V = d[B]/dt = - d[A]/dt Keskmine kiirus Vkeskm = [B]/t Algkiirus biokeemias kõige olulisem V = (d[B]/dt)t 0 Kiiruse ühik M/s (molaarsust sekundis) Massitoimeseadus reaktsioonikiiruse avaldise koostamine Massitoimeseadus - keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reaktsioonist osavõtvate ainete molaarsete kontsentratsioonide korrutisega, milles kontsentratsioonide astmenäitajaiks on vastavad stöhhiomeetriakordajad Vaatame pöörduvat reaktsiooni üldkujul aA + bB cC + dD Pärisuunaline reaktsioon paremalt vasakule V+ = k+ [A]a [B]b Vastassuunaline reaktsioon vasakult paremale V- = k- [C]c [D]d k+ ja k- pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiiruskonstant Reaktsiooni järk võrdub kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsioonikiiruse avaldises · pärisuunaline a + b järku · vastassuunaline c + d järku Kiiruskonstandi järk = reaktsiooni järk Esimest järku pöördumatu reaktsioon
suurendamisel lähteainete tekke suunas vähendamisel saaduste tekke suunas Tasakaal nihkub rõhu tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas alandamisel suurema gaasi molekuilide arvu suunas *kui võrrandi mõlemal poolel on gaasiliste ainete molekulide arv võrdne, siis rõhu muutumine tasakaalu ei mõjuta. Tasakaal nihkub temperatuur Tõstmisel endotermilise protsessi suunas (H > 0) Alandamisel eksotermilise protsessi suunas (H < 0) *kui pärisuunaline reaktsioon on eksotermiline, siis vastassuunaline reaktsioon on endotermiline. Ning vastupidi. Kui mingi reaktsioonivõrrandi kohta on öeldud, kas ta on ekso- või endotermiline, siis käib see pärisuunalise reaktsiooni kohta. Tahke aine kogus või peenestamine, segamine ja katalüsaatori kasutamine tasakaalu ei mõjuta. Endotermiline protsess toimub energia neeldumine. N + 3H = 3NH (H < 0) Tasakaal nihkub: · Temp. tõstmisel vasakule, alandamisel paremale
EKSAMI KÜSIMUSED 1.n- tüüpi pooljuhis on enamuslaengukandjad-Elektronid 2. Tuntumad pooljuhtained on-Räni(Si),Germaanium(Ge) 3.Pooljuhtideks nim.aineid ,mille mahueritakistus on...-Väiksem kui metallidel ja suurem kui isolaatoritel. 4. Dioodi läbib vool kui tema anood on katoodi suhtes-Järjestikult Anood Katood 6. Dioodi pärisuunaline U/I tunnusjoon on 7.Toiteseadme väljundparameetrid on-Väljundpinge stabiilsus,suurim lubatud vool 8. Silufiltri põhiline ülesanne on-vähendada alaldist saadava pinge pulsatsiooni ehk lainelisust tarbija iseloomuga määratud tasemeni. 9. Trafo ülesanne toiteseadmes on-muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral,et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget 10. Transistori 3 tööreziimi on-avatud,suletud ja küllastusreziim 11.Mitu siiret on transistoril-2 12
suurendamise(vähendab aktiivsuse barjääri) 7) segamine - aitab lahuse ühtlustamisega Keemiline tasakaal pöörduv reaktsioon - reaktsioon võib kulgeda päri- ja vastassuunas - nt: CaO + CO CaCO : CaCO CaO + CO HO + CO HCO pöördumatu reaktsioon - kulgeb ühes suunas ja lõpuni - nt: NaOH + HCl NaCl + HO / 4Fe + 3O 2FeO Vesiniksidemete põhireaktsioon on pöörduv reaktsioon. N + 3H 2NH (amoniaak) - (Pärisuunaline reaktsioon) - (Vastassuunaline reaktsioon) Joonisel valitseb keemiline tasakaal, sellel hetkel on päri- ja vastassuunas reaktsioonid tasakaalus - ehk amoniaaki tekib sama paljub kui laguneb. reaktsioon kulgeb edasi ainete konsentratsioon ajas ei muutu Tasakaaluasendi nihutamine ehk Le Chatelier' printsiip Kui meil on tasakaalus süsteem ning me hakkame seda mõjutama hakkab süstee meile vastastuma tehtud muudatustega.
