1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2. Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3. Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4. Elusorganismid on võimelised paljunema b. Inimese keha ja maakoore atomaarse koostise võrdlus: Võttes 8 enamlevinut keemilist eleme...
Metanool ja etanool on maailmas kaks kõige enam toodetavat alkoholi. Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH 3OH+2O2=2CO2+2H2O. Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Et metanool on lõhnalt ja maitselt sarnane etüülalkoholile ehk etanoolile, juhtub tihti metanoolimürgistusi. Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks v...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Strontsium koostaja: Sander Sepp juhendaja: Helgi Muoni Tartu 2014 Sissejuhatus Nagu Hergi Karik kahes oma keemiaalastes teostes mainis, tuli elemendi nimetus Sotimaa asula Stroniani järgi. Strontsium on leelismuldmetall, mis on pehme, hõbedase läikega, kergesti oksüdeeruv metallist element ning mille sümboliks on Sr. Strontsiumi maailmaturuhind on suhteliselt kõrge. Aatommass on 87, 62 ning keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub see 2.A rühmas. Elemendi elektronskeem on +38| 2)8)18)8)2). Avastamine, saamine Sr avastamine on seotud Sotimaal Loch Sunarti kaldal paikneva Strontiani külaga. Sealsest pliikaevandusest avastatud tundmatut mineraali analüüsisid 1780ndail aastail A.C.Crawford ja tema assistent Cruickshank. Küla nime järgi anti mineraalile Strontsianiidi nimi. Crawford publitseeris oma uurimistulemused 1790. a. Neist...
Amfetamiin ehk alfa-metüül- fenetüülamiin. Kuidas veel kutsutakse? · Spiid, amff, kiirus, ants, A. Kuidas kasutajat ära tunda? · silmaavad on laienenud; · heaolu ja õnnetunne; · energiline, närviline ja rahutu; C9H13N Miks on kahjulik? · amfetamiin tekitab tugevat sõltuvust. Sõltlane ei suuda ilma aineta elada ja vajab enda hästi tundmiseks üha uusi koguseid; · palju müüakse ebapuhast amfetamiini, see võib põhjustada tugevat mürgitust; · pikaajalised kasutajad jäävad enamasti impotendiks või frigiidseks; · need kasutajad, kes amfetamiini ninna tõmbavad, kahjustavad tõsiselt oma nina ja lõhnataju; · kasutaja võib olla väga halvas tujus, rahutu ja segaduses. Samuti võivad tekkida hirmuhood ning tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood ja tal võib minna süda pahaks; · kui uimasti toime hakkab lõppema, ollakse sageli väga...
** JUUSTE KEEMILINE SIRGENDAMINE Keemiline sirgendamine on keemiline töötlus, mis on mõeldud loomuliku loki sirgendamiseks. Wella Professional tõi juuksehooldustoodete turule uuendusliku professionaalse Wellastrate Straight teenuse.Tegemist on juuste keemilise sirgendamisega, mis tagab lokkis ja kräsus juustega klientidele pikaajalise silenduse ning suurepärase kvaliteedi. Kõik tooted sisaldavad spetsiaalset niisutavat ja toitvat kompleksi Hydro Safe Complex, mille toime võimaldab nii suurepärast sirgendamist kui ka võimalikult leebet töötlemist. Pikkade juuste puhul võtab sirgendamine salongis aega ligikaudu kolm tundi. Juuste keemilise sirgendamise puhul püsib tulemus olenevalt juuste struktuurist 3-4 kuud, hiljem on võimalik sirgendada ka lihtsalt väljakasvu. Samuti on väga populaarne sirgendada vaid teatud juukseosad, mis kipuvad kahused ja turritavad olema, näiteks tukaosa. Oluline on teada, et teenus ei sobi...
Organismi keemiline koostis Puit Puidu keemiline koostis : süsinikku 50% , hapnikku 43% ,vesinikku 6% , lämmastikku 0,2% , naatriumi , kaaliumi , kaltsiumi , fosforit jt elemente 0,8% . Põhilised koostisosad : tselluloos 43-56% , ligniin 19-30%. Puidu keemilised omadused : Enamlevinud okaspuud on mänd ja kuusk. Nad on pika sirge tüvega, väheste looduslike vigade ja küllaldase tugevusega.Puidu füüsikalised ja mehaanilised omadused on määratud torujas- kiulise ehitusega, raku seinte anisotroopse struktuuriga ja puidu ainega, mille tihedus on 1,5 g/cm3.Okaspuidu mahust enam kui 95% moodustavad tüvesuunalised torukujulised rakud trahheiidid. Traheiidide kaudu liiguvad mahlad puidus pooride kaudu. Säsikiired- radiaalsuunalised rakud - puidu omadust ei mõjuta. Nad juhivad ja salvestavad toitaineid puidus. Kasvavas puus on elavad ainult tüve ristlõike maltspuidu ja mähkjakihi rakud. Lü...
