Paremini on aga säilinud Prienne linna reeglipärane tänavatevõrk. Kunstis eelistati kas hiiglaslikke või hoopiski väga väikeseid kujutisi. Näiteks peetakse maailmaimeks 37 m kõrgust Rhodose kolossi, mis on päikesejumal Heliose pronkskuju, loodud Leukippose õpilase Charesi poolt. Umbes 3 m kõrgune oli 2. Saj eKr loodud võidujumalanna Nike marmorkuju Samothrake Nike. Kuju väljendab veenvalt suurt võidujoovastust. 3. Saj eKr pidi Pergamoni linn võitlema sissetunginud keltidega. Seda sõda kajastab Zeusile pühendatud hiigelaltar, Pergamoni altar, mis püstitati 2. Saj alguses eKr. Selle külgedel oli 130 m pikkune ja 2,3 m kõrgune friis. Ajaloosündmust käsitletakse sellel lahinguna jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaagu eralduvad taustast. See teeb heleda- tumeda kontrastid väga suureks ja muudab kujutise rahutuks. Samalaadne teos on Lakooni grupp mis kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade
Keldid on kultuurilt ja keelelt indoeuroopa hõimud. Nad tulid Euroopasse umbes 1200 aastat enne meie aega. Nad olid väga sõjakad, egoistid ja erakordselt musikaalsed. Keldid ei pannud enda muusikat kirja ja laule anti edasi suust suhu. Kõige olulisem tunnus oli rütm, teine oli surmateema ja teispoolsuse tunnetus. Nad suhtusid oma muusikasse emotsionaalselt ja muusika tähtsus oli oluline ning kuulasid muusikat, et saada jõudu. Hellenid (~8.saj. e.m.a-146 e.m.a) tulid Euroopasse samal ajal keltidega. Neilt pärineb sõna muusika (musike-muusade kunst, kreeka keeles). Muusika oli neile kõige tähtsam kunst ja nad suhtusid muusikasse nii emotsionaalselt kui ka ratsionaalselt. Neil oli ka noodikiri, aga palju ruumi jäeti inspiratsiooniks. Antiik-Kreeka koolis oli muusika kõige tähtsam õppeaine koos matemaatikaga. Iga kooli lõpetaja oskas mängida ühte pilli, pidi tundma noodikirja ja oskama luua muusikat. Enamiku spordialade saateks mängiti pilli. Antiik-Kreekas pandi alus
väärtuslik kunst, mitte seda, mis on, vaid seda, mis on võimalik. Kuigi Aristoteles nõudis ideaali kujutamist, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine asenduma realismiga. Hellenismi ajal eelistati hiiglaslikke või hoopis väikesi kujutisi. Nt. peetakse maailmaimeks Rhodose kolossi, umbes 37 m kõrgust Heliose pronkskuju, mille autor oli Chares. Ligi 3 m kõrgune oli Nike marmorkuju „Samothrake Nike“. Psüühika kujutamine oli olulisem kui klassikalisel ajastul. Verist lahingut keltidega meenutab sureva galliase kuju, keda on kujutatud, vaatamata sellele, et ta oli vaenlane, väärikana. Sõda kajastab Pergamoni altari 130 m pikiune ja 2,3 m kõrgune friis. Kuna kujud peaaegu eralduvad taustast, on heleda-tumeda kontrastid väga suured ja kujutis jätab rahutu ilme. Sama tüüpi teos on kuulus Lakooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult raevu ja piina. Populaarsed olid Apolloni ja Aphrodite
Maailmaimeks peeti ~40m kõrgust Rhodose kolossi, mis kujutas päikesejumal Heliost tõrvikut hoidmas. See oli valmistatud pronksist ning täitis ka tuletorni ülesannet. Autoriks oli Chares. Ligi 3m kõrgune oli Samothrake Nike marmorkuju, mis sai oma nime leiukoha järgi ja mida peetakse üheks kaunimaks skulptuuriteoseks üldse. Hellenistlikus kunstis oli tähtsamal kohal psüühika kujutamine ja eri tunnete väljendamine. Pergamoni riik pidi võitlema keltidega ning seda lahingut meenutab sureva gallialase kuju, keda on kujutatud väärikana, kuigi tegemist oli vaenlasega. Allegooriliselt kajastab sõda Zeusile pühendatud hiigelaltar Pergamonis. Pergamoni altari 130 m pikkusel friisil on kujutatud lahing jumalate ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaaegu eralduvad taustast. Sama tüüpi teos on Laokooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Jumalad vihastasid tema
sõjaväeparaadidel, gladiaatorite võitlustel, kust on pärit ka vesiorel, mida seal kasutati. Ka tänapäeval on muusikal tähtis koht meelelahutuses ja üldsegi kogus maailmas ning muusikat kasutatakse paljudes erinevates kohtades. Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga on üpris erinev ja see on palju muutunud. Tänapäevaga kõige sarnasem on meil hellenitega, roomlastega ja keltidega pole eriti sarnane ja see ilmselt sellepärast, et hellenid tõid muusika Euroopasse, nad loosid algse noodikirja ja nendest Pythagoros pani aluse muusikateadusele. Nagu ka Hellenitel ja Keltidel oli muusika tähtis, siis ka tänapäeval on muusika tähtis. Roomlastega on sarnane see, et ka meil on paljudele muusika meelelahutuseks.