ÜLESANNE 2 (5 punkti) Õpilastele anti analüüsimiseks järgmine reaktsioonivõrrand: C(t) + CO2(g) 2 CO(g) , H > 0 Allpool on toodud valik õpilaste vastuseid. Millised vastused on õiged, millised valed? (Märkige kastikesse vastavalt "+" või "-".) Tõmmake vigadele joon alla ja parandage need (parandusena ei arvestata lause üleviimist eitavasse vormi). 2) Pärisuunaline (vasakult paremale kulgev) reaktsioon on eksotermiline. _____________________________________________________________________________ 3) See on redoksreaktsioon, milles süsinik (lihtaine) on oksüdeerija. _____________________________________________________________________________ 4) Rõhu tõstmisel nihkub selle reaktsiooni tasakaal lähteainete suunas. _____________________________________________________________________________
alla 300 m. (35) Pärisuunavööndi all mõistetakse sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõiduteed või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul mõeldakse pärisuunavööndi all sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse.1) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti.2) Kui teel on eri rada kergesõidukile (ratastool, jalgratas, mopeed jms), ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule rööbasteta sõidukile, on selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule rööbasteta sõidukile.
Fikseeritud tingimustel saabub selliste reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Pöörduv reaktsioon: v1 aA+ bB cC+ dD → ← v2 pärisuunaline reaktsiooni kiirus - v1 vastassuunaline reaktsiooni kiirus - v2 (tasakaaluolekus v1 = v2) Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc): KC C D c d A a B b [A]...[D] – ainete A...D konsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a,b,c ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist.
Pöörduvad reaktsioonid: Toimub esimest järku reaktsioon , kus k+ on kiiruskonstant pärisuunas ja k. vastassuunas. Selle reaktsiooni kiirus kus c1 ja c2 on reagentide kontsentratsioonid ajahetkel t. Tähistades A ärareageerinud ja B juurdetekkinud osa x- ga ja A ning B algkontsentratsioone vastavalt c10 ja c20, võime avaldada c1=c10-x ning c2=c20+x. Seega reaktsiooni kogukiirus . Tasakaalu saabudes pärisuunaline kiirus võrdsustub vastassuunalise kiirusega, seega v+=v. ning . Siit järeldub: . Kui tekib tasakaal mõne aja pärast, väljendab see suhe reaktsiooni tasakaalukonstanti . Tõmmates paralleele Arrheniuse võrrandi ja reaktsiooni isokoori võrrandi vahele, saab kirjutada ning selgub, et ning järeldub, et päri- ja vastassuunaliste reaktsiooni
muutusele. -) Lähtainete konsentratsiooni: suurendamisel saaduste suunas, vähendamisel lähteainete suunas. -) Saaduste konsentratsiooni: suurendamisel lähteainete suunas, vähendamisel saaduste suunas. -) Rõhu: tõsmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas, alandamisel suurema kaasi molekulide arvu suunas. -) Temperatuuri: tõstmisel endotermilises (vastassuunaline - lähtainete) suunas (H>0), alandamisel eksotermilises (pärisuunaline - saaduste) suunas (H<0). Redoksreaktsioon * Redoksreaktsioon muutuvad o.a'd -) Redutseerija elektronide loovutaja (o.a suureneb) -) Oksüdeerija elektronide liitja (o.a väheneb) -) Oksüdeerumine elektronide loovutamine (redutseerija tegevus) -) Redutseerimumine elektronide liitmine (oksüdeerija tegevus) Metallid * Metalliaatomite välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone (1-3)
ÜLESANNE 3. (5 punkti) Õpilastele anti analüüsimiseks järgmine reaktsioonivõrrand: C(t) + CO2(g) 2 CO(g) , H > 0 Allpool on toodud valik õpilaste vastuseid. Millised vastused on õiged, millised valed? (Märkige kastikesse vastavalt "+" või "-".) Tõmmake vigadele joon alla ja parandage need (parandusena ei arvestata lause üleviimist eitavasse vormi). 1) Pärisuunaline (vasakult paremale kulgev) reaktsioon on eksotermiline. _____________________________________________________________________________ 2) See on redoksreaktsioon, milles süsinik (lihtaine) on oksüdeerija. _____________________________________________________________________________ 3) Rõhu tõstmisel nihkub selle reaktsiooni tasakaal lähteainete suunas. _____________________________________________________________________________
on nähtavus alla 300 m. · Pärisuunavööndi all mõistetakse sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõiduteed või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul mõeldakse pärisuunavööndi all sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse. 1) Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti. 2) Kui teel on eri rada kergesõidukile (ratastool, jalgratas, mopeed jms), ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule rööbasteta sõidukile, on selle eri raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule rööbasteta sõidukile.
