Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kergkruus tooted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kergkruus, puhur, paigaldamisel, leca, soojustus, vundamentide, weber, niiskussisaldus, kasutuskohad, kihina, kergbetooni, buldooseri, graanulid, hoidla, langeva, tihendamiseks, piisab, ehitusviimistlus, türk, juhendaja, keraamiline, soojustusmaterjal, savist, paisub, poorse, tellitav, ladudes, ujuma, aluspinda, ujuva, lendumine, esteetiline, mahuti.................................................................... 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi) ja korrosioonikaitse .............................. 8 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad ....................................................................... 8 17. Settekivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad. ...................................................................... 9 18. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid. ........................ 11 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. ..................................................... 12 22. Kergkruus-tootmine, omadused, kasutus. ..............
Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maa-alust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik.
Algpõhjuste järgi liigitatakse korrosiooni järgmiselt: · ilmastikuline korrosioon tekib ilmastiku mõjust metallile, · veealune korrosioon kujutab endast vees oleva metalli elektrokeemilist lagunemist, · maaalust korrosiooni tekitab pinnase toime metallile, · korrosioon uitvoolude toimel tekib siis kui metall on elektrivoolu mõjuväljas. Levikulaadi järgi eristatakse järgmisi korrosiooniliike: · pindkorrosioon levib enamvähem ühtlase õhukese kihina üle suure pinna, ei nõrgesta metalli esialgu eriti palju, paistab kohe välja ja saab õigeaegselt vastuabinõusid rakendada; · kohalik korrosioon esineb üksikute laikudena ja tungib sügavamale metalli sisse, väliselt pole nii nähtav ja seetõttu tunduvalt ohtlikum; · kristallidevaheline korrosioon tekib metalli sisemuses kristallide pinnal, raskesti avastatav ja seetõttu väga ohtlik. 12. Metallide korrosioonikaitse Korrorsioonikaitseks kasutatakse võtteid:
puhul antiseptik kuigi sügavale puitu ei imbu. · Vannis immutamise puhul asetatakse puit algul kuuma antiseptikusse (temp. 90... 950C). Seal puidu poorid vee aurustumise tulemusena tühjenevad. Seejärel asetatakse ta jahedasse antiseptikusse (15...200C). Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. Rõhu all immutamisel asetatakse puit autoklaavi (rõhukambrisse) ja antiseptik surutakse puitu rõhu all. Puidu niiskussisaldus peab selle meetodi puhul olema alla 20%. 05.05.2014 · Difusioonimmutamise puhul laotakse puit tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. · Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7. Puidu kuivatamine- erinevad meetodid
Materjaliks sobivad kõik puidud. Töödeldav puit võib olla toores, kui ka eelkuivatatud. 2)Sisaldab kolme etappi: 1)temperatuuri tõstmine ja puidu kuivatamine(tõstetakse temp. 100 kraadi juurde ja seejärel aeglaselt 130 kraadini), puidu niikuseprotsent langeb 0 lähedale; 2)tegelik termotöötlus, temp. tõstetakse 185-230 kraadini. Temperatuuri hoitakse selle juures 2-3 tundi. 3)Temperatuuri alandamine ja niiskuse tasakaalustamine veeudu abil. Niiskussisaldus tasakaalustatakse 4-7%. 3)Termotöödeldud puit on tumenenud; vähenenud vähesel määral tihedus, mis tõttu muutub pisut kergemaks; nõrgenenud paindetugevus 5-20%; puidus väheneb imamisvõime; muutub vastupidavamaks ilmastikuoludele ja seentele; vähenenud puidu soojajuhtivus 20-25%; ei ole lisatud kemikaale. 4)Liimpuit-vähemalt neljast lamellist pakettristlõikest liimitud elemente. Lamellide kiudude suunad on paralleelsed
See on ülikerge materjal, sest kuulikestes olevatele mikropooridele lisanduvad veel kuulikeste vahelised tühemed. Granuleeritud vahtplasti tehakse kõige sagedamini fenoolformaldehüüdvaikude (mipoori) baasil. 11 2.3 Keramsiidi valmistamise põhimõte, omadused ning kasutamine. Kergkruus on sõmer materjal, mis saadakse savi paisumisel kõrgtemperatuursel põletusel pöördahjus. FIBO kergkruus on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest, on põlematu ja külmakindel, on tugev vaatamata kergusele, on hea soojus- ja heliisolaator, ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase, ei karda niiskust ega kemikaale, ei hallita ega mädane, ei meeldi närilistele ega putukatele, omab DIN-sertifikaati. Kergkruusa toodetakse Häädemeestel Pärnumaal. Peale esmast töötlemist põletatakse savi pöördahjus umbes 1150ºC juures. Savi massile lisatakse veel täitematerjali, mis
materjalidega. Puidu immutamine tuld tõkestavate ainetega (antipüreenidega). Need 38 muudavad puidu raskeltsüttivaks. Puidu värvimine tulekaitsevärvidega. Värv tekitab puidule kooriku, õhuhapnik ei ole enam puiduga kokkupuutes. Puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse puidu pinnale 2—3 mm paksuse kihina. 3.8. Puidu kuivatamine Enne kasutamist peab puitu vajaliku niiskuseni kuivatama. Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised: Õhkkuivatamine. See toimub tavaliselt välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega kinni. Virn peab asuma maapinnast 250...400 mm (25...40 cm) kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks. Õhkkuivatamise eelised: ei vaja mingeid tehnilisi seadmeid, on odav kuivatusviis.
suunas - siin toimub see otse ülalt alla. Seega on nende efektiivsus ka suurem. Plaatvibraatorite eelised on väikesed mõõtmed, suhteliselt suur tihendusvõime ning see, et nad töötades liiguvad edasi.. Iseliikuv plaatvibraator. Koosneb alumisest vibreerivast ning ülemisest amortiseeritud osast. Vibreeriv osa - plaat koos kahe debalanseeritud vibraatoriga on tööorganiks. 14) Kolb-aksiaalhüdromootori tööpõhimõte ja kasutuskohad. Kolb-aksiaalhüdromootor on seade, mis muudab vedeliku rõhuenergia mehhaaniliseks energiaks, võimaldavad tekitada pöörlemist. Ekskavaaatoritel kasutatakse peamiselt kolbaksiaalpumpi ja mootoreid. Vähemal määral radiaalkolppumpi. Aksiaal-kolbpumbal on kõik hammasrataspumba puudused likvideeritud, kuid säiluvad kõik eelised, väljaarvatud konstruktsiooni lihtsus Eelised: kompaktsed, arendavad töösurvet 200...300 atm. On hermeetilised, kõrge töösurvega ja mahukasuteguriga s.o. 0,98