TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond XXX XXXX EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008 Kodutöö aines: Välismajandus Õppejõud: prof Xxxx Tallinn 2011 Sisukord 2 Sissejuhatus Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem leiavad arendamist teised keemiatööstuse allharud. Tootmise restruktureerimise tõttu on tööhõive keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele
kandis rajati 1770 klaasiahi ja 1792–1795 Rõika- Meleski peeglivabrik, Pärnus asutati õlivabrik linaõli ja värnitsa valmistamiseks. Eesti keemiatööstus • Narva jõe piirkonnas asutati mitmed vabrikud nagu äädikavabrik (1826), milles hiljem valmistati ka värve ja vasevitrioli. • Esimene aurujõul töötav viina destillaator rajati 1817. aastal Raadi mõisa juurde ning seal saadi 1850 Eestis esmakordselt ka puhas piiritus. • Olulisemad keemiatööstuse ettevõtete tooted lisaks põlevkivitoodetele on tsement, lubi, väetised, klaas, paber ja tselluloos ning pesuvahendid. Pilte keemiatööstusest ja mõned näited • Kiviõli Keemiatööstuse OÜ • Krimelte OÜ • KemiMet International OÜ • pildil kiviõli keemiatööstus Keemiatööstuse ajalugu • Esimene asi mida hakati keemiliselt tootma oli seep 12. saj algul. • Keemiatööstuse vanad harud on kaalisoola ,
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Eesti keemiatööstuse kujunemine ja seos majandusega Koostaja: Mikael Mahsudjan Klass: 11B Keemiatööstus • Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat. • Keemiatööstusel on tänapäeval väga suur tähtsus. Olulisemad toorained: • nafta, • maagaas, • põlevkivi, • väävel, • soolad. Keemiatööstus. Foto: www.manufacturing.net Eesti keemiatööstuse ajalugu • Mayeri keemiatehase asutamine aastal
- on viskoossed vedelikud, kautsukitaolised elastomeerid või kaasjad polümeerid. - suur keemiline püsivus - erakordsed mehhaanilised omadused - asendamatud sõja- ja kosmosetehnikas - silikoonkautsid on termiliselt väga püsivad, peavad vastu hapete, leeliste ja paljude lahustite toimele - hüdrofoobsed - kasutatakse kosmeetikas, olmekeemias, ehitustehnikas jm ORGAANILINE KEEMIATÖÖSTUS Orgaanilise keemiatööstuse kujunemine Inimene hakkas aineid muundama siis, kui ta oli õppinud tuld kasutama. Läbi aegade on töödeldud orgaanilisi materjale tõrvaajajad, värvalid, parkalid ja muud käsitöölised, kuid seda tegevust ei saa veel tööstuslikuks pidada. Tänu A.W.Hofmannile loodi terve rida uusi värvaineid, mille tooraineks oli kivisöetõrv. Tänu hofmannile ja Perkinile tekkis Inglismaal tugev keemiatööstus.
Sealt edasi hakati arendama terve rida uusi värvaineid, mille tooraineks oli kivisöetõrv. Sünteetilistel värvainetel oli suur edu, sest nad on kirkamad kui looduslikud ning pealegi oli neid võimalik odavamalt osta. Aastal 1865 lahkus Perkini õpetaja Hofmann aga Saksamaale ja see sai suureks löögiks Inglismaale, kuid Saksamaal hakkas edasi arenema keemiatööstus. See arenes tormiliselt ning see oli ja on üks maailma võimsaimaid tööstusi tänapäevalgi. Keemiatööstuse areng eri maades on kulgenud erinevalt. Praegu on haaranud esikoha Ameerika keemiatööstus maailmas. Talle järgneb Jaapan, kusjuures keemiatööstus on seal kogutoodangult teisel kohal. Nende järel tulevad: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia. 2. Keemiatööstuse seos keskkonna, majanudse ja poliitikaga. Keskkonnaga on keemiatööstus seotud toorainete poolest. Keskkonnas, mis meid ümbritseb
Nafta ja keemiatööstuse seos keskkonna, majanduse ja poliitikaga NAFTA Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Naftast eraldatakse gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Keskkonda saastavaist aineist on enam levinud naftasaadused. Vette sattunud õlid ja kütused põhjustavad kalade, veeloomade ja lindude hukkumist. Õhku sattunud kütuseaurud, on mürgised ning võivad inimestel ja loomadel esile kutsuda tõsiseid tervisehäireid, haigusi ning üksikjuhtudel ka surma.
