Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Pühad raamatud ja pühad kirjad · 2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt "Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra." · Selle järel kirjutati üles ka "Kolmikkorv", mis on väga tähtis pühakiri Igapäevane elu · Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. · Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. · Elukorraldust määrasid umbes 227 reeglit · Nunnadel reegleid rohkem. · Varased mungad olid rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäid mungad paikseks ja moodustusid kloostrid Sümboolika · II sajandil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlike sümboleid stuupa. · Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse Ratta liikuma ja
vanemad ei sunni ja lapsed ei taha. Oleks vanemate poolt rohkem abi lastele trennide leidmisel või nende sinna paigutamisel siis poleks niivõrd palju neid noorukeid, kes enda vaba ajaga midagi ette võtta ei oska. Võiks leiduda rohkem vabaajakeskuseid kus saaksid noored teha midagi targemat, kui istuda väljas ja niisama hängida. Põhiline on see, et tuleb leida rohkem aktiivseid noori kes suudaksid ja tahaksid enda elus midagi paremat saavutada kui olla tänavatel ning kerjata raha joogi jaoks sest nad ei suutnud sellest pahest noorena eemale hoiduda.
kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid
budiste ja hüvesõpru. Kogudus Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskr: vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Neli õilsat tõde Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis
-Loodus- Kanarbikus kasvasin, sambla süles sirgusin, kaste külm mind kaisutas, pilve puhkel paisutas: olen nõmmelill. Tuli päike, tulisilm, teiseks, teiseks läks kõik ilm. Laasi hakkas hiilgama, õhud õrnad õõtsuma, ilutsema ma. -Armastus- Oh ära karda, kallis, ei ma sind tülita! Ei iialgi su armu sult taha kerjata: võin uhkelt, külmalt, võõralt su silmi vaadata - või vaikselt nagu vari sust mööda minna ka; võin lahkelt rannal' sõuda ka ilma sinuta, - võin aga põue põhjas sind kanda keelmata. · Leia mõni luuletus, mis teemalt või meeleolult haakub mõne episoodiga Sinu elust. Kirjelda, kuidas seostub. "Kui sa tuled, too mul lilli,
...rahakoti paksus määrab tänase elu...olgu see kool või,mis iganes...rahakoti paksus on NLKP ladviku korruptiivselt korraldadatud...ja kannatajteks ongi lapsed eriti maapiirkondades...aitäh kommunist ansip ja komsomolkus laar...pered lõhutud tööd pole,külad virelevad jne...riigikogu varastab omas mahlas nagu polekski midagi valesti...ei huvita KGB-ERGMA 101.hepealist mõlakakarja rahva ja riigi käekäik...kuidas kaarinäss saaks omale coca-cola rahva taskust välja veel kerjata...õudus,mitte riik...seni kuni ei toimu valimised hääli saanute elavas järjekorras ja riigikogu vähemaks muutumisel ei muutu eestis midagi...seni kuni oma kommunistide mõlaklusega juba uroraha riikidele kõiges kapitaalselselt jalgu jääma hakkame...siis on juba hilja...koolivägivald on seotud korruptiivse valimisseadusega...SELLEST ALGASID EESTIMAA HÄVINGU HÄDAD just laari ja ansipi käputäie KAUBOI KAPITALISTIDEGA KOMMUNISTLIKU RIIGIKUGU EKSISTENTSIGA..
omaolek, et kõik seadmused on tühjad. Kogudus Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks. Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja-nunnadeks Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit. Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nālandā. Tekstid ja koolkonnad Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt Juba esimestel sajanditel peale
Annapurna matka kuulsus on tingitud võimalusest sooritada ahvatlev ja peaaegu igaühele jõukohane ring ümber legendaarse mäemassiivi. Riskid Et inimesed on väga sõbralikud ja ausad, siis erilisi riske pole. Mõnikord võivad küll kerjused tüüdata ja mägimatkadel võivad vähe napsitanud sherpad sult ravimeid (medicine, imeusk valge mehe kõikeravivatesse tablettidesse) küsida, aga see on köömes. Ka lapsed võivad komme ja raha kerjata, aga neile andmine õpetab nad veelgi enam kerjama. Riigikord : Nepali Riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuni 1990. aastani oli Nepal absoluutne monarhia, mida valitses kuningas. Aastal 1990 kutsus kuningas Birendra rahva survel ellu ulatuslikud poliitilised reformid, kehtestades konstitutsioonilise monarhia ja parlamentaarse demokraatia, kus riigipea on kuningas ja valitsusjuht on peaminister.