lahustumatu aine (sade), vesi või gaasiline aine. Pöördumatud reaktsioonid on ka orgaaniliste ainete põlemisreaktsioonid.Pöörduvad reaktsioonid kulgevad kahes suunas. Ained mis tekivad reaktsiooni tulemusena (reaktsiooni saadused) voivad reageerida omavahel, kusjuures moodustuvad tagasi reaktsiooni lähteained. Sellist keemiliste reaktsioonide pöörduvust voib väljendada vorrandiga: mA + nB pD + qE Märk näitab, et pärisuunaline reaktsioon (reaktsiooni saaduste tekkimine) ja vastassuunaline reaktsioon (reaktsiooni lähteainete tekkimine) kulgevad samaaegselt.Vastavalt massitoime seadusele on pärisuunalise reaktsiooni kiirus[ ]m [ ]n v = k A B 1 1 ja vastassuunalise reaktsiooni kiirus [ ] [ ]p q v = k D E 1 2 Kui oletada, et reaktsiooni algul esinevad süsteemis ainult ained A ja B, siis reaktsiooni kulgemisel kiirus v1 järk-järgult väheneb ja kiirus v2 vastavalt suureneb ning see toimub kuni
· Lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel nihkub tasakaal saaduste tekke suunas (saadusi tekitades lähteained reageerivad ära, sellega nende kontsentratsioon väheneb), vähendamisel lähteainete suunas. · Saaduste kontsentratsiooni suurendamisel lähteainete tekke suunas, vähendamisel saaduste tekke suunas. · Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endotermilise protsessi suunas, alandamisel eksotermilise protsessi suunas. (kui pärisuunaline reaktsioon on eksotermiline, siis vastas suunaline endotermiline jvp) · Rõhu tõstmisel nihkub tasakaal väiksema gaasi moolide arvu suunas, alandamisel suurema gaaside mooli arvu suunas. (kui võrrandi mõlemal poolel on gaaside, moolide arv võrdne, siis rõhu muutmine mõju ei avalda) Mittemetallid Mittemetallide võrdlev iseloomustus. Aatomi ehitus: Väliskihil 4-8 e-
at tuletis on a. Hetkkiirus d[P]/dt=a (sirge tõus) Massitoimesadus reaktsioonikiiruse avaldise koostamine keemilise reaktsiooni kiirus on võrdeline reaktsioonist osavõtvate ainete molaarsete kontsentratsioonidega, kusjuures stöhhiomeetria kordajad lähevad c astme näitajateks. a, b, c, d - näitavad stöhhiomeetriat, mitu mooli ainet osaleb antud reaktsioonis. Ensümoloogias on see enamasti 1. Lähteained kirjutatakse vasakule, produktid kirjutatakse paremale. Pärisuunaline reaktsioon on vasakult paremale, vastassuunaline on paremalt vasakule. Konstandid seovad suurusi omavahel. Universaalne gaasikonstant R seob omavahel energiat ja temperatuuri, ühik on J/Kmol. k B (Bolstmani konstant) on J/K. Kiiruse ühik on molaarsus sekundis v=M/s, kuna aega ei ole selles võrrandis, siis seetõttu tuleb sisse kiiruskonstant. Kiiruskonstantide ühikud sõltuvad sellest, mis järku reaktsioonide kiiruskonstandid nad on. v+ = k+[A]a[B]b