maadeavastajad. Usund: loodusesemete austamine, esivanemate hingede austamine (hauda kaasa relvad, tööriistad, orjad; Valhalla võitlejate riik, kuhu satub pärast surma.), päikesekultus, taevajumal Thor (punase habemega vanamees, piksejumal, tema päev on neljapäev, siis ei tohi teha mürarikkaid töid.) Vanimad Briti rahvad:Keldi jõudsid suurbrit. u 10 ekr. Osav rauakasutajad. Rom. jõuavad Brita saarele 1saj pkr. Caesariga. Ehit. Hadrianuse valli- kindlustusvöönd. Roml kontakt keltidega,ei suuda neid romaniseerida nii nagu gallialasi. Rom kutsus 5saj väed Britast ära, toimub germ.hõimude mass tungimine Britasse. keldid visa vastupanuga. 7saj keldid surutud äärealadele. Kunn Arthur võitleb germ.hõimudega, võidab lahinguid. Suurbritas hakkavad kuj. Anglosaks. riigid. Normannid nõuavad peale anglosaksi kunni surma trooni, sest William Vallutaja tema sugul. Normannidest saanud prntslased. 1066 Hastingsi lah., anglosak. saavad lüüa, W.Vallutaja saab troonile
saarele. Aastal 43 maabusid Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ja Rooma sai endale uue provintsi Britannia. Keldid osutasid roomlastele siiski veel tõsist vastupanu. Nad võitsid tagasi mitmeid linnu, kuid vaenlast maalt välja ei suudetud ajada. Pärastine Rooma asevalitseja lasi ehitada läbi kogu saare kulgeva kindlustusvööndi. Roomlaste võimu tugipunktideks Britannias olid nende linnad ja villad. Neil tekkisid kontaktid keltidega, kuid ei suutnud avaldada sellist mõju nagu Gallias. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Kui Itaalia oli sattunud barbarite sissetungiohtu, kutsus Rooma riik oma leegionid Britanniast ära. Impeeriumi võim varises. Anglosaksi vallutus 5. sajandi keskpaigas algas germaani hõimude massiline sissetung Britaniasse. Germaani hõimud olid anglid, saksid, jüüdid ja friisid. Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime(enamik anglid ja saksid) hakati nim anglosaksideks
kasutamine varasel rauaajal (800600; ülevõet kimmerlastelt), samal ajal pikad raiumismõõgad. Paikne asustus, intensiivne põllumajanduslik tootmine, maaharimine. Rikkusi kasutati sõjapidamise kõrval pidustuste pidamiseks, et alamate sümpaatiat võita. 600450 liikus kultuuri keskpunkt lääne poole, mitmed kindlustused jäeti idas maha, aga Lõ-Sm-l suured asulad. 700-500 eKr tekkisid Kreeka ja Foiniikia kolooniad Vahemere ümber, puututi kokku keltidega, sõlmiti suhteid Briti saarte keltidega. Kreeklased suhtlesid keltidega ka mööda jõgesid. Tekkis suur uus kaubatee, mis tõi rikkusi Hallstatti aristokraatidele. Toodi sisse luksuskaupu. Kaubeldi loomanahkade, teravilja, orjadega, raua ja soolaga. Uue materjali sissetung muutis ajapikku ornamentikat, tekkis rikkalik taime- ja loomaornamentika. Kreeka mõjul pottsepakedra kasutuselevõtt. Mingitel põhjustel jäeti 450. aasta paiku maha tähtsamad võimukeskused, mitmed
matust), saatis materjalid Viini, kus van Sacken avaldas sügavused a möödudes raamatu OMA nime all (FAIL). Leitud palju ehteid ja mõõku käigud treppide kaevati üles, luud (rauast ja pronksist) n Hochmichde?? vankermatus, ja toetustega pleegitati ja pandi Hochdorfi vankermatus, Heuneburgi linnus (tellismüürid) vaatamiseks välja LA TÉNE KULTUUR jätk Hallstattile. Seostatakse tavaliselt keltidega. 450 eKr-0 A.D. Selle Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) avastas Friedrich Schwab Neuenburgi/Neuchäteli järveasulad vaiadel. Esemed kui täiesti uued. Kasutusel nn ,,arheoloogilised kalurid", kes klaasist põhjaga paadis uurisid järvepõhja. Kokku on leitud üle 2500 eseme (juba siis oli palju leitud). Alus mitmetele esemetüüpidele. · Oppidiumid spetsiifiline asulatüüp. Linna ja linnuse vahepealsed. Rajati võitluses roomlaste vastu, max 600 ha (enamik 100 ha)
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajan Olulisemad sündmused d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu.
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu.
Sellest annab tunnistust näiteks Hochmichele vankermatus - maetud on rikkama kihi esindajad. Teatakse, et Heuneburgi linnus oli tolleaegse vürsti elupaik. La-Tène kultuur (500 e.m.a. - m.a.j.) La Tène kultuuri avastas Friedrich Schwab Neuenburgi (Neuchatel'i) järvest. Kasutasid raua tootmisel lõõtse. Leiutasid palju rauast tööriistu, mis jäid laialdasse kasutusse mitmeks aastatuhandeks. Oma aja tehnika edasiviiad. Kultuuri seostatakse keltidega. Oppidiumid - arvatav keltide pärand. Linna ja linnuse vahepealsed asulad - ühelt poolt käsitöö ja kaubitsemiskeskused, teisalt poliitilise- ja ühiskondliku elu keskused. Oppidiumid mängivad olulist rolli sõdades roomlastega. Oppidiumite kaitserajatised olid väga tugevad. Eelrooma rauaaeg Eestis (500 e.m.a. - 50 m.a.j.) Eesti eelrooma rauaaegsed asulad: Avaasulad - enamiku populatsiooni elamispaik. Iga talu juures oli oma põld ja kalmepaik.
on nii väärtuslik. Maausulised peavad seda ka oma pühapaigaks, ütlevad, et arheoloogiline torkimine kahjustab sealset väge. Arvati, et kivid on sinna viidud puitparvedel ülevalt mägedest, kuid arheoloogid, kes seda üritasid ka teha, ebaõnnestusid täiega. Sammaste põhisuunad langevad kokku päikesetõusuga, taas on tegu objektiga, millel on olnud olulised rituaalid nii talvisel kui ka suvisel pööripäeval. Varasem traditsioon seostab neid keltidega, druiididega, kuid dateeringu poolest on tunduvalt varasem. On ka neid, kes usuvad, et tegu on UFOde maandumisplatisga. Viimaste aastate hüpoteese aga: o Tegemist on olulise ravipaigaga, nimelt on ka selle kohta varasemad ülestähendusi, et nende kivide kandmine amuletina või haige koha hõõrumine vastu kivi toob õnne. Näiteks leiti sealt mehe luustik, kes oli Sveitsit, tal oli kaasas ka kuldesemeid (esimeste seas
Filosoof Aristoteles · Voorus ja ilu on erinevad nähtused · Kunsti eesmärk on elu jäljendamine · Hakati jäljendama realismi Mõõdud muutusid hiiglaslikeks või väga väikesteks Rhodose koloss päikesejumal heliose pronkskuju, autoriks leokippose poeg chares Võidujumal nike marmorkuju (sarmothrake) · Üks kaunimaid, kujutatud on õhukese rüü voldistikku Psüühika kujutamine, tunne väljendus, ägedad võitlused Pergamoni riik võitles keltidega (sureva gallialase kuju) Pergamoni altar: · hästi suur ja pikk friis, kus figuurid on haaratud võitlusest Lakooni grupp · kujutab trooja preestri ja tema poegade tapmist jumala poolt saadetud madudega · lakoon hoiatas troojalasi puuhobuse eest, peeti kreeka tippkunstiks populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist Milose Venus jäi truuks klassikalise ajastu rahule
