Kellamäng Karolin Eks Võru Kesklinna kool 7. A Kellamängu iseloomustus Kellamäng on kindla helikõrgusega löökpill, ehk kellamängu võhkesagedus on ühtlane (tuletagem meelde teemat "helide maailm") Kellamäng on häälestatav pill Tavainimestele tuntuim on väikelaste mänguasi, mida sageli aetakse segi ksülofoniga Kellamängu algus Kellamäng arenes välja ksülofonist, mistõttu on need kaks löökpilli välimuselt sarnased Ksülofon Erinevalt ksülofonist on kellamängu klahvistiku- plaadikesed terasest Kellamäng mäng Kellamängu mängitakse kahe haamrikesega vastu terasplaate lüües Tänu terasplaatidele kõlab kellamäng kui kellukeste helin Kellamängu mängimisel sõltub heliulatuvus pilli suurusest mäng
kellamäng Jette Paat ja Viktoria Sumerkina vkk sisukord Ajalugu Sugulaspillid Kuidas tekitatakse heli Millest koosneb Kuidas kõlab kokkuvõte ajalugu Kellamäng on arenenud ksülofonist. 1676. aastal meisterdas Amsterdami kellavalaja Pierre Hemony teadaolevalt esimese pilli. sugulaspillid Ksülofon Marimba Kuidas tekitatakse heli Heli tekitatakse puidust,plastikust või metallist nuiakestega vastu plaadikesi lüües. v Millest koosneb v Kellamäng koosneb klaviatuuritaoliselt kasti asetatud erineva suurusega metallplaadikestest.
muusikaelu tähtsamamaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud üks selle ürituse kunstiline juht läbi aastate. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga Eesti enim mängitud helilooja maailmas. Teda on pärjatud mitmete preemiatega, nende hulgas UNESCO, Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning Baltsi Assamblee kunstipreemia. Muusikanäited 1. Orkestriteos ,,Crystallisatio"(1995) Kammerorkester: kolm flööti, kellamäng ja keelpillid. Selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika(keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude(flöödid ja kellamäng) vastandamine. 2. Orkestriteos 3.sümfoonia(1997) sümfooniaorkester: harf, keelpillid. Kontrastiderohke, oluline roll dünaamika muutustel ning tämbril. 3. Orkestriteos Tsellokontsert(1997) tsello, sümfooniaorkester: vibrafon, keelpillid. Oluline roll dünaamika muutustel, tämbril ning meloodial. 4
Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad Tselesta Gong MÄÄRATLEMATA HELIKÕRGUSEGA LÖÖKPILLID Taldrikud Väike trumm MÄÄRATLEMATA HELIKÕRGUSEGA Suur trumm Raamtrumm LÖÖKPILLID Tamburiin Kastanjetid Tamtamm Triangel Marakad KAHVPILLID · Klahvkeelpillid · Klahvpuhkpillid KLAHVKEELPILLID Klaver
pillilugudest. Parimad näited kuuluvad rüütlilaulu zanrisse. Liikmed Helika Gustavson Margus Kubo Cätlin Jaago Toivo Sõmer Sandra Sillamaa Marge Loik Anu Taul Anti Einpaul Neeme Punder Arno Anton Siiri Kärt Peep Heinaste Saale Uusma kunstiline juht - Neeme Punder Kasutatavad pillid Torupillid Lehmakellad Flöödid Kellamäng Trummid Hiidpasun Tamburiinid Karjapasun Plokkflöödid Tromboon Viljandi Linnakapell Muusika kuulamine Francesco Bendusi - Cortesa padoana Kasutatud materjalid http://arhiiv.err.ee/vaata/ http://www.ut.ee/festival/ vestlusi-kultuurist- viljandi1.html vestlusi-kultuurist- viljandi-linnakapell Aitäh!
