1. Eksotermilistes reaktsioonides on lähteainete energia kõrgem kui saadustel. Eksotermilistes protsessides on soojusefekt H < 0. 2. Endotermilistes reaktsioonides on saaduste energia kõrgem kui lähteainetel. Endotermilistes protsessides on soojusefekt H > 0 . 3. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronipaari abil. 4. Aatomid moodustavad omavahel kovalentseid sidemeid selleks, et saada täis oma väliskiht. 5. Kordne side on kovalentne side, mis on moodustunud mitme ühise elektronpaari abil. 6. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel, sest mõlemad aatomid tõmbavad elektronipaari sama tugevusega. 7. Polaarse kovalentse sideme korral tõmbab mittemetallilisem element ühist elektronipaari tugevamini enda valdusesse, sest ta elektronegatiivsus on suurem ning ta tõmbab elektronipaari tugevamalt. 8. Elektronegatiivsus iseloomustab elemendi ...
1- mõisted Eksotermiline reaktsioon energia eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Endotermiline reaktsioon energia neeldumisega kulgev reaktsioon. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb alati kulutada energiat. Kui saaduste energia on madalam kui lähtainetel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) kovalentne side aatomivaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. polaarne kovalentne side - kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. Elektronegatiivsus - suurus, mis ...
Orgaanilise keemia algtõed Alkaanid Alkeenid Alküünid Alkoholid Orghapped Üldvalem: CnH2n+2 CnH2n CnH2n2 CnH2n+1OH CnH2n+1COOH CnH2n1OH CnHn+1COOH CnHn+1OH CnH2n3COOH Reegel: Alkaanidel Alkeenidel Alküünidel Alkoholides esi- Orgaanilistes hape- esineb ühen- esineb ühen- esineb ühen- nevad aanide, tes esineb COOH dites ühe- dites kahe- dites kolme- -eenide ja rühm. Võib olla kordne side. kordne side. kordne side. üünide tüved OH ühendis ka OH rühma-ga. rühm. Lõpuliited -aan -een -üün -anool -aat ...
Kordamine 1. keemiline side- aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. kordne side-keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronipaari abil. elektronipaar- kaks vastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil, mooustades ühise elektronpilve. Molekulorbitaal-??? kovalentne mittepolaarne side- kovalentne side, mills ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. kovalentne polaarne side- kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustades tekivad aatomitel seejures erinevad märgid. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi aatomi võimalust tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist elektronpaari. iooniline side- ioonidevaheline keemiline side, mis ...
Kaksikside, kolmikside-Süsinikevahelise kaksiksidemega ühendeid nim alkeenideks. ___,,___ kolmiksidemega ___,,___ alküünideks. Kaksiksideme moodustab kaks paari elektrone. Kaksikside on o-side + ,,pii"side.Kaksiksidet moodustavad süsiniku aatomid ja nendega seotud muud aatomid asuvad kõik ühes tasapinnas.Ainult piisideme elektronpilved ulatuvad sellest tasandist väljapoole. Kolmikside on o-side + kaks pii sidet. Kolmiksidemega seotud süsiniku aatomid ja nendega seotud aatomid asuvad ühel sirgel, seda süsinikku nim lineaarseks. Markovnikov- Kuulus vene professor, kes elas aastatel 25.aug 1812-18 veebruar 1880(suri Peterburis).Teda tuntakse ta reegli järgi, ehk Markovnikovi reegli järgi, mis kõlab järgmiselt: ,,Küllastumata ühendi liitumisel vesinikhalogeenidega liitub vesinik enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga". Trans-isomeeria-esimeses molekolis on kaksiksideme juures asuvad asendajad (metüülrühmad) teine teisel pool kaksiksidet. Sell...
Keemilise sideme alaliigid. Kovalentne side - mittemetalli aatomite vahel; ühised elektronpaarid; molekulid. Ühine elektronpaar saadakse, et kumbki aatom annab selle moodustamiseks ühe elektroni. Seega peab mõlemal sidet moodustaval aatomil olema vähemalt üks paardumata elektron. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt aatomite vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Vesinik side on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesi...