Reaktsiooni konversiooniastme X mõiste.-Kui Pöörduvareaktsiooni aA+bB cC+dD puhul -toimub tasakaalu nihutada -paremale, sest vesinik digundeerub reaktsioonivõrrandi üldistatud kujus -(s.o. tähistustega pärisuunaline reagentide ja -vastassuunaline reaktsioon -membraanist kiiresti läbi, suuremate -molekulitega A,B- reagendid, C,D- produkt., -a,b,c,d- vastavad produktide vahel -üheagselt. Reagendi A suhtes tsükloheksaani ja -benseeni peab membraan kinni. FA0 dX = -rA` dW -ning
veelahustega. 68. pöördumatud ja pöörduvad reaktsioonid pöörduv reaktsioon on keemiline reaktsioon milles saadused reageerivad omavahel ja moodustavad taas lähteained. Kogu oma loogikat kasutades ja kurnates (oeh...) on Pöördumatud reaktsioonid, reaktsioonid mille saadused ei reageeri ja ei moodusta taas lähteaineid. 69. keemilise tasakaalu mõiste. Keemiline tasakaal on staadium milleni jõutakse suletu süsteemis toimuvas reaktsioonis kui pärisuunaline ja vastassuunaline reaktsioon kulgevad võrdse kiirusega. Tingimuste ( temperatuuri rõhu ja kontsentratsiooni) mistahes muutumisel pöörduvareaktsiooni vältel muutub kas päri- või vastassuunalise reaktsiooni kiirus rikkudes niiviisi keemilist tasakaalu. 70. mittemetallide aatomite elektronskeemi koostamine. Vaata punkti nr 3. Minu arvates puudub nende vahel vahe. J 71. mittemetallide füüsikalised ja keemilised omadused. omadus mittemetall
Seega saavad adiabaatilistele lähedased olla ainult kiiresti kulgevad protsessid. Niisuguse protsessi näiteks võiks tuua kokkusurumise ja paisumise, mis toimub gaasi igas punktis helilaine levimisel. o Protsess on tasakaaluline. Kui protsess poleks tasakaaluline, liiguks see alati vaid stabiilsema seisu poole ning mitte kunagi ebastabiilsema poole ehk protsess oleks pööramatu o Dünaamilist keemilist tasakaalu iseloomustavad järgmised omadused: 1) ühel ajal toimub nii pärisuunaline kui ka vastassuunaline protsess; 2) mõlemad protsessid kulgevad sama kiirusega ja reaktsioonisegu üldine koostis ei muutu. Tasakaal sõltub: rõhust, reagentide lisamisest, temperatuurist. Reaktsioon, mis antud tingimustel ei toimu (näiteks hapniku ja vesiniku segu toatemperatuuril ja normaalrõhul), ei toimu ka tingimuste väikese muutuse korral. Faaside tasakaal 1. Heterogeenne süsteem, faas, faasisiire. Heterogeensed – koosnevad mitmest erisuguse omadusega osast (ehk faasist).
