Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keraamilised kiud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riie, aatomid, keraamiline, mikk, reinpõld, keraamilised, habras, amorfse, keraamilistTallinna Tehnikaülikool Keraamilised kiud Tallinn 2012 1. KERAAMILINE KIUD Kiud on fibroosne aine, mis koosneb pikkadest kitsadest loomsetest, taimsetest, mineraalsetest või sünteetilist päritolu rakkudest. Loomse päritoluga kiud sisaldavad proteiini molekul. Niisugused kiud on vill, siid, mohäär, angoora ja hobusejõhv. Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Sinna kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisal ja taimsed ebemed. Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiudu valmistatakse looduslikust materjalist
kortsu kui on töödeldud, sukatoodete, kudumite tuleb hoida riidepuudel tundlik higile, valgustundlik, valmistamiseks pole väga soe materjal, elektriseerub kuivalt kergesti, hästi värvitav ja trükitav, niit on habras, tugevus ja elastsus väiksemad kui Metsik siid tavalisel siidil Tselluloostehiskiu d Viskoos VI omadustelt puuvillale väga kardinate, mööbliriide, tavaviskoos soovitatakse pesta, kuid mitte lähedane, vildi ja vaipade tootmisel. kollakas ja üle 60 kraadises vees,
Teine elastne ja plastne armatuur süsinikkiud/klaaskiud. Polümeerkomposiitide puhul on maatriks polümeerne aine. Polümeerne aine ise on selline milles olevad molekulid on seotud korduvate kovalentsete elementidega. Merevaik, plast,kumm, silikoon. Young´s Modulus ehk elastsusmoodul näitab elemendi jäikust. Teisisõnu materjali mingi pindalaühiku ja deformatsiooni suhet. Armatuurid kui ka maatriksid võivad olla nii metalsed, keraamilised kui ka polümeersed (plastikud). Looduses komposiidi näiteks puu ja luu. Polümeerkomposiidis on matriiksiks polümeer, mille omadused määravad enamiku komposiidi omadustest va tugevuse ja jäikuse. Maatriksi deformeeritavus peab olema suurem armatuuri deformeeritavusest. Lisaks peab maatriks hästi märgama ja ,,kleepima" end armatuuri külge. Ei tohi kuivades eriti kahaneda ja peab kiiresti kõvenema
sõnast materia, mis tähendabki ainet. Materjalid, mis on pärit loodusest endast, on looduslikud materjalid. Inimene kasutab neid, kui vaja, oma huvides, ent ta on loonud väga palju materjale ka ise selliste omadustega, nagu ühe või teise asja jaoks on tarvis. Tehnikas kasutatavad materjalid tehnomaterjalid ongi enamikus niisugused materjalid. Masinates ja aparaatides, mistahes tehnoseadmetes ja -riistades on peamised materjalid metallid, plastid, keraamilised ja komposiitmaterjalid. Nendre liike ja sorte on väga palju. Enam levinumalt kasutatakse näiteks vähemalt 400 sorti terast ja malmi, samapalju värvilismetallide sulameid, üle 200 liigi plaste, 50 keraamilise materjali liiki jne. 2. Tehnokeraamika ajalugu Sõna ,,keraamika" on tuletatud Kreeka keelsest sõnast ,,keramikos", mis tähendab kivinõud. See on seotud vanema Indo-Euroopa sõnaga ,,põletama". Tehnokeraamika algab 1930
See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus. Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid ,komposiitmaterjalid ja keraamilised . 2. Metallide aatom- ja kristallehitus. a. Metalli aatomi ehitus- Metalli aatomid paiknevad kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre b. Kristallivõred- Metallide kristallivõred on kuubi ja prisma kujulised, millede tippudes ja tahkude tsentrites paiknevad aatomid. Neid iseloomustab erinev aatomite arv võres ja võre serva pikkus ehk aatomite vaheline kaugus
Sisuliselt on amorfsed ained allajahtutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalluseeruda. Joonisel 2-20 on esitatud kvartsi kristalli ja kvartsklaasi struktuur (amorfne). Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaoline) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed; keraamilised materjalid suurem osa kristalsed; polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Punktdefektid ja joon defektid kristallides. Jaotatakse omadefektideks ja lisanddefektideks. 3.2.1 Oma-punktdefektid 1) Vakantsid e tühjad võresõlmed (joon 3-1). Tekivad kristallide kasvamisel ja temperatuuridel, kus aatomid on küllalt liikuvad. Nad on nn tasakaalulised defektid, st temperatuuril T>0,6 Tsul on nende kontsentratsioon määratud temperatuuriga: (3.1)
Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Difusiooni mehhanismid (4.1) Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama (vajalikku lisaenergiat) nimetatakse difusiooni aktiveerimise energiaks. Aatomid, mis omavad seda lisaenergiat, on difusiooni mõttes aktiivsed. Nende kontsentratsioon sõltub temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi: kus N aatomite üldine kontsentratsioon; C mingi konstant; E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. Seejuures kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformeerimiseks liikumisel.
