jaanuar 1947 – 3. jaanuar 1953) Lyndon Baines Johnson Ameerika Ühendriikide 36. president Oli peale John F. Kennedyt Elas 27.august 1908 – 22. jaanuar 1973 Ta oli ametis aastail 1963–1969 Richard Nixon 9. jaanuar 1913 – 22. aprill 1994 Ameerika Ühendriikide 37. president (1969-1974) Teises maailmasõjas laevastikuohvitser 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta 1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus. Gerald Rudolph Ford Oli Ameerika Ühendriikide 38. president Ta oli ametis aastail 1974–1977 Gerald Ford oli ainuke Ameerika Ühendriikide president, keda ei
rahvusvahelistel relvastusläbirääkimistel Ühendriigid kaalusid Kuuba ründamist õhu ja mere kaudu ning kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale USA nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid, eemaldades saarelt kõik ründerelvad President Kennedy valitsus lootis, et Kreml nõustub nende nõudmistega ning ootas sõjalist vastasseisu Nõukogude Liidu peaminister Nikita Hrustsov kirjutas Kennedyle, et "rahvusvaheliste vete ja õhuruumi" karantiin on "agressiooniakt, mis pidavat tuumasõja kuristikku ajama" Kuuba kriisi lõpp Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks Vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil USA president John F. Kennedy ja ÜRO peasekretär U Thant jõudsid Hrustsoviga nii avalikule kui ka salajasele kokkuleppele Avalikult lammutas NSV Liit pool oma ründerelvad
aasta mais lõpetati. Aastatel 1949-1958 põgenes idast Lääne-Berliini 3 miljonit inimest. 1961. aastal püstitas Ida- Saksamaa kogu linna läbiva nn. Berliini müüri. Müür katkestas isegi trammiliinid ja teed ning tekitas ala, mida mõlemal pool hakati nimetama eikellegimaaks. Ehkki USA ja NSV Liit kunagi tegelikult omavahel ei sõdinud, polnud nad sõjast kaugel. Maailma hoidis oktoobris 1962. aastal terve nädala hinge kinni, kui USA president John Kennedyle esitati USA lennukite tehtud fotod, mis tõestasid, et NSV Liit ehitab Kuubal rakettide stardiplatvorme. Sealt oleks tuumaraketid ulatunud USA-sse ja võinud hävitada palju linnu. 22. oktoobril andis president käsu alustada Kuuba mereblokaadi. Ühendriikides koostati ka juba plaane, kuidas Kuubale tungida, ja maailm valmistus tuumasõjaks. 28. oktoobril andis Nõukogude liider Nikita Hrustsov siiski tagasikäigu ja nõustus raketid ära viima ning stardiplatvormid Kuubal lammutama
kehtestamine. 1960.a. riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb hõlvata senitundmatuid alasid – rajama õiglasema ühiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse. Tema programmi peaeesmärgiks oli võideldavaesuse vastu ning muuta USA heaoluühiskonnaks. John Kennedy mõrvati 22. nov. 1963.a. Dallases. Väidetavaks Kennedy mõrvariks peeti Lee Harvey Oswaldi. Mõrvatud Kennedyle järgnes demokraat Lyndon Johnson (1963-68), kes püstitas ameeriklastele eesmärgi, milleks oli„suur ühiskond“, mis tähendas mõistuse, teaduse ja sallivuse abiga kuristike tasandamist eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda.Johnsoni ajal saavutas mustanahaliste võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti. rassiline segregatsioon - ühe või mitme inimrühma eraldamine teistest sama ühiskonna inimrühmadest rassilise, rahvusliku, usuliste vms
Tõsi, Korea sõjas ei sõdinud USA ja NSV Liit küll otseselt üksteise vastu, ent kaudselt siiski. Vaieldamatult oli külma sõja ajal kõige ohtlikum Kuuba raketikriis, kuna neill päevil oli tuumasõja algamine kõige tõenäolisem. 1962. aastal esitati president Kennedyle USA lennukitelt tehtud fotod, mis tõestasid, et NSV Liit ehitab Kuubal rakettide stardiplatvorme. 22. oktoobril andis Kennedy käsu alustada mereblokaadi. USAs peeti Kuuba vallutusplaane, maailm valmistus tuumasõjaks. Ent õnneks suudeti siiski jõuda rahumeelsele kokkuleppele, 28
tagajärgede“ kord. Kui tuumarakettide paigaldamine Kuubale sai lõpliku kinnituse, siis polnud ameeriklased mitte ainult ärevuses, vaid ka pettunud. Nõukogude Liidu esindajad olid ju korduvalt väitnud, et Kuubale mingit ründerelvastust ei paigaldata. 17. oktoobril 1962, kui kriis suurriikide suhetes oli juba käes, ütles tookord New Yorgis viibinud Nõukogude välisminister Andrei Gromõko president Kennedyle, et Kuubat varustatakse vaid toiduainetega ja, et Castrole olevat abiks saadetud mõned sõjalised nõuandjad. See jultunud vale olevat USA presidenti lõplikult veennud, et vaja on otsustavalt tegutseda. 1962. aasta 22. oktoobril teatas Washington, et ümber Kuuba saare kehtestatakse mereblokaad. See tähendab, et kõik Kuuba sadamatesse sõitvad laevad otsitakse läbi. Hruštšov vastas sellisele sammule väljakutsuvalt – tema sõnul provotseerivat USA sõjalist konflikti
lavastatud muusikali ,,West Side Story" Tegemist oli kahe vaatusega etendusega. Lavastuse Helilooja oli Leonard Bernstein tuntud helilooja, dirigent ja pianist. Bernsteini loomingust võib-olla tuntuimad on muusikalid ,,Wonderful Town" (1944), ,,Candie" (1596) ning ,,1600 Pennsylvania Avenue" (1976). Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et suurelt lavalt ning Eesti oma näitlejate esituses oli seda hoopis meeldivam vaadata. ,,West Side Story" libretist oli Arthur Laurents näitekirjanik ja lavastaja, kes on kirjutanud lisaks ,,West Side Storyle" libretod muusikalidele ,,Gypsy", ,,Do I Hear a Waltz
karakteri liialt eksponeerida. Elu viimased aastad Ta oli oma viimastel eluaastatel väga haige, läbis mitmeid operatsioone ning tema viimane film ,,Targem annab järele" jäi lõpetamata. Ta oli vallandanud oma agendi ja töötas presidendina Marilyn Monroe Productions'is. 1961. aastal tutvustas näitleja Peter Lawford teda Kennedytele. 19. mail 1962 astus Monroe üles President John F. Kennedy sünnipäevapeol, kus ta laulis spetsiaalselt Kennedyle kirjutatud sünnipäevalaulu, mis on siiani väga menukas. Tal tekkis suhe JFK-ga, kes on tagantjärele tuntud paadunud ja suise ennast pealesundiva seelikukütina. Monroe oli Kennedysse armunud ja kuuldatavasti soovis temaga isegi abielluda. Ta helistas tihti Valgesse Majja ja kui Kennedy nende afääri lõpetas, oli Marilyn üha enam depressioonis. John F. Kennedy sokutas naist oma vennale Bobbyle, Robert
Probleem lahendati keinseanistlikult (inflatsiooniga majanduse elavdamine), väga edukalt. 61-ö 66 kasvas rahvuslik koguprodukt 7,1 - 7,7 % aastas. 4. Välispoliitika Loobuti tagasitõrjumisdoktriinist, kuna seda ei olnud võimalik rakendada, selle asemel paindlik reageerimine, nägi ette lokaalsete sõdade pidamist. USA peab olema võimeline pidama kahte suurt ja ühte väikest sõda. Kuuba kriis lahenes USAle edukalt. 22. november 1963 - Kennedyle atentaat Presidendiks saab Johnson. 1964 - valiti pärispresidendiks. Johnsoni valimisprogramm oli Great Society - ulatuslik reformikava, eesmärgiga tagada küllus ja vabadus kõigile, sotsiaalpoliitika. Johnson oli sisepoliitiliselt ja majanduspoliitiliselt sama edukas kui FDR, kuid välispoliitika ebaõnnestus (sõjavastased noorsooliikumised, mustade liikumised). 1968 Johnson ei kandideerinud, Robert Kennedy lasti kampaania
Näiteks õhurünnak rakettidele ei oleks kindlasti tähendanud 100% täpsust, mistõttu oleks koheselt oodata vastulööki. Militaarne interventsioon oleks küll õnnestunud, kuid Kennedy ütles selle peale, et venelased ei laseks ameeriklastel lihtsalt Kuubat vallutada ja siis hiljem käed rüpes istunud. 26 17. oktoobril kohtus Kennedy venelaste esindaja Andrei Gromõkoga, mis oli kokku lepitud juba enne rakettide avastamist. Gromõko valetas Kennedyle ja väitis, et venelased saadavad Kuubale kõigest toitu ja muud humanitaarabi ja „mõned“ kaitserelvad. Kennedy istus pärast kohtumist oma kabinetis ning vaatas hommikusi U-2 fotosid, mis näitasid, et Kuubal oli 16 kuni 32 tuumaraketti, laskekaugusega kuni 1000 miili.27 See tähendas, et Nõukogude diplomaatia valetamise teel olukorda parandada oli ebaõnnestunud. Kennedy suutis aga kaine mõistuse säilitada ning tegutseda pehmeid meetodeid järgides.