ka vanu künnijälgi, näiteks hilisemate kalmete alt. Need osutavad, et küntud on risti-põiki, s t mõlemas suunas. Keldi põldude jäänused Proosal Põhja-Eestis 9 Varasemaid põlde nimetatakse üldiselt keldi põldudeks, kuigi sel terminil puudub otsene seos keltidega. Valter Lang on Baltimaades ja Ojamaal eristanud ka nn balti põllud. Künti ilmselt härgadega veetava konksadraga (Lääne-Rootsi kaljujoonistel vähemalt), mille tera oli valmistatud kivist või luust/sarvest. Võimalik, et viljelusmajanduse alguses olid levinud ka kõplaga haritavad põllud: on leitud arvatavaid kõplaid. Kasvatati otra, nisu, kaera ja lina. Põlluharimisega oli lahutamatult seotud karjakasvatus selle tingis vajadus sõnniku järele.
Roomas. Rauaadraga sai harida ka raskemaid muldi.Sirbi kõrval viljalõikusel ja heinateol kasutati rauavikatit. b) Rooma vallutus Toimus 43 aastal. Vastupanu: Rooma väed purustasid keltide sõjaväe ja tekkis Britannia provints. 60-61 aasta oli keltide ülestõus- valltutati mitmeid Roooma keskused /London), kuid saadi lüüa. Roomlaste kindlused: Rooma võimu põhjapiirile kerkis kogu saart läbiv nn Hadrianuse vall- kindlusvöönd hilisemale sotimaa ründamisele. Roomlaste mõju: kontaktid keltidega ei olnud nii sügavd kui Gallias- keldid ei läinud üle ladina keelele. 5 saj algul viis Rooma oma leegionid saarelt välja (germaanlaste oht), mis põhjustas Rooma võimu languse. c) Germaanlaste vallutused Alates 5 saj keskpaigast. Germaani hõimud olid anglosaksid- anglid, saksid, jüütid ja friisid. 7 saj algusesk keldid hävitati või orjastati. Keltide asuala pärast vallutust: iseseisvuse säilitasid keldid sotimaal Wales´is ja Iirimaal, osa rändas tagasi mandrile(Britange)
• Pea kõigis linnustes – Sõjapidamise jälgi – Ruumid toidutagavaradele – Ka kalmistutes rikkalike panustega sõjameeeste matused Järeldus: arvestatav varanduslik kihistumine ja konfliktid • Sõltuvalt piirkonnast 5. või 4. Saj eKr linnused maha jäetud • Näide: Biskupin (Poolas) La Tene’i kultuur • Kujunes Hallstadti kultuuri varemetele, osa uurijaid viib järjepidevuse urniväljdeni • Seostatud keltidega • Dateering: 450–200 eKr • Väljaränne kahe lainena: • 5. saj I pool – 4. saj eKr • 2. saj eKr • Suunad: lõunasse (Põhja-Itaalia) ja itta (Ungarini), hiljem sealt Makedooniasse ja Väike-Aasiasse • markeerivad kelti kalmed, kus rõhutatakse sõjamehe staatust (relvad, vahel kaarik) • Ühiskonnakorraldus: eliit, kes tegeles praktiliselt vaid sõdimisega ja “ülejäänud” – põhiülesanne põlluharimine ja karjakasvatus
leukippose õpilane Chares). Nike marmorkuju, mis leiukoha järgi Samothrake Nike- 3m kõrgune 2. saj. Alguses e.Kr. loodud võidujumalanna marmorkuju. Isegi vigastatult mõjub teos suurpäraselt. see kuju väljendab veenvalt suurt võidujoovastust. * Üldiselt pandi rõhku psüühika kujundamisele ja tunnete väljendamisele.kujutati ka ägedat võitlust. * Sureva gallialase kuju (pergamoni riik pidi võitlema sissetunginud keltidega (gallialastega) ja kuigi tegemist on vaenlasega kujutatakse teda väärikalt). Pergamoni koolkonnas oli läbiv temaatika surm ja võitlus. ("Surev gallialane") * Pergamoni altar- Zeusile pühendatud altar. selle külgedel oli 139m pikkune ja 2,3 m laiune friis, kus kujutati gigantide võitlust. Releef nii kõrge et kujud peaaegu eralduvad taustast. See teeb heleda- tumeda kontrastid väga suureks ja muudab kujutised rahutuks.