d) Lakid, värvid ja kaitsvad määrded. 19. Komposiidi purunemissitkus. Üks materjali tähtsamiaid omadusi on seista vastu pragude levimisele. Igas materjalis on sidedefekte. Need võivad juba väikeste koormuste juures mõjuma hakates viia materjali purunemiseni. Kõrge staatilise tugevusega materjal on väikese sitkusega ja tugevus ei soodusta materjali võimet takistada pragude levikut. Üks ja seesama komposiit võib olla sitke kui ta on õhuke ja habras kui ta on massiivne. Prao käitumine pinge all olevas materjalis oleneb 2 siseenergia vastastikusest bilansist (see peab olema min). Siseenergia vähenemisel kaotab materjal oma füüsilised omadused ja puruneb lõpuks. Prao käitumine oleneb sise- ja pinnaenergia omavahelise käitumise iseloomust. Pinge intensiivsuse tegur K iseloomustab pingete konsentratsiooni prao tipus (prao käitumine oleneb K suurusest).
NÕGES Kangas palju pehmem kui linane. Pikk, peen, tugev. Painduv. Kangas pehmeneb kandmisel. Ei tõmbu pesus kokku nagu linane. Puuvillaga võrreldes soojem. Ainulaadne õõnes struktuur, mis kogub õhku endasse ja loob loodusliku soojustuse. Võib pesta kõrgel temperatuuril. Aldis kortsuma. Biolagunev, odavam toota kui puuvilla. TURBAKIUD Antibakteriaalne ja kaitseb UV-kiirguse eest. Kerge, poorne, hea soojapidavus (parem kui lambavillal), habras. SISAL (SI) Tugev. Kergesti värvitav, kergesti hooldatav, tugeva läikega, looduslikult kollakas. (paber, sigaretipaber, rahatähed jne.) KOOKOS (CC) Heli summutav. Väga vetruv. Väga ilmastikukindel. Biolagunev ja kergesti süttiv. Hea vastupanu määrdumisele, niiskumisele Rõivatekstiiliks ei kasutata. (põrandaharja harjased, matid, madratsite sees, pintslid, seina-ja põrandakatted, lõng, pael) 2. LOOMSED LAMBAVILL
Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Difusiooni mehhanismid (4.1) Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama (vajalikku lisaenergiat) nimetatakse difusiooni aktiveerimise energiaks. Aatomid, mis omavad seda lisaenergiat, on difusiooni mõttes aktiivsed. Nende kontsentratsioon sõltub temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi: kus N aatomite üldine kontsentratsioon; C mingi konstant; E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. Seejuures kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformeerimiseks liikumisel.