k1 oleks Orientatsioonijõud tekivad polaarsete molekulide vahel (võib vaadelda kui dipoole). Vähenevad temperatuuri tõustes, kuna soojusliikumine segab esimese etapi pärisuunaline, k2 esimese etapi polaarsete molekulide orientatsiooni. Induktsioonijõud tekivad polarisatsiooni tagajärjel (väline elektriväli loob indutseeritud dipoolid). vastassuunaline ja k3 teise etapi kiiruskonstant
Vastus: Gº = - RT ln K => K = e - Gº/RT G[kJ/mol] ; T[K]; R=8,314[J/K*mol]; 17. Reaktsiooni: glükoos-6-fosfaat fruktoos-6-fosfaat Gº on +1,7 kJ/mol. Kas tasakaaluolekus leidub reaktsioonisegus rohkem glükoos-6-fosfaati või fruktoos-6-fosfaati? Põhjendage. Vastus: Glükoos-6-fosfaati. Standardtingimustel on reaktsiooni vabaenergia muutus positiivne, mis tähendab, et sellistel tingimustel on soodustatud mitte pärisuunaline vaid hoopis vastassuunaline reaktsioon, F6P arvelt hakkab moodustuma juurde G6P. Teisisõnu, reaktsiooni tasakaal on suunatud vasakule ja tasakaaluolekus on [G6P]eq > [F6P]eq. K = e -Gº/RT = e -((1700 J/ mol /(8,314 J /K mol 298K)) = 0,504 = ([F6P]/[G6P])eq *Asjaolu, et K<1, lubab meil samuti öelda, et reaktsiooni tasakaal on nihutatud vasakule! 18. Reaktsiooni: ATP + H2O ADP + fosfaat Gº on -30 kJ/mol. Milline on reaktsiooni: ADP + fosfaat ATP + H2O Gº väärtus?
Elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrigeneraatori töötamise pôhimôtte aluseks. 3.3.3. Endainduktsioon. Endainduktsiooniks nimetatakse nähtust, mis seisneb selles, et vooluga juhtme magnetväli indutseerib elektomotoorjõu samas juhtmes endas. Voolu tugevnemisel juhis on endainduktsiooni elektromotoorjõud vastassuunaline põhivoolu tekitavale pingele, voolutugevuse kahanemisel aga pärisuunaline põhivoolu tekitava pingega. See nähtus ilmneb elektrivoolu sisse - ja väljalülitamisel ahelasse. Voolu sisselülitamisel voolutugevus kasvab nullist mingi suuruseni. Sellel ajal ka magnetväli juhtme ümber kasvab nullist mingi suuruseni. Seega vooluga juhtme ümber on sellel ajal muutuv magnetväli. Ajas muutuv magnetväli omakorda indutseerib (tekitab) elektrivoolu, mille suund on vastupidine magnetvälja esile kutsuva voolu suunaga.Selle tulemusena
ühikud)? Glükoos + ATP Glc 6fosfaat + ADP 11. Milline on isevoolulise reaktsiooni G märk? Isevoolulised protsessid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas, G< 0. 12. Reaktsioon: glütseeraldehüüdfosfaat dihüdroksüatsetoonfosfaat on jõudnud tasakaalu. Milline on reaktsiooni G märk sellel hetkel? G=0 13. Kas tasakaaluolekus on reeglina suurem pärisuunalise või vastassuunalise reaktsiooni kiirus? Tasakaaluolekus ei ole soodustatud ei pärisuunaline ega vastassuunaline reaktsioon. G=0 14. Kas reaktsioon on isevooluline ja kuidas võib muutuda reaktsiooni isevoolulisus temperatuuri tõustes, kui a) H > 0 ja S < 0 a) Ei ole isevooluline, temp tõustes väheneb veelgi b) H > 0 ja S > 0 b) On isevooluline(entroopia peaks olema suurem kui entalpia), temp tõustes suureneb. c) H < 0 ja S < 0 c) On isevooluline, temp tõustes see aga väheneb. d) H < 0 ja S >0 d) On isevooluline, temp tõustes suureneb veelgi. 15. Reaktsiooni Gº on 30 kJ/mol
Vabaenergia ühikJ 11. Milline on isevoolulise reaktsiooni G märk? Isevoolulised protsessid kulgevad Gibbsi energia vähenemise suunas, G< 0. 12. Reaktsioon: glütseeraldehüüdfosfaat dihüdroksüatsetoonfosfaat on jõudnud tasakaalu. Milline on reaktsiooni G märk sellel hetkel? (võivad olla erinevad reaktsioonid) G=0 13. Kas tasakaaluolekus on reeglina suurem pärisuunalise või vastassuunalise reaktsiooni kiirus? Tasakaaluolekus ei ole soodustatud ei pärisuunaline ega vastassuunaline reaktsioon. G=0 14. Kas reaktsioon on isevooluline ja kuidas võib muutuda reaktsiooni isevoolulisus temperatuuri tõustes, kui a) H > 0 ja S < 0 b) H > 0 ja S > 0 c) H < 0 ja S < 0 d) H < 0 ja S >0 Otsustage iga variandi jaoks eraldi a) Ei ole isevooluline, temp tõustes väheneb veelgi b) On isevooluline(entroopia peaks olema suurem kui entalpia), temp tõustes suureneb. c) On isevooluline, temp tõustes see aga väheneb
Mõiste+näited. Tasakaalukonstant. Tasakaalu nihkumise ju nihutamise mõisted ja seaduspärasused. Näited. Katalüüs (mõiste, klassifikatsioon, nt). Tasakaalureakts on lõpuni mitteminev reakts ehk pöörduv, st selline olek, kui reakts lähteainete ja saaduste konts ei muutu, kuna pärisuunalise reakts kiirus on võrdne vastassuunalisega, nt CO2+H2=CO+H2O; H+OH=H2O. Tasakaalukonstant: K =K1/K2= [(C)p*(D)q] /[(A)m*(B)n], kus pärisuunaline v1=K1(A)m*(B)n, vastassuunaline v2. Le Chatelier' printsiip: tasakaalses süst tasak nihkumine toim selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele N:kui tõsta rõhku gaasilises süsteemis, siis nihkub tasakaal mahu vähenemise suunas. Tasakaalu nihutamnes nim tasakaalu parameetri (temp, konts, rõhk) muutmist: 1)kasutades ühe komponendi liiga 2)saaduse pidev eemald süst-st 3)muuta tingim. N:temp muutumisel, muutub ka tasakaalu konts väärtus: N2O4=2NO2; rõhu suuren
sünteesitakse ammoniaaki 400...500°C juures. Keemiline tasakaal Keemilised reaktsioonid jagnnevad pöörduvatekss ja mittepöörduvateks. Kuigi põhimõtteliselt on kõik reaktsioonid pöörduvad, on siiski teatud hulk reaktsioone, mis kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Pöörduva reaktsiooni korral ei kulge reaktsioon mitte lõpuni (st lähteainete täieliku ära reageerimiseni), vaid teatud tasakaaluolekuni. Vastavalt lähteainete koguse vähenemisele reaktsiooni käigus muutub pärisuunaline reaktsioonn aeglasemaks. Kuna reaktsiooni saadusi tekib järjest juurde, siis hakkab kulgema vastassuunnaline rekktsioon, mille kiirus produktide kontsentratsiooni suurenedes kasvab. Mingil hetkel on lähetainete ja reaktsiooni saaduste kontsentratsioonide suhe selline, et päri-ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused saavad võrdseteks (v1 = v2). Sellist olukorda nimetatakkse keemiliseks (dünaamiliseks) tasakaaluks. Dünaamilise tasakaalu olukorras
25. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste + näited. Katalüüs (mõiste, klassifikatsioon, nt). Tasakaalureakts on lõpuni mitteminev reaktsioon ehk pöörduv, st olek, kus reaktsiooni lähteainete ja saaduste kontsentratsioon ei muutu, kuna pärisuunalise reaktsiooni kiirus on võrdne vastassuunalisega, nt CO2+H2=CO+H2O; H+OH=H2O. Tasakaalukonstant: K =K1/K2= [(C)p*(D)q] /[(A)m*(B)n], kus pärisuunaline v1=K1(A)m*(B)n, vastassuunaline v2. Le Chatelier' printsiip: tasakaalus süsteemi tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. Nt:kui tõsta rõhku gaasilises süsteemis, siis nihkub tasakaal mahu vähenemise suunas. Tasakaalu nihutamiseks nim. tasakaalu parameetri (temp, konts, rõhk) muutmist: 1)kasutades ühe komponendi liiga 2)saaduse pidevat eemaldamist süsteemist 3)tingimuste muutmist. Nt: temp. muutumisel, muutub ka tasakaalu konstandi väärtus:
annaabi.ee 