Süsinik Anett Voorel, Rasmus Saluäär, Viktoria Joonasing Süsinik (C) Mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6 Asub perioodilisustabeli IV A rühmas Süsinikul on mitmeid allotroopseid vorme Stabiilseim oksiid on süsihappegaas (CO2) Oluline on ka süsinikoksiid (CO) Maa biosfääri seisukohast on äärmiselt oluline süsinikuringe, mis kujutab endast süsiniku liikumist ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel Süsiniku jagunemine Allotroopideks – nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena (süsiniku puhul teemant ja grafiit) Lisaks neile võib süsinik moodustada ka fullereene, nanotorusid ning veel mitmeid erineva omadusega lihtaineid Füüsikalised omadused Teemant Grafiit Läbipaistev Tihedus 3,5 grammi kuupsentimeetri kohta Must ...
MASSIHÄVITUSRELVAD Referaat SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Massihävitusrelv on relv, mis surmab, vigastab või tekitab tervisekahjustusi suurele hulgale inimestele korraga. Massihävitusrelvadeks on näiteks bioloogilised relvad, keemiarelvad ja tuumarelvad. Bioloogilisteks relvadeks võib nimetada haigusttekitavaid mikroorganeid või nende mürke ja toksiine, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse sõjalisel eesmärgil või terrorismivahendina inimeste, loomade või taimede hävitamiseks. Keemiarelv on massihävitusrelv, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju elusorganismidele. Keemiarelv moodustav ründemürgist ning selle kandjast. Kandjaiks võivad olla: raketid, lennukipommid, mürsud ja miinid, granaadid jne. Tuumarelv on relv, mida loetakse samuti massihävitusrelvaks mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Selle peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus ning lisaks erakords...
ALUMIINIUM GEIR RINDLA 2010 Alumiiniumi avastamine 1827. aastal sai saksa keemik Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud.Kuna uue metalli lähteaineks olid maarjalased (ladina keeles alumen), hakati metalli nimetama alumiiniumiks. Alumiiniumi keemilised omadused Järjenumber on 13 Massiarv on 27 Kõige püsivamates ühendites on o.-a. +3 Alumiiniumi oksiid on amfoteerne oksiid Asub IIIA rühmas ja 3. perioodis Amforteensuse tõttu reageerib leelistega, tõrjub välja vesiniku ja moodustab aluminaate Reageerib paljude lihtainete ja hapetega, hapetest tõrjub vesiniku, tekib sool Reageerides hapnikuga, tekib tema pinnale õhuke ja tihe oksiidikoht Alumiiniumi füüsikalised omadused Hõbevalge värvusega, läikiv Tihedus on 2,7 g/cm³ Sulamistemperatuur on 660 °C Keemistemperatuur 2519 ºC Peegeldab hästi valgust Suhteliselt kerg...
MAGNEESIUM Ajalugu Magneesiumiühendeid tunti ammu enne elemendi avastamist. Magnesia usta nime all tunti magneesiumoksiidi, magnesia alba nime all magneesiumkarbonaati või magneesiumoksiidi ja magneesiumkarbonaadi määramata vahekorras hüdratiseeritud segu. Nende nimetuste järgi on element nime saanud. Arvatavasti on magnesia nime saanud Vana-Kreeka maakonna Tessaalia piirkonna Magneesia järgi: sealt saadi nimetatud aineid. Esimene, kes magneesiumi ühendeid süstemaatiliselt uuris, oli soti füüsik ja keemik Joseph Black. Aastal 1755 näitas ta teoses "De humore acido a cibis orto et Magnesia alba", et lubjakivi ja magnesia alba, mida tol ajal sageli segi aeti, on erinevad ained. Ta käsitles magnesia alba't uue elemendi karbonaadina. Sellepärast nimetatakse Blacki sageli magneesiumi avastajaks, kuigi ta ei saanud magneesiumi lihtainena. Aastal 1808 sai Humphry Davy magneesiumi, elektrolüüsides niisutatud magn...
asendati vähem mürgise teisendiga alkoksüülalküülelavhõbedaga. Maalilmatoodangust annab suurima osa Hispaania, põhilised tarbijad on USA, Jaapan, Saksamaa jt. Peamised kasutusalad on järgmised: Hg-katoodid (leeliste ja kloori tootmisel), difusioon- vaakumpumbad jm aparatuur, ventiilid, alaldid jm seadmed. 8 6. Elavhõbeda ja ta ühendite ohtlikkus ja saaste Elavhõbeda mürgisus sõltub sellest keemilisest ühendist, millena ta esineb. Metalliline vedel elavhõbe mõjub inimesele vähe, kuid elavhõbeda aur, samuti orgaanilised elavhõbedaühendid põhjustavad aju ja kopsude kahjustusi. Alati peab meeles pidama, et elavhõbeda orgaanilised ühendid on palju mürgisemad kui kui metalliline elavhõbe või selle anorgaanilised ühendid. Veest omastabki organism elavhõbedat metüülelavhõbeda kujul. Metüülelavhõbe kahjustab
Riidaja Põhikool IX klass OSMIUM Koostaja: Sigrit Letlane Juhendaja: Õp. Märt Tomp Riidaja 2009 Mis see on? Osmium on plaatinametall. keemiliste elementide perioodilisus tabelis asub ta 76 kohal ning tema aatommass on 190,2. Osmium on sinaka helgiga hõbehall metall. Samuti on osmium suurima tihedusega, tema tihedus on 22,61. Tema sulamistemperatuur on 3030 C. Kompaktse tükina ei reageeri hapete ega leelistega, kuid pulbrilisena on keemiliselt aktiivsem. Osmiumi keemistemperatuur on 5027 C. Osksüdatsiooniaste ühendis on tavaliselt IV, VI või VIII. Looduses on osmium väga haruldane ja levimuselt maakoores on ta 79.kohal. Osmiumi oksiiditüüp on nõrkhappeline. Ajalugu ja kasutusalad Osmium avastati 1803.aastal Suurbritannias Londonis. Avastajaks oli keemik Smithson Tennant. Osmium ei ole leidnud väga laialdast kasutusala. teatud perioodil kas...
1) Skandiumi üldiseloomuomadused Skandium on element järjekorranumbri ning tuumalaenguga 21 ja massiarvuga 44,956. Omadustelt on skandium siirdemetall. See on raske ja hõbedase välimusega. See ei ole ilmastikule vastupidav ja lahustub aeglaselt kõigis lahjendatud hapetes. Sellel on 4 elektronkihti ja 2 elektroni väliskihil. Skandiumi oksüdatsiooniaste on +3. Skandium avastati 1879 aastal. Kristalli struktuur - kuusnurkne Ühendid ... on amfoteersed Skandium (III) kloriid, ScCl3On valge iooniline ühend mis õhu käes vedeldub ja ning lahustub vees hästi. 2Sc(s) + 6HCl(l) 2ScCl3 (s) + 3H2 (g) Skandium (III) fluoriid, SCF3On iooniline ühend, mis lahustub vees halvasti. Sc2O3 + NH4HF2 2ScF3 + 6NH4F + 3H2 Skandium (III) oksiid, Sc2O3 on kõrge sulamistemperatuuriga nõrgalt happeline valge tahke aine, mida kasutatakse kõrge temperatuuriga süsteemides, elektroonilises keraamikas ja klaasi koostises (kui abistaja materjal). Sc2O3 + 6 HCl 2 ...
Arseen Referaat Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Käesolev referaat annab ülevaate keemilisest elemendist arseen, selle ajaloost, avastamisest, kasutusest meditsiinis, paiknemisest elusorganismides jne. Referaadi kirjutajal oli enne selle koostamist arseeni kui keemilise elemendi kohta tagasihoidlikud teadmised. 2 SISU ARSEEN KUI KEEMILINE ELEMENT, KASUTUSALAD Arseen on keemiline element, mille sümbol keemiliste elementide tabelis on As ja aatomnumber 33. Arseeni nimi tuleb pärsiakeelsest sõnast zarniqa ja süüriakeelsest sõnast
ELU OLEMUS Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Tsütoloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust. Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust. Füsioloogia teadus, mis organismide talitlusi ja regulatsioone. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide keskkonna vahelisi seoseid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Botaanika teadus, mis uurib taimi. Zooloogia teadus, mis uurib loomi. Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. ELU OMADUSED 7 omadust, millele peab vastama korraga: 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel olemas kõik elu tunnused. 2. Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine...