Orgaaniline keemia Aineklassid: Küllastumata ühendite Keemilised omadused Kordamiseks Aga tunneb ära, et molekulis on kordsed side(med), kas = või Kui = siis nimi on alkeen Kui siis nimi on alküün Sidemed koosnevad alkeenidel ühest - sidemest ja ühest -sidemest Alküünidel koosneb ühest -sidemest ja kahest -sidemest Vesinikhalogeniidi liitumine CH2=CH2 + HCl -> -CH2-CH2- -> CH3CH2Cl H Cl Moodustub halogeenühend Kordne side on alati küllastumata ühenditel reaktsioonitsentriks (nukleofiilne)! Kõik liitumised toimuvad kordsete sidemete arvelt, side lõhutakse ära ja seejärel toimub liitumine! Vee liitumine Tingimus katalüsaatoriks on hape CH2=CH2 + H2O (H+)-> -CH2CH2- ->CH3CH2OH H OH H OH Moodustub alkohol! Antud reaktsiooniga on võimalik toota etanooli! See reaktsioon on kallis! Halogeenimine Toimub ka ilma katalüsaatorita, selli...
keemia väärisgaaside aatomitle on väliskihise enamasti 8 elektroni ehk, nn elektronkett. Ühiste elektronpaaride moodustamine või elektronide litmine- loovutamine sab toimuda kemilisetes reaktsioonides. Keemiline reaktsioon on protsess milles tekivad või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel alati eraldub keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Iga süsteem püüab võimaluse korral minna üle kõige madalama energia olekusse nn. Energia miinimumi printsiibile. Rekatsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks ja täh. Sümbol H. Oktetprintsiip- kui elemendid püüavad saada väliskihi 8 elektoni liitmis või loovutamisel. Termokeemiline võrrand- on reaktsiooni võrrand kus o märgitud eralduv või nelduv soojushulk. Eksodermiline- kui lähtaine energia on kõrgem kui saadustel ja energia eraldub. Entotermiline- kui saaduste eneria on kõrgem kui lähte saadus. Kovalentne side- on ühis elekton ...
Keemiline side 1. Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega. Moodustumise viisid: a)elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele või b)ühiste elektronpaaride tekke kaudu. Keemiliste sidemete teke aatomite ja ioonide jaoks on kasulik, sest üksikuna on nad kõrge energiaga ja ebapüsivad, ühinedes saavad nad püsivaks ja stabiilseks. 2. Elektronoktett kui aatomi väliskihis on 8 elektroni, siis moodustub elektronoktett; Termokeemilised võrrandid reaktsioonivõrrandid, milles märgitakse ära reaktsiooniga kaasnev soojuseffekt (H); Soojusefekt soojuse eraldumine või neeldumine mingi protsessi käigus; Elektronegatiivsus elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes; Polaarne aine - koosneb polaaarsetest molekulidest; Mittepolaarne aine - koosneb mittepolaarsetest molekulidest; Kordne side - keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil; Iooniline side...
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil moodustunud side. Tavaliselt saadakse ühine elektronpaar selliselt, et kumbki aatom annab selle moodustumiseks elektroni mõlemalt sidet moodustuval aatomil peab olema vähemalt üks paardumata elektron. Kovalentse sideme tekkeks on ka teine võimalus:üks aatom hakkab jagama oma elektronpaari teise aatomiga. Üks aatom annab kovalentse sideme moodustumiseks oma vaba elektronpaari, teine aga tühja orbitaali. Kovalentse sideme tekkimiseks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osaliselt kattuvad. Nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal molekulorbitaal. Elektronpaari doonor aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari Elektronipaari aktseptor teine aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali. Doonorakseptorside keemiline side, mis tekib siis, kui üks aatom annab vaba elektronpaari ja teine annab tüh...
1. Keemiline side tekib väliskihi elektronide vahel ühe aatomi väliskihielektron(id) ühinevad teise aatomi omadega, nii hakkavadki aatomid teineteise poole tõmbuma 2. a) Elektronide loovutamine või juurdevõtmine (aatomid loovutavad/võtavad juurde niipalju elektrone, kui vaja. Aatomitest tekivad ioonid. Tekib iooniline side) b) Elektronide jagamine omavahel, moodustades ühiseid elektronpaare. Tekib kovalentne side. 3. 2H + O = H2O Energia eraldub. Eksotermiline reaktsioon 4. Keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 5. Eksotermiline reaktsioon on reaktsioon kus lähteainete energia on kõrgem saaduste energiast (H < O ) Endotermiline reaktsioon on reaktsioon, kus lähteainete energia on madalam saaduste energiast (H > O ) 6. Täppskeem Paardumata elektronide arvu määramine - üks paardumatta elektron 7. Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Seda moodustavad: a)Vesiniku aatom b) K...
