Vastake küsimustele: Kordamisküsimused ergonoomiast 1. Kuidas koormust liigitatakse? Füüsiline Ja Vaimne. 2. Kuidas kaitsta tervist ülekoormuse eest? Inimesele Piisav töö ruum. Lõdvestada. Raskuste teisaldamiseks kasutada abivahendeid. 3. Milliseid abivahendeid teate raskuste teisaldamisel ja millised neist sobivad kasutada köögis? Kärud, tõstukkärud, 4. Milliseid kehaliigutusi tuleks vältida raskuste teisaldamisel? Selja kõverdumine,jalad põlvedest kõverdatud, vältida tõstmist istudes. 5. Milline on piirkoormus naistel ja meestel? Naistel 15kg ja meestel 35kg. 6. Kus esineb vaimset koormust? Enim infotöötlemine, vigade otsimine, protsesside juhtimine. 7. Kas koormus on halb nähtus? Sobiv vaimne koormus on inimese seisukohalt soodne. 8. Millised on koormuse ebasoovitavad tagajärjed?
pastaka klõbistamine Kõik mis on puudutatav: keha temp, kas vastu võetud, kas üldse puudutatakse/tõrjub, kas tõeline või teeseldud, Haistetav: loomulikud kehalõhnad (soodustavad/tõrjuvad), kunstlikud kehalõhnad Maitsmine Intuitiivne kogemus: sünteesitakse kõigest sellest, mille inimene meeltega vastu võtab Kunstlikud vahendid, millega inimene ennast dekoreerib: kõrvarõngad, riided, aksessuaarid, parukad. Milliseid kehaliigutusi jälgime: *Näoliigutused kurbus, rõõm, üllatus, vastikus, raev, viha (ei ole sotsiaalselt õpitud, vaid evolutsiooniliselt olemas) *Zestid käeliigutused, mis kaasnevad kõnega või omavad iseseisvat tähendust. - Embleemid märgid, millega võime anda kohe seletuse (pöial püsti, naeratus- ei tule sulle kallale); - illustraatorid täiendavad sõnalist teksti, kirjeldavad seda juurde, võivad olla iseseisva tähendusega (vahemaa, suurus, kuju, rõhud, rütmid);
kindlalt üle. Esimene esineja oli Laura Vaikma, kes mängis Bachi jt heliloojate teoseid. Esimese loo ajal ei saanud ma hästi aru, miks üks mees tema kõrval seisab, kuid hakates tegutsema ja orelimängijat abistama, surudes või tõmmates neid nuppe välja või sisse, oli pilt selge. Kõige rohkem meeldis mulle tema mängu juures see, et kui ta jalgadega klahve vajutas, ei pidanud ta oma jalgu jälgima, vaid lihtsalt mängis. See lisas tema esinemisele soravust, kui pidada ta kehaliigutusi silmas. Muusikavalik oli hea, st oli nii tempokamaid lugusi kui ka natuke aeglasemaid. Kokku esitas 4 teost, millest viimane oli ehk kõige keerukam ja tehnilisem. Tempo oli palal samuti väga kiire. Teiseks esinejaks oli Aleksandr Arusoo, kes esitas nagu Lauragi 4 lugu. Tema juures häiriski mind kõige enam see, et ta vaatas igakord enne jalaklahve vajutades oma jalgu. Sams oli hea vaadata tema alustamist. Kummardus, sättis noodid paika ning istus pukile maha. Ootas
Tundekeskus kogub närvikiududelt tundeaistinguid. Motoorsesse keskusesse saabuvad signaalid lihastelt.. Motoorne keskus jaguneb omakorda osadeks, millest igaüks juhib mingi piirkonna(näiteks: näo, keele, sõrmede piirkonna) lihaseid. Väikeaju asetseb tagumises koljuaugusaju suurte poolkerade kuklasagarate all. Nagu suuraju, nii katab ka väikeaju väljastpoolt hall- ja seestpoolt valgeaine. Väikeaju koostises olevate närvikiudude võrgustik kooskõlastab kõiki keerulisi kehaliigutusi ja aitab säilitada tasakaalu. Kui inimene õpib jalgrattaga sõitma või klaverit mängimas, kuidas panna õiges lihased keerukaid liigutusi sooritama. Hiljem toimuvad liigutused juba automaatselt. 1.1 NÄRVISÜSTEEM 4 Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi
näitamise vajaduse. Ühest küljest vajadus olla eneses ja oma võimetes kindel kuid teisest küljest ka neid presenteerida. Sarnast iseloomu kannavad minu meelest tänapäeval edasi ka breaktants, barkuur ja akrobaatilne tants ja võimlemine. Kuidas ja kas pärineb see aga iidsetest aegadest ja rahvatantsust? 3 1 MIS ON RAHVATANTS? Tantsuks võib nimetada esteetiliselt mõtestatud kehaliigutusi ja liikumisi, mis harilikult toimuvad muusika saatel. Tants (nagu muusika üldse) on olemuselt koostegevus, see on emotsionaalne suhtlemise ja eneseväljenduse viis; hingestatud keha kujundikeel. Korrastatud tantsuliikumine, tantsijate omavaheline suhtlemine ja rollide jaotus kajastab ka inimsuhteid. Tantsu kujundikeel ja funktsioonid kujunesid välja juba ürgajal. Ka loomade ja lindude käitumises on tantsulisi nähtusi, näiteks lindude paaritumine või ahvide ringliikumine ümber samba.