hobuseid segavat. Inimese juuresolek võib küll rahustada üksi jäänud hobust, kuid tõelist eraldusahistust tunneb hobune vaid liigikaaslase suhtes. Uue võõra hobuse ilmumist juba moodustunud karja nägemisulatusse märkavad hobused kohe ja traavivad uustulnukat vaatama. Talli vahel tekitab uustulnuk vanades olijates uudishimu ja ärevust. Võõraste inimeste ilmumisele hobused niiviisi ei reageeri. Hobused võivad küll uudishimuliku loomana pead pöörata või kerjata söödavat, kuid suhtumises on siiski sedavõrd suuri erinevusi, et hobuste käitumist inimeste suhtes ei või samastada nende käitumisega teiste hobuste suhtes. Paljud loomad eristavad oma liiki kuuluvaid isendeid teiste loomade hulgast, mistõttu on põhjust oletada, et ka hobune peab teist hobust endaga samasse liiki kuuluvaks ja sellest tulenevalt siis inimest mingiks muuks loomaks. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Hobune Josée Hermsen ,,Hobuste entsüklopeedia"
Kerjused rändasid mööda maad ringi ja elatusid almustest Keskajal karistati inimesi köndistades Selline inimene oli elu lõpuni häbimärgistatud ja tal polnud muud väljapääsu kui hakata kerjama Mõned inimesed loobusid vabatahtlikult oma varast ning hakkasid kerjama, nii soovisid nad järgida Kristust Hiliskeskajal oli kerjuste ülal pidamine linnale tõsiseks majanduslikuks koormaks Töötati välja kerjusteseadused, mis lubasid linnas kerjata ainult kohalikel või paiksetel kerjustel Rändavad kerjused aeti linnast minema Linn kui elukeskond Keskaja linn oli väike, seal kulgesid kitsad tänavad ning nende ääres tihedalt üksteise kõrval majad, lisaks oli veel siseõuesid ja käike Linna ehitati pidevalt ümber ning vanu maju lammutati ära Linnas paiknes üpris väiksel maa-alal suur hulk erinevaid ehitisi Iga linna keskpunkt oli turuplats, kus toimus peale kaubanduse ka
pani. No taipab Raskolnikov, et Lužin tegi seda selleks, et rikkuda Sonja mainet tema õe silmis. Sonja lahkub ja ka Lužin arvab olevat parem jalga lasta. Raskolnikov läheb Sonjale järgi ja tunnistab mõrva üles. Ka seda kuuleb pealt Svidrigailov. Sonaj soovitab Raskolnikovil end ales anda, kuid viimane keldub. Vahepeal on Katarina Ivanovna korterist koos lastega välja visatud ja ta on segi läinud. Ta sunnib lapsi tänaval tantsima ja laulma, et kerjata. Sonja ja Raskolnikov paluvad tal lõpetada, kuid ta keeldub. Lõpuks kukub ta kokku ja sureb varsti peale seda Sonja korteris. Svidrigailov lubab hakata Sonjat ja lapsi toetama ning tunnistab Raskolnikovile, et teab tema teost, kuid kinnitab, et ei kavatse teda välja anda. Kodus külastab Raskolnikovi Porfiri ja ütleb, et on veendunud tema süüs ja võimeline seda tõestama, kuid annab 2 päeva aega, et Raskolnikov saaks oma asju ajada ja vabatahtlikult ales tunnistada.
veedade jumala, Indra, välgusarnane relv, millega ta võis purustada kõike) jt. 1.4. Buddha mungad ja nunnad Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis abielu keeld. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile; nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, kel puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankr vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks (tuntuim neist oli Indias Nland). Mungad on ilmikutest eraldatud. Sotsiaalseid piiranguid mungakssaamiseks ei ole. Munga
lähiminevikuni välja. ja ühe või kaks tütart · Neis näidendites, kus on kujutatud · Etendas silmapaistvat osa Firenze Inglismaa konflikti Prantsusmaaga, poliitikas rõhutab ta ka patriootilisi ideid. · Tõrjuti 1302. a. maapakku, kus tal tuli · Ajalookroonikaid: ,,Henry VIII", ,,Henry läbi elada viletsaid päevi ja isegi kerjata VI", ,,Henry V", ,,Henry IV", ,,Richard · Suri Ravennas 1321.aastal II", ,,Richard III", ,,Kuningas John". · Väljapaistev üleminekuaja luuletaja · Kuigi näidendite pealkirjad viitavad keskaja viimane ja uusaja esimene kuningatele, ei ole kuulsaim neist · Esimene Lääne-Euroopa suurpoeet kuningas. Kuulsaimaks peetakse sir John · Loomingut raamistavad keskaegsed · 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento
Ta voolib neid päeval; öösel valmistab ta köit. Isegi keskpäeva veedab ta põllutööl. Ta relvastub selleks nagu sõdalane. Tema ees laiub kuivanud põld; ta läheb oma veoloomade järele. Ta otsib mitu päeva karjast, viimaks saab talt veoloomad, ja naaseb. Ta valib nendele koha ja jätab nad sinna. Koiduajal väljub ta tööd alustama ja ei leia oma karja. Ta otsib seda kolm päeva ja leiab nad soost. Neil pole nahku; nad on saakalite poolt söödud. Ta lahkub sealt rüü käes, et kerjata endale loomi. Kui ta jõuab oma põllule, on see segi pööratud. Ta veedab aega seda taastades, teda jälitab madu. See sööb seemne kohe peale külvamist. Ta ei näe ühtegi rohelist võrset. Ta künnab kolm korda laenatud vilja. Tema naine on läinud kaupmeeste juurde ja ei leia midagi, mille eest osta. Nüüd jõuab kaldale kirjutaja. Ta mõõdab lõikust. Järelvaatajad on ta selja taga keppidega, nuubialased nuiadega. Talle öeldakse: "Anna vilja." "Seda pole." Teda pekstakse metsikult
seda selleks, et Sonja mainet kahjustada. Sonja lahkus, Raskolnikov läks talle järgi ja tunnistas mõrva üles. Ta ütles ka seda, et ei tea täpselt kas ja kui palju oli varastatud asjade seas raha. Ta ei olnud ka kindel, kas ted see huvitabki. Seda kuulis pealt Svidrigailov. Sonja soovitas Raskolnikovil end üles anda, kuid mees keeldus. Vahepeal visati Katarina Ivanova koos lastega korterist välja ja naine läks hulluks. Naine käskis lastel laulda ja tantsida, et raha kerjata. Raskolnikov ja Sonja käskisid tal lõpetada, mille peale naine keeldus. Peagi kukkus ta kokku ning suri Sonja korteris. Svidrigailov lubab Sonja ja laste eest hoolt kanda. Ta räägib Raskolnikovile, et teab ta teost, kuid ei kavatse teda üles anda. Kodus külastas Raskolnikovi Porfiri, kes on veendunud Raskolnikovi süüs ja on võimeline seda tõestama. Siiski annab ta Raskolnikovile kaks päeva aega, et too saaks oma asju ajada ja vabatahtlikult ülestunnistada.
Linn hoolitses oma vaeste eest ise; Vaestele abiandmise vormid (19. saj) Vallavaese õigus käia külakorras ja talupoegade kohustus anda peavarju ja elatist; Vaeste abistamise vormid: Abi andmine koju nt toit ja küttepuud; Perekondadesse hoolekandele paigutamine: vaeste oksjonid ja külakord, maksusoodustus vaese võtnud talupojale; kohustus teha jõukohast tööd; Hoolekanne asutuses: alates 1870. aastatest vaestemajade teke; Kerjamine ,,ausatel" vaeste õigus kerjata oma vallas või linnas Ühiskondlikud muutused Pärisorjuse ja sunnismaisuse kaotamine; Talumaade väljaostmine: Industrialiseerimise algus ja suurtööstuse tekkimine; Palgatöö tähtsuse tõus; Urbaniseerumine esmakordselt muutusid eestlased suurimaks rahvusrühmaks linnades; Uut tüüpi asulate teke alevid; Arstiabi Suurem osa vabrikutöölistest elas ülerahvastatud, vähevalgustatud ja ventilatsioonita ning veetorustiku ja kanalisatsioonita elamutes; 1894
kuigi nende elu on väga naudinguterohke, alluvad nad siiski muutustele. Kogudus Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasidkerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalttraditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskr: vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike
5.3. Kogudus: Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskriti k sangha). Algne kogudus kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat ning kogu elukorraldust määrasid sajad reeglid. Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankriti k vihāra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks (tuntuim Indias Nālandā). Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike
Paljude budistide jaoks tähendab see reegel lisaks inimeste kahjustamise keelule ka loomade kahjustamise keeldu enamik budiste hoidub veristest spordialadest ja on taimetoitlased. Mõned seevastu suhtuvad asjasse pragmaatiliselt nad eelistavad mitte tappa loomi ise, vaid lasevad seda teha teistel. Teine põhimõte on mitte võtta seda, mida pole antud. See tähendab hoidumist varastamisest, aga ka seda, et mungad võivad vastu võtta armuande, kuid ei tohi kerjata, annid peavad olema antud vabatahtlikult. Kolmas põhimõte käib seksuaalse kõlvatuse ja liialduste kohta. Neljas põhimõte on hoiduda valest ja laimust ning viies keelab kasutada uimastavaid aineid, mis võivad mõjutada meelt ja takistada õigete eetiliste valikute tegemist. Munk või nunn peab lisaks eelöeldule järgima veel viit käitumisjuhist. Need juhised on kirja pandud budismi algusaegadel ja nad annavad tunnistust kloostrielu rangusest, mis on säilinud tänapäevani