1.Keemiline side on mõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 2. Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained – mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Kordne side - on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side - Elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele./ ioonidevaheline keemiine side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. Metalliline side – keemiline side metallides, mis tekib metalli aatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Vesinikside- on täiendav side molekulide vahel, ...
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/2012 Sisukord Orgaaniline keemia....................................................................................................................4 Valemid orgaanilises keemias...................................................................................................5 Alkaanid..................................................................................................................................... 6 Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine:........................................................................6 Alkaanide oksüdeerumine..................................................................................................... 7 Isomeeria..............................................................................................................................
Keemia kontrolltöö Keemiline side Energia muutus keemilistes reaktsioonides Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks. Vääriskaaside aatomite väliskiht on täielikult elektronidega täitunud. ( Elektronktett ) Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumisel tuleb energiat kulutada. Lähteainetes olevate keemiliste sidemete katkemisel energia neeldub, uute keemiliste sidemete tekkimisel energia eraldub. Termokeemiline võrrand reaktsioonivõrrand, milles on märgitud ka reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub H < 0 ( saaduste energia on madalam kui lähteainetel ). Endotermilistes reaktsioonides energia neeldub H > 0 ( saaduste energia on kõrgem ...
· Halogeeniühendid RHal - järelliide (-fluoriid, - kloriid, - bromiid, - jodiid) ja eesliide (fluoro-, kloro, bromo-, jodo-) · Alkohol ROH järelliide: -ool; eesliide: hüdroksü- · Eeter ROR järelliide: - eeter; eesliide: alkoksü- · Amiin RNH2 - järelliide: - amiin; eesliide: amino- · Küllastumata ühend alkaanid, kus on kaksik(alkeen CnH2*n+2)-või kolmiksidemed(alküün CnH2*n-2). Väga reaktsioonivõimelised: liidavad kergesti halogeene - kordne side katkeb. Kordse sidemega ühendeid on lihtne kindlaks määrata: juhitakse broom pruuni vette, kui värvus kaob on tegu sidemega. · Areen aromaatne ühend. Benseenituum. 4-sed ja 8-sed ringid ei ole aromaatsed (4 või 8 C sees). Aine on aromaatne, kui funktsionaalne rühm on benseenituuma küljes. Aromaatne tuum tekitab tugevama happe, aga nõrgema aluse · Fenool benseenituuma küljes on OH-rühm(ad). Annab vesini...
Sideme liik Esinemine Tekke viis Näide Iseloomulik omadus Iooniline side Aktiivse Toimub elektronide Moodustub metalli ja üleminekul ühelt kristall, mis aktiivse mitte- aatomilt teisele. sisaldab võr metalli hulgal ioonide vahel. positiivseid negatiivseid ioone. Mittepolaarne Esineb ühe ja Aatomite vahele ...
Sideme liik Esinemine Tekke viis Näide Iseloomulik omadus Iooniline side Aktiivse Toimub elektronide Moodustub metalli ja üleminekul ühelt kristall, mis aktiivse mitte- aatomilt teisele. sisaldab võr metalli hulgal ioonide vahel. positiivseid negatiivseid ioone. Mittepolaarne Esineb ühe ja Aatomite vahele ...
Alkeen- küllastumata süsivesinik, kus esineb vähemalt üks kaksikside ( Alküün- süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid Kolmikside- kordne side, mis moodustub funktsionaalsete rühmade vahel. See koosneb ühest Kaksikside- keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kaksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. N: propeen- CH2=CH-CH Eteen e. Etüleen- CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteen, mida saadakse nafta töötlemisel on tööstuslikult kõige rohkem toodetav aine. Suurem osa toodetud eteenist läheb polüeteeni valmistamiseks, kuid eteenist saadakse ka etanooli. Etüün e. Atsetüleen CHCH on meeldiva lõhnaga narkootiliste omadustega värvusetu gaas. Teda toodetakse metaanist kõrgtemperatuurilise pürolüüsi teel. Etüün on keemiatööstuses väga oluline lähteaine paljude saaduste valmistamisel. Etüüni segu õhu või hapnikuga on väga plahvatusohtlik. Terpeenid- lahtise ...
