma
Inkvisitsioon inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada ketserite mõõduka karistamise teooria lõi juba kirikuisa Augustinus, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma. Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. saj I poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vattekkinud kerjusmungaordude liikmed. inkvisitsioonikohute tegevust kontrollis paavst inkvisitsiooni eesmärgiks oli pigem ketserlike vaadete leviku takistamine inkvisitsioonikohtu protseduur: kohtunikud inkvisiitorid saatsid linna või piirkonda teate oma tulekust kohale jõudnud pidasid rahvale jutluse, milles kutsusid ülesse patte tunnistama ja ketserlusest loobuma
tarandkalmeid. Keskmise rauaaja lõpul ja nooremal rauaajal (8.-12. sajand) mõjutasid kõige enam kloostrite arengut benediktlased, tsitertsalsed ja augustiinlased. Eestlaste muistse vabadusvõitluse ajaks 13. sajandi alguses oli Lääne-Euroopa majanduslik areng ja sellega kaasnenud linnastumine jõudnud sellisele tasmele, millega paratamatult pidi kaasnema ka usuelu reformimine. See väljenduski eriti kujukalt kerjusmungaordude (frantsisklaste ja dominiiklaste) tekkes. Kuuludes feodaalsüsteemi rahvusvahelise keskuse – katoliku kiriku rüppe, kujunesid kloostrid ka Vana-Liivimaal väga mõjuvõimsateks institutsioonideks nii majanduslikus kui ka ideloogilis-poliitilises mõttes. Üsna suur osa oli kloostritel aga kogu kultuurielu kujundamisel, kirjanduse, ajaloo, muusika ja kujutava kunsti viljelemisel ning hariduse arendamisel. Vaieldamatu on katoliku kiriku (eriti benediktlaste ordu) osa antiikmaailmast
* Korrapärane elu ja vähe stressi. 6. Kloostrite tähtsus. * Kirjutati ümber raamatuid ja tõlgiti raamatuid. * Kloostrite juures asusid koolid. * Teadusega tegelesid kloostrites elavad mungad. * Kloostrites olid raamatukogud. * Kandsid hoolt orbude, vaeste ja vanade eest. * Raviti haigeid , segati rohtusid. * olid näidis majanditeks. * Aretati marjapõõsaid, sai puuvilju * anti öömaja palveränduritele ja reisijatele. 7. Vaimulike mungaordude, kerjusmungaordude ja vaimulike rüütliordude võrdlus: sarnasused ja erinevused. Vaimulikud mungaordud Kerjus mungaordus Kloostrid asusid maal, asustusest eemal. Kloostrid asusid linnades. Tegevuseks palvetamine, füüsiline töö kloostri Palvetamine, rändasid ringi ja harisid rahvast majapidamises, raamatute ümber kirjutamine. usuliselt. Said elatist kloostri majapidamisest. Elatasid end ise ära kerjamisega. Reeglina kloostrist ei lahkutud
Vaimu- ja majanduselu keskus. Laudad, aidad, tallid, pruulikojad. Piiratud müüriga. Emakloostrist said alguse tütarkloostrid. 6. sajandil kehtestas Püha Benedictus kloostrireeglid. Kasinus, kuulekus (abtile või abtsissile), vaesus. Päev tuli võrdselt jagada palvetamise ja töö vahel. Tegeleti põllundusega, loomakasvatusega, aiandusega. Tähtsamad ordud olid benediktlased ja tsistertslased. Inimesed läksid kloostrisse, sest lootsid saada lunastust või haridust. Kerjusmungaordude teke oli vastukaaluks jõukuse kasvamisele. Rajati linnadesse. Elatasid ennast kerjamisest. Jutlustasid. Frantsisklased ja dominiiklased. Ülikoolide teke Algul kirikukoolid ja kloostrikoolid. Õpiti seitset vaba kunsti: grammatika (ladina keel), retoorika (kõnekunst), dialektika (väitluskunst), aritmeetika (, geomeetria, muusika, astronoomia (ka liikuvad kirikupühad). Esimeste ülikoolide teke jääb 11-13 sajandisse. 1119 Bologna ülikooli asutamise ürik vmi.