OKSIIDID JA NENDE SAAMINE. VESI JA LAHUSED Raudvara 8. klassile OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad hapnikust oksüdatsiooniastmega II ja mõnest muust keemilisest elemendist. Metallioksiid Mittemetallioksiid Nimetuse andmisel kasutatakse metallilise Nimetuste andmisel kasutatakse eesliiteid: elemendi oksüdatsiooniastet. Kui elemendil on oksüdatsiooniaste kindel (IA, 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; IIA ja Al, tavaliselt ka Zn (OA II); Ag (OA I), 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; siis seda nimetusse ei pane. 10 - deka
III. AMINOHAPPED. PEPTIIDID. 1. Aminohapped: molekuli ehitus, proteogeensete (valkudes esinevate, harilike) aminohapete üldarv, grupid tulenevalt keemilisest ehitusest, struktuurid, nimetused ning ühe- ja kolmetähelised koodid. Milliseid ebaharilikke aminohappeid teate? Aminorühm mis on seotud valgus on tetraeedrilise kujuga. Proteogeenseid aminohappeid on 20, mida peame teadma. Grupeerumine: Apolaarsed ehk hüdrofoobsed: Leutsiin(Leu,L), Proliin(Pro,P), Alaniin(Ala,A), Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q),
AINE – JA ENERGIAVAHETUS 1. Iseloomusta autotroofe ja heterotroofe, võrdle neid, too näiteid. – Autotroofid: organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest süsinikuühenditest (teevad ise endale toitu) Näiteks taimed. Energia tuleb valgusest > taimed, vetikad, bakterid. Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > bakterid. Heterotroofid: organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest (kasutavad valmis toitu). Kõik loomad. Energia tuleb valgusest > bakterid. Energia tuleb keemilisest reaktsioonist > loomad, seened, bakterid. 2. Iseloomusta võrdlevalt, kui palju annavad energiat toitained. – Toitained > süntees – assimilatsioon (lihtsad ained keerliseks, energiat kasutatakse)
Vorm Kuivatuspaberi ruudud Kivid Kokaiini Tabletid. Mikropunktid (pisikesed hüdrokloriid (kräkk on tabletid). samuti kokaiin, aga Vedelik. teistsugusel, suitsetataval kujul ning avaldab kiiremat ja tugevamat mõju). Valmistamine Tehislikust keemilisest Kokaiini hüdrokloriid Tehislikust keemilisest ühendist. segatakse veega ja ühendist. kuumutatakse mikrolaineahjus koos söögisoodaga. Uimasti tüüp Hallutsinogeen. Erguti. Erguti, hallutsinogeen. Manustamine Suu kaudu
Tuumaosakeste arv = Prootonite arv + Neutronite arv = Massiarv(A) Prootonite arv = Tuumaleng = Aatominr(Z) = Elektronide arv. perioodi nr = elektronkihtide arv rühma nr = väliskihi elektronide arv. 1.Kiht- kuni 2 elektroni 2.Kiht- kuni 8 elektroni 3.Kiht- kuni 18 elektroni 4.Kiht- kuni 32 elektroni väliskihis kuni 8 elektroni. väärisgaas - element , mille aatomite välisele elektronkiht on täielikult elektronidega täitunud. Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Vedelik + tahke, vedelikus mittelahustuv aine = setitamine/nõrutamine(suur tihedus), filtrimine(tahke aine) Mittesegunevad vedelikud = jaotuslehter
AINEID LIIGITATAKSE · Koostise põhjal Lihtsained-koosnevad ühest keemilisest elemendist · Metallid-aatomite vahel on metalliline side,esinevad kristallidena · Mittemetallid-aatomite vahel on kovalentne side Liitained-koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist · Ehituse põhjal Molekulaarsed ained- koosnevad molekulidest(mittemetallid,mittemetallioksiidid,happed,orgaanilised ained)Mittemolekulaarsed ained-koosnevad ioonidest või aatomitest(metallid,metallioksiidid,hüdroksiidid,soolad) 1. (aktiivne)metall +(aktiivne)mittemetall iooniline side 2. Mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3. Mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4. Metall lihtainena metalliline side
Student Response Feedback A. pikeneb pinge vähenemisel Student Response Feedback B. pikeneb pinge suurenemisel C. pikeneb konstantsel pingel D. plastne deformatsioon puudub Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. väävli sisaldusest makromolekulis B. aatomsidemete iseloomust makromolekulis C. makromolekuli keemilisest koostisest D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Kas orgaanilised vaigud (fenool-, polüestevaik) on termoplastid või termoreaktiivid? Student Response Feedback A. termoplastid B. sõltub temperatuurist C. termoreaktiivid D. sõltub kõvendajast Score: 10/10 6. Missugused aatomsidemed on monomeerides? Student Response Feedback A. elekrtostaatilised (Van der Waalsi jõud) B
Ei suuda läbida alumiiniumi. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. 5. Be+n=?+alfa 6. Tuumareaktsioonide tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Muutumatuks jääb koguenergia. Keemilise reaktsiooni käigus tekib ühest või mitmest keemilisest ainest keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Muutumatuna püsivad aatomituumad. 7. Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks./ Seoseenergiaks nim energiahulka, mis tuleb kulutada selleks, et lahutada aatomi tuum selle koostisosadeks. 8. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. 9
Optika Optika on füüsika haru, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega, st. uurib nende nähtuste tekke põhjuseid, kirjledab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Nähtus on konkreetne sündmus, omadus või protsess, mis väljendab reaalsuse väliskülgi. Nähtused on näiteks liikumine (sirgjooneline, kõverjooneline) või valgusnähtused (murdumine, peegeldumine ja sirgjooneline levimine) Mille poolest erineb füüsikaline nähtus keemilisest nähtusest? Optika on elektromagnetlainete levimist käsitlev füüsikaharu Teooriad 17 sajandil leiti, et valgus koosneb väikestestest osakestest korpusklitest. Korpuskulaarteooria Suutis seletada varjude tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist.