Keemia kordamisküsimused Seleta mõisted : Iooniline side Ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metall + mittemetall. Kovalentne side Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride tekkimisel. Mittemetall + mittemetall. Metalliline side Keemiline side metallides tekib metallidevahel ühise väliskihi elektronide abil. Metall + metall. Vesinikside Täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronnegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teisi molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Iooniline side : * 1,9 Kovalentne mittepolaarne : * = 0 Molekulorbitaal Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid...
KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Eksotermiline reaktsioon soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline jõud füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega) Kovalentne side kõige levinu...
PENTEEN Referaat 2 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 4 Alkeenide nimetamine..........................................................................................................................6 Alkeenide isomeeria.............................................................................................................................8 Alkeenide keemilised omadused..........................................................................................................9 Alkeenide ja Penteeni leidumine(saamine)ja kasutusalad..................................................................10 Kokkuvõtte......................................................................................................................................... 11 Kasutatud materjalid...............................................
· Küllastunud ühend- ühend, kus kõik süsiniku aatomid on ruumilised, üksiksidemetega (sp3 olekus) - alkaanid! · Küllastumata ühend- ühend, mis sisaldab tasapinnalisi, sp1,sp2 olekus süsiniku aatomeid - alkeenid ja alküünid!; iseloomulikud liitumisreaktsioonid; küllastumatust saab tõestada kahe reaktsiooni abil, kas broomivee või kaaliumbermanganaadi lahusega-nende värvused kaovad, kui uuritavas ühendis on tegemist kordse sidemega; küllastumata ühendid on keemiliselt aktiivsemad, kui küllastunud; nad on reaktsiooni võimelisemad kui alkaanid, sest p-side ulatub tasapinnast välja; annavad kergesti liitumisreaktsioonidele · Alkeen- CnH2n; süsivesinik, mille molekulis esineb süsiniku aatomite vahel kaksikside; vähemalt 2 süsiniku aatomit on sp2 olekus. (nimetuses kasutan lõppu -een) Terpeen-lahtise süsinikuahelaga looduslik alkeen (kolm terpeeni koos taimega: karoteen-porgandis, lükopeen-tomatis,limoneen-sidrunikoores) · ...
KÜLLASTUMATA ÜHENDID Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH2=CHCH2CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3CH=CHCH3 2-buteen ehk but-2-een CHCCH2CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3CCCH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CHCH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED Kaksik- ja kolmikside on molekulis nukleofiilsustsentrid. - CH2=CH2 Reaktsioonidest on neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele. Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl ...
1.Schrödingeri võrrand- kvantmehaanika põhivõrrand, kirjeldab mikroosakeste liikumist. 2.Mikromaailma täpsuspiirangud- osakese kirjeldamiseks kasutatavad suurused on paarikaupa täpsuslikus seoses. Kui ühe suuruse täpsust suurendada, kaotatakse teise suuruse täpsus. 3.Millal elektron satub potentsiaalbarjääriga kokku- 4.Elektroni isel kvantarvud- n-peakvantarv, l-orbitaalkvantarv, m1-magnetkvantarv ja s- spinnkvantarv 5.Kvantarvude sisu, mida näitavad- määravad elektroni olekud 6.Spinn- Elektronile(ja teistele elemntaarosakestele) omast sisemist magnetismi iseloomustab osakese spinn. 7.Selgita tõrjutusprintsiibi sisu(Pauli printsiip)- samas aatomis ei saa olla kahte ühesugust elektroni. 8.Ioonside,keemiline side. Elektriline tõmbejõud erinimeliselt laetud ioonide vahel moodustab ioonsideme. Keemiline side on vastastiktoime aatomite vahel molekulides ja ioonide vahel kristallides 9.Energiatsoon- Elektronide lubatud energiate vahemik. 10.M...
Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks. Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks. Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub. Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige püsivamas olekus. Elektronidega täidetud väliskiht sisaldab reeglina 8 elektroni ehk elektronokteid. Püsiva elektronkihi võivad aatomid saada vajaliku arvu elektronide üleandmisel ühtedelt aa...
Raku ehitus ja talitlus. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega. Tsütoloogia (ehk rakuteadus) sünniks võib lugeda 17 sajandi keskpaika, millal inglane Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Tsütoloogia on rakuteadus, mis uurib rakkude ehitus ja talitlust. Theodor Schwann leidis ,et peale taimede on rakuline ehitus iseloomulik ka loomorganismidel. Tema objektiks olid loomakoed. Schwann sõnastas 1839.a. rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt nii taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Tänapäeval võime väita, et kõik organismid on rakulise ehitusega. Sakslane Rudolf Virchow sõnastas 1858.a. rakuteooria ühe põhiseisukoha: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust ja selle jagunemise teel. Sellel väitel on 3 olulist seisukohta. Esiteks, et rakud tekivad ainult rakkudest ning mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu. Teiseks, et uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel. Kol...
Ande Andekas Keemia - Alkeenid Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega. Nimetuse koostamiseks lisatakse nimetusele een. Nummerdama hakatakse sealt, kus kaksikside on lähemal. Meteenid puuduvad. Füüsikalised omadused on sarnased alkaanidega. Alkeenide homogeenilises reas on esimesed 4 alkeeni gaasid, järgmised 5-17 on vedelikud ja alates 18-ndast on tahked aine...
Tekstiilikeemia arvestus 2016 Proovitest (ka kaugõppele) 1. Leidke järgmiste ainete molekulide loetelust ainete valemid, millest võiks polümerisatsioonireaktsiooni abil saada pikki kiude – makromolekule: CH3CH2CH2CH=CH2 (Kordse sidemega ühendid annavad meile polümerisatsiooni teel makromolekule) , CH 3CH2CH3, C2H5OH. CH2=CHCl( kunstnahk) Põhjendage! Polümerisatsioonis on kordne side C=C 20% nõrgem. Tekib karboahelaline molekul. Küllastamata ühendites on üks side 20% nõrgem ja selle katkemisel ühendid liituvad ja tekib makromolekul. 2. Leidke ainete loetelust polüestrite tekkeks vajalikud ained (dioolid 2-OH rühmad, dihapped, hüdroksühapped): HOCH2CH2CH2CH2OH, NH2(CH3), HOOCCH2CH2COOH, C6H6; H2N(CH2)4NH2, CH3CH(NH2)COOH, HOOC(CH2)3COOH, CH3OH, CH4 ; CH3CHOHCOOH; (leidke amiidide tekkeks vajalikud diamiinid, aminohapped, dihapped)- amiidide jaoks on oluline NH2 Polüestrid tekivad ...
KONTROLLTÖÖ NR.3 : SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE 1. Mida uurib orgaaniline keemia? Miks kujunes orgaaniline keemia iseseisvaks teadusharuks? Orgaaniline keemia on õpetus süsiniku ühenditest: nende ehitusest, omadustest, muundumise seaduspärasustest, saamisest, kasutamisest. Kujunes iseseisvaks kuna neid on väga palju ja omadused on erinevad kui anorgaanilistel ühenditel. 2. Millised on orgaaniliste ühendite koostiselemendid?Orgaaniliste ühendite koostises on tavaliselt süsinik ja vesinik, võib ka esineda ka hapnikku, lämmastikku, väävlit, halogeene, fosforit, räni ja teisi elemente. 3. Süsiniku, vesiniku, hapniku, halogeenide ja lämmastiku aatomi ehitust. Prootonite arv = järjenumber, neutronid = järjenumber aatommass, elektronid = järjenumber, elektronikihid = vasakul ülevalt alla ja välisel kihil elektronid = rühma nr. Elektronvalem ja ruutskeem kuuluvad samuti aatomi ehituse alla. 4. Mis on valents? aatomi omadust keemiliselt...
Mina ja rasvad Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. Sel...
Rasvad ehk lipiidid Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid. Ra...
Orgaaniline keemia II Kordamisküsimused I TK! 1 ) El ektronkihid a ato mi el e ktron katt e s ? El ektronkihtid e d e ja ota min e ala mikihtid e s s e , v õrdu b alakihtid e arv iga s el e ktronkihi s s ell e kihi j ärj e korranu m brig n. Iga alakihi tähi s e s a m ä r gitak s e k õi g e p e alt el e ktronkihi nu m b e r ja s e e j är el alakihi tüüp( mid a m ä r gitak s e va stava täh e g a ). * s alakiht: o n iga el e ktronkihi e si m e n e alakiht. S e e o n k õig e m a d ala m a e n e r gia g a alakiht va stava s el e ktronkihi s. A s u b vaid ük s k er akujulin e s or bita a * palakiht: jär...