hinnatud inimtegevus. Igapäevane suhtlemine, mis on sotsiaalse elu jaoks nii oluline, on ilma liigutuseta tegelikult võimatu, sest ta hõlmab rääkimist ja kuulmist, nendega kaasnevat silmade liigutamist, näoilmeid, pealiigutusi ja kehakeelt. Samuti sisaldab liikumist hingamise, söömise, joomise, eritamise, töötamise, mängimisega jne. seotud käitumine. Isegi magades on organismi süsteemid pidevalt aktiivsed. Igapäevane elamine sisaldab palju keerukaid kehaliigutusi sadades eri kombinatsioonides, paljud neist toimuvad organismis ega ole nähtavad ja paljud pole ka teadvuse poolt kontrollitavad. 2. ELUKAAR: SEOS FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMINGUGA 2.1. Väikelapse ja lapseiga Füüsilise aktiivsuse olulisust elamisele tõestavad juba imiku käte ja jalgade esimesed liigutused. Rase naine tunned loote liigutusi juba enne sünnitust. Jalgadega põtkimisele ja
Putamen ja sabatuum moodustavad striatumi. Putamenil on vastastikused ühendused nii eesaju kui keskajus asuva mustollusega (sub nigra). Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse (tähtis): I kõikjalt uusaju koorest ja limbilisest süsteemist; II dopamiini närvitee, mis saab alguse mustollusest Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. · Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi · Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu · NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse · Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele · Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all
Korraks viskad inimesele pilgu peale, võibolla vahetad mõne sõna ja juba on olemas esmamulje sellest inimesest, kas ta on mees või naine, kui pikk ta on. Muljet aitab avaldada püstine pea, mis näitab enesekindlust. Käezestide tuleks kasutada, et oma sõnu rõhutada. Intervjuul peaks inimene istuma sirgelt ja kummarduma veidike ettepoole, mis jätab mulje et oled asjast huvitatud. Kehahoiak peaks olema avatud, et te ei looks barjääri inimese ja enda vahel. Liiga palju kehaliigutusi jätavad mulje, nagu oleksite närviline. Mida vähem liigutusi, seda parem. Et seltskonnas muljet avaldada, on kõige parem ette kujutleda, et koosolemine on korraldatud teie heaks. See aitab hajutada kõik madalaenesehinnangu ilmingid, pinge alaneb ja lõdvestute, tänu millele saate vabalt suhelda ja on kergem naeratada. 6. Peatükk ,,Kas sa pead mind kütkestavaks?"
Tähtsaimaks füüsiliseks aktiivsuseks on südame- veresoonkonna aktiveerimine, mille tagajärjel pumbatakse hapnikurikas veri mööda veresooni, mis varustab meie keha toitainetega ja annab energiat. Kõik elusorganismi elamistoimingud on seotud skeletilihaste kasutamisega, mis kutsub esile energia kulu üle rahuloleku taseme. (Pani 2013: 4). Liikumine hõlmab endasse hingamise, joomise, söömise, eritamise ja töötamisega seotud käitumise. Inimese organism kasutab erinevaid kehaliigutusi ilmtingimata oma elu jooksul erineval moel. Selle tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. (Roper jt 1996: 269). Füüsilise aktiivsuse iseloomustavad tegurid on kestus, sagedus, koormus, eesmärk ja liikumisviis. Kestuse all mõieldakse sooritatud aega ja sageduseks osutuvad kordade sagedus nädala jooksul. Liikumisviisi all arvestatakse hingamise ja vereringlemise koormavat või lihasejõudu nõudvat liikumist. Mida keerukam ja jõudu nõudvam on
nende näoväljendusi vaadeldakse. Jah- jaapanlased kontrollivad oma emotsioone vaid siis, kui nad on teadlikud jälgimisest. • Stereotüübid – kultuurid mõjutavad. Paul Ekman !!! Big Think, Youtube’st! VI Multimodaalne suhtlus Inimestevaheline suhtlus on multimodaalne. Inimesed kasutavad väljendamiseks erinevaid mooduseid. Nt. silmast silma vestluses kasutatakse sõnu, erinevaid hääle väljendusvõimalusi, kehaliigutusi ja asendeid. Inimesed kasutavad mooduseid selleks, et teha märke- sõna, kehaliigutus, värv. Märgid on nähtavad, kuuldavad, maitstavad, lõhnavad, kombitavad. Kui inimesel on küljes suitsulõhn või väga tugev parfüüm, siis see kindlasti mõjutab. Erinevates kultuurides katsutakse erinevaid kehaosi, see oleneb ka elukutsest, milliseid puudutusi kasutada võib. Inimeste suhtlustegevusel on alati mõju. Inimesed saavad valida, milliseid mooduseid mingil
sellele tööjõudlust ning kasumeid tõstva rakenduse oma istandustes ja mujalgi. Nii tekkisid aja jooksul erinevates olukordades aafrika töölaulu paljud ameerika teisendid: plantation songs istandustelaulud chain gang songs-aheldatud vangide töölaulud shanties (chanteys)-meremeeste laulud hollers-helletused sounding calls-lootside hüüded street cries-tänavakaubitsejate hüüded Töölaulude ülesandeks oli tõsta energiat, kergendada kehaliigutusi, muutes neid rütmiliseks ja pakkuda vaimset vaheldust, seejuures tööd katkestamata. (Räägitakse, et orje lausa sunniti töö juures laulma, et nad ei saaks omavahel rääkida ja kahtlasi plaane välja haududa.) Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, kusjuures oli valitsevaks Aafrikas levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas
Link: http://www.youtube.com/watch?v=fpLYKkfw_D8, Link: http://www.youtube.com/watch?v=nPIcwFKrTus, Link: http://www.youtube.com/watch?v=xsLL2bmLgfg · hollers- helletused Link: http://www.youtube.com/watch?v=ajSEpNj21Cs, Link: http://www.youtube.com/watch?v=fjv0MYIFYsg · sounding calls- lootside hüüded · street cries- tänavakaubitsejate hüüded Töölaulude ülesandeks oli tõsta energiat, kergendada kehaliigutusi, muutes neid rütmiliseks ja pakkuda vaimset vaheldust, seejuures tööd katkestamata. (Räägitakse, et orje lausa sunniti töö juures laulma, et nad ei saaks omavahel rääkida ja kahtlasi plaane välja haududa.) Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, kusjuures oli valitsevaks Aafrikas levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas 5
• Ravi vaid toetav – kõik dopamiini närviülekannet toetavad ravimid, eriti Ldopa. • Seesmise globus palliduse elektriline stimulatsioon • Proovitud embrüolt võetud DA rakke basaalganglionidesse viia. Väikeaju ülesanded ja homonukuluse (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) koordinatsioon, liigutuste ajastus, täpsus ja õppimine. Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. • Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi • Alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu • NB! Tasakaalumeel projitseerus väikeajusse • Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: keskmised osad vastavad ka keha keskosale, äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele • Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse
signaal BGst taalamusse, mis omakorda saadab signaali korteksisse. Kaks peamist sisendit basaalganglionidesse: - Kõikjalt uusaju koorest ja limbilasest süsteemist - Dopamiini närvitee mis saab alguse mustollusest. Basaalganglionid on alati motoorse signaali tugevuse kontrollijad. Väikeaju peamised ülesanded ja homonukulus (keskel keha-pea ja ääres jäsemed) Väikeaju aitab sooritada sujuvaid ja koordineeritud kehaliigutusi. Väikeaju saab koopia igast sooritatud liigutusest ja selle sensoorsest tagasisidest. Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi – alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu. Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: - Keskmised osad vastavad ka kehaosale - Äärmised osad jäsemetele ja sõrmedele Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega.
perekondlikel koosviibimistel ja koolis. Laste repertuaarist pole nad päriselt kadunud tänaseni ("Rits, rats, rundibumm", "Aadamal oli seitse poega", "Lapaduu", "Kaks sammu sissepoole" jne). 9. Rahvatantsud Tants on sünkreetiline rahvaloomingu liik, mis on seotud laulu ja pillimänguga. Tants on ürgne nähtus, selle juured on tagasi viidavad aega, mil inimlikud käitumisviisid polnud veel õieti välja kujunenud. Tantsuks võib nimetada inimese vaimselt mõtestatud kehaliigutusi ja liikumisi muusika saatel. Muistsed tantsud võisid olla tagasihoidlikud rütmiline tammumine, keha õõtsutamine või käte liigutamine. Tantsulisi elemente kasutatakse ka laulumängudes ja rahvalaule esitades. Rahvatantsu kujundite aluseks on inimese emotsionaalsed ja rütmilised liigutused, ning mitmesuguste tegevuste ja nähtuste jäljendamine (töö, inimeste suhtlemine, tähelepanekud loodusest).