Õppejõud: V.K. Tallinn 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 Keemiatööstuse õnnetuste põhjused, ajaloos olulisel kohal olevad suurõnnetused...............4 Tegutsemine keemiatööstuse õnnetuse puhul....................................................................... 7 Kokkuvõte.............................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................................ 8
Suured Saksa firmad ostsid patendi ning alustati indigo tootmist. Aastal 1897 tõi BASF (Badische Anili- und Sodafabriek) turule indigo, mille hind oli tunduvalt madalam kui loodusliku indigo hind. Istandike omanikud Indias lasid alla oma toote hinna, astudes lootusetusse võitlusse. Kui Saksa firmad täiustasid tehnoloogiat ja alndasid hinda indigo veelgi, jäid India hiiiglasuured istandused sööti. Saksamaa sai indigo eksportijaks maailmas. 3. Mis mõjutas keemiatööstuse arengut 20.sajandil kõige enam ja milline keemiatööstuse haru selle tulemusena eriti kiiresti arenes? Kõige enam mõjutasid keemiatööstuse arengut 20. sajandil maailmasõjad. Teatavasti vajavad sõjamasinad hiigelkoguses kütust ja riigid, kellel see puudub jäävad isolatsiooni korral väga raskesse olukorda. Saksama on ükss nendest riikidest, kellel puudub oma nafta, sellepärast alutatigi Saksamaal varakult alternatiivkütuste otsinguid. Selle tulemusena arenes mootorkütust tootev
Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud Koostasid: Emma-Lotta Kägo Siret Bugajev • Masina- ja keemiatööstuse uusimad harud moodustavad kõrgtehnoloogilise majanduse juhtiva osa. • Kõrgtehnoloogiline majandus eeldab, et tootmises või teeninduses on suur tähtsus teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil. • Arvuti-, meditsiinitehnika-,kommunikatsiooniseadmete, elektroonika-, roboti ja mikroelektroonika, ravimite- jms tööstus. • Kõrgtehnoloogilise majanduse arendamine nõuab tihedalt ja operatiivset koostööd teadlaste ja tootjate vahel.
Läti (8,32%) Leedu (5,26%) USA (4,92%) Saksamaa (4,42%) Protsent näitab osatähtsust koguekspordis (09.11.2012; Allikas: Statistikaamet) Tekstiiltooted; 0,03 Pabertooted ; 0,03 Kummi- ja plasttooted ; 0,03 Transpordiv-d ; 0,05 Masinad ja seadmed ; 0,24 Keemiatööstuse tooraine ja tooted; 0,05 Muu; 0,06 Tööstustooted ; 0,07 Mineraalsed t-d; 0,17 Puittooted; 0,07 Metalltooted; 0,1 Põllumaj. Saad-d ja toiduk-d; 0,1
..................................................8 4.2Hinnast üldiselt........................................................................................8 4.3 Hind.................................................................................................. Sissejuhatus Koostasime referaadi teemal Tee toorainest keemiatööstuseni ja selle hinna kujunemine.Oma referaadis selgitame teemaga seotud mõisteid, keemiatööstust ja selle harusid.Samuti haldame ka seoseid tooraine, keemiatööstuse ja selle hinna kujunemise vahel. Lisamaterjalina toome näiteid üksikutest toorainetest, nende rollist inimese igapäevaelus ja nende teest keemiatööstuseni.Samuti selgitame ka nende hindade kujunemist. Üheks teemaks, ilma milleta oleks antud teemal referaadi kirjutamine võimatu on ajalugu.Selleks selgitamegi Eesti keemiatööstuse arengut ja selle harude kujunemist.Ja selle rolli tänapäeval. Keemiatööstus
musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb 30-35% orgaanilisest ainest, mis on üks maailma parimaid ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Nagu nafta ja maagaasi, nii ka
EESTI EKSPORDI AJALUGU Eesti Vabariigi algusaastatel oli majanduse ekspordi põhivaldkonnaks toidukaubad. Kui 1993. aastal eksporditi veel põhiliselt madala töötlusastmega liha-ja piimatooteid, siis alates 1994. aastast tekkis juba nõudlus kõrgema töötlusastmega toidukaupade järele (vorstitooted, konservid, joogid ning tubakatooted). (Kirt, 1995) Lisaks toidukaupade ekspordile kasvas veel puidu ja paberi ning puidu- ja paberitoodete, keemiatööstuse toodete ning masinate ja seadmete ekspordi osakaal. (Kirt, 1995) 20. Sajandi lõpupoole suurenes Eestis hüppeliselt töödeldud masinate ja seadmete eksport (mobiiltelefonid, arvutid), mida soodustas Eesti oskuslik ja kvalifitseeritud tööjõud välisettevõtete silmis. (Reiman , 1998) 2003. aastal kasvas ekspordis oluliselt keemiatööstuse osakaal, olles kõrgeima konkurentsivõimega tööstusharu välisturgudel. (Statistikablogi, 2010) Peale keemiatoodete ja kemikaalide tootmise on Eestis
Austraalia, Niger Nafta Tekkinud karboniaegsete metsade fossiilidest. Saamine: Puurtornid (ka mereplatvormid), Ammutamine maismaal odav, merepõhjast kallis; põhjamerest kuni 4 km sügavusest, pumpamine. Töötlemine: Toornafta puhastamine veest, sooladest, gaasidest. Töötlemine tarbija lähedal- linnade, sadamate juures. Transport tarbijani-torujuhtmed, tankerid Kasutamine: Lennukikütus, autokütus, petrooleum, masuut (elektrijaamadesse või asfaldiks), keemiatööstuse tooraine-plastmass, kile, farmaatsiatööstus-arstirohud, kunsttekstiil - sünteetilised materjalid, elektriks (masuudist). Piirkonnad: Araabia, Iraak, Kuveit, Iraan, Ladina-Ameerika: Mehhiko, Venezuela, Brasiilia, Kolumbia, Argentinas. Kasutamise eelised: Kõrge energeetilise väärtusega, odav transport, töötlemine tarbija läheduses, inimtööjõudu on vaja vähe. Puudused: Võimalikud õnnetused, lõppevad ressursid, vajad spetsiaalseid sadamaid, üle ookeani vaid tankeriga.
3. Nafta transport tarbijale: maismaal torujuhtmed, merel nafta tankrid 4. Nafta töötlemine linnade lähedal. Tooted: bensiin, diiselkütus, masuut, kemikaalid, plastmass, kunstkiud, sünteetiline kumm. 5. Maagaasi tootmine. positiivne: 1. Suur kütteväärtus. 2. Põlemisel eraldub vähe saasteaineid. 3. Ammutamine maismaal, odav. 4. Kütus soojuselektrijaamades, katlamajades. 5. Transport torujuhtmete mööda odav. negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Ei sobi keemiatööstuse tooraineks. 3. Transport merel on kulukas. 6. Tahked kütused. positiivne: 1. Suured varud. 2. Hea keemiatööstuse tooraine. 3. Peamine kasutusala soojuselektrijaamades. negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Väike kütteväärtus. 3. Põlemisel eraldub palju saasteaineid. 4. Maapealsed kaevandused rikuvad maapinda. Maaalused kaevandused ohtlikud, kulukad. 5. Transport kulukas suured kogused. 7. Soojuselektrijaamad: nende ehitamine on suhteliselt odav, kiire. Tahketel
Kuna tooraine ja toodangu kaal palju ei erine mõjutab tooraine paigutust vähem. Tehase paigutamisel on eelistatud odava tööjõuga piirkonnad. Peamised eksportijad on Hiina, Hongkong, Itaalia. Peamised importijad on USA, Saksamaa ja Jaapan. Keemiatööstus: Keemiatööstuses varustab rahvamajandust kunsti matrejalidega. Viimasel sajandil on keemiatööstuses arenenud väga kiiresti toodangu maht kasvanud ja pidevalt on tekkinud uusi harusid. Keemiatööstuse harud jaotatakse vanadeks, uuteks ja uusimateks. · Vanad harud: keemilise tooraine kaevandamine. · Uued harud: plastmasside, kummi, kunstkiudude tootmine. · Uusimad harud: ravimi ja kosmeetika tööstus. Kui varem oli keemiatööstuses materjali puudus, siis nüüd on oskusliku tööjõu puudus. Peamiseks tooraineks on naftatöötlemise jäägid, seetõttu saavad keemiatööstuse uued harud edukad olla vaid arenenud nafta töötlemise riikides
Tehakse vahet taastuvate ja mittetaastuvate kütuste vahel. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonnas on väike. Nii kasutab praegune industriaalühiskond üha rohkem mittetaastuvaid kütuseid. Kütused on ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinkühendeid mitmesuguste materjalide tootmiseks. Kütuse iseloomustamiseks on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. 2. Nafta ja maailm Nafta tootmine müügiks sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USAS-st. Esimene naftapuurtorn lasti käik 1859.a. Pennsylvanias. Toodeti eelkõige lambiõli( petrooleumi). Ka
Kruiisireisijad veedavad Eestis keskmiselt 5 tundi ja kulutavad enamiku ajast sisseostudele. 1996. aastal sai Eesti 25 miljonit sellest tulu. Üle 70 % turiste saabub meritsi, ligikaudu, 20 % maanteetranspordiga, vähem lennuki 5 % ja rongiga 3 %. Kõige enam külastavad turistid Tallinna ja selle lähiümbrust, samuti Pärnut, Tartut, Lääne-Eesti saari, populaarsust kogub Lõuna-Eesti. Viimastel aastatel on hoogustunud siseturism, mille käigus õpitakse tundma Eesti kauneid paiku. Keemiatööstuse kohapealne tooraine on eelkõige põlevkivi, kõik muu tuleb sisse vedada.(Kirde-Estis). Keemiatööstus moodustas 1996. aastal riigi tööstuse kogutoodangust 10 %. Keemiatööstuse ettevõtetes töötas samal aastal umbes 8000 töötajat, nad andsid umbes 10 % Eesti ekspordi mahust ja kasutasid ligukaudu 12 % impordi mahust. Kristiina Tarkus 9. klass
erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut
erinevad biokütustest kui taastuvatest kütustest, kuivõrd biokütused taasmoodustuvad lühikese aja (tavaliselt aastakümnete) jooksul. Fossiilsete kütuste põletamine lisandab biosfääri aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise biosfääri aineringe osad. 1.1 Kivisüsi 1.2 Pruunsüsi 1.3 Põlevkivi 1.4 Turvas Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut
Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi. Need moodustusid pikaajaliste ningeriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused sõnnik, põhk. Taastuvate kütuste osakaal tänapäeva ühiskonna energiabilansis on tühiselt väike. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Eelistatud on nafta ja maagaas kui kõige odavamad ja puhtamad süsivesinike segud. Põhiosa naftast kulub siiski energia saamiseks. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsinike veel teisi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid. Suur väävlisisaldus (põlevkivis, kivisöes, mõnedes naftades) toob kaasa suure keskkonnasaaste nende põlemisel
taimeliigid, pärandkultuurmaastik Poollooduslike koosluste hääbumise kiire vältimine on võimalik vaid põllumeestega sõlmivate hoolduslepingute kaudu Mahepõllundus Maaparandus Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri. Sagedane maaparandus vähendab bioloogilist mitmekesisust, olles märgalade kadumise üheks põhiteguriks. Ulatusliku maaparanduse tagajärjel kannatab kõige enam niiskemad kasvukohad Keemiatööstuse mõju keskkonnale Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada oodetavaid kemikaale tolmuosakesten. Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist mürgiste ainetega, mille heitmete mõju on peamiselt lokaalne. Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile. Läänemere keskkonnaseisund Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine
Inglismaa maavarad 1)Kivisüsi 2)Kips 3)Kaoliini 4)Maagaasi, Põhjameres 5)Naftat, Põhjameres 6)Tina, Cornwalli poolsaarel * Süsi ( taastumatu loodusvara) * Nafta ja maagaas ( taastumatu loodusvara ) Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. * kips,liiv,kruus ja lubjakivi Need on kaubanduslikud mineraalid , mida kasutatakse ehitusmaterjalide tööstustes. Neid kaevandatakse pinnastes karjäärides, kasutatades raskeid masinaid. Olulised on need põllumajanduses ja keraamikatööstuses Ludjakivist tehakse kriiiti. Kõrge kvartsi liiva kasutatakse klaasi valmistamisel. * Karoliin (Hiina savi) kasutatakse keraamikatööstuses ja ka paberitööstuses.
ELEKTROLÜÜS Elektrolüüsi mõiste ja rakendus: Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mille käigus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks. Elektrolüüsi tähtsus on suur: seda rakendatakse aktiivsete metallide ja mitmete keemiatööstuse toorainete tootmisel, selle protsessiga kaetakse detaile õhukeste metallkihtidega (galvanosteegia), tehakse jäljendeid (galvanoplastika), puhastatakse toormetalle jne. Soolalahuste elektrolüüsil toimuvad reaktsioonid: Soolalahuste elektrolüüsil kehtivad järgmised seaduspärasused: katoodil (negatiivse laenguga elektrood) toimub redutseerumine: väheaktiivsete metallide katioonid redutseeruvad: Cu2+ + 2e Cu0
Kättesaadav internetivõrgus http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid (12.10.2011). 3 Keskonnaministeeriumi kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://www.envir.ee/3934 (12.10.2011). 3 1. Keskkonnaprobleemi asjaolud ja õiguslikud aspektid 1.1 Keskkonnaprobleemi aluseks olevad asjaolud Ida-Virumaal looduslähedases alavikus asub keemiatöötus. Hiljuti hakkasid keemiatööstuse lähedal elavad elanikud kurtma tugeva ebameeldiva lõhna leviku üle. Tegemist on keemiatööstusest leviva spetsiifilise lõhnaga, mis on viimasel ajal muutunud väga tugevaks. Kohalikud elanikud on pahased ja ei ole antud olukorraga rahul. Nad leiavad, et ebameeldiv lõhn takistab neil elada täisväärtuslikku elu, näiteks ei saa lapsed mänguväljakutel lõbusalt aega veeta kuna neid häirib spetsiifiline lõhn. Kohalikud
taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil Tarbijateks on tööstusettevõtted, kodumajapidamised (kütteks) ja väikekatlamajad (Hiina) Pruunsüsi ehk ligniit Pruunika värvusega kaustobioliit, mis tekib kivisöega sarnaselt Kivisöest noorem ja tunduvalt madalama kütteväärtusega Keemiatööstuse toorainena ning elektrijaamades CO2 emissioon ning tekkiva tuha hulk palju suurem kui kivisöel Kaevandatakse Lõuna-Aafrikas, Indias ja Venemaal Suurim tootja Latrobe Valley Austraalias Nafta Tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal Moodustavad ühendid: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid
Nafta transport mööda Nafta transport torujuhtmeid tankeritega Eelised Eelised Suurte kogustes, Suur kogust vedades kogused pole piiratud, odavam kiire, pole tööjõu mahukas Puudused Puudused Ei saa igale poole Nõuab aega, reostused rajada, reostused võivad suured, ei saa sisemaale suured olla vedada Maagaas + - · Lihtne toota Ei sobi keemiatööstuse · Ei vaja erilist töötlemist tooraineks · Torujuhtmete kaudu on Tülikas toimetada üle odav transportida mere · Maagaasi põletamisel tekib vähe saasteaineid · Mugav kasutada majapidamises · Kütustest suurima kütteväärtusega KASUTUS: ·SOOJUSELEKTRIJAAMAD ·KEEMIATÖÖSTUS ·KODUNE MAJAPIDAMINE ·TARBITAKSE KÕRGELTARENENUD RIIKIDES
Turvas on suure veesisaldusega aine, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, sisaldab alati lämmastikku, fosforit ja mittepõlevaid koostisosasid. Turvas Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine Valmistoodang Turvas Kasutatakse kütusena Keemiatööstuse tooraine Turbast saab gaasi,tõrva,vaha ja pigi, nendest omakorda toodetakse lakke, liimi, immutusaineid, plaste ja parafiini. Turvas Turbamulda, millest tehakse turvassavi kasutatakse ravi otstarbel. Kasutatud infoallikad http://et.wikipedia.org/ http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html ENE. Tallinn 1976 lk 137 Aitäh kuulamast!
7 SISSEJUHATUS Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Olme on eluolu, tööväline elu ja igapäevane eluring, mis tähendab igapäevasust, kodusust ja tarbimist ning sellega tegelevad inimesed kõikjal ja kogu aeg. Olmekeemia on aga keemia, mis käsitleb kõike seoses igapäeva eluga. Teisisõnu on olmekeemia keemia meie kodudes. Olmekeemia ja kõikvõimalikud keemiatööstuse tooted ümbritsevad meid tänapäeval peaaegu kõikjal. 2 KOKKUVÕTE Igapäevast olmekeemiat ei saa täielikult vältida, küll annab selle kasutamist vähendada, näiteks teevad välismaiste pesuvahendite töö ära äädikas ja sidrun. Tänapäeval tungib kodukeemia tuppa uksest ja aknast. Keemilisi ühendeid leiab pea kõikjalt: kodumasinatest, vaipadest, mänguasjadest, rääkimata puhastusvahenditest ja kosmeetikast
liiv Klaasi valmistamine, Piusa, Vooremägi, Kukemetsa, keraamiliste plaatide tootmine, Pannjärve, Männiku, Pottsepa teede ehitus ravimuda Ravimine Kuressaare, Haapsalu, Värska põlevkivi Kütteks, keemiatööstuse Aseri, Pannjärve toormena turvas Põllumuldade väetamine, Lavassaare, Tootsi, Sangla, farmides alusturbana, kütteks Puhatu, Epu-Kakerdi, Ellamaa Pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest
Järgnevatel aastatel juba aurumasinates vabrikutes, raudteel ja kaevandustes. Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, mis sellega kaasneb: - Saastamine (esialgu peamiselt õhu) - Looduse muutmine - Rahvastiku kiire kasv. Happevihmad Põhjustajaks on lämmastiku ja väävlioksiidid, mis reageerides veega... Tulemus: lehed, okkad... Bioproduktsioon Lagundajad mullas Muldade leetumine... Järvede hapestumine... Keemiatööstus Keemiatööstuse tekkega 20 sajandi algul ...algas kemikaalide paiskamine loodusesse: putukamürgid (DDT), väetised, umbrohumürgid, keemiatööstuse jäägid, pesuvahendid olmest jne. (Inimese kehas on leitud üle 300 kemikaali, mida 100 aastat tagasi veel looduses üldse ei esinenud) ...ja PLASTIKU tootmine, mis vedeleb nüüd prügimägedel ja looduses. Eutrofeerumine veekogu muutumine rohketoitelisemaks. Tulemuseks on veeõitseng. Lämmastikfosfor ühendid soodustavad vetikate kasvu. 4. Kalapüük
Põlevkivi Põlevkivi ehk kukersiit, mis on tekkinud 450 miljonit aastat tagasi mere põhja settinud vetikaterikkast meremudast, on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivist saab toota põlevkivigaasi. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33-s neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni. Et kõik põlevkivikihid on õhukesed, tuleb neid kaevandada koos nende vahele jääva lubjakiviga. Põlevkivi moodustab kaevandatavast mäemassist tavaliselt kuni 60%. Inimesed on kasutatud põlevkivi juba ammusest ajast. 19. sajandil toodeti
Nafta omadused · On väga tuleohtlik · Erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel · Värvus peaaegu läbipaistvast kuni mustani Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal Nafta kasutus · Nafta on üks olulisemaid maavarasid · Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena · Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad · Nafta mahumõõtühik on barrel · Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Suurimad naftatootjad · Saudi Araabia · Kuveit (OPEC) · Venemaa · Nigeeria (OPEC) · Ameerika Ühendriigid · Suurbritannia · Iraan · Iraak · Mehhiko · Araabia Ühendemiraadid · Hiina · Norra · Kanada
Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)sooda Klaas, pesuvahendid NaHCO3 söögisooda kergitusaine NaCl keedusool Toidusäilitamine, keemiatööstuse tooraine K2CO3 potas Väetis (puutuha koostises) KCl kaaliumkloriid väetis Leelismuldmetallid on IIA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns2-s-metallid. · Reag. veega Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 Luudes on magneesiumfosfaat Ca3(PO4)2. Taimedes on klorofüll. Ca- ja Mg ühendid: CaCO3 Lubjakivi, marmor Ehitusmaterjalid
kuna selle osakaal tänapäeva maailma energiatootmises on võrreldes selliste tuntud loodusressurssidega nagu nafta ja kivisüsi, minimaalne.Siiski, nafta kõrge hind ja vähenevad varud nagu ka kolmandate riikide kasvav nõudlus on põhjuseks, miks viimasel ajal üha sagedamini räägitakse põlevkivi laiema kasutamise vajadusest. Põlevkivi kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,911,3 MJ/kg (12002700 kcal/kg). Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliittargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud
4 viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. [3] 1.3. Puhta nikli kasutusalad Suur osa niklist (umbes 15% kogu niklitoodangust) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja ta on paljude sulamite põhikomponent. Kasutatakse ka keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses, ei tasu ära unustada,et ka müntides kasutatakse niklit palju. Hinna odavdamise eesmärgil kasutatakse niklit sageli õhukese lehena mittelegeerterasest pleki plakeerimisel1. Nikli kasutus legeeriva elemendina terastes ja malmides [1, p. 209]: ehitusterastes (0,5...5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni); roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20% Ni); legeermalmides (1...6 või 14..
settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra. Kivimite uurimiseks kasutatakse ka elementanalüüsi ja mikroskoopilist petrograafiat. Kristalsete kivimite koostist, ehitust, muutumisi ja omadusi uurib petroloogia, settekivimeid litoloogia. Kivimeid kasutatakse keemiatööstuse toorainena (näiteks põlevkivi), metallurgias (näiteks lubjakivi), ehitusmaterjalidena (näiteks graniit) jne. Kivimite hulka ei loeta tehiskive (näiteks betooni).
A rida 1... Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul Talvel: Sulailm; soe temperatuur; tuuline ilm 5. Vii kokku mõiste vastava selgitusega.
täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkideta. Maagaasi torutrasport säästab loodust väheneb auto ja raudteetranspordi koormuys ning heitgaaside ja müra hulk Vähem saasteühendeid tekitav võrreldes teiste fossiilsete kütustega Maagaasi puudused Maagaasi torustike lekked ja muud avariid võivad viia gaasiemissioonidest plahvatusteni. Maagaasi kaevandamiseks, transportimiseks ja tarbimiseks on vaja teha mahukaid investeeringuid. Maagas ei sobi keemiatööstuse tooraineks. Maagaasi on tülikas üle mere toimetada. Maagaas Eestis Eestisse tuleb maagaas läbi torustike Venemaalt Eestis maagaasi ei toodeta sest maagaasi hulk on nii väike, mistõttu ei saa neid arvestatavaks gaasitootmisallikateks. Esimene maagaasipurskamisest on möödunud 100 aastat.