TALLINNA TEENDINDUSKOOL Marlin Kroon KO15-KE Õli ja rasva ning neid sisaldava toidu koostisnõue eruukhappe sisalduse kohta ning nende analüüsimise meetod eruukhappe sisalduse kontrollimiseks Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2016 Mis on eruukhape? Eruukhape on küllastumata rasvhape, mida leidub rapsi- ja sinepiseemnetes ning mõnedes kalades. Teaduslikult ei ole põhjendatud, millist kahjulikku toimet avaldab eruukhape inimesele, kuid uuringute tulemusena on avastatud eruukhappe kahjulik mõju loomadele. Võimalike riskide vältimiseks kehtestati selle küllastumata rasvhappe maksimaalne lubatav kogus toidus. ...
Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumis...
· Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. · Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsiniksüsinik side, siis on tegemist õliga. · Rasvad on värvuseta, lõhnata, maitseta, vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. · Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel õli. · Loomsed rasvad on tahked, välja arvatud hülge ja vaalarasv. · Looduslike rasvade vä...
,,MINA JA RASVAD" Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid.Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas)...
ORGAANILISE KEEMIA KONTROLLTÖÖ Nr 2 KONSPEKT · Süsivesinikud- org ühendid, mis koosnevad ainult C ja H aatomitest. · Alkoholaat- alkoholi kui happe sool, alkohol + leelismetall CH3CH2ONa- naatriumetanolaat · Fenool- hüdroksübenseen, tugevamad happed kui alkoholid · Bensiin- alkaanide segu C5-C12 · Diislikütus- alkaanide segu üle C12 · Isoamüülalkohol- · Kaaliumpermanganaat- KmnO4 · Tetraklorometaan: CCl4 · Triklorometaan: CHCl3 · Naatriumnitrit: NaNO2 · Tolueen: · m + mm = iooniline side mm + mm = kov polaarne side mm = kov mittepolaarne · Lahustumine: · Sarnane lahustab sarnast- polaarsed ained lahustuvad polaarsetes lahustites mittepolaarsed ained lahustuvad mittepolaarsetes lahustites väga polaarsed ained EI lahustu nõrgalt polaarsetes lahustites ·...
Mina ja rasvad Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvad kuuluvad ka põhitoitiainete hulka. Rasvu leidub peaagu igas rakus. Rasv on väga energiarikas toitaine. Rasvarikas toit on maitsev ja rahuldab ka väikestes kogustes kiiresti isu. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad jagunevad loomseteks ja taimseteks rasvadeks. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (kül...
1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on re...
ORGAANILINE KEEMIA lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem CnH2n+2 Alkaanid sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu (IUPAC Ineternational Union of Pure and Applied Chemistry). Alkaani tunnusteks on järelliide aan (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan jne......
Rasvad Mõiste Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. · Pika C-ahelaga (sagedamini 12 26) monokarboksüülhapped · Sisaldavad enamasti paaris arvu C-aatomeid · Küllastunud või küllastumata C-ahel · Küllastumata rasvhapped reeglina cis-isomeerses vormis 3 tähtsamat rasvhapet: 1) Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape. Aine keemiline valem on CH3(CH2)14COOH. ...
Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Geodeetiliste tööde aruanne koosneb järgmistest osadest: 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul nii paberkandjal kui digitaalselt....
1. Mis on aine? Aine on osake, mis omab massi ja mahtu 2. Mis on materjal? Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi 3. Mis määraab ära aine omadused? Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). 4. Defineerida materjaliteaduse mõiste? 5. Defineerida materjalide tehnoloogia mõiste? 6. Mis on materjali struktuur? 7. Materjali struktuuri erinevad astmed? 8. Mis on materjali omadus? 9. Materjalide klassifikatsiooni alused? Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse 10. Mis on metallid? 11. Metallide üldiseloomustus? 12. Mis on sulamid? 13. Mis on komposiidid?- lihtne kombinatsioon mitmest ...