Teenindaja saab oma oskuste piires teenindatavat abistada, juhendada. Teenindatav saab abi (infot, selgitust, kindlust), mille pärast ta teenindusasutusse pöördus. Kontakti võtmise ja hoidmise oskused jaotatakse tinglikult kaheks välisteks ja sisemisteks. 14 Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv inimene saab aru, et kaks inimest on valmis suhtlema. Tasub tähele panna poos · zeste ja muid kehaliigutusi · distantsi inimeste vahel · pilkkontakti olemasolu · hääle tugevust ja intonatsiooni · aktiivsuse taseme võrdsust · muude tegevuste katkestamist Eduka suhtlemise aluseks on kindlasti sisemiste kontaktioskuste olemasolu. Need on tegevused, mis ei ole otseselt märgatavad, kuid mõjutavad kõiki väliseid tunnuseid. Sisemisteks kontaktioskusteks on
võimalik muuta sõnumi saaja suhtumist, arvamust, hinnanguid ja seisukohti; alati pole otstarbekas kasutada suurtes ettevõtetes; suure hulga kokkukutsumisel ei esita kõik osavõtjad täpsustamist või täiendamist nõudvaid küsimusi; suhtlemisvormi kaduvus. Kehakeel: mittesõnaline suhtlemine on teabe edastamine viisil, kus sõnumi saatja ei väljenda oma mõtteid rääkimise teel; mittesõnaline suhtlemine hõlmab näoilmet, silma-, käe- ja kehaliigutusi, hääletooni jms - kehakeel; see selgitab, täiendab ja võimendab räägitavat; kehakeele eesmärk on inimese sisetunde parem esiletoomine, ka mulje jätmine. 9.4. Kirjalik suhtlemine Kirjaliku suhtlemise hulka kuuluvad kirjad, meeldetuletused (memod), ettekanded, aruanded, väljatrükid, teadaanded, siseleht jt. Kirjalik suhtlemine nõuab saadetava sõnumi head ja otstarbekat vormistamist. Vormistamise põhinõuded:
, vabandage, kas... Kontakti võtmise ja hoidmise oskused jaotatakse tinglikult kaheks - välisteks ja sisemisteks. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 12 Kontakt Väliste kontaktioskused on sellised, mille abil ka kõrvalt suhtlemist jälgiv inimene saab aru, et kaks inimest on valmis suhtlema. Tasub tähele panna poos zeste ja muid kehaliigutusi distantsi inimeste vahel pilkkontakti olemasolu hääle tugevust ja intonatsiooni aktiivsuse taseme võrdsust muude tegevuste katkestamist jne. Kontaktis olevate inimeste liigutused toimuvad sünkroonis, nad vaatavad üksteisele otsa, nende zestid on teineteise suunas ja hääleomadused vastavad distantsile ja väljendavad mõistvust.
reetvaid indikaatoreid ja suurendada enda esinemise tõepärasust). Kuid võimalikult "normaalne, tavapärane" välja näha pole sugugi lihtne, sest tuleb alla suruda emotsioonid ning teada, kuidas näida normaalne. Teoreetiliselt on näiteks nägu kergem kontrollida kui keha. Samas pole see sugugi lihtne mikroväljenduste puhul. Seetõttu võivad valetajad üritada teha varem plaanitsetud kehaliigutusi, mis ei ole spontaansed ning viivad rigiidsuse (jäikuse) ja pidurdatuseni. Sarnaselt näole antakse informatsiooni edasi häälega, mis peaks hästi olema kontrollitav. Tegelikult on selgunud, et mingitel põhjustel ei suuda enamik inimesi oma hääle tooni sugugi nii edukalt kontrollida kui näoilmet (Ekman, 1981). Ilmneb, et ülalnimetatud kolm erinevat lähenemist eeldavad valetamise puhul erinevat käitumist. Kuidas aga juhtub tavaliselt, sellele ei saagi ühetähenduslikult vastata
annaabi.ee 