Keemilised omadused: pH: leeliseline , keemispunkt : 1378 oC , suhteline tihedus : 2,13 g/cm3, lahustuvus vees: 107 g / 100g vees 20oC juures, sulamispunkt: 323 oC, molekulmass on 40,0, ei põle, vees täielikult lahustuv, anorgaaniline. Naatriumhüdroksiidi saadakse naatriumkloriidi vesilahust elektrolüüsides (katoodil eraldib vesinik, anoodil kloor, katoodiruumis tekib naatriumhüdroksiid). Keedusoolast seebikivi tootmisel on kõrvalproduktiks kloor. Naatriumhüdroksiid on keemiatööstuse põhitooteid. Teda kasutatakse nafta- (nafta ja õlide puhastamisel), tselluloosi- , klaasi- ja paberitööstuses, tehiskiudainete valmistamisel, seebikeetmisel, gaaside puhastamisel, keemialaborites jm. Jääkaine kloor leiab aga tänuväärse paiga PVC tootmisel. Leidumine: margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna- töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, tehiskiudainetes jm. Ohutusnõuded: Nahale sattumisel omab söövitavat toimet
malahhiit Cu2[CO3](OH)2 • atakamiit CuCl2•3Сu(OH)2 asuriit Cu3[CO3](OH)2 PILDID VIDEOD http://www.youtube.com/watch?v=GLOuP753KJM http://www.youtube.com/watch?v=8x18aZsJee4 RAKENDUSLIK KLASSIFIKATSIOON- AINE OLEKUT, KASUTAMIST JA KOOSTIST SILMAS PIDADES Metallilised (metallurgia toore, maagid) Mittemetallilised (ehitusmaterjalid, keemiatööstuse toore) Põlevad (energeetikatoore) KUS LEIDUB VASEMAAKI? Looduses OMADUSED Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Sepistatav Hea soojus ja elektrijuht KASUTUSALAD Elektrotehnikas Kaablites Elektrigeneraatorites OHUD • Kõik vaseühendid on mürgised VEEL MÕNED PILDIKESED KASUTATUD ALLIKAD https://www.google.ee/search?q=vasemaak&clien
Need moodustusid miljoneid aastaid tagasi pikaajaliste ning eriliste geoloogiliste protsesside tulemusena. Nende varud on lõpliku suurusega, mittetaastuvad. Isegi turvas, mis kasvab n-ö meie silmade all, moodustub sedavõrd aeglaselt, et me ei saa seda nimetada taastuvaks maavaraks. Taastuvad kütused on näiteks puit ja nn biokütused sõnnik, põhk jm jäätmed. Kütused, v.a tuumakütus, on üksiti ka keemiatööstuse tooraine. Neist saadakse süsinikuühendeid mitmesuguste materjalide (plastmassid, kunstkiud) tootmiseks. Kui nafta ja maagaas on tekkinud bakterite ja vetikate biomassist, siis sootuks erinevad lood on põlevkivi, turba, pruunsöe, kivisöe ja antratsiidiga. Need on moodustunud taimede tselluloosi ja ligniini keemiliste muundumiste tagajärjel. Kuna kütused on pärit elusorganismidest, sisaldavad nad peale süsivesinike veel teisigi lisandeid, nagu lämmastiku ja väävli ühendeid.
Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6.Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mõõtühik on barrel mis võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitrit. Nafta on inglisekeelsest nimest North American Free Trade Arfeement. Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik
või pestavatena. (Olemas ka keskmised ja rasked pabertapeedid-sõltuvalt materjali paksusest). RASKE TAPEET- kahekihilised, sissepressitud mustriga tapeedid. Saadaval ka pestavad ja korduvale puhastamisele vastupidavad rasked tapeedid. HARILIK VINÜÜLTAPEET- mustri ning pesemis-ja hõõrdumis-kindluse tõttu on need ette nähtud kööki, vannituppa või esikusse. Vinüültapeeti iseloomustab keskmisele tarbijale vastuvõetav hind. Vinüültapeet on keemiatööstuse produkt, mistõttu ökoloogilised kaalutlused tasub selle tootegrupi puhul unustada. VAHTPOLÜVINÜÜLKLORIIDTAPEET- hästi vastupidavad ja paksud tapeedid, mis on ette nähtud ükskõik millist tüüpi ruumidele. Tapeedi alumiseks kihiks on paber, pealmiseks aga kile. KLAASKIUDTAPEET- kerge puhastada ning varjab hästi seintesse tekkivaid pragusid. Siiski on selle vahepeal suurmoeks saanud materjali hiigelaeg möödas, eluruumidesse pole seda paigaldada soovitatud.