Novolakid vajavad kõvenemiseks FA allikat (selleks on kõige sagedamini urotropiin heksametüleentetraamiin (ehk kuiv põletusaine)). Kõvendatud novolakvaigul on positiivseid omadusi: · Kõrge termilise ja keemilise vastupidavusega võimalik valmistada kergeid automootoreid · Hea vormipüsivusega · Eeskujuliku pinnakõvadusega · Odav · Tugevalt ristseotud struktuur, seetõttu madal roomavus Probleemideks on: · Habras materjal · Väsimuspiir pole piisav Kasutamine: näiteks valmistatakse kergeid automootoreid, kasutatakse ka lennukiehituses ja kaubafurgoonidel. Saamine: 6. Resooltüüpi fenoolformaldehüüdvaigud. Saamine, omadused, kasutamine. Resoolvaigud sünteesitakse aluselises keskkonnas: pH>7 Saadakse madala või keskmise viskoossusega vesilahuste kujul. Omadused: · Lahustuvad alkoholides. · Kõvendamine katalüsaatoriga või ilma
viskoosiga. Sisal (lehekiud)- kogutakse 1-1,5 meetri pikkustest lehtedest kus kiudu on vaid 4- 5%. Toodetakse Brasiilias, Keenias, Tansaanias. Saadakse agaavi lehtedest käsitsi. Kiud on valged ja tugeva läikega. Ei hallita ega kõdune, mereveele reageeri. Nööride ja köite materjal. Turbakiud- tupp-villpea nimelisest taimest saadav kiud. Kiudu tuntakse Rootsis, Soomes ja Saksamaal. On poorne ja kerge ning hea soojapidavusega, suurem soojapidavus kui lambavillal. Kiud habras ja antistaatiline. Antibakteriaalne ja kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Kookuspähkli kiud- suhteliselt jäik kuid paindub hästi. Hõõrdekindlus on hea, tugevus väike. Suurepärase ilmastikukindlusega. Kerge ja püsib vee peal. 1.2 Loomsed Loomsete kiudude ehk looduslike proteiinkiudude peamisteks koostisosadeks on lihtvalk ehk proteiinid. Keerulise ehitusega. Peamised kiud on siis vill ja siid. Vill- Mitmesuguste loomade karvkatet saab kasutada tkstiilsel otstarbel. Ühe ja
Tekstiiltoodete elastsus või mitteelastsus ei sõltu ainult kiududest, millest see valmistatud on. Tekstiiltoodete elastsuse saavutamiseks on mitmeid võimalusi, mida kasutades on võimalik valmistada elastset toodet ka mitte- või väheelastsetest kiududest. Tekstiiltoodete elastsus saavutatakse: 1. elastsete kiudude kasutamisega (nt elastaani kasutamine koos teiste kiududega, polüestri lisamine vähevenivatele kiududele, mistõttu saadakse vähem kortsuvam riie jm) 2. kiufilamendi tekstureerimine (mahuliseks muutmine) elastseks (nt sukkpükste valmistamisel kasutatav tekstureeritud polüamiid) 3. kiu loomuliku säbaruse tõttu (lambavill või säbardatud keemiline kiud) 4. veniva kanga struktuuri valikuga (nt trikotaaz või satäänsidus) Venivusomaduste hulka võib lugeda ka vetruvuse /resilience/ ehk kiu võime taastada esialgne kuju pärast välise jõu toime lakkamist. Vetruvus on oluline materjali sirgestumise seisukohalt
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD..............................................................6 2.1 POLÜAMIID..............................................................6 2.2 POLÜESTER..............................................................6 2.3 POLÜAKRÜÜL..........................................................7 2.4 ELASTAAN................................................................7 KOKKUVÕTE................
Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2. Difusiooni mehhanismid (4.1) Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama (vajalikku lisaenergiat) nimetatakse difusiooni aktiveerimise energiaks. Aatomid, mis omavad seda lisaenergiat, on difusiooni mõttes aktiivsed. Nende kontsentratsioon sõltub temperatuurist Boltzmani võrrandi järgi: n = N C exp(- E*/kT) kus N aatomite üldine kontsentratsioon; C mingi konstant; E* - aktiveerimise energia. Vastavalt võrranile 4.1 on n seda suurem, mida väiksem on E* ja mida suurem on T. Seejuures kasvab n temperatuuri tõusul eksponentsiaalselt. E* on vajalik sidemete lõhkumiseks ja võre deformeerimiseks liikumisel.
Mida kiiremini toimub puhta metalli jahutamine, seda suurem on allajahutusaste. Jahtumiskõvarale iseloomulik horistontaalne lõik on tingitud kristalliseerumis-soojuse eraldumisest. Peene- ja jämedateralise struktuuri saamine – ΔT1 - väike allajahutusaste --> suur kristalli kasvu kiirus, väike kristallisoonikestme tekkimise kiirus Tulemus: jämedateraline struktuur. ΔT2 - suur allajahutusaste --> väike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur Amorfse struktuuriga metallisulamid - ΔT3- ülisuur allajahutusaste Tulemus: amorfne (mittekristalliline struktuur). Kristalliseerumisel tekkivate kristallide (terade) kuju sõltub eelkõige nende kasvu tingimustest, peamiselt soojuse äravoolu suunast ja jahtumiskiirusest. 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid) - sulami faas, mille korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest. Eutektikum- mehaaniline segu, mille terades on
3) Amorfsetes materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb ainult lähi-korrapära. Sisuliselt on amorfsed ained allajahutatud vedelikud, nad ei ole jõudnud kristalliseeruda.. Amorfseid materjale saab valmistada kiirel jahutamisel (klaasi tootmine). Amorfsete materjalide hulgas eristatakse nn klaasitaolisi materjale. Neil on tahke (klaasitaolise) oleku ja vedela (voolava) oleku vahel nn viskoelastne olek. Siia kuuluvad paljud polümeerid. Metallid kristalsed. Keraamilised materjalid suurem osa kristalsed. Polümeerid suurem osa amorfsed. 2.Difusiooni mehhanismid. Aatomid on kristallis pidevas vibratsioonliikumises. Energia fluktuatsioonide tõttu võib mõni aatom omandada energia, mis ületab keskmise energia sedavõrd, et aatom saab võres liikuda. Seda energiabarjääri, mida aatom liikumiseks peab ületama nimetatakse difusiooni aktiveerimise energiaks. Aatomid, mis omavad seda lisaenergiat, on difusiooni mõttes aktiivsed
hästi vastu valgusele ja ei pleegi peaaegu üldse. Linase kalduvus kortsuda kuulub aga mugava rõivastuse juurde. Linase hooldamine · Valgeid esemeid võib pesta kõige kõrgemal temperatuuril. Värvilisi esemeid võib pesta kuni 60 kraadise veega. · Lubatud keetmine (ainult valgeid esemeid). Masinkuivatusest tuleks hoiduda, kuivad kortsunud esemeid on väga raske triikida. Puuvillane Puuvill on tänapäeval kõige enam kasutatav taimne materjal. Puuvillane riie laseb õhku läbi, on nahasõbralik ja ei elektriseeru. Eriti on puuvilla väärtustatud pesu, voodipesu valmistamiseks. Puuvillane kiud tõmbub pestes kokku, kortsub ja imab hästi niiskust. Puuvillane kiud venib vähe. Puuvillase hooldamine · Puuvillase hooldamisel tuleb meeles pidada, et märgi ja musti esemeid ei või jätta seisma, kergesti tekib hallitus. · Puuvillane määrdub kergesti, kuid teda on kerge pesta, sest kemikaalide taluvus on hea.
Kortsuvad väga vähe. Kuivavad väga kiiresti. Halvaks omaduseks on elektrilisus ja see ajab kandmisel higistama. Hooldamine: pesuvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40 C. Ära pane kunagi õue päikese kätte kuivama. Pesu kuivatamine Pesukuivatamine on sama tähtis kui oskuslik pesu pesemine. Vahest isegi tähtsam. Paistab ju pesunöörile halvasti kuivama riputatud, väljaveninud ja pesupulga jälgedega riie kandja seljas kohe silma. 1) Pehmed villased kootud esemed · Pane kuivama siledale alusele kõige lihtsam panna põrandale. Pane alla kile ja sellele paks froteerätik, venita ese algsesse vormi. · Head on uued, võrgu või restiga kuivatusalused, sest nii saab ese ka õhku altpoolt ja kuivab kiiremini. 2) Õhukesed tihedakoelised ja kõvakoelised kudumid. Need on esemed, mis rippudes välja ei veni (kampsunid, seelikud, püksid jne.)