aasta mais lõpetati. Aastatel 1949-1958 põgenes idast Lääne-Berliini 3 miljonit inimest. 1961. aastal püstitas Ida- Saksamaa kogu linna läbiva nn. Berliini müüri. Müür katkestas isegi trammiliinid ja teed ning tekitas ala, mida mõlemal pool hakati nimetama eikellegimaaks. KUUBA RAKETIKRIIS Ehkki USA ja NSV Liit kunagi tegelikult omavahel ei sõdinud, polnud nad sõjast kaugel. Maailma hoidis oktoobris 1962. aastal terve nädala hinge kinni, kui USA president John Kennedyle esitati USA lennukite tehtud fotod, mis tõestasid, et NSV Liit ehitab Kuubal rakettide stardiplatvorme. Sealt oleks tuumaraketid ulatunud USA-sse ja võinud hävitada palju linnu. 22. oktoobril andis president käsu alustada Kuuba mereblokaadi. Ühendriikides koostati ka juba plaane, kuidas Kuubale tungida, ja maailm valmistus tuumasõjaks. 28. oktoobril andis Nõukogude liider Nikita Hrustsov siiski tagasikäigu ja nõustus raketid ära viima ning stardiplatvormid Kuubal lammutama
Kuubale ja tõenäoline oli tuumasõja puhkemine), Karikatuurilt näha, et Kennedy on võitmas ja on valmis esimesena oma raketi õhku laskma, kui vastane ei tagane(USA jäi peale oma tahtmisega) 4.Ajendiks oli NSVL rakettide paigutamine Kuubale, mis asus otse USA külje all. 5. NSVL viis raketid minema Kuubalt, USA leppis, et Kuuba kommunistlik ja ei ründa neid. 6. Eeldusel, et autor joonistas karikatuuri sündmuste lõppfaasis, siis on mõistetav, et Hrutšov jääb pildil Kennedyle alla. 1) de Gaulle’i võimuletulek. Valimistel saavutas võidu ka Gaulle’i partei Liit Uue Vabariigi Eest . gauelle’istid. 1960 lasi FRA iseseisvuda enamikel oma Aafrika asumaadel. Majandus kasvas. 1960 = de Gaulle’i kümnend. 1966 lahkus NATO’st. 1960 sai valmis tuumapommi. 1968 puhkes noorterahutus, millele reageeris konservatiivsete vaadetega de Gaulle. Populaarsus langes ja astus tagasi 1969
1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi. Pingeline oktoobrinädal 1962.a-l, mil maailm seisis tuumasõja lävel.26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati. Kariibi kriisi tulemuseks oli Castro reziimi püsimajäämine Kuubal. NSV Liit kohustus samas tuumaraketid Kuubalt minema viima. Vietnami sõda 1955–1975 Vietnamis oli toimunud sõjategevus , mille tulemusena rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.