Iseseisev ülesanne: MKM nõuetega tutvumine 1. Millest koosneb geodeetiliste tööde aruanne? 1) tellija lähteülesanne, kui töö kohta on kohaldatud erinõudeid; 2) seletuskiri; 3) objekti asukoha skeem koos mõõdistusala äranäitamisega; 4) geodeetilise mõõdistamisvõrgu skeem (võimalusel ühildatakse objekti asukoha skeemiga); 5) mõõdistamisvõrgu arvutuste materjalid; 6) tehnovõrkude ja -rajatiste valdajate loetelu koos valdajate kooskõlastuste ja märkustega; 7) kaevude ja muude rajatiste tehniliste andmete tabelid; 8) tehnovõrkude ja -rajatiste skeem (vajalik juhul, kui torude numeratsiooni kujutamine maa-ala plaanil halvendab plaani loetavust); 9) maa-ala plaan; 10) muud lisad vastavalt tellija lähteülesandele. 2. Mis kujul edastatakse tellijale maa-ala plaan? Geodeetilise uurimistöö tegija esitab töö tellijale kokkulepitud mahus ja kujul §-s 10 nimetatud aruande n...
Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + ...
Maailmakultuurid India · 1,205 miljardit inimest. · 13 suuremat keelt (<1,2%) · Religioonid: 1. hindud (80,5%) 2. moslemid (13,4%) 3. sikhid (1,9%) · 300 00 000 jumalust. · Korrapärased linnad. · Jooga sünnimaa. Hinduism · Hinduismi mõiste võeti kasutusele moslemite poolt. · Hinduistid olid need, kes moslemi usku omaks ei võtnud. · Induse kultuur sai alguse 3000 a eKr; asub Induse jõeorus, Loode-Indias (Harappa, Mohenjo Daro). · Matriarhaat ühiskond, kus naised juhivad. · Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varu...
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga, külm, funktsiooni piiramine, põletikuvastased vahendid suu kaudu...
Tallina Polütehnikum ELEKTER JUHID, POOLJUHID, DIELEKTRIKUD Referaat Koostanud Margit Kauge KNE-11 Juhendaja Krusell Tallinn 2012.a. SISUKORD: 1. ELEKTER 3 1.1 Ajalugu 3 1.2 Elektrivool 4 1.2.1 Elektrivoolu iseloomulikud jooned 5 1.2.2 Elektrivooluga kaasnevad nähtused 5 1.2.3 Elektrivoolu liigid 5 1.2.4 Elektrivoolu suund 6 1.3 Elektrijuhtivus 6 1.4 Elektronkate 7 1.4.1 Elektronkatte tekkimine ...
Filosoofia Tallinna Tehnikaülikool 04.11.2015 Mis on Armastus? Sissejuhatus Mõne inimese armastus on täielik pühendumine ja lõputu imetlus, teiste jaoks on ajutine tunne, mis kaob ajaga. Mõne inimese jaoks on see muinasjutt ja teiste jaoks see on unistus. Mõned inimesed ütlevad armastus on ühe kordne asi ja teised usuvad, et pärast esimest armastust on ka teine. Mida rohkem sa püüad leida universaalset definitsiooni armastusele - seda rohkem saad kõiki neid definitsioone, kui palju on inimesi maailmas. Mida rohkem arvatakse, et ollakse lähedal tõelisele tähendusele seda rohkem mõistad, et mõiste armastus on unikaalne ja millele on raske definitsiooni...
Teedeehituse tehnoloogia kordamisküsimused 1)tee trassi topograafilise maa-ala plaani koostamine; 2) tee trassi väljamärkimine looduses; 3) side- ja elektriliinide ümberehitus või paigaldus; 4) torujuhtmete ja kollektorite ümberehitus või paigaldus; 5) tee trassi puhastamine metsast ja võsast ning planeerimine; 6) teehoiuga seotud reservmaade, masinate seisuplatside, materjalide laoplatside jm puhastamine, planeerimine ning ettevalmistamine; 7) ümbersõiduteede ja objektisiseste teede rajamine 2)nõlvu m=C/H H-sügvus, C- nõlva alus(pikkuse projektsioon horisontaal tasandil) kraavi ristlõige F=h(b+mh) kraavi pealtlaius a=b+2mh b-põhja laius 3)sirged pikad lõigud tähistatakse 3-4m kõrguste tähistega iga 0.5-1 km tagant, peale selle püstkõverate ja siirdekõverate alