Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tirtsud ja ritsikad (1)

1 Hindamata
Punktid
Tirtsud ja  ritsikad
Elupaik
Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse 
rohkem kuulda kui näha. Need putukad kuuluvad sihktiivaliste seltsi, mis 
hõlmab kokku 20 000 liiki. Sihktiivalised on tavalised kogu maakeral, eriti ohtralt 
on neid troopikas .Elavad peamislet puudel ja põõsastel vahel.
Välimus
Tirtsudel on väga suured silmad ning kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit . Neil 
on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad.
Nii nagu tirtsudel, on ka ritsikatel pikad tagajalad  hüppamiseks ja 
mälumisaparaat taimelehtede söömiseks.
Mõlemad on kaitse värvidega ( rohekas , kollakas , pruunid ).
Toitumine
Tirtsud toituvad ainult taimsest toidust.
Ritsikad võivad süüa ka lisaks taimsele toidule looma, nt: võivad nad ära süüa 
nõrgima liigikaaslase.
Paljunemine
Tirtse ja ritsikaid on aastas tavaliselt üks põlvkond. Pärast paaritumist  muneb  
emane väikese munakogumiku  pinnasele või taimestikule. Mõni liik eritab  
munade  kaitsmiseks vahtu. Munadest  koorunud vastsed  meenutavad väliselt 
pisikesi valmikuid. Enne suguküpseks saamist kestuvad sihktiivalised 5-15 
korda
Tähtsus (hea/halb)
Ristikas eritab enesekaitseks pruunikat maosisu, millega saab ravida 
soolatüükaid.
Rändtirts (Locusta migratoria) ja kõrbetirts (Shistocerca gregaria) on 
viljapõldusid rüüstates põhjustanud mitmel pool Aafrikas ja Lähis-Idas 
kohutavat näljahäda.
Huvitav
Tirtsud varjavad end  tihedas taimestikus ning suhtlevad omavahel mitmeti 
häälitsedes. Isased meelitavad emaseid ligi ning peletavad konkurente eemale 
siriseva ,,laulu’’ abil. Heli tekib siis, kui  tirts hõõrub oma kühmulist tagareit 
kiiresti edasi-tagasi kattetiiva soone vastu. 
Ritsikad ,,laulavad’’ tiivakandasid vastamisi hõõrudes.
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Ritsiklased
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ritsikad_tirtsud.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Tirtslased

Document Outline

  • Slide 1
  • Elupaik
  • Välimus
  • Toitumine
  • Paljunemine
  • Tähtsus (hea/halb)
  • Huvitav
  • Kasutatud materjal
Vasakule Paremale
Tirtsud ja ritsikad #1 Tirtsud ja ritsikad #2 Tirtsud ja ritsikad #3 Tirtsud ja ritsikad #4 Tirtsud ja ritsikad #5 Tirtsud ja ritsikad #6 Tirtsud ja ritsikad #7 Tirtsud ja ritsikad #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Natali98 Õppematerjali autor
Tirtsud ja ritsikad, pildid, võrdlus, kõigest üldiselt.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Pärandkoosluste loomastik
35
doc

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................

Pärandkooslused
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused



Meedia

Kommentaarid (1)

puhastus profiilipilt
puhastus: kõik on hästi
13:48 20-12-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun