Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest taktinimetati sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti. Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plavatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis. Väljalasketakti käigus liigub kolb üles ning ta surub gaasi atmosfäärirõhul silindrist välja.
Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati 3 sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku. Kolmandaks taktiks võiks lugeda töötakti ehk põlemistakti.Suurenenud rõhu toimel tekib plahvatus. Plahvatuse hetkel on kolb ülemises asendis. Plahvatuse käigus tekib kõrge rõhk. Kolb liigub plahvatuse mõjul alla. Seejärel avatakse väljalaskeklapp. Gaasid pääsevad välja, kolb asub silindri alumises punktis
Mootor Olenevalt mootori ehitusest toimub see protsess kas ühe või kahe väntvõlli pöörde jooksul, kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse
Kütuse põlemisel silindris muudetakse kütuse olev keemiline energia mehaaniliseks tööks . Põlemine on keemiline reaktsioon , kus kütuses olevad aineosakesed ühinevad õhuhapnikuga . Mootoreid iseloomustavad põhinäitajad .. Kolvi ülemine ja alumine surnud seis ( üss ja ass ) : need on kolvi liikumistee piirasendid silindris . Kolvi käik : kolvi teekonna pikkus silindris ülemise ja alumise surnud seisu vahel . Põlemiskambri maht : ruumala , mis jääb pealepoole kolbi , kui kolb on ülemise surnud seisus . Silindri töömaht : ruumala , mis jääb silindris ülemise ja alumise surnud seisu vahele . Silindri üldmaht : ruumala , mis jääb silindris pealepoole kolbi , kui kolb on alumises surnud seisus . Mootori töömaht e litraaz : mootori kõikide silindrite töömahtude summa , See näitaja iseloomustab mootori suurust ja järelikult ka võimsust . Surveaste : näitab , mitu korda vähendab ruumala silindris , kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse
Põltsamaa Ametikool Automootor A1 MARTIN KIM Kaarlimõisa 2009 Sisukord 1. Automootorite liigitus 3 2. Mootori töötsükkel 5 3. Vänt kepsmehhanism 8 4. Gaasijaotussüsteemid 11 5. Õlitussüsteemid 12 2 1. Automootorite liigitus Sisepõlemismootorid Sisepõlemismootorites toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. 1.1 Kütuse liigid · Bensiin · Diisel · Gaas · Tahke · Bio · Elekter
· Elektrilise sundsüütega · Kompressioonsüütega 2.2 Jahutusviis · Vedelik · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel Mootori töötsükliks nimetatakse üksteisele järgnevate protsesside kordumist, mille vältel kütuses olev keemiline energia muudetakse soojusenergiaks ja see omakorda mehaaniliseks tööks. Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites. Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS.
Vd Vc rc , kus (1.1) Vc Vd- silindri töömaht; Vc- põlemiskambri maht Keskmine kolvi kiirus Sp : Ln S p 2 LN , kus (1.2) 30 N- väntvõlli pöörete arv p/s; n- väntvõlli pöörete arv p/min. L- kolvikäik. Keskmine kolvi kiirus osutub sageli sobilikumaks parameetriks kui väntvõlli pöörle- miskiirus, kuna gaasi voolamiskiirus sisselasketraktis ja silindris on mastaabis keskmise kolvi kiirusega. Mootori efektiivvõimsus P: P= 2NT, kus (1.3) T- mootori poolt arendatav pöördemoment.
Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see
· Kompressioonsüütega 1.10 Silindrite kütteseguga täitmise viis · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.11 Jahutusviisi järgi. · Vedelikjahutus · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel 2.1 Neljataktiline mootor. Takt töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: · Sisselasketakt · Survetakt · Töötakt · Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2. Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama.