aj 1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma. Balti ristisõja algus sajandi lõpul. 13.s Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu. Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236). Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine. Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2 Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse. Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274). 1291.a
kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestrid ametisse sageli ilmalik maaisand, kuid piiskop pidi selle valiku kindlasti kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestritele oli kirikus teenistuses veel vaimulikke, kes olid jumalateenistuse ajal abiks. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone kohalikke kirikutesse ja kloostritesse. 3. Vaimulike (tsistertslased, benediktlased) ja kerjusmungaordude (dominiiklased, frantsisklased) võrdlus. Vaimulikud mungaordud Kerjusmungaordud · Kloostrid asusid maal, asustusest · Kloostrid asusid linnades eemal · Tegevuseks palvetamine, füüsiline · Ristiusu levitamine, võitlus töö kloostri majapidamises, ketseritega, rahva usuline harimine, raamatute ümberkirjutamine kloostrite juurde koolide rajamine
Jesuiidid kerjusmungaordu. Loodi 16.sajandil, reformatsiooni tagajärljel. Viisid läbi vastureformatsiooni, kerjusmungaordu kaudu. Liikusid ringi ja õpetasid rahvast. Jõudsid Tartusse, kuna Poola oli rangelt katoliiklik riik. Jesuiidid jõudsid Poola aladele Tartusse, et tugevdada siinset katoliku usku. Nende tegevus Tartus ja L-eestis olulise tähtsusega. Hariduses- koleegiumi loomine, haridus talupoegadele. Kerjusmungaordude põhimõte oli rahvakeele oskamine, püüdsid inimestele tuua usku lähemale , liikusid ringi ja õpetasid ka talupoegi lugema. 16saj lõpp ja 17 saj lõuna-eestis suurem lugemisoskus tänu neile. Eestlaste hulgas üpris populaarsed. Poola aga ei suutnud oma võimu ajal teostada vastureformatsiooni(taastada katoliku kirikut), sest sellele astusid vastu aadlikud. Nad olid Poola võimu vastu, mis oleks vastureformatsiooni korral kindlasti kehtestatud
Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid- neid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riidepalakad. Majade uhkemad küljed olid muidugi tänava poole. Keskaja inimene armastas eredaid värve, eriti punast ja kuldset, mis lisasid linnapildile veelgi kirevust. Tänavatel ja väljakutel tunglesid linnakodanikud ja kerjused, talupojad oma linnaskäikudel, hulgused ja üliõpilased, liikusid vankrid ja kaarikud. Suuremates linnades asunud kerjusmungaordude konvendid pakkusid peavarju nii munkadele kui nunnadele. Avalikeks paikadeks olid kohati muutunud isegi linnasurnuaiad: vaesemad inimesed jõid siin veini ja mängisid hasartmänge ning lõbunaised pakkusid haudade vahel oma teenuseid (Helmut Piirimäe 2000). 2. 4. 2. Müürid ja privileegid Linna kaitsesid tema privileegid. ,,Linna õhk teeb vabaks," öeldi selle kohta. Aga vabadus ei laienenud kõigile linnas elavatele inimestele ühtmoodi (Helmut Piirimäe 2000). Eelisseisundis
Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsiooni juhtis inkvisitsioonikohus, mis kujunes välja 13. sajandi esimesel poolel paavst Gregorius IX ajal ning selle koosseisu moodustasid enamasti vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. RISTISÕDADE AEG, PÕHJUSED, EELLUGU By Oll©®TM 2004 Ristisõdade ajaks loetakse ajajärku 1096-1270(1291). Ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "püha sõja" doktriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada
Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer 8 3. REFORMATSIOON JA VASTUREFORMATSIOON EUROOPAS: 3.1. Reformatsiooni põhjused: Reformatsioon e usupuhastus (lad k reformatio – ümberkujundamine, muutmine) oli võitlus katoliku kiriku vastu 16.saj. Juba keskajal oli Euroopas tekkinud vastuseis katoliku kiriku suhtes, mis väljendus kerjusmungaordude ja ketserlike liikumiste tekkimises. Vastuseisu põhjusteks oli katoliku kiriku organisatsiooni kaugenemine algkristluse põhimõtetest (vaimulike ilmalik elu, rikastumine ja indulgentside müük, ilmaliku võimu taotlused). Reformatsiooni valmistasid ette ideoloogiliselt humanistid, kes katoliku kiriku rüpes kritiseerisid kirikut ja püüdsid seda reformida hariduse levitamise teel, mitte vägivallaga. Reformatsioon oli oma sisult kahene