Kahekümne viiest minu valitud ainetest suutsin ära tunda seitseteist. Erista sin Ei erista nud Üheksast keemilisest ainest tundsin ära seitse. 8 7 6 5 4 Eristasin Ei eristanud 3 2 1 0 Row 1 6 Järeldus Katsest võib öelda et tundsin keemilisest asjadest enamuse. Katse käigus ei suutnud ma enam peale viieteistkümnenda toiduaine nuusutamist lõhnu eristada
2) Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemp püsiv ... 3) Sulam- aine, mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise- või paagutamise teel. 4) 5) Tardlahus- sulaolekust moodustunud faasid, kus üks komponentidest (lahustajakomponent) säilitab oma kristallivõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse. 6) Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist 7) 8) Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid), sest nad on väikese tugevusega ja kõvadusega ning suure plastsusega. 9) Parimate valuomadustega sulamid on eutektse või eutektkoostisele ligilähedase koostisega sulamid tänu madalale sulamistemperatuurile ja heale vedelvoolavusele (Kahefaasilise struktuuriga sulamid) 10) Puhtad metallid, tardlahuse struktuuriga sulamid on väikese tugevusega ja kõvadusega
1. Mool - aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 1023 aineosakest. (n, mol) 2. Molaarmass - ühe mooli ainemass grammides. (M, g/mol) 3. Molaarruumala - suurus, mis on arvuliselt võrdne ühe mooli selle aine osakeste ruumalaga.(Vm, n = V / Vm) gaaside puhul Vm=22,4 dm3/mol 4. Keemiline reaktsioon - protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest tekib keemiliste sidemete moodustumise ja/või katkemise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. 5. Reaktsioonivõrrand - keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Reaktsioonivõrrandi koefitsendid näitavad molekulide arvu. n=m/M n - moolide arv - mol m - aine mass - g M - molaarmass - g/mol n=V/Vm V - ruumala - dm3 Vm - molaarruumala - dm3/mol
veealust osa on Mauna Kea maailma kõrgeim mäe tipuks. Vulkaani kõrgus jalamilt tipuni üle 10000 meetri. Mauna Kea observatoorium · Mauna Kea tipus asub Mauna Kea observatoorium ning seal tuleb talvel lumi maha Kilpvulkaan · Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb enamasti basaltseist laavavooludest · Kilpvulkaanid on võrreldes teistevulkaanidega suhteliselt lamedad · Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaan · Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamatest laavadest on tunduvalt vedelam · Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani · Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejaanud vulkaanidest
Mustuse eemaldamine sõltub: · Mustuse liigist · Pinnakattematerjalis omadustest Mustuse eemaldamise kiirus ja efektiivsus: · Puhastusvee omadustest · Ajast · Keemilisest puhastusainest · Soojusest · Tööst Mustuse eemaldamine Vesi: · Niisutab pindasid · Seaob mustust · Eemaldab mustust · Transpordib mustust · Lahjendab puhastusainet vajaliku kontsentratsiooi · Loputab pindasid Aeg: · Üldine töö aeg e aeg, mis kulub mingi töö või tööoperatsiooni tegemisele Tööaja sisse kuluvad: · Tööks ettevalmistumine · Puhastusainete ja vahendite valimine · Töötamine
Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist. Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra. Kivimite uurimiseks kasutatakse ka elementanalüüsi ja mikroskoopilist petrograafiat.
mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained Zeleetaolised ained (kolloidid) Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Lõhnaained Lahustid Värvained Vitamiinid ja hormoonid Kosmeetilised preparaadid Kosmeetiliste preparaatide seas on palju emulsioone, kasutatakse ka lahusteid ja zeleesid
Ohtlikud Kemikaalid Kemikaal - Aine koosneb ühest keemilisest elemendist või on keemiliste elementide ühend. Valmistis on vähemalt kahe aine segu. Ohtlik kemikaal oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaali käitlemine - on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Kemikaalid müüjale Müügil olevad ohtlikud kemikaalid peavad olema õigesti märgistatud. Kemikaalide õigesti märgistuse eest vastutavad tootjad ja maaletoojad.