Barokiajastu muusika 17-18 saj. Iseloomusta barokk kultuuri. - kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Barokkmuusika osatähtsus kultuuris: - barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Iseloomusta barokkmuusikat: - puudus muusika sisemine areng. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Kus tekkis barokkmuusika? - Itaalias. Epohhid barokkajastul: · tekkis kontsertstiil kujunes välja professionaalsete muusikute klass muusika senisest õukonnakesksem vokaalmuusika varjus kerkis esile ins. muusika pillide tormiline areng basso continuo katkematu bassihääl Barokktriosse kuulusid: meloodiapill ja basso contunuo katkematu bassihääl. Barokkorkester kasvas välja barokktriost. Homofoonilise mitmehäälsu...
ehitatud Müncheni ja Freisingi peapiiskopi katedraal). Alter Peter (Püha Peetruse kirik – vanim kihelkonnakirik Münchenis). Frauenkirche Alter Peter (Püha Peetruse kirik) Peamised vaatamisväärsused Üks kuulsamaid ehitisi Münchenis on Neues Rathaus (Uus Raekoda). 19. sajandi lõpus rajatud gooti stiilis raekoda ja selle 79 m kõrgune torn on Müncheni peamised vaatamisväärsused. Raekoja tornis asub maailmakuulus kellamäng ehk carillon. Carillonil olevad kujukesed etendavad lugusid Müncheni ajaloost. Neues Rathaus (Uus Raekoda) Peamised vaatamisväärsused Schloss Nymphenburg asub Neuhauseni ja Nymphenburgi linnaosades. Barokk-stiilis ehitatud loss oli Bavaaria valitsejate suveresidents. Hellabrunn ehk Müncheni Loomaaed asub Thalkircheni linnaosas ning on üks maailma suurimatest loomaaedadest. Schloss Nymphenburg Bavaaria Hellabrunn Veel vaatamisväärsuseid:
Iga mänguvõtte juures teeb taldrik erinevat häält. Häälestuvad : Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pill. Ta teeb madalat kumisevat häält. Nahk teeb niisuguse kõrgusega häält, nagu parajasti vaja. Ksülofon koosneb puitplaadikestest, millest igaüks teeb kindla kõrgusega häält. Vastu plaadikesi lüües saab pillimees mängida klõbisevaid viise. Vibrafonil on suuremad metallplaadid kui kellamängul, seetõttu kõlab vibrafon ka madalamalt kui kellamäng. Metallofon on igasugune löökpill, mis koosneb raamile kinnitatud metallist plaadikestest ja mida mängitakse nuiade või pulkadega lüües.
väljaspool kirikut ning olid kergemad ja mugavamad mängimiseks. Esimeseks kellade arendajaks oli vennad William ja Robert Cor, kes valmistasid 17. sajandi keskpaigal esimese komplekti häälestatud käsikellasid. Mida aeg edasi, seda suuremaks kerkis huvi inimestel nende instrumentide vastu ja juba 18. sajandi lõpul oli pea igas Inglismaa külas tekkinud oma kellaansambel. Üsna pea muutus käsikellamäng omaette kunstiks. Hiljem muutus kellamäng aina peenemaks, detailirohkemaks ning nõudlikumaks kellamängijate suhtes ning siis suurendati ka kellakomplektide suurust. Käsikellade kogusid järgnevatel sajanditel üha rohkem toetust ja populaarsust. Nii nagu varemgi oli kellamäng ja usk tihedalt omavahel seotud, kuna enamus kellaansambleid tegutsesid üksnes kirikute lähistes või kirikutes. 1.1 KÄSIKELLADE VALMISTAMINE Käsikellade puhul on oluline kella heli, mis saab alguse sellest, et disainer kavandab paberile
Valitseja kuningas Sarastro, valitseja öökuninganna, öökuninganna tütar Pamina, valguseriigis on ka prints Tamino. Sarastro varastab Pamina ja vangistab ta oma kungiriiki, et ta kurjuse eest päästa. Öökuninganna palkab omale abilise Tamino. Annab talle ülesandeks tuua Pamina valguseriigist ära. Tamino saab omale abiliseks Papageno. Nad hakkavad rändama läbi võlumaailma. Et neil oleks lihtsam antakse neile kaasa kellamäng ja võluflööt. Papageno on üks headuse sümbol, keda kujutatakse hästi totakana, kannab totakaid riideid ja linnuvõrku. Ametilt linnupüüdia. Südames väga hea, lõpuks saab õnnelikuks Papagenaga. Tamino jõuab valguse riiki, päästab Pamina ära ja saab temaga õnnelikuks Öökuninganna näeb väga ilus väja ja laulab väga kaunilt.
põhihelistikus Coda (tõlkes saba) lõpetav lõik, ei esine alati Mozarti 40. sümfoonia g-moll I osa loodud sonaadivormis Kujuneb tänapäevani kasutatav orkestrikoosseis sümfooniaorkester (kr k symphonia-kooskõla) Sümfooniaorkestri koosseis: keelpillid - viiul (I ja II viiulid-erinev partii) vioola tsello kontrabass (harf 19.saj) puupuhkpillid flööt oboe klarnet fagott vaskpuhkpillid trompet metsasarv tromboon (tuuba 19. saj) löökpillid - timpanid, kellamäng (hiljem rohkem) Domineerivaks saab keelpillikõla, puhkpillid esitavad soololõike. Puhkpille kõiki kaks, I viiuleid 8-10, II viiuleid 6-8 kahene koosseis (Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini. Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub
pillid - sõjakäikudega levisid pillid idamaadest Euroopasse. Pille mängiti laulu saateks. Kirik põlgas pille. Alates 13- 14 saj ainult pillidele loodud muusika, õukonnatantsude (estampii, branle, saltarello) saateks. Spetsiaalselt pilli esitamiseks muusikat ei loodud kuni 16.saj. Puhkpillidest – trompet(sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf. Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk Löökpillid – trumm, kellamäng, Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid Carmina Burana - Esimeste ilmalike laulude kirjapanijateks olid vagabondid/ vagandid (rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud).Nende luule oli ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne). Suurim selliste laulude kogu on "“Carmina Burana“13. sajandist. spielmannid - ändmuusikud olid reisivad erinevate oskuste esitajad-
Lõi uue lavateosetüübi ainulaadse sünteesi muusikas, sõnast ja lavalisest tegevusest, mille analooge võib leida antiiktragöödiast. Orffi tähtsus peale heliloomingu: töötas välja uudse muusikapedagogika, kus dom löökpillid. Sellemuusikaõpetuse metoodika põhisisuks on ergutada lapsi musitseerima peale laulmise lihtsaid löökpille mängdes. Tänaseks on ülemaailma levinud Orffi instrumentaarium, mille ta spets laste muusikaõpetuseks konstrueeris (ksülofon, metallofon, kellamäng + rütmipillid). Orffi peateos: triloogia ,,Triumfid", koosneb 3 kantaadist. I osa ,,Carmina burana" Sõnalise osa aluseks on 13. saj koostatud käsikiri, mis sisaldab rändnäitlejate, üliõpilaste ning linnakodanike luulet ja laule (pilke-, joogi-, armastuslaulud ja looduslüürika). Vanad keeled. Teos on kirj solistidele, koorile, 2 klaverile, orkestrile. Koosneb omakorda 3 osast ja kõiki osi ühendavaks
1. „Hommiku meeleolu“ värske kaste maas.. päike pasitab, lilled õitsevad aasal .. 2. „Mäekununga koopas“ mingid trollid marsivad koopast välja tööle vms.. kirkad käes. Alguses vaikne, muusika läheb järjest kiiremaks ja valjemaks. Kui juba väga vali, siis tantsivad ja laulavad .. mingi rituaal vms. Pjort Ts’aikovski 1. „Luikede järv“ 4 luike tantsivad 2. „Pähklipureja“ kellamäng 20 .SAJANDI MUUSIKA. • Kuni 20. Sajandini on muusikas korraga vaid üks stiil. Ajapikku asendus see teisega. Alates 20. Sajandist on just erinevate stiilide rohkus ja mitmekesisus põhiline EHK mitu stiili on korraga. • Hilisromantism- 20. Saj alguse muusika on veel väga tugevalt seotud eelneva sajandi romantismi traditsioonidega, seetõttu kandub see üle uue sajandi algusesse.
trepiastet. Kõrgus ca 57 meetrit. Hiljem on vajunud aina rohkem viltu, kuni lõpuks saavutas tänapäeva olukorra--nüüd suured päästeaktsioonid, ühe seina äärde olid laotud metallplokid vundamendi tasakaalustamiseks jne. Viimastel aastatel püütud trossidega vajumist peatada ja tõmmatud püstisemaks. Üldiselt lõpetati 1275. Lõplikult sai praeguse kuju 1350. Torni küljed kujundatud samasuguste galeriidega nagu kiriku fassaadki.6 korrust. Tornis võimas kellamäng. Enam neid kelli ei helistata, sest vibratsioon võib suurendada vajumist. Ka turistidele on torn ikka veel suletud (kevad 2001). Pisa toomkiriku ristimiskirik Pisa ristimiskirikut hakati ehitama 1153. a. Mõeldud kaheksanurkse ehitisena, aga kujunenud hiljem praktiliselt täiesti ümmarguseks. Ülemine osa hoonest on juba gooti ajastul kujundatud. Kuplitaoline katus lisati 1358. Hoone sisemuses leidub võluvaid renessanslikke detaile.
neoromaani stiilis punasest ja helepunasest savitellisest sakraalhoone. Kirik kujutas endast kahekorruselist kõrget lubjakiviplokkidest sokliga ehitist. Kesklöövil asetseb soliidne ja tagasihoidlik 8- tahuline torn, mille otsas ilutseb 6,5 tonnine tornikiiver kullatud ristiga. Sinna oli algselt paigladatud ,,mehhaanilise teljega" kellamäng. Algselt oli torn 18-süllane (38,4 meetrit) ja kullatud ristiga. Esifassaad lõppes viiluga, mille tõstis esile esinduslik paraadtrepp perspektiivportaaliga. Arhitektuuriliselt kujutas kirik endast ühelöövilist basiilikat, mille telg oli põhja-lõuna suunaline. Hoonel oli kaks aknavööd: alumised aknad kandilise vormiga, ülemised kaarja ülaosaga. Dekooris kasutati vabastatud piilareid ja võlvkaarte kompositsioone.
Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias. Nelja sümfoonia autorina (aastatest 1984, 1987, 1997 ja 2002) pürib ErkkiSven Tüür tõsiste sümfoonikute ritta. 4. sümfoonia alapealkirjaga "Magma" on midagi sümfoonia ja kontserdi vahepealset, sest lisaks sümfooniaorkestrile osaleb selles ka löökpillisolist. Tüüri
atonaalseteks helikildudeks. Teoses "Arhitektoonika V" klaverile ja elektrikitarrile vastanduvad ühe kujundina väga selgepiiriline põhimotiiv ning teisena tabamatu rütmi ja tonaalsusega muusika, otsekui hajus kõlapilv, mida värvivad elektrikitarri glissando'd. Teosele "Crystallisatio" (1995) on samuti iseloomulik selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika (keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude (flöödid ja kellamäng) vastandamine. Samalaadseid kontraste kasutab Tüür ka oma suurteostes, näiteks 3. sümfoonias. Orkestrimuusika: · Nelja sümfoonia autorina (aastatest 1984, 1987, 1997 ja 2002) pürib Erkki-Sven Tüür tõsiste sümfoonikute ritta. 4. sümfoonia alapealkirjaga "Magma" on midagi sümfoonia ja kontserdi vahepealset, sest lisaks sümfooniaorkestrile osaleb selles ka löökpillisolist.