Las see olla justkui pindpinevus, mis tänu füüsikaseadustele ei luba vedelikul üle tassi ääre voolata." Sarnaselt ameeriklaste brinkmanship doktriinile, mille kohaselt tuli vastase järeleandmise saavutamiseks viia suhted äärmuseni teravaks ja pingeliseks, lausa sõja puhkemise äärele - to the brink of war, pidi selline käitumine ja tõsise surve avaldamine viima vastase taganemise ja järeleandmiseni. (1) Iroonilisel kombel heideti Kennedyle ette sedasama, mis Hrustsovilegi. Tema kriitikud pidasid Kennedy lubadust Kuubale mitte tungida häbiväärseks järeleandmiseks. Sõjaväe juhid olid rahulolematud, näiteks märkis kindral Curtis LeMay, et "tegu on meie ajaloo suurima kaotusega". Suurim kaotaja oli aga ehk hoopiski Kuuba. Castro tundis end Nõukogude Liidu poolt reedetuna: temaga ei pidanud keegi läbirääkimisi, lõpplahendus pandi paika vaid Kennedy ja Hrustsovi vahel.
1962.a. leppis Castro Moskvaga kokku, et Kuuba saarele paigutatakse Nõukogude raketid, mis oleksid tuumalöögiga hävitanud suurema osa USA Kriisi põhjustas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid. USA luure avastas Kuubale paigutatud NL tuumaraketid ning USA valitsus Kennedyga nõudis 22. okt.-l, et Kuubale toodud raketid minema viidaks ja kuulutas välja saare mereblokaadi. Pingeline oktoobrinädal 1962.a-l, mil maailm seisis tuumasõja lävel.26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati. Kariibi kriisi tulemuseks oli Castro reziimi püsimajäämine Kuubal. NSV Liit kohustus samas tuumaraketid Kuubalt minema viima. Praha kevad tähistab liberaliseerimisperioodi Tšehhoslovakkias 1968. aastal. 1968. jaan.-s tagandas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee esimese sekretäri Novotny. 1968
tema oskuslikule juhtimisele. Keskendus eelkõige majanduse arendamisele ja sisepoliitikale, seetõttu ei saanud ta hakkama ka külas sõjas NSV Liidu takistamisega. Kennedy (61-63)- teda on nimetatud hipipresidendiks, kuna ta oli nooruslik ja ei mõistnud hukka hipiliikumist ning oli ka uute ja nooruslike ideedega päri. USA hakkas tema juhtimise all kiiresti arenema, juhtpositsioon haarati ka külmas sõjas ja kosmosevõidujooksus. Tänu Kennedyle suudeti edukalt lahendada Kariibi Kriis. Kennedy hukati 1963 Dallases kuuli läbi. Johnson (63-69)- Tema ajal saavutati mustanahaliste võitlus rassilise võrdsuse eest. Johnson toetas M.L. Kingi vaateid, tema võimuloleku ajal saavutasid mustanahalised valgetega võrdsuse. Nixon (69-74)- Tema võimule tulekuga algas USAS pingelõdvendus. Ta uskus, et USA on nõrgenenud, et NSVL on tugevamaks muutunud ning võttis oma eesmärgiks suhete parandamise NSV Liidu ja Hiinaga.