Fluor 13.01 Inglise: Fluorine Saksa: Fluor Vene: ftop Ladina: fluorine eesti: fluor Minu ettekanne räägib keemilisest elemendist nimega "Fluor." "Fluor" kirjutatakse samamoodi nagu Eesti keeles. Inglise keeles öeldakse " Fluorine, " Vene keeles " Ftor " ja Ladina keeles " Fluo." Fluor on elementide levikult Maal 17. ja maakoores 13. kohal (0,065% maakoores), teda leidub suuremates kogustes kui näiteks kloori (0,055% maakoores), vaske või pliid. Enamus fluorist leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises. Vähem leidub teda ookeanides, järvedes,
Metallide korrosioonikindlust hinnatakse pindalaühiku kohta ajaühikus lagunemisproduktideks muutuva metalli massi järgi [kg/mm² s]. Tehnoloogilised omadused Füüsikalised, keemilised ja mehaanilised omadused määravad metallide tehnoloogilisuse, s.t. töödeldavuse. Valatavus. Metallide valatavust iseloomustab nende vedel voolavus, kahanemine ja likvatsioon. Vedelvoolavuse all mõistetakse metalli võimet täita vormi ja kopeerida selle kuju. Vedelvoolavus oleneb sulami keemilisest koostisest, temperatuurist ja muudest teguritest. Kahanemine on metalli omadus tahkumisel mahuliselt kokku tõmbuda. Kahanemine sõltub samuti sulami keemilisest koostisest, valu temperatuurist ja viisist, jahtumiskiirusest ja valandi kujust. Likvatsiooni all mõistetakse valandi keemilise koostise ebaühtlust. Head valumetallid on malm, pronks, tina. Näiteks malmil on hea vedelvoolavus (täidab hästi vormi) ja väike kahanemisprotsent (ca 1%); malmvalanditel praktiliselt likvatsioon puudub
peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Seetõttu on aastaaegade vaheldumine Uraanil täiesti erinev võrreldes teiste planeetidega. Võrdpäevsuse lähedasel ajal on Päike suunatud ekvaatorile, mistõttu on sellel perioodil öö ja päeva vaheldumine sarnane enamiku teiste planeetide ööpäevade vaheldumisega. Uraani viimane ekvinoktsium oli 2007. aasta 7. detsembril. Koostis Uraani atmosfääri koostis erineb ülejäänud planeedi keemilisest koostisest, koosnedes peamiselt divesinikust ja heeliumist. Uraani atmosfääri kolmandaks oluliseks koostisosaks on metaan (CH4). Metaanis neeldub rohkesti päikesekiirguse kollast ja punast spektriosa, mistõttu peegelduvad tagasi sinised ja rohelised kiired. Seetõttu paistabki Uraan meile sinakasrohelisena. Kliima Uraani atmosfäär on ultraviolettkiirguse ja nähtava valguse lainepikkustel erakordselt ühtlane ja ilmetu, võrreldes teiste hiidplaneetidega.