Sisepõlemismootor Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks. Mõisted Takt - kolvi liikumise ajal ühest surnud seisust teise toimuvaid protsesse nimetatakse taktiks. Surnud seis - kolvi ülemist ja alumist piirasendit, kus kolb muudab oma liikumise suunda, nimetatakse vastavalt ülemiseks ja alumiseks surnud seisuks. Kolvikäik - on teekond, mille kolb läbib liikumisel ühest surnud seisust teise. Töömaht - Ruumi, mille kolb vabastab liikudes ülemisest surnud seisust alumisse nimetatakse silindri töömahuks. Ruumi, mis jääb pealepoole kolbi, selle ülemises surnud seisus nimetatakse põlemiskambri mahuks. Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse
silindri ülemisest mm mm mm mm servast, mm 0-5 +0,030 +0,035 +0,03 +0,035 10 +0,035 +0,04 +0,04 +0,04 45-50 +0,035 +0,04 +0,035 +0,04 85-90 +0,035 +0,035 +0,035 +0,04 K24A3 mootori väntvõll on topelt vastukaaludega ning valmistatud sepistatud terasest. Samuti on väntvõlli kaelte kõvadust tõstetud nitriitimise teel. Nitriitimine on detailide kuumutamine lämmastikku sisaldavas keskkonnas, mille tulemusel tekib detaili pinnale väga tugev ja kõva pinnakiht[5]. Väntvõlli mass on 18,3 kg. Väntvõllil ei olnud visuaalsel vaatlusel kahjustusi ning selleks, et veenduda täpsemalt väntvõlli seisukorras, mõõdeti üle raamlaagrite väntvõlli kaelte viskumise (Tabel 3).
..........................................................................11 Auto mark, mudel, mootori tähis.......................................................................................... 11 Iseloomustus..........................................................................................................................11 Mõõtmised............................................................................................................................ 12 Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline.............................................................................12 Väntmehhanismi detailid ..................................................................................................... 13 Laagrid.................................................................................................................................. 13 Tihendid................................................................................................................
Progresside kogum, mis kindlas järjestuses Ülemine surnud seis: Kolvi kõige ülemine asend (ü.s.s.) Alumine surnud seis: Kolvi kõige alumine asend (a.s.s) Takt Töösüli osa mis toimub kolvi ühe käigu jooksul Kolvikäik Kolvi äärmise asendite vahekaugus, mis võrdub vantvõlli vända kahe raadiusega Väntvõlli vända raadius Kaugus vantvõlli võllikaelast teljest vändakaela teljeni Silindri töömaht Maht mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumise sured seisuni Põlemiskambri maht Maht, mis jääb kolvi kohale ,kui see asetseb ülemises surnud seisus(vc) teljest Silindri üldmaht Maht, mis jääb kolvi kohale ,kui see asetseb ülemises surnud seisus(vc) teljest Maht mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumise sured seisuni Pöörlemisagedus Väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/minutis) Koormus Ühe tsukli jooksul tehtud töö Võimsus
Õlifiltrid 8. Õlijahuti 9. Puhas õhk 10. Turbolaadur 11. Heitgaas Diiselmootor koosneb vänt- ja gaasijaotusmehhanismist ning jahutus-, õlitus- ja toitesüsteemist. Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump,
.............................................................................................18 SPM SILINDRIKAAN..................................................................................................................18 SILINDRIKAANE TIHENDID.................................................................................................19 SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE..........................................................................................20 SPM VÄNT – KEPS MEHHANISM............................................................................................21 KOLB........................................................................................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD...............................................................................................
1) teoreetilise ringprotsessi põhjal: a) kütuse teoreetiliselt püsivmahulise põlemisega (Ottoringprotsess), b) kütuse põlemine toimub teoreetiliselt kas ainult püsival rõhul (Dieseli ringprotsess) või osaliselt ka püsival mahul (Trinkler- Sabathei ringprotsess); 2) gaasijaotuse korralduse järgi: a) neljataktilised mootorid, b) kahetaktilised mootorid; 3) kasutatava kütuse järgi: a) gaasimootorid, b) vedelkütuse mootorid, c) vedelgaaskütuse mootorid; 4) küttesegu moodustamise asukoha järgi mootori suhtes: a) välise segumoodustamisega mootorid (Stirlingi mootor), b) sisemise segumoodustamisega mootorid; 5) küttesegu süütamise mooduse järgi: a) sundsüütega mootorid, b) kompressioonsüütega mootorid, c) kombineeritud süttimisega mootorid; 6) silindrite laadimise iseloomu järgi: a) ülelaadimiseta mootorid, b) ülelaadimisega mootorid: Turbolaaduriga, Ülelaaduriga; 7) silindrite arvu ja asetuse järgi:
soojusvahetus. Mootori projekteerimisel valitakse surveaste madalaim piir selline , 1. Tegelikus tsüklis toimub töötava keha keemiline muutus, st. mis tagaks külma mootori käivitamisel survetakti lõpul küttesegu soojuse saame põlemise teel.Toimuvad 1 Takt. Kolb liigub ASS- ust ÜSS-u. Toimub silindri puhastamine isesüttimise. Selleks peab temperatuur survetakti lõpul ületama põlemisreaktsioonid : jääkgaasidest , silindri täitmine värske õhuga ja peale kütuse isesüttimise temperatuuri 100 kuni 200 0C.
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine
Tänu kolbmootorite elementide jahutamisele ja kütuse otsesele põlemisele silindris, võib maksimaalne protsessitemperatuur tunduvalt ületada materjalide mehaanilist tugevust määrava piirtemperatuuri. [7] 2 Kolbmootorite põhielemendiks on silinder ja kolb, kolvi mehaaniline töö kantakse võllile üle väntmehhanismi kaudu. [3] Tuntakse nelja- ja kahetaktilise sisepõlemisega kolbmootoreid. Levinum on 4-taktiline mootor, milles toimub järjestikku neli tsükilt: õhu (õhu ja kütuse segu) sisselase silindrisse; selle komprimeerimine; kütuse süttimine, põlemine, põlemisgaasi paisumine; põlemisgaasi väljalase. Väntvõll teeb mainitud nelja tsükli jooksul kaks pööret. [3]
..............................lk7 4.Kasutatud allikmaterjalid..................................................................lk8 2 1. SISEPÕLEMISMOOTOR Sisepõlemismootor on jõumasin, mis muundab vedel- või gaasikütuse põlemisest saadud energia, mehaanilseks energiaks.. Põlemise tagajärjel paisunud gaaside energia kantakse üle kolvile, mis omakorda hakkab liikuma ning kannab kepsu kaudu jõu üle väntvõllile. Viimane hakkab pöörlema ning seda pöörlemist saab rakendada erinevate mehhanismide käitamiseks. Eksisteerib kahte liiki sisepõlemismootoreid: Neljataktilised ja kahetaktilised. Tänapäeval on enamlevinud neljataktilised sisepõlemismootorid, mis on suurema kasuteguriga, võimsamad, keskkonnasõbralikumad ning vaiksemad. Kahetaktilisi mootoreid kasutatakse tänapäeval mootorratastel, paatidel, mootorsaanidel ning muudel väiksematel liiklusvahenditel
3 Mootor MIS ON MOOTOR? Mootor on auto süda,mille seisukorrast sõltub masina temperament.Kuna mootor on auto agregaatide hulgas kõige keerukam,võib ta sageli rikki minna.Seetõttu on mootori ehituse ja tööpõhimõtte tundmine vajalik igaühele. Autodele annab liikumapaneva jõu sisepõlemismootor,mille silindrites kütuse põlemisel saadav soojusenergia muundatakse väntvõlli pöörlemises avalduvaks mehhaaniliseks tööks.Seejuures kasutatakse kütusena kas bensiini või nafta raskemat destillaati- diislikütust.Esimest kasutatakse nn otto-ehk karburaatormootorites,teist- diiselmootorites.Erinevus nende kahe sisepõlemismootori tüübi vahel seisneb põlemiseks vajaliku kütusest ja õhust koosneva küttesegu valmistamises ja süütamise viisis. Siin ilmselt tekkis küsimus,mis on ottomoor?