etc) Haruspicium loomade sisikonna järgi ennustati X loeng 09.04.2012 KELDID Megaliitilised ehitised.. Nimetus keldid üldnimetus indo-euroopa hõimudele, kes asustasid Galliat. Kreeklased nim. neid galaatideks, roomlased galliateks. Keltibeerid - Ibeeride ja keltide segunemisel 6.-4. saj. e. kr. kujunenud hõim Pürenee poolsaarel Böömimaa Tsehhi Määrimaa praegune Slovakkia Pannoonia piirkond, kus asub praegune Ungari Galaatia Väike-aasia keltidega asustatud maa Antiikautoritena nimetavad kelte Hekataitos Mileetosest, Herodotos Allia lahing 387 eKr roomlased kaotasid lahingu Keldid rüüstasid Rooma linna, säilis ainult kapitoolium, kui keldid hakkasid üle müüri ronima, siis Juno templis pühad haned hakkasid kaagutama Vae victis! häda võidetuile Keldid osalesid nii rooma kui etruskide vahelistes konfliktides, rooma ja kartaago vahelistes konfliktides. Praegusel Põhja-Itaalia alal elanud keldid allusid roomlastele...
Põhja pool olid La Tene kultuurile naabriks Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia kohalikud eelrooma rauaaja kultuurid. Kultuuri nimi Sveitsist, kus 1857. a talvel oli Neuhâteli järv kuivanud ja madalast veest leiti palju esemeid. Seal ka arheoloogilised kaevamised, leiti: sõlgi, sadulaid, keraamikat, pronksnõusid, relvi jm. Ohvrileid? Kultuuriareaal laienes, keldi ekspansioon. Eseme- ja kunstistiilid laial alal ühtsed. Etniliselt ei olnud La Tene kultuur ühtne. Selle laiem levik seostatakse keltidega. Asulaid mitu liiki. Üksiktalud, avaasulad, kindlustatud asulad (oppidumid). Ehitisi puidust, õlgedest, savist. Kivist siis, kui see kergesti kättesaadav, töödeldav.. Mitmesugused kõrvalhooned. Külades spetsiaalne käsitöö. Tähtis koht kaubavahetusel (asulakohtade kaevamistel leitud Vahemere-äärset kaupa). Oppidumid ehitati looduslikult soodsatesse kohtadesse. Vallid suhteliselt kõrged Oppidumite võrk hakkas arenema 2 sajandil eKr. Tekkisid need kaubateede, jõgede äärde
Leiti ka mingeid vaiu, alguses arvati, et sel oli asula, kuid kultuurikihti polnud. Leiti, et vahest on tegemist mingi piiripunkti ja kaubalaoga, sest paljud esemed olid kasutamata. Siis arvati, et on ohverdamispaik. Järvedesse ohverdamine hakkas just tol ajal levima. Viimasel ajal üritatakse kõiki neid teooriaid kokku panna. La-Tene kultuur levis veel suuremal alal kui Hallstatti kultuur. Sellest ajajärgust on teada, et seal oli levinud rahas nimega keldid. La-Tenet seostatakse otse keltidega. Keldid on tuntud , olulised ka põhjapoolsetele rahvastele. La-Tene muistenditest on olulisemad oppidiumid, linna ja linnuse vahelised asjad, võib ka linnaks pidada. Käsitöö ja kaubanduskeskus, poliitiline keskus, oluline oli kaitsefunktsioon, suurema maapiirkonna kaitsekeskus. Suurem oppidium on isegi 600 hektarit. Oppidiumi kaitseks on kasutatud kive, palke ja mulda. Selline valliehitis võis levida ka põhja. Arvatakse, et ka Eesti suurtes vallides võis sees olla puidkonstruktsioon
annaabi.ee 