SIBULKÖÖGIVILJAD Kuuluvad laukude perekonda Iseloomulik liitunud või lihtne sibul Iseloomulik lõhn eeterlikest õlidest ja kibeda maitse annavad glükosiidid Tõstavad söögiisu Parandavad toidu omastamist On bakteritevastase toimega (sisaldavad fütontsiide) Liigid: Söögisibul ehk harilik sibul ehk kuldne sibul Olenevalt keemilisest koostisest: kibe,poolkibe ja magus Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt või töödeldult Punane sibul Kujult ümarad, ümarovaalsed Sisu värvitu- lillakas Maitse pehmem kui harilikul sibulal Säilitatakse jahedas, õhurikkas kohas Kasutatakse toorelt, töödeldult kaotab värvi Valge sibul Kujult ümar, ümarovaalne Valge, vaskse värvusega Kollase sibulaga võrreldes maitsvam ja hinnalisem Salatisibul Teisendid kaaluvad kuni 1kg
· MIDA KERGEMINI AATOM ELEKTRONE LOOVUTAB, SEDA AKTIIVSEM TA ON · METALLID ON KEEMILISTES REAKTSIOONIDES REDUTSEERIJAD, MIS ISE OKSÜDEERUVAD METALLIDE KEEMILIST AKTIIVSUST ISELOOMUSTAB AKTIIVSUSE RIDA EHK PINGERIDA K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Hg Ag Cu Pt Au AKTIIVSED KESKMISE AKTIIVSUSEGA VÄHEAKTIIVSED REAGEERIMINE HAPNIKUGA ENAMIK METALLE REAGEERIB ÕHUHAPNIKUGA REAKTSIOONI KIIRUS SÕLTUB METALLI KEEMILISEST AKTIIVSUSEST (PINGERIDA) METALLI PINNALE TEKIB OKSIIDIKIHT + · AKTIIVSED METALLID - REAGEERIVAD VÄGA AKTIIVSELT JA KIIRESTI, VÕIB ERALDUDA NII PALJU SOOJUST, ET METALL SÜTTIB PÕLEMA 4Na + O2= 2Na2O · KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALLID-REAGEERIVAD AEGLASEMALT. NENDE PINNALE TEKIB ÕHUKE JA TIHE OKSIIDIKIHT, MIS TAKISTAB EDASISE OKSÜDEERUMISE EEST 4Al+ 3O2= 2Al2O3 · VÄHEAKTIIVSED METALLID-VASTUPIDAVAD NII TAVATINGIMUSTES KUI KA KUUMUTAMISEL
Loomadelt saadavad kiud on põhiliselt villakiud või karvad, jõhvid. Kiudusid, õigemini niite vormivad ka siidiliblikate tõugud enne nukkumist. Ainus looduslik mineraal, mis sobib ketramiseks on asbest. Seda kasutatakse põhiliselt tehniliseks otstarbeks. Kiudude tuvastamine: Tekstiilmaterjali kiulisest koostisest sõltub, kuidas töödelda materjali ja kuidas temaga ekspluatatsioonis käituda. Tähtis on see ka materjali valimisel mingi toote jaoks, sest kiudude keemilisest koostisest ja ehitusest sõltuvad nende tugevusomadused, venivus, elastsus, vastupanuvõime mitmesugustele kahjulikele teguritele jne. Kui materjalil või tootel puudub info tema kiulise koostise kohta, tuleb seda vajadusel uurida. Pika tekstiiliajaloo jooksul on välja töötatud terve rida meetodeid ja võtteid kiudude tuvastamiseks. Lisaks organoleptilisele määramisele, kus materjali uuritakse inimese
Metallid reageerivad: *hapnikuga *veega *hapetega *soolalahustega REAGEERIMINE HAPNIKUGA Enamik metalle reageerib õhuhapnikuga. Reaktsiooni kiirus sõltub metalli keemilisest aktiivsusest (pingerida) Metalli pinnale tekib oksiidikiht. *Aktiivsed metallid – reageerivad väga aktiivselt ja kiiresti, võib eralduda nii palju soojust, et metall süttib põlema. 4Na+O2=2Na2O *Keskmise aktiivsusega metallid- reageerivad aeglasemalt. Nende pinnale tekib õhuke ja tihe oksiidikiht, mis takistab edasise oksüdeerumise eest.
vahelduva soojuse ning külmuse mõjule muutumatult vastu panna. Ta praguneb ja puruneb samuti kui ränikivi. Seesugust nähtust nimetatakse murenemiseks. · Liiv - on nõrk vee suhtes, seistes vees hakkab liiv settima, aga tavaliselt kasutatakse liiva betooni ja krohvi valmistamisel. · Paas ehk lubjakivi on nõrk keemiliste ainete vastu. Maapõueseaduse järgi jaotatakse lubjakivi tsemendilubjakiviks ja tehnoloogiliseks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi keemilisest koostisest, ning ehituslubjakiviks ja täitematerjalina kasutatavaks lubjakiviks, mille kasutusala lähtub kivimi tugevuslikest omadustest. Paas on külmakindel materjal. · Puit - on nõrk tule suhtes ja bioloogiliste tegurite suhtes näiteks bakterid, aga on tugev keemiliste ainete suhtes. Puit on tugev ja kerge. Kui arvestada ehitusmaterjalide kaalu, on puit kõige vastupidavam. · Savi talub kõrgeid temperatuure. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja
täielikult lagunevad. Inimkond tunneb nende vastu üha rohkem huvi, sest polühüdroksüalkanoaate saab kasutada sünteesitud plastide asendajana, ent hetkel on selle tootmise hind väga kõrge. PHA-d on biolagunevad ained, mis aeroobsetes tingimustes lagunevad süsinikdioksiidiks ja veeks, anaeroobsetes tinigimustes on jääkproduktiks metaan ja süsinikdioksiid. Antud polümeeri biolagundatavus sõltub temperatuurist, niiskusest, pH-st ja ka materjali keemilisest koostisest, lisaainetest ja kristallilise faasi osakaalust (mis võib olla kuni 70%). Milline struktuur? PHA-d on lineaarsed polüestrid, mille monomeerideks on hüdroksüalkanoaadid. Neil on 2 erinevat biofüüsikalist olekut- raku sees on ta amorfne, ahelad liikuvad ja entroopia on kõrge. Amorfne PHA moodustab graanuleid, mida ümbritseb fosfolipiididest ja valkudest koosnev kiht. Rakuväliselt on polümeeriahelad korrapärased ning PHA kristalliseerub. Vastavalt oma
Student Response Feedback A. karbiididest B. süsivesinikest C. süsinikust D. hapnikust Score: 10/10 3. Milline on enamiku plastide tihedus? Student Response Feedback A. 8000-9000 kg/m3 B. 1000-1500 kg/m3 C. 500-1000 kg/m3 D. 6000-7000 kg/m3 Score: 10/10 4. Millest sõltub kummi elastsus? Student Response Feedback A. makromolekuli keemilisest koostisest B. väävli sisaldusest makromolekulis C. aatomsidemete iseloomust makromolekulis D. makromolekuli kujust Score: 6,6/10 5. Termoreaktiivsetest plastidest toodete vormimise põhiliseks meetodiks on: Student Response Feedback A. keevitamine B. pressimine C. ekstrusioon D. survevalu Score: 10/10 6. Mis juhtub polümeerteimiku struktuuriga tõmbeteimil?
Vulkaani tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega.
Metallid on lihtained. Nad koosnevad vaid ühe keemilise elemendi aatomitest. Tuntud sajast keemilisest elemendist on üle 80 metallid. Aatomite vahel on metallides väga tugevad sidemed, mistõttu metallid ongi enamasti tahked ning väga kõvad ained. Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse saslõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem.
Selline nähtus võib esile kutsuda fluorestsentsi, millel on lühem lainepikkus kui neelatud kiirgusel. Elektrivool elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul. Rakendamine Kasutatakse gaaslahendus- ehk luminestsentslampides, tahkeaine laserites, kujutisemuundurites, kujutisevõimendites. Elektroluminestsents Keemiline reaktsioon kemoluminestsents Protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. Reaktsioonivõrrand Keemilist reaktsiooni kirjeldatakse reaktsiooni võrrandiga, mis näitab protsessis osalevaid lähteaineid ja lõpp-produkte. Vastavalt aine jäävuse seadusele saab võrrandi pooled võrdsustada,
Paekivi ehk paas Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvapärane nimetus. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivi kasutusvaldkonnad Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis- mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete, hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi tähtsamatest arhitektuurimälestistest, sealhulgas
2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B. Mittemetallid- aatomite vahel on kovalentne side, esinevad - üksikaatomitena (väärisgaasid),
· Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Reljeefist- sõltub mulla veeja soojusreziim, ainete ümbrepaigutamine jm. · Taimedest- erinevad taimed kasvavad erinevate mullatüüpidega piirkondades. · Mullaorganismid- · Aeg-
Pronksiaja vältel leidus arseeni laialdaselt kõiksugustes pronksisulamites. Üllatuslikult oli sellel sulamitele tugevdav mõju. Arvatakse, et Albertus Magnus oli esimene, kes 1250. aastal puhtakujulise arseeni elemendina eraldas. 1649. aastal avaldas Johann Schroeder kaks viisi kuidas puhast arseeni valmistada. Araabia alkeemik Jabir sai 700. Aasta paiku esimeseks, kes suutis arseentrioksiidi valmistada. Keemilisest ühendist, mis on valge, maitsetu ja lõhnatu, sai ideaalne mürk, mida oli tol ajal võimatu tuvastada. Arseenist sai keskaja üks levinumaid mõrvarelvi, eriti Itaalia kõrgklassi seas. Kuna selle mürgi sümptomid sarnanevad tol ajal laialdaselt levinud kooleraga, jäid salamõrvad tihtipeale tuvastamata. Ühed märkimisväärsemad
Toodetakse galvaanielemendis või alalisvoolugeneraatoriga Galvaanielement - elektroivoolu allikas, kus toimunud keemilisest reaktsioonist vabanenud energiat kasutatakse elektri saamiseks. Alalisvool Ülekandekaod on väiksemad Ülekandeliin vajab vähem ruumi Elektrivõrgu muutustele on parem reageerida – vähem elektrikatkestusi Võimsus on kiiremini reguleeritav EstLink 1 vs EstLink 2 EstLink 1 EstLink 2 350 MW Võimsus 650 MW +- 150 kV 450kV
annaabi.ee 