toetaks üle 65-aastasete inimeste tervisekindlustust. Selle jaoks pidi raha saama tervishoiumaksude tõstmisega. Medicare pakuks samuti haiglahooldust 60 päeva ning arstitasude tasumist. Kuigi Medicare leidis populaarsust, olid selle vastu erakindlustusfirmad ning Kennedy ei suutnud siiski Kongressi veenda. 1960. aasta presidendivalimistel ütles Kennedy, et oleks vaja uut tsiviilõigusteakti. Pärast valimisi tuli välja, et üle 70 protsendi afroameeriklaste häältest läks Kennedyle. Esimese kahe valitsusaasta jooksul ei õnnestunud Kennedyl õigusakte muuta küll aga saatis ta 600 marssalit Alabamasse ning Mississippi ülikooli kaitsmaks afroameeriklaste õiguseid. See asjaolu toodi lõpuks Kongressi ette 1963. aastal ning oma kõnes ütles Kennedy, et mustanahalisel lapsel, kes sünnib Ameerikas praegu, vaatamata millises riigiosas, on poole väiksem võimalus lõpetada keskkool, kui valgel lapsel, kes on sündinud samal
Scudda Hay!". Selle lihtsakoelise maakomöödia tiitrites tema nime ei olnudki. Kuulsuse tõi Monroele 1953. aastal linale tulnud "Niagara", kuid juba viiekümnendate lõpul oli näitlejatari kuulsus hääbumas, sest ta ei suutnud enam võtteplatsil toime tulla ja rändas haiglate vahet. Kõige paremini on ta aga inimestele meelde jäänud sellest, kui ta liibuvas sädelevas kalliskividega kaetud kleidis 1962. aastal president Kennedyle katkeval häälel laulis "Happy Birthday, mr. President". Väidetavalt arstimite mõju all, nii et ta ise ei mäletanud enam midagi, isegi lendu Los Angelesest mandri teise serva ja tagasi ning tohutut riidu võtteplatsil, kust ta omal volil lahkus. Ihuvärvi kleit, kaotanud küll osa oma kalliskividest, müüdi hiljem oksjonil 1 267 500 dollari eest. Omal ajal oli see maksnud 12 000. Monroe pärandas kõik oma rõivad ja ehted Lee Strasbergile, kes talle näitlemist õpetas. Lee lesk
Sellest tulenes konflikt parteiladvikuga. 1964. sügis Hrutovi puhkuse ajal toimus keskkomitee presiidiumi istung, mis tagandas ta ametikohalt. Välispoliitika Hrutovi võimuloleku aeg on Külma Sõja stabiliseerumise aeg. 1956 Suessi kriis, mille reguleerimiseks Hrutov osales ÜRO Peassamblee istungil. kariibi kriis NL paigutas oma keskmaaraketid Kuubale. Seati sisse Kremli ja Valge Maja vaheline otse telefoniliin. Esimene NL riigijuht, kes hakkas tegema välisvisiite. 1959 visiit Kennedyle, mille tagajärjeks oli NL maisikasvatamise buum. 1964. tekib NL omamoodi interreegnum. 1964-1967 selge liider puudub. Hrutovi parteilise ametikoha sai L. Brenev, kes pandi sellele ametikohale parema puudumisel. Põhjuseks oli see, et temast ei saa meest, kes ohustaks, sest ta on nii rumal. Ministrite nõukogu esimeheks sai A. Kossõgin. 1965. alustas Kossõgin majandusreformi, mille eesmärgiks oli suurendada ettevõtete iseseisvust ja välja jõuda
Richard Nixon Richard Milhous Nixon (9. jaanuar 1913 22. aprill 1994) oli Ameerika Ühendriikide 37. president. Hariduselt jurist. Ta oli ametis aastail 19691974 Sell ajal, kui Nixon oli president paranesid USA suhted Hiina ja NSV Liiduga.. Aastail 19531961 oli ta asepresident. Teises maailmasõjas teenis ta laevastikuohvitserina Vaikse ookeani lõunaosas. 1946 valiti ta USA Kongressi esindajatekotta. 1960. aasta presidendivalimistel kaotas ta John F. Kennedyle. Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal Spiro Agnew ja teisel ametiajal Gerald Ford. Ta oli sunnitud Watergate'i afääri tõttu 9. augustil 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus. Välispoliitika Oma valimislubaduse aastast 1968, tuua USA Vietnamist välja, oli ta suures osas täitnud. Kuigi kaotus oli suur, enam kui 58 000 ameeriklast, saavutati vietnamiseerimine.