peale tõmmatud pingutatud nahk. Helikorgus muutub,oleneb nahapingusest. Mida pingem nahk seda kõrhem heli. Mängitatakse nuiadega millel on vildist pea. Mängitatakse 2-4 erineva timpaniga. Sümfooniorkestris mängitatakse kõige rohkem. Ksülofon- Pärineb Aasiast. 16 sajandil ilmus Euroopasse. Ksülofon koosneb häälestatud plaaatidest. Asetsevad 2 või 4 reas. Mängitatakse nuiadega. Suurus oleneb pootidest. Marimba on sama aga annab häält juurde. Kellamäng- Arenes välja ksülofonist. Mängitakse 2 haamriga. Vibrafon on klahvide all olevas torus. Torukellad- Eelkäiad Hiinas. 6 sajandil jõudis Euroopasse. Metall raam,torud lühemaks minnes. Lüüakse vasaraga. Gong- Pärineb kaug.idast. Sissepainutatud pronkketas. Lüüakse nuiadega. NB! Rahvamuusikas on kasutatus ka häälestamatuid Gonge. Pole tehtud pronksist.
Peamiseks teemaks armastus ja oma kangelasteod. Lauldakse ka mitmeid jutustava sisuga saagasid: joogilaule, peolaule, ballaade, poliitilist satiiri ja pila, päevakajalisi laule. K)keskaegsed helilaadid- joonia, früügia, dooria, lüüdia, miksolüüdia. L)pillid- Puhkpillidest – trompet(sõjakäikudel), muusikas –salmei, flööt Keelpillid- lüüra, psalteerium, rataslüüra, simbel ja harf. Tekkisid poognaga pillid- fiidel (fiddle), rebekk. Löökpillid – trumm, kellamäng. Alates 9. saj – ehitati esimesed kirikuorelid. M)Carmina Burana- 13.sajandist suurim ladinakeelne ja üsna siivutu sisuga (joogilaulud, mis parodeerisid kirikuhümne) kogu. N)spielmannid- rüütlikultuuri ja rahvakunsti levitajad ja edasiarendajad. Prantsusmaal kandsid nimetust: zonglöörid, Saksamaal - spielmannid, (esitasid lugusid poollauldes + saatsid end pillidel); skomorohhid Venemaal; peiarid Eestis. O)kontrapunktid-Muusika loomisel kasutatakse kontrapunkti ( punctus
koor, eri hääletämbrid - eri rahvas *Borissi retsitatiiv ja aaria *Borissi surm Tsükkel "Pildid näituselt" akordirikkad, võimsad. Jalutuskäik - klaver, akordid. Gnoom-ti-taa, ti-taa...nagu kähe käe võitlus. Jalutuskäik - rahulik, kõrgemad noodid, ilus, meloodiline. Vana kindlus - mahajäetud maja, süngetes värvides. Tüleriiaed - kiired, kõrged jooksud, võimeneb. Härjavanker - võimas, madal, nagu kellamäng. Jalutuskäik. Munast koorunud kanapoegade ballett - hästi kiire, kõrge, natuke logisev, nagu suur kädin. 2 juuti: rikas ja vaene - algab madalalt (rikas), on ka sünkoope, siis vaene (kõrge), hiljem kõrgem, ühtlane tempo, vaene ja rikas koos - võitlus, võimas. Jalutuskäik tantsuline. Limoges' turg - turunaiste vaidlus, hästi kiired staccato ti-ti-d, kõrge, teises käes jooksud. Katakombid. hästi aeglane, akordid kõrgemalt madalamale, vaiksem, jälle valju..
xxx Kool HAAPSALU Uurimistöö Koostaja: xxxx 3.a klass Juhendaja: xxx xxx 2016 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS.....................................................................................4 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU........................................................................................5 3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS...............................................................................6 5. HAAPSALU RONGIJAAM.......................................................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................................
