Keemiatehnika projekt.pages (0)

1)  Makroevolutsioon  – liigist kõrgemate  taksonite  teke ja areng ning osa 
taksonite väljasuremine
Mikroevolutsioon  – muutused populatsiooni geneetilised struktuuris, mis 
soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes
Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste
sarnastumine   kohastumisel   ühesuguste  elutingimustega
Biosfäär  – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad  elusorganismid
Kohastumused  – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused
või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist
Bioloogiline  isolatsioon  e.  ristumisbarjäär  – mis tahes bioloogilised 
omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal  elavate  liikide vahel
Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist 
välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või  ökoloogiliste  tõkete 
tõttu
Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik  kohastumine  inimeste 
põhjustatud keskkonnamuutustega
Divergents – liikide ja muude taksonite  evolutsiooniline   lahknemine  ühisest 
eellasvormist
Binaarne  nomenklatuur  – kahesõnaline nimetamisviis (Motacilla  alba  – 
linavästrik)
Analoogne  elund – organismide või elundite sarnasus, millel on ainult sarnane 
ülesanne (tiibade ehitus)
Homoloogilised   elundid  – ehitusplaanilt sarnased elundid, mis pärinevad 
ühistest eellastest pärinevatelt organismidelt (jäsemete ehitus)
Looduslik valik – genotüüpide  diferentseeritud  paljunemine
Liik – looduslike populatsioonide rühm, mille isendid ristuvad omavahel
Evolutsiooni progress – evolutsiooniline  täiustumine , senisest  keerukama 
ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng
Evolutsiooniline regress – eellasliikidest lihtsama ehituse ja talitlusega 
organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähemnõudlikule keskkonnale
Olelusvõitlus  – organismide paljunemise ja ellujäämise sõltuvus mitmesugustest
takistavatest asjaoludest
Mimikri – pettekohastumused, sarnastumine mingi teise  liigiga  (nt kahjutud 
maod  sarnanevad mürkmadudega)
2)  Mikro - ja makroevolutsiooni sarnasused – 1.samad protsessid 
(olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud organismide suremine) 2.aluseks
on geneetiline muutlikkus 3.divergentsus 4.muutuste kohastumuslik iseloom
Erinevused –  1.mikroevolutsioon toimub kiiremini 2.mikroevolutsioonilised 
muutused hõlmavad vähem isendeid 3.mikroevolutsioon tugineb geenialleelide 
muutumisele ühest vormist teise 4. makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide 
teket
3) Inimese ja inimahvide sarnasused – kehaehitus , füsioloogia, käitumine, 
sigimine, haigused
Erinevused – liikumisviis, kolju (inimesel suurem), kehaluustik (inimesel s-
kujuline selgroog), inimesel esijäsemed lühemad kui  tagajäsemed , karvkate 
(inimesel taandarenenud), peaaju  (inimesel suurem), mõtlemine (inimesel 
abstraktne  ja konkreetne, inimahvil konkreetne), suhtlemisvahendid, 
4) Eesti selgroogsed – kalad  75, kahepaiksed 11, roomajad  5, linnud 328, 
imetajad  65
5) Makroevolutsiooni suunad – progress ehk täiustumine, divergents ehk 
mitmekesistumine , väljasuremine
6) Muutuvas keskkonnas ei saa olla igavesi liike, olemust ja paikapidavust – liigid 
ei suuda nii kiiresti kohastuda
7) Kiiremini evolutsioneerub see, mille liikmed paljunevad suguliselt, sest 
meioosil ja viljastumisel toimub alleelide rekombineerumine
8) Liigitekke peamised tegurid – 1.geograafiline isolatsioon 2.mutatsioonid 
3. geenitriiv 4.individuaalne muutlikkus 5.olelusvõitlus 6. suunav  valik 
7.kohastumine 8.ristumisbarjäär
9) Inimese evolutsiooni on mõjutanud – pärilik muutlikkus, geenitriiv, 
geenisiire , looduslik valik
10) Kohastumise ja  kohanemise  võrdlus, näited – kohastumine on 
organismirühmade pöördumatu sobitumine muutunud keskkonnatingimustesse 
(lõpushingamise asendumine kopsuhingamisega kahepaiksetel), kohastumise 
tulemusena tekivad organismidel kohastumused (ujunahkade areng 
kahepaiksetel), kohanemine  on organismi fenotüübi otstarbekas muutumine 
vastusena keskkonnatingimustele ( hemoglobiini  sünteesi intensiivistumine 
kõrgmäestikes), kohanemine seisneb organismi mittepärilikes muutustes tema 
geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires, kohanemise tulemuseks on 
kohanemus (erütrotsüütide arvu suurenemine nn Alpi majakeses)
11) Kohastumused on suhtelise  iseloomuga , näited – kohastumused ei ole 
täiuslikud st ühtedes tingimustes osutub  kohastumus  kasulikuks, teistes 
tingimustes kahjulikuks (kaelkirjaku pikk kael)
12) Milles avaldub taimede või loomade bioloogiline isolatsioon? – 
erineval ajal õitsemine või tolmnemine, liikidele omane  seksuaalkäitumine  
(kutsehüüded, pulmatantsud, lõhnaained), liikide hübriidid võivad olla sigimatud, 
sugurakkude sobimatus, ajaline sobimatus, pesitsemine erinevates 
ökosüsteemides
13) Loodusliku valiku vormid– säilitav ehk stabiliseeriv valik, suunav valik, 
lõhestav valik
14) Inimese evolutsiooni peamised suunad – kahejalgsuse  kujunemine, 
abstraktne mõtlemine, omnivoorsuse kujunemine, kõne areng, sotsiaalsete 
suhete arenemine
15) Eluslooduse  domeenid  – eukarüoodid, bakterid , arhed
Riigid tänapäeva süstemaatikute arusaamade järgi – bakterid, algloomad , 
vetikad, seened, taimed, loomad
Süstemaatika  taksonid  – riik, hõimkond , klass, selts, sugukond, perekond, liik
Taimeriigi  sugukonna nime lõpp –lised, loomariigis seltsi nime lõpp –lised, 
taimeriigis seltsi lõpp -laadsed
16) Nüüdisaegse inimese eellased – inimahvid
Millal ja kus kujunes arukas inimene? – 200-250 tuhat  aastat tagasi, Aafrikas 
Saharast lõuna pool