Seetõttu tekivad molekulil vastaslaenguga poolused. Osalaengud tähistatakse + ja . Negatiivse osalaengu omandab see aatom molekulis, mis tõmbab ühist elektronpaari enda poole tugevama tõmbejõuga. Polaarne kovalentne side esineb mitme erineva mittemetalli aatomite vahel. Elektronnegatiivsuseks nimetatakse keemilist sidet iseloomustavat suhtarvu, mis arvestab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone. Elektronnegatiivsuse aluseks on võetud Liitiumi elektronnegatiivsus (1). Mida suurem on antud aatomi elektronnegatiivsus, seda rohkem on ühine elektronpaar tõmmatud antud aatomi poole.
Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks. Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks. Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia
(liidavad/loovutavad elektrone, oksüdeerijad/redutseerijad); väärisgaasid (ei liida/loovuta elektrone). * Mida kergemini element loovutab elektrone, seda metallisemad omadused, mida kergemini seob, seda mittemetallilisemad omadused. Väärisgaasidel puuduvad need omadused. * Määratud tuumalaengu ja aaromiraadiusega metallilised ja mittemetallilised omadused. * Elemendi mittemetallilisust iseloomustab elektronnegatiivsus ehk aaomi võime siduda endaga elektrone. Need kasvavad alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest sellistes suunades väheneb aatomi raadius ja suureneb tuuma mõju väliskihile, kuhu leketrone liidetakse. * Elemente võib liigitada ka selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: - s-elemendid (IA, IIA); p-elemendid (IIIA-VIIIA), d-elemendid (siirdemetallid ja B-rühmades), f-elemendid (lantanoidid ja aktinoidid).
Universumi vanusega (15 . 109 a.) on hiigelpika (5 . 1014 aastat) poolestusajaga. Indium kiirgab ß-kiirgust ning muundub tinaks. Indiumi füüsikalised omadused on see et ta on metall, kergsulav, värvuselt hõbevalge, tahke, pehme, keemistemperatuur 2000°C, sulamistemperatuur 156.6°C , tihedus 7,31 Mg/m3 ning vees mittelahustuv. Keemilised omadused on see et indiumi leidub looduses hajusalt lisandina tsingimaakides, indium on keemiliselt aktiivne, elektronnegatiivsus Paulingu järgi 1,78, nõrkaluseline. Ühendid: Fluoriidid: InF, InF3 · 3H2O, InF3 · 9H2O, InF3 Kloriidid: InCl, InCl2, InCl3 Bromiidid: InBr, InBr2, InBr3 Jodiidid: InI, InI3, In2I4 Hüdriidid: InH Oksiidid: InO, In2O3 Sulfiidid: InS, In2S3 Seleniidid: InSe, In2Se3 Telluriidid: InTe, In2Te3 Nitriidid: InN Indium pole biometall
Süsiveskud Lipiidid Valgud Nukleiinhapped (DNA, RNA) Monomeer väikesed molekulid, mis on plümeeridele ehitusüksusteks (Üks rongi vagun) Polümeer pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest monomeeridest (pikk rong molekule) ELU KEEMIA #mõisted Keemiline element aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks aineteks lahutada. Makrobioelemendid: Ca, Na, K, Mg, Cl Valents näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega Elektronnegatiivsus suurem molekul tõmbab enda poole väiksemaid (hapnik tõmbab vesinikke BIOMOLEKULID Ehitus monomeerid Ülesanded Süsivesikud polümeerid glükoos, fruktoos organismi ehitusmaterjal, kütus Lipiidid (rasvad) alkohol+rasvhapped -------------- energia, ehitus Valgud polümeerid aminohapped Nukleiinhapped polümeerid nukleotiidid Glükogeen - loomne varuaine
Funkt: tsütoplasmavõrgustik(valkude süntees); teine element väikese negatiivse. Vesiniku aatom ensümaatiline- reguleer reaktsioonide kiirust; siledapinnalinetsütoplasm.(glükogeeni süntees, seotakse järgmise aatomi negatiivse laenguga- ehituslik; varuaine; energeetiline; transpordifunk; lipiidide süntees,tsütoplasmavõrgustikus toimub molekulid liituvad üksteisega. Elektronnegatiivsus- kaitsefunk-madalate/kõrgete temp eest, antikehad; rakusisene ainete liikumine.); Mitokonder (ümbritsetud suurus mis iseloomustab aatomi võimet siduda endaga geeniregulatoorne-osaleb transkriptsiooni 2 membraaniga, kindlustab hingamise raku tasandil, keemilstes ühendites elektrone, võime tõmmata enda alustamises ja lõpetamises. Liitvalgud: koosnevad ATP süntees); Rakumembraan( säilitab raku kuju, poole ühist elektronpaari
ELEKTRONKATE- aatomituuma ümber tiirlevad elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. ELEKTRONKIHT- elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest. ELEKTRONVALEM- aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutus, mis näitab elektronide energiatasemeid ja alatasemeid ning elektronide arvu nendel. ENERGIAKVANT- energia väikseim jagamatu osa. 2 ELEKTRONNEGATIIVSUS- keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata keemilise sideme tekkimisel enda juurde elektrone. ELEKTRONOKTETT- 8 elektroniga elektronkiht aatomis. ELEKTROLÜÜT- aine, mille vesilahuse( või sulas oleku) juhib elektrivoolu. ELEKTROLÜÜDI DISSOTSIATSIOONIMÄÄR- elektrolüütilise dissotsiatsiooni ulatust iseloomustav suurus; näitab, milline osa elektrolüüdist on lahustumisel dissotseerunud vabadeks ioonideks.
aatomi valdusesse. Seetõttu tekivad molekulil vastaslaenguga poolused. Osalaengud tähistatakse + ja . Negatiivse osalaengu omandab see aatom molekulis, mis tõmbab ühist elektronpaari enda poole tugevama tõmbejõuga. Polaarne kovalentne side esineb mitme erineva mittemetalli aatomite vahel. Elektronnegatiivsuseks nimetatakse keemilist sidet iseloomustavat suhtarvu, mis arvestab aatomi võimet tõmmata enda poole elektrone. Elektronnegatiivsuse aluseks on võetud Liitiumi elektronnegatiivsus (1). Mida suurem on antud aatomi elektronnegatiivsus, seda rohkem on ühine elektronpaar tõmmatud antud aatomi poole. Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses
Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetallide reageerimisel metallidega moodustavad ioonilise sidemega ühendid, mis toatemperatuuril ei esine molekulide, vaid ioonikristallidena(NaCl, CaF2, CaO, K2S). Teatud tingimustel reageerivad mittemetallid omavahel, moodustades kovalentse sidemega ühendid (H2O, HCl, NH3, CO2, CH4, C6H6). Mittemetallide ühendid vesinikuga on kas madala keemistemperatuuriga vedelikud (H2O,
annaabi.ee 
