A kõik S on P I mõni P on S S+ a P- P- i S+ I mõni S on P I mõni P on S S-iP- P-iS- E ükski S ei ole P A ükski P ei ole S S+eP+ P+eS+ O mõni S ei ole P ------------------------------------ ei ole ümber pööratav 3. Vastandamine Koosneb kahest menetlusest (muutmine, ümber pööramine) Muudetud otsustust ümber pöörates saame vastandatud otsustuse. A S a P S e P- P- e S kõik S on P siis muutes ükski S ei ole mitteP ükski mitteP ei ole S E S e P S a P- P-; S S ei ole P kõik S ei ole mitteP mõni mitteP on S O S P S; P- P- ; S; Mõni S ei ole P mõni S on mitteP mõni mitteP on S I S; P S e P- ?? Mõni S on P mõni S ei ole mitteP ?? Mõni koer on valge kehtib I+E-A? O? Indikaatorotsustus Ükski valge ei ole koer ei kehti ÜP. Ükski koer ei ole valge Kõik koerad on mittevalged n. ükski koer ei ole valge. ei kehti kõik ebavalged on mittekoerad. määramatu M. ükski ebavalge ei ole koer ÜP
Arvutame kasutades maatrikskorrutise assotsiatiivsust B = I B = (CA)B = C(AB) = C I = C 14 II. Maatriksarvutus 5.2 Po ¨o ¨ratavus Maatriksit nimetatakse p¨ o¨ oratavaks ehk regulaarseks, kui tal lei- dub p¨oo¨rdmaatriks. P¨o¨oratava maatriksi A (ainsat) p¨o¨ordmaatrik- sit t¨ahistatakse A-1 := A1 , s.t AA-1 = I = A-1 A Mittep¨o¨oratavat maatriksit nimetatakse singulaarseks. 5.3 Po ¨o ¨rdmaatriksi omadusi P¨oo¨rdmaatriksi omadusi kirjeldame kokkuv~otvalt j¨argmiselt. Teoreem 14. Olgu maatriksid A, B ning arv R sellised, et allpool esinevad tehted on m¨ a¨aratud. Siis 1) I-1 = I 2) (A-1 )-1 = A 3) (AB)-1 = B -1 A-1 4) (A)-1 = -1 A-1 5) (AT )-1 = (A-1 )T 6) det A · det A-1 = 1 T~ oestus. T~oestame n¨aiteks omaduse 3)
annaabi.ee 