INKVISITATSIOON Inkvisitsioon(juurdlus, uurimine)- kat. vaimulike kohtupidamine ketserite üle. Eesmärk: neid ümber veenda, vaadete leviku takistamine, vajadusel karistada. Nende mõõduka karistamise teooria lõi üle kirikuisa Augustinus oma(354-430)(leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõeks pidamiste juurde tagasi tooma). Inkvisitsioonikohus kui institutsioon kujunes välja 13. sajandil Ipoolel paavst GregoriusIX ajal. Koosseisu moodustasid vasttekkinud kerjusmungaordude liikmed. Inkvisitsioonikohtu tegevust kontrollis paavst. Inkvisitsioonikohtu protseduur: Kohtunikud>inkvisiitorid>saatsid mingisse linna/piirkonda teate oma tulekust->pidasid nad rahvale jutluse(kutsusid üles patte tunnistama ja ketserlusest loobuma)->kes olid valmis oma vaadetest lahti ütlema, pääsesid tavaliselt üsna kerge karistusega(paast, palved jms). Endale kindlaks jäänud ketserid anti raskema karistuse(nt surmanuhtlus)
12.-13. sajandil tekkisid lisaks vaimulikele ordudele kerjusmungaordud. Nende teke oli seotud ka linnade tekkega ja ketserluse suurema levikuga. Linnasid hakati vaatama kui patupesa ja kerjusmungaordud pidid sinna viima jumala sõna. Algselt pidid nad elama ainult kerjamisest. Nemad ei olnud suletud kloostri müüride vahel, vaid võisid sealt lahkuda. Kerjamise ajal pidid nad tegelema ka jumala sõna kuulutamisega. Nad rändasid palju ringi. Kerjusmungaordude kloostrid tekkisid eeskätt ikkagi linnades. Hiljem kerjamise osatähtsus vähenes. Olulisemad kerjusmungaordud: 1. Frantsisklased Nime on saanud asutaja järgi. Tekkis 13. sajandil. Tegutsesid hästi aktiivselt hariduse alal. 2. Dominiiklased Nime on saanud samuti asutaja järgi ja tekkis 13. sajandil. Tegutsesid hästi aktiivselt hariduse alal ja keskaegsetes ülikoolides olid tihti just dominiiklased õppejõud.
Valdes ei tahtnud olla ketser, jutustas katarite ja vaimulike puuduste vastu. Tema tegevust kirik heaks ei kiitnud aga midagi ette ka ei võtnud. Innocentius IIIst alates püütieri liikumisi kirikusse sissesulatada. Kui Valdese liikumine laienes hakati seda käsitlema ketserliku sektina. Lombardia humilaadid Itaalias, Lombardia vaesed, arpoldlased jpm. Leviku kõrgaeg 13. sajand, 14. sajandi alguseks radikaalsem osa likvideeritakse, suurem osa intregeeritakse kerjusmungaordude kaudu kirikusse. Inkvisitsiooni teke seotud ristisõdadega albilaste vastu. Inkvisitsioon dominiiklaste käes, inkvisitsioon on juurdlus, kohtupidamine kirikukohtu kompetentsi all. Inkvisitsioon on ka kiriklik kohtuordu. Inkvisitsiooni protseduur eeldab, et süüdistatu tunnistab üles või tõestatakse see muidu, nt tunnistajate abiga. Et kuriteod karistusest ei pääseks, lubati piinamist (Innocentius III al 1252). Majesteedi (Jumala) solvamine ränk tegu, samastati ketserlusega
Varakeskajal on vaimulikud kõrgest soost, hiliskeskajal muutub olulisemaks ülikooliharidus, ka linnakodanikud võivad vaimulikeks saada. Vaimulikud võisid palgata ka vikaarpiiskopi, kes nende asemel vaimulikutööd tegi. Toimuda võis vaimulikukohtade kumulatsioon mitme koha koondumine ühe vaimuliku kätte. Kuna selline inimene ei saanud olla mitmes kohas korraga, pidi ta palkama vikaare jumalateenistuste jaoks. Madalat pärisolu inimesed said end Jumalale pühendada vaid kerjusmungaordude tekkides. Seisuslikult diferentsieeritud olid ka nunnakloostrid need olid üleliigsete aadlinaiste varjupaigad. Ordud Ordu kord; reeglid, mis reguleerivad kogukonna elu, nimetatud rajaja järgi. Ordude ajalugu on kahes osas: algselt benediktiinlaste prestiiz, al 13. saj kerjusmungaordud. Ordud said alguse Lähis-Ida askeetide ühendustest see mõjutas enim iiri kloostreid. 529. a rajati Monte Cassino klooster reeglites mõõdukas allumine abtile ja askees.
annaabi.ee 