Toatemperatuuril austeniiti süsinikterastes ei esine, sest ta laguneb 727 °C juures ferriidiks ja tsementiidiks e. perliidiks. Tsementiit (T) ehk raudkarbiid Fe 3C (cementite, iron carbide) on raua ja süsiniku keemiline ühend, mis sisaldab 6,67 massiprotsenti süsinikku. Tsementiit on ebastabiilne faas ja laguneb temperatuuridel üle 1300 °C nii, et tal puudub kindel sulamistemperatuur. Tsementiiti iseloomustab: habras, väga kõva (820 HB), kõige kõvem süsinikuterastes esinevatest faasidest. Kord moodustunud tsementiit on väga püsiv eriti madalatel temperatuuridel ja seetõttu on ta tähtis struktuuriosa nii terastes kui ka malmides. Faasid: 1. Ferriit F Süsiniku tardlahus max 0,02% C -rauas 2. Austeniit A Süsiniku tardlahus max 2,14% C -rauas 3. Tsementiit ehk raudkarbiid T Keemiline ühend Fe 3C 6,67% C Iseloomulik suur kõvadus (820 HB) 4. Vedelfaas L 2. Rauasüsinikusulamid: terased, malmid
Kangamaterjalid PUUVILL (lühend: CO) Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda sellepärast, et ta imab väga palju kehast eralduvat niiskust, mistõttu ei saa nahk märjaks. Tänu suurele niiskusesisaldusele pole probleeme ka staatilise elektriseeruvusega. Puuvill on ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, lastes nahal hingata, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda. Pikemaajalisem päikesevalgus põhjustab kiu kollakamaks muutumise ja järk-järgulise lagunemise. Niiskus ja õhusaaste kiirendavad seda. HOOLDAMINE: Puuvill on kergesti pestav, plekid ja määrdumus eemalduvad kergesti pesulahusesse. Kiud kannatab kuuma triikimistemperatuuri. Üldiselt on puuvillastele rõivastele soovitav pesemistemperatuur kuni 60° C ja triikimiste
OMADUSED PUUVILL LINA HARILIK KANEP KAPOK SIID 1. HÜGIEENILISUS Väga hügieeniline. Hügieeniline On väga puhas kiud, eriti keedetud siid. 2. VENIVUS Päris jäik. Venivusomadus Eriti tugev kiud; mitte Väga nõrk kiud. On Venivus on seevastu paraneb niiskusesisalduse elastne ja väga jäik väga kerge kiud. puuvillast palju parem, suurenemisega. kiud. Kiu katksevenivus kuid lambavillast väiksem. on väike. 3. TEMP. TALUVUS La
Metallid: 10000eKr Kasutati kulda, sest see oli looduses vabalt kätte saadav. 5000eKr avastati vask, esimene sulam mis avastati oli pronks (phst Kõik vase sulamid). Kristuse sünni ajal avastati raud. Malm alvastati 16 saj, siis algas metallide võidukäik. Hiljem õpiti valmistama teraseid. 20saj keskpaigas oli metallide olulisus tipus.(1,2 MS). Metallide kasutus väheneb, nende asemel luuakse teisi materjale.(liigume kasutuse poolest tagasi kiviaega, metalle hakkavad asendama keraamilised materjalid.) plastid (polümeerid): 10000 eKr Kasutati Puitu, nahka, erinevaid looduslike kiude. Tänapäeval plastid, 19saj võetakse kasutusele kumm(looduslik). 20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas nende uus
MITTEHÜGROSKOOPSED(niiskust mitte imavad) süntees ja osa tehiskiude: atsetaat jt Veel liigitatakse: HÜDROFIILSED(märguvad) seovad veemolekule HÜDROFOOBSED(märgumatud) kas laseb vett läbi või jääb vesi kiu pinnale. Kiude iseloomustab ka : KUIVAMISKIIRUS kiiresti kuivavad sünteeskiud, puuvill annab kõige aeglasemalt niiskust ära. KIU LAHUSTUVUS VEES Nt eriti õhukese villase riide saamiseks korrutatakse villane lõng vees lahustuva lõngaga, pärast kudumist pestakse riie, vees lahustuv lõng eemaldub. NIISKUSE KINNIPIDAMISVÕIME Kiudude võime siduda niiskust ilma, et need tunduksid märjana. Mähkmete jaoks parim viskooskiud. NIISKUSE SIIRDAMINE/KONDENSEERUMINE NAHA PINNALT Nahalt erituv niiskus saab õhku läbilaskvatest kiududest (looduslikud kiud ja mikrokiud) läbi minna. Sünteeskiududes kondenseerub nahalt erituv niiskus kiu pinnale ning nahk tundub märjana. *KIU KEEMILINE PÜSIVUS
Segu kantakse toote pinnale ja põletatakse teistkordselt. Glasuur sulab ja katab toote pinna tiheda klaasja kihiga. Glasuuri sulamistemperatuur peab olema madalam kui tootel endal. Tehakse peaaegu igat värvi glasuuri, sh ka kirjut, mitmevärvilist ja karestatud pinnaga. Kareda glasuuri saamiseks lisatakse segule kõrgema sulamistäpiga sõmerat mineraalainet. 15. Savitellised- täistellis, auktellid, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgtellis Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2)
muster, sageli lilleline. Sits on batistist tugevam, puuvillane kangas. BJASS on labase sidususega, sitsist paksem puuvillane kangas. BATIST Algselt peenest linasest, tänapäeval ka puuvillast, siidist, puuvilla ja polüestrisegust õhuke poolläbipaistev tihe labase sidusega kangas. Kasutati algselt peene aluspesu valmistamiseks, nüüd peokleitide, pluuside, särkide valmistamiseks. KAMMPUUVILL (combed cotton) Kammitud puuvillane riie. Puuvill on eelnevalt puhastatud ja kraasitud ning heiekimpudeks jaotatud, mis kammitakse ning eemaldatakse lühemad kiud. Kuna lühemad kangakiud on välja kammitud, siis on kangas siledam, pehmem, kaunim ja tugevam. Veidi kallim kui tavaline puuvillane kangas. Kuna on pehme, siis sobib voodipesu ja nende riiete valmistamiseks, mida kantakse ihu vastus. Ettevaatlik tuleks olla värvitud kammpuuvillakanga pesemisel, sest kõrgel temperatuuril võib värvi anda.
Materjaliõpetuse kursus. Tekstiilkiud. 1. Sissejuhatus. Kaasaegse tsivilisatsiooni arenguga on kaasnenud uute tekstiilimaterjalide loomine. Enamikku kasutatakse rõivaste valmistamiseks, kuid kõrvuti nendega areneb ka tehniliste ja tööstustekstiilide arendamine, erirõivastuseks ettenähtud tekstiilikiudude areng (kosmonaudi riietus, kuulikindlad riided isegi lapsevankrid nagu näha ajakirjandusest Kõikide erinevate eluvaldkondade riietusele esitatakse erinevaid nõudeid. Päästeteenistuse riide (rebenemiskindlad, vee- ja süttimiskindlad), artisti esinemiskleit peab olema kaunites toonides ja mugav kanda, sõjaväelase riietus peab aitama teda kaitsta ka maastikul (peab jääma märkamatuks), olema ka kaitseks keskkonnatingimuste eest. Eelöeldust järeldub, et neid kiude tuleb töödelda (värvida, muuta ilmastiku ja muude kahjustavate tegurite kindlaks). Sellega tegelebki tekstiilikeemia. Riide värvimise algusaeg ulatud üle 2500 aasta tagasi Indiasse, sealt levis see t
vahel nn viskoelastne oleks (polümeerid) 2. Punkdefektid ja joonedefektid kristallides. Punkdefektid- oma ja lisadefektid 1)Omadefektid- 1.1)Vakantsid e. Tühjad võresõlmed-Tekivad kritallide kasvamisel ja temperatuuridel, kus aatomid on küllalt liikuvad. Nad on nn tasakaalulised defektid. Tegelikult, kui temperatuur alaneb alla 0,6 T (sul) jääb defektide kontsentratsioon püsivaks, st defektid nagu ,,külmutatakse kinni", nende kontsentratsioon ei saa enam väheneda, kuna aatomid muutuvad väheliikuvaks. 1.2)Võre sõmede vahelised aatomid.- Kui aatom läheb võtesõlmest vahlisse tühimikku, siis tekibki võrevaheline aatom. Kuna toimub võre deformatsioon, siis tekkeenergia on suurem, kui Ev ja võrevaheliste aatomite kontsentratsioon on tavaliselt väiksem. 1.3)Schottky ja Frenkeli defektid- Keemiliste ühendite kristallides(näit AB) esinevad omadefektid alati paarisdefektidena, seda nõuab kritalli stöhhiomeetria.( A ja B võresõlmed on võrnsed)
komponendid teineteises ei lahustu ega moodusta keemilisi ühendeid. Sulam koosneb siis komponentide A ja B kristallidest, mis mikrostruktuuris on üksteisest hästi eraldatavad. 11. Mis on tardlahus? Tardlahuste tüübid. Tardlahused - faasid, milles üks komponentidest säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomid paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle perioodi. Asendustardlahus - lahustuva komponendi aatomid asendavad osa lahustajakomponendi aatomeid. Kui asendatud võib olla piiratud arv aatomeid, siis on tegemist piiratud lahustuvusega, vastasel korral piiramatu lahustuvusega. Piiramatu asendustardlahuse tekkimise eeltingimused: komponentide kristallivõred on tüübillt ühesugused komponentide aatomiraadiused on ligilähedaselt sama suured aatomite vahelised kaugused sarnased
Birgit Võidula ARAMIIDID REFERAAT Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD11b Juhendaja: D.Tuulik Tallinn 2011SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Aramiidi tuntakse kui sünteetilist kiudu (aromaatsed polüamiidid), mis on kaalu arvestades tugevam kui teras. Sellest saab kõrgefektiivseid polümeerseid materjale. Kõige tuntumad kasutusalad on sõjaväes, korrakaitse ning päästeteenistuses. 2 ARAMIID KUI MÕISTE Aramiid- kiud, mille sünteetilised lineaarsed makromolekulid sisaldavad aromaatseid tuumi, mis on ühendatud amiid- või imiidsidemetega. Kusjuures vähemalt 85% amiid või imiidsidemetest seovad kahte aromaatset tuuma vahetult, ja imiidsidemeid, kui neid üldse esineb, ei ole rohkem kui amiidsidemeid. Aramiidid on välja töötatud polüamiidist. Polüamiidkiu modifitseerimisega sooviti saada tulekindlat kiudu, kuid tekkinud kiu ehitus erines polüamiidist sel määral, et aastal 1998 määratles Euroopa Liit ara
komplekt libisevaid kihte ja sellise struktuuriga ained (ka mõned metallid, nt tsink), on rabedad.Sepistatavus on metalli omadus lasta end survega töödelda, s.t. muuta välisjõu mõjul kuju ja mitte praguneda löökide või survejõu mõjul. Hästi sepistatavad on plastsed metallid. Pilet 2 Materjalide struktuur. Liht- ja liitmaterjalid. Materjalide väikseim struktuuriühik on aatom. Kristalliline struktuur näitab aatomite omavahelist paigutust kristallis. Näiteks metallis asetsevad aatomid kindla seaduspärasuse järgi, moodustades korrapärase kristallvõre. Aatomite paigutust kristallis kujutatakse ruumiliste skeemide abil (võreelemendid jne.). Materjale saab liigitada lihtmaterjalideks ja liitmaterjalideks (komposiitideks). Lihtmaterjalid võivad olla keerulise koostisega, kuid erinevad koostisosad ei eristu materjalis selgesti, samuti need koostisosad ei erine üksteisest mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest..
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement)
· · Akrüülobutadieenstürool (ABS) on tugev autoehituses kasutatav seguplast. Materjal on üheaegselt nii sitke kui ka jäik. Sitkuse annab kautuki (butadieen) sisaldus ja jäikuse akrüülonitriili komponent. ABS puhul peab arvestama, et ta ei talu nagu ka teised kautukit sisaldavad materjalid UV- kiirgust. Seepärast ei tohiks ABS- st valmistatud detaile pikemat aega päikese käes hoida. Nad võivad hapramaks muutuda. ABS on habras ka talvel külmaga. Temast valmistatakse iluvõresid, peeglite keresid, põrkeraudasid, ventilatsioonisüsteemi keresid jms. Süsiniku sisalduse tõttu saab ABS detaile kergesti galvaniseerida. · · Akrüülesterstürool-akrüülnitriil (ASA) on materjal, mille pind on kõrgekvaliteediline, läikiv ja kriimustuskindel. Kui lisada vastavat matistavat komponenti, saab mati pealispinna. Materjal on püsiv lahjendatud hapete, leeliste ja alkoholide suhtes ning on õlikindel
annaabi.ee 