faktorina rahvusvahelistel relvastusläbirääkimistel. Ühendriigid kaalusid Kuuba ründamist õhu ja mere kaudu ning kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini. USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale, ning nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid, eemaldades saarelt kõik ründerelvad. Kennedy valitsus lootis, et Kreml nõustub nende nõudmistega. Nõukogude Liidu peaminister Nikita Hrustsov kirjutas Kennedyle, et "rahvusvaheliste vete ja õhuruumi" karantiin on "agressiooniakt, mis heidab inimkonna kogu maailma hõlmava tuumasõja kuristikku". Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks. Vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil Kennedy ja ÜRO
Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust.30 Samal ajal valitses tavaelus paanika. (...) NL-i tavaelanikkond oli suures teadmatuses. Läänes aga, kus ajakirjandus kõike seda kajastas, pidasid inimesed sõna otseses mõttes hinge kinni: kõik ootasid õudusega tuumasõja puhkemist. Koolides korraldati õppusi, kuidas tuumalöögi korral käituda, inimesed ostsid kokku toiduaineid, aktsiate hinnad börsidel langesid.31 26. oktoobril saatis Hruštšov Kennedyle läkituse, milles lubas viia Kuubalt raketid minema juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku reziimi puutumatuse. 28. oktoobril kokkulepe allkirjastati.32 Avalikult lammutas NSVL oma ründerelvad Kuubal ja 27 Horisont.ee. 2007. Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Kättesaadav: http://www.horisont.ee/node/220 (14.01.2015) 28 Kahe maailma vastasseis. 2012. Kuuba e. Kariibi kriis 1962. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma-
novembril 1962. aastal 78-aastasena. Tema surma kellaajaks oli 6:15 p.m. ehk 18:15. Matused Surres oli Eleanor väga austatud naine, seda näitasid tähtsad inimesed, kes olid tema matustele tulnud. Teiste esimeste leedide matustele tuli kohale enamasti nii mõnigi veel elus olev "ametiõde", kud Eleanor Roosevelti matustele tulidka presidendid ise. Kohal oli ametis olev president John F. Kennedy koos oma naise Jackiega, eelmised presidendid Eisenhower ja Truman ning ka Kennedyle järgnenud president Lyndon B. Johnson. Eleanor Roosevelt maeti oma abikaasa kõrvale Hyde Parki 10. novembril 1962. aastal. Autasud Eleanor Roosevelt sai oma elu jooksul kokku 35 autasu, rohkem kui tema mees. Franklin teenis Eleanori 35 autasu vastu 31. Tema esimene autasu D.H.L. ehk Doctor of Humane Letters oli saadud 13. juunil 1929. aastal. Viimaseks autasuks oli 1962. aasta juunis saadud Doctor of Laws, LL.D. 1968. aastal auhinnati Eleanori ÜRO Inimõiguste auhinnaga
1500-2000 meest, mõned lennukid, Häbistab USA, armeed ja kuubalasi( USA poolel võitlevaid) juhtis Che Guevara) . o 1962 suvel - NSVL toob Kuubale raketid. o oktoober 1962- Kennedy teatab, et USA blokeerib Kuuba (mereblokaad), o erakorraline UN julgeolekunõukogu kokkutulek, DEFCON 2. Kennedy tahab sõdida, o Salajased nõupidamised. o oktoober Hruštšovi kiri Kennedyle, o Hruštšovi ja Kennedy kohtumine. - Vastasseis lõppes 28.10.1962. o Kennedy ja U Thant jõudsid Hruštšoviga kokkuleppele, NSVL lammutas oma relvad Kuubal ja viis need Nõukogude Liitu tagasi, ÜRO lubas Kuubat mitte kunagi rünnata, USA hävitas Türgis olevad maaraketid. 14. Kahe üliriigi vastasseis näiteks kosmose vallutamise ja spordi näitel? Kahe üliriigi vastasseis külma
1957 – Eisenhoweri doktriin: ameeriklastel tuli aidata Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine (Suessi kriis, tõstis USA läänemaailma vaieldamatuks liidriks) 1960 – presidendiks John F Kennedy (noorim USA president): arvas, et esile peab astuma uus, teotahteline ja idealistlik põlvkond, ameeriklased peavad rajama õiglasema phiskonna, kaotama vaesuse, jõudma kosmosesse o Gagarini kosmoselend ja Berliini müüri ehitamine olid Kennedyle ja kogu Ameerikale valusaks pettumuseks, kuid need sündmused mobiliseerisis ameeriklasi o Kennedy reformid jäid paljudki paberile ja polnud kõige otsustavam välispoliitikas, kuid remast sai märter ja tema pärandist legend o 1963 tapeti Johnsoni suure ühiskonna idee: mõstuse, teaduse ja sallivuse abil tasandatakse kuristik eri klasside ja rasside vahel, nii et kõik hõlmatakse ühtsesse ühiskonda
annaabi.ee 