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Õlitööstuses saadakse põlevkivist 20-22% toorõli. Nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Nafta töötlemine: Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atm...
üldse mitte. Tugev narkootiline toime inimestele ja loomadele. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale toimivad ärritavalt ja loomadele tekitavad karvkattekahjustusi. Tahked alkaanid ei tungi organismi ning seetõttu on ohtutud. 7.Nomenklatuur ja isomeeria(vihikus) 8. Alkaanide esindajad: Metaan CH4 lõhnatu, värvitu, gaasiline. Loodusliku gaasi ehk maagaasi peamine koostisosa. Suur osa kasutatakse kütteks, kuid on ka tähtis keemiatööstuse tooraine. Moodustub looduses orgaaniliste ainete lagunemisel anaeroobsete mikroobide toimel. Moodustub ka loomade ja inimeste soolestikus toidu käärimise tagajärjel. On üks paljudest kasvuhoonegaasidest. Propaan C3H8 ja butaan C4H10 vedelgaasi peamised koostisosad, mida saadakse nafta tootmisel kõrvalsaadustena. Kasutatakse majapidamis- ja mootorikütusena. 9.Alkaanide keemilised omadused(võrrandid vihikus): 1)Alkaanid põlevad, saadusteks CO2 ja H2O 2)Oksüdeeruvad halogeenidega
Roostevaba teras Roostevaba teras • Roostevaba teras on terastetüüpide üldnimetus, mis sisaldab vähemalt 12% Cr ning erinevates kogustes Nikkelit(Ni), Süsiniku(C), Titaani(Ti) jm elemente. • Võrreldes teiste terastetüüpidega, siis näha et roostevaba terase omaduseks on korrosioonikindlus oksüdeerivas keskkonnas. Roostevaba terase tüübid • Hakati kasutama pärast Esimese maailmasõja lõppu peamiselt masina- ning keemiatööstuse. Tänapäeval võib leida kodumajapidamises kasutavatest söögiriistadest kuni erinevate lahendusteni autotööstustes ja mujal. • Tänapäeval kasutatakse peamiselt järgmisi roostevaba terase tüüpe: ferriit-, martensiit- ning austeniit- Martensiit teras • Martensiit-terase Cr sisaldus on 12 – 18%. Teras on karastatav ning tugev. See teras on lisaks veel magnetiline. Võimalik on seda sepistada ja sulatada, kuid mitte keevitada. See
püsivaid orgaanilisi ühendeid. Neid on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomsetest kudedest, piimast ning inimese maksast, neerudest, rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid moodustuvad peaaegu kõigi tööstuslike protsesside tulemusena, milles osalevad kloori sisaldavad ained nagu näiteks kloori sisaldavate jäätmete põletamisel, paberitööstuses kloorvalgendamist kasutades, PVC (polüvinüülkloriid) plastmasside tootmisel või keemiatööstuse tegevuse käigus. Dioksiinide sadestumine õhust toidu- ja söödataimedele tähendab paratamatult nende jõudmist nii loomade kui ka inimesteni. Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus võib avaldada negatiivset mõju tervisele, põhjustades maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka vähki. Sarnase toksilise mõjuga on ka dioksiinitaolised PCB`d. Kuigi nende tootmine ja kasutamine on
Õhkkonna kaitse Peale looduslike gaaside võib õhk inimtegevuse tulemusena sisaldada ka muid komponente. Saasteaineid satub õhku paljudest allikatest, erinevad on ka nende omadused ja koostis: tolm, suits ja tahm, väävli ja lämmastiku oksiidid, hapete aurud, süsinikuühendid, raskmetallid, radioaktiivsed ained jt. Üks suuremaid tolmutekitajad on tsemenditööstus. Väga ohtlikud on keemiatööstuse heitmed. Õhu saastatuse tulemusena suureneb haigestumine bronhiiti, südamehaigustesse ja astmasse. Saastatud õhk kajustab esmajärjekorras vastsündinuid, elatanud südamehaigeid ja astmaatikuid. Äärmislet ohtlik on hingamisteedele sudu: mürgine udu, mis tekib udu ja saastainete koosmõjul linnades. Paljusid saasteaineid on võimalik enne õhku sattumist kõrvaldada tehniliste vahenditega.
enamasti on see pruunikat tooni. ·naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Nafta teke · Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. ·Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisestfütoplanktonist ning protistidest Kasutusala · Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta leiukohad · Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes; (BP Deepwater Horizoni naftaplatvorm) · Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel · Rosebanki naftamaardla Tänan kuulamast!
annaabi.ee 
