1. Aatom - üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektrodidest 2. Aatomituum aatomi keskel olev osake, millesse on koondunud suurem osa aatomimassist (neutronid ja prootonid) 3. Aerosool pihussüsteem, milles pihustuskeskonnaks on õhk ( suits, udu ) 4. Allotropia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena 5. Alus - aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone 6. Anioon negatiivse laenguga ioon 7. Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon 8. Elektrolüüt aine, mis lahuses on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit 9. Emulusioon pihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises 10. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon 11. Ensüümid valgulised katalüsaatorid, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganimides 12. Fotosüntees roheliste taimedes päikeseenedria to...
keemiatööstuse toorainete saamiseks 26. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Galvaanielement – seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool => keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektrodist Elektrodid on omavahel ühendatud metalljuhtmega Elektrolüüdilahused on ühendatud elektrolüüdisillaga 27. Analüütilise keemia eesmärk. Analüütilise keemia eesmärk: mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine Millised ained on uuritavas objektis sees? Kvalitatiivne analüüs Kui palju on neid aineid uuritavas objektis sees? Kvantitatiivne analüüs 29. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt (analysis object) on objekt, mille keemilist koostis me keemilise
136. Kui suur on ohutu voolutugevuse piir? 16 mA alates inimene iseseisvalt ei vabane elektrikontaktist. 137. Hea elektrijuhtivusega piirkonnad elusorganismis. Suurema elektrijuhtivusega kohad on; kael, selg, õlg, käe välisosa, meelekoht 138. Südame membraanide potentsiaalide registeerimise meetod. Elektrokardiograafia (südamelihaste bioaktiivsuse registreerimine ja südamerakkude membraani potentsiaali leidmine toimub biopotentsiaali abil). Tavaliselt mõõdetakse potentsiaali paigutades elektrodid randmetesse ja kanda. 139. Aju aktiivsuse iseloom. Informatsiooni levik ajusse toimub elektriimpulsside abil. Aju elektrilise aktiivsuse impulssid: Delta-rütm: 0,5-3 imp/s Teta-rütm: 4-7 imp/s Alfa-rütm: 8-13 imp/s Beeta-rütm: 14-35 imp/s Gamma-rütm: 35-55 imp/s 140. Vahelduvvoolu iseloomustavad suurused. R aktiivse (oomiline) tarbija takistus XL pooli takistus XC kondensaatori takistus Z impedants 141. Takistused (R XL XC Z) ja nende sõltuvus voolusagedusest.
korral erinevad. Galvaanielement seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool => keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks Galvaanielement _ Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektrodist _ Elektrodid on omavahel ühendatud metalljuhtmega _ Elektrolüüdilahused on ühendatud elektrolüüdisillaga Anoodil (tsinkelektrood): Zn oksüdeerimine Katoodil (vaskelektrood): Cu redutseerumine Elektroodipotentsiaalide vahet (pinge elektroodide vahel) nimetatakse galvaanielemendi elektromotoorjõuks Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Juhul, kui ei ole tegemist standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust
annaabi.ee 