tegevusega pumbad). - diferentsiaalpumbad , 3 Üksiktoime- e. lihttoimega ( ka simplekspump) kolbpumbad. Üksiktoimekolbpumbad võivad olla nii ketaskolviga pumbad kui ka varbkolbpumbad. Mõlemad pumbad töötavad ühtemoodi , kuid varbkolbpump on mehaaniliselt tugevam . Seepärast kasutatakse viimast viskoossete vedelike pumpamiseks või suure rõhu saamiseks (kõrgrõhupumbad). Lihttoimega kolbpumpade põhiosad on poleeritud sisepinnaga silinder ja selles edasi tagasi liikuv kolb. Varbkolbpumbas täidab kolvi aset massiivne varbkolb, mis ulatub läbi tihendi töökambrisse. 23 Kui kolb liigub vasakult paremale, tekib pumbasilindrisja sellega ühenduses olevas töökambris hõrendus (p = p0 pp), imiklapp avaneb ja vedelik voolab imitorust töökambrisse. Hüdrauliste takistuste vähendamiseks imitorus tehakse imitoru võimalikult suure läbimõõduga. Reaalses pumbas pumba imirõhk (pp) on alati väiksem absoluutsest
Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu
ära kasutada kogu potentsiaali. Kombineeritud surveastet ei soovitata üle 12.5 ajada, aga võib leida ka 1415 kanti numbreid. Eelpool mainitud põhjustel ei saa kasutada tefloniribasid, seetõttu on boost piiratud u. 15 psi'ga ehk ühe baariga. Silma on hakanud, et 8.5 surveaste ja 1012 psi on üsnagi hea kombinatsioon. Mõistagi ei piisa vaid kompressori paigaldamisest, olenevalt ülelaaderõhust ja pööretest võivad olla vajalikud ulatuslikud mootori modifikatsioonid. Korralikud kolvid, kepsud, 4poldised väntvõllipukid on praktiliselt kohustuslikud. Väntvõllile tuleb veel freesida 1/4 tolline kiilusoon olemasoleva vastu (180 kraadi). Erilist tähelepanu tuleb pöörata vibratsiooni summutamisele kas damperi või hub'i abil. Üks kõige olulisemaid asju on õige nukkvõlli valimine. Kompressori puhul erinevad nõuded pisut vabalthingavast. Kui sisselaskeklapp vara avada, puhutakse osa segust veel lahti oleva
Mõõteriistad jahutussüsteemil: ● mageveemanomeeter ● mereveemanomeeter ● mootorist väljuva veetermomeeter ● mootorisse siseneva veetermomeeter ● merevee termomeeter jahutist väljuval torul ● silindrikaanel olev magevee termomeeter SPM JUHTIMISSÜSTEEM SPM käivitussüsteem Käivitussüsteemi ükesandeks on mootori käivitamise ajal anda mootorile selline pöörlemiskiirus, mis tagaks küttesegu isesüttimise silindris. Seega: ● kolvi liikumiskiirus peab olema Cm =0,5 – 1, 0 m/s ● temperatuur silindris 750°K ● põõrete arv n = (0,15 – 0,2) nominaal Käivitussüsteemi liigid ● elektrilise starteriga ● suruõhu käivitussüsteem ● käivitusmootoriga käivitus ● inertsstarter käivitussüsteem ● käsitsikäivitus süsteem
Peab olema suure jäikusega, sest tallemõjuvad kõik mootori poolt arendatavad jõud: raskusjõud, gaaside survejõud,detailide inerts. Üldreeglina valmistatud (valatuna) malmist, kuid väga suurtel mootoritel keeviskonstruktsiooniga terasest. Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri
raskete koormuste tõstmisel, lüüsiväravate avamisel jne. Hüdraulilisi akumulaatoreid kasutatakse ka hüdraulilistes pressides . Pressi tühikäigu vältel kogub hüdrauline akumulaator teatava vedelikuvaru . Töökäigu ajal ei suuda pump silindrisse küllaldaselt vedelikku anda ; puudujäägi katab siis hüdrauliline akumulaator. Hüdrauliline akumulaator ( joon ) koosneb silindrist A ,milles liigub kolb B. Selle ülemisse otsa külge on kinnitatud traavers C . Traaversi otstele on riputatud raskused . Vedelik ( vesi või õli ) pumbatakse akumulaatorisse mööda toru D . Akumulaatori silindrisse pumbatav vedelik surub kolvi üles. Kui kolb jõuab ettenähtud kõrgeimasse ülemisse asendisse , siis lülitub pump automaatselt välja. Kui tähistada kolvi kaal tähega G ja tema liikumistee ( tõstekõrgus ) tähega H , siis
Madalatemperatuurilise kontuuri termostaat on Pleiger-tüüpi termostaat (siiber-tüüpi termostaat, siibrit liigutab elektrimootor ning mootorit juhib programmeeritud kontroller). Masinate töötamisel madalal koormusel (so kuni 30% võimsusest) liigutatakse termostaati juhtõhuga ja mereveejahutisse läheb vähem vett ning madalakontuurilise jahutusvee temperatuur tõuseb. 1-2 Mootori prototüübi käivitussüsteemi võimalikud vigastused ja nende põhjused Käivituskangi "Käivitusasendis" väntvõll ei liigu paigast või õõtsub täispööret tegemata: Põhjused: · väntvõll ei ole käivitusasendis · käivitusõhu ballooni peaklapp on kinni · õhurõhk balloonis on madal · mõni käivitusklapp on kinni kiilunud · õhujagaja on kinni kiilunud · võlliliini pidur on kinni · dedvudi tihend on üle pingutatud · sõukruvi on kinni kiilunud · starterkäivituse korral on aku laadimata või started juhe ei annaühendust
tüüpi sisepõlemismootoris toimub väntmehhanismi abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta
Mootorikere seinte külge kinnitatakse vee- ja õli jahutus ripp- pumbad, kahepoolne kütuse- ja õli võrkfilter, õhujagaja. Silindriplokk kinnitatakse otse plokk- karteri peale. Külgriiuli all plokk-karteris asetseb jaotusvõll koos gaasijaotusklappide. Karteri riiulitele kinnitatakse kütuse kõrgsurvepumbad, heitgaaside kollektor; ülelaadija, pöörlemisregulaator ja juhtimispult. Mõlemal pool karterit on paigutatud alumiiniumist karteriluugid, väntvõlli ja karteri ligipääsuks. Ühe poole luugid on varustatud kaitseklappidega. Nukkvõllikarter on samuti varustatud luukidega. 20 Väntvõlli laagrid on rippuvat tüüpi. Laagri kaaned kinnitatakse alt ja küljedelt hüdrauliliste poltidega mis on pingutatud hüdraulilise tungraua abil. Õlivann on tehtud terasest, keevitatud kokku ja on kinnitatud altpoolt poltidega plokk-karteri külge
Kolbpumpade tootlikkus: üksik-ja mitmekordse tegevusega pumpade tootlikkuse graafikud ja ebaühtlusaste, selle tuletamine. R L x S S=2R Kui on tegemist ühekordse pumbaga st. pump töötab ainult kolvi ühe poolega, võrdub pumba poolt antava vedeliku hulk Q = D 2 S 60nm ( m3/h) 4 n - väntvõlli pöörete arv minutis D - silindri sisemine diameeter S - kolvi käik m - pumba mahukasutegur. Kui kolb liigub äärmisest vasakust asendist paremale ,läbib ta teekonna x, mis on funktsioon vända pöördenurgast. Avaldame x- sõltuvalt vända pöördenurgast x= f(). x = R - R cos = R ( 1 - cos ). x - kolvi tee pikkus R - vända raadius - vända pöördenurk Kolvi liikumise kiiruse saab avaldada kolvi teekonna valemist (x) võttes sellest esimese tuletise ajas t. c = dx/dt.
ühendatud vajalike ülekannetega. algallikas: http://www.turbomustangs.com/turbotech/main.htm Turboülelaadimise põhimõtted Selleks et ülelaadimise tehnoloogiat paremini mõista, on kasulik olla tuttav sisepõlemismootori tööpõhimõtetega. Enamus tänapäeva bensiini ja diiselmootorid on neljatakilised kolbmootorid, mida juhib sisselase- ning väljalaskeklapid. Üks töötsükkel koosneb neljast taktist kahe väntvõlli täispöörde jooksul. Sisselasketakt: Kolvi alla liikudes, tõmmatakse tänu hõrendusele sisselaskeklapist küttesegu( bensiinimootori korral õhu ja kütte segu, diiselmootori korral ainult õhk)silindrisse. Survetakt: Kolb on alumises surnud seisus (A.S.S) ning liigub ülespoole, surudes kokku küttesegu. Töötakt: Kolb jõuab ülemisse surnud seis (Ü.S.S). Segu on maksimaalselt kokkusurutud. Küünal annab silindrisse sädeme ning segu plahvatab, lükates silindri taas alla.
käivitusklapp ja indikaatorkraan. Silindrikaanes toimub väljalaskeklappide, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine jahutamine kõrgetemperatuurilise jahutusveega, seejärel väljub jahutusvesi silindrikaane ülemisest osast toru kaudu kollektorisse. Nii sisselaskeklapid kui ka väljalaskeklapid on varustatud klapi sundpööramis- mehhanismiga. 11 Kolvid Kolvid on valmistatud kahest osast – kolvipea ja juhtosa (-seelik). Kolvipea on valatud kuumuskindlast terasest, kolvi juhtosa malmist. Omavahel kinnitatakse juhtkeha ja kolvipea nelja poldi abil. Kolvipea on topeltnõgus, sisse on tehtud süvendid klappide tarvis. Kolvipeasse on treitud kolm soont. Neist ülemised kaks on kompressioonirõngaste tarvis ja alumine soon on õlirõnga jaoks. Õlirõngas on tööpõhimõttelt kahekordne.