Orgudes on väga palav (30-45 kraadi), kuid Thorung La (5416m) ületamisel tuleb arvestada ööbimisega vähemalt 4400 m kõrgusel, mis nõuab sooja riietust ja magamiskotti -5...-10 kraadi jaoks. Telki, priimust ja toidutagavara pole vaja kaasas kanda. Et inimesed on väga sõbralikud ja ausad, siis erilisi riske pole. Mõnikord võivad küll kerjused tüüdata ja mägimatkadel võivad vähe napsitanud sherpad sult ravimeid küsida. Ka lapsed võivad komme ja raha kerjata, aga neile andmine õpetab nad veelgi enam kerjama. Nohu, hirmsa peavalu ja iivelduse korral tuleb üritada võimalikult palju värskes õhus liigelda ja tulla päevaks paariks uuesti allapoole tagasi. Toiduga ei tohiks mingeid probleeme tekkida, kuna kõrgemal mägedes hakkavad ka bakterid välja surema. Tasandikul Terai piirkonnas võib vihmaperioodil ka malaariat esineda, erilist vajadust tablettide neelamiseks küll ei ole. Kindlasti on vajalik reisikindlustus
Hoides sõrmuseid käes, tõotasime jääda nii, Maailm kaunina näis, seda tundsime vaid, nüüd on oodatud õnn leidnud meid. Aastad mööduvad pea, leiad halba, leiad head, 11 kuid nad kuuluvad meile ja meile on nad head, palju käidud on teid ja see meelest ei läe, minna kergem, kui ulatad käe. Las jääda nii kuis oli Anna Haava / rahvalik viis Oh ära karda, kallim, ei sind ma tülita, ei iialgi su armu ma taha kerjata. Refr. :,: Las jääda nii, kui oli, las jääda nii, kui on. Las jääda saladuseks, et sind ma armastan. :,: Võin uhkelt, külmalt, võeralt sinu silmi vaadata, võin vaikselt nii kui vari sinust mööda minna ka. Refr. Las jääda nii, kui oli ... Võin teistel suud ka anda ja teisi armasta, kuid südames vaid siiski ma olen sinuga. Refr. Las jääda nii, kui oli ... Võin vaikselt rannal sõuda ka ilma sinuta, võin aga põuepõhjas sind kanda lõpmata. Refr
Kogudus Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid 139 kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini. Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankr vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid
ja peanoogutusega olid nad üksteisele kõik selgeks teinud, pika jutu ara vestnud. Gabriel kargas kärmemalt ja kergemalt kui õige kerjaja kõhus trepiastmetest üles ja koputas kõrgesti võlvitud majaukse pihta. Natukese aja pärast hüüdis ümmardaja hääl ukse tagant: «Kes seal on?» «Vaene sant, palun jumala pärast tükikese leiba,» oli vastus. Agnes kuulis, kuidas uks lahti keerati. «Oh sina laiskvorst!» hurjutas tüdruk. «Suur terve, tugev mees -- kas sul häbi ei ole kerjata?» «Ara kurjusta, kena neiu,» meelitas Gabriel, «kurjus ei sünni inglitele. Iialgi argu kräsutagu paha mõte seda lumivalget, siledat otsaesist, argu tumestagu südame külmus sooja helduse läiget neis tuisilmades! Ma usun kindlasti, sa oled niisama hea kui sa ilus oled.» «Võrukael!» mõtles Agnes naeratades. «Tahab ta mind armukadedaks teha?» «Seda sa lobised kõik silmakirjaks,» ütles tüd- 378 ruk mõnitades, aga juba palju pehmemalt. «Noh, oota siin, ma toon sulle midagi.»
täiesti andunud ekstaatilisele vaatlusele, millega autor oma mõtteid jälgib, kui need ükshaaval näitleja suust poetatuna suure kuuldesaali vaikusesse langevad. Väärikas Pierre Gringoire! Kuigi seda pole meeldiv öelda, siiski segati esialgset vaimustushoogu õige pea. Vaevalt sai Gringoire tõsta oma huultele joovastava rõõmu ja võidu karika, kui sinna juba mõruduse tilk sisse langes. Üks räbaldunud sant, kel rahva sekka ära kadudes võimalust polnud kerjata ja kes kahtlemata oma naabrite taskuist ka küllaldast kahjutasu ei leidnud, oli heaks arvanud nähtavamale kohale ronida, et pilkusid ja ka almuseid endale meelitada. Proloogi esimeste värsside ajal oli ta suursaatkonnale määratud poodiumi alustulpe pidi üles karniisile roninud, mis balustraadi alumist poolt ääristas, ja istus nüüd seal, mangudes oma riideräbalatega ja koleda haavaga paremal käel vaatajate tähelepanu ja kaastundmust. Muide, ta ei lausunud ühtki sõna.
annaabi.ee 