nõuab suuremat virtuoossust ning mängivad pianistid. Ulatus on 4 oktavit c c4 LÖÖKPILLID Löökpillid jagatakse kaheks 1) Kindla helikõrgusega pillid a) Timpanid (Türgist pärit) Tehakse viies suuruses, häälestus on kvindi ringis b) Ksülofon f c4 (kõlab oktav kõrgemalt) c) Marimba (ksülofonist suurem) C c4 d) Vibrafon (klahvid metallist) klahvide all on resonantstorud. On pedaal. f f3 e) Kellamäng (kõlab 2 oktavit kõrgemalt) g c3 f) Torukellad e. Campane c1 f2 g) Gongid 2) Kindla helikõrguseta pillid · Membranofonid a) Väike trumm (soolo trumm) b) Suur trumm c) Tom Tom · Idiofonid a) Triangel b) Taldrikud c) Tamburiin (kuulub ka membranofonide alla)
Timpanite prestiiz oli nii suur, et neid tohtis olla ainult aristokraatidel. Paruni seisust allapoole neid olla ei võinud. Timpanid tulid kasutusele mõnedes ratsaväerügementides, kuhu kuulusid põhiliselt aadlikud. 17. sajandi algul olid nad trompetite järel jõudnud ka kirikumuusikasse ja varsti pärast seda orkestrisse. Timpaneid saab häälestada teatud kõrgusele ja kasutada nii rütmi kui meloodia pillidena. 18. sajandist kasutati kelli orkestris 18. sajand klahvidega kellamäng 19. sajandi tselesta on dulcitone'i edasiarendus 1921. aastal leiutati USA-s vibrafon, mis on kellamängu ja ksülofoni vaheline pill Flööt Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. 1995. aastal kaevas Sloveenia arheoloog Ivan Turk Lääne Sloveenias Idrijca Orust Nova Gorica linna lähedalt välja vähemalt 45 000 aastat vana karu sääreluust valmistatud 12 cm pikkuse ja nelja auguga flööti meenutava instrumendi, mis kuulub
Koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontraalt *Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast : Bass, kontratenor, bariton, tenor, oktavist Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist *Loetle orkestripille: Keelpillid (5)- viiul, vioola, kontrabass, tsello, harf Puupuhkpillid (4+1) klarnet, oboe, fagott, flööt, pikoloflööt, kontrafagott Vaskpuhkpillid (4)- trompet, kornet, metsasarv, tromboon Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, dzembe, suur trumm Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20. sajandi I poole muusikast 1. Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10) 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni, et senine tähtsaim muusika väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse. Selle asemel
võistkonnaliikme kõhule, kellel pall viimati korralikult kõhul oli. Kolonnipall Mängu kirjeldus: Lapsed seisavad kolonnis üksteise selja taga. Viskaja, kes seisab kolonni ees, viskab palli esimesele mängijale. See viskab palli tagasi ja kükitab. Siis visatakse pall teisele lapsele. Siis järgmisele ja nii edasi. Kui kolonni viimane saab palli, jookseb ta viskaja kohale ja viskaja läheb kolonnis esimeseks. Kellamäng Ōpilased jaotatakse kaheks võrdseks rühmaks. Üks rühm seisab ringjoonel, moodustades kella, teine seisab eemal – kolonnis. Kellale antakse üks pall – sekundiosutiks. Kella keskel seisab kohtunik. Kell hakkab tiksuma – pall söödetakse käest kätte, iga õpilane loendab valju häälega sekundeid kohtuniku pilgu all.Kui kell tiksub, siis teine rühm jookseb ühekaupa ümber kella teatevõistluse põhimõttel. Kui kõik on jooksnud, hüütakse:”Stopp!”. Aeg jäetakse meelde ja
annaabi.ee 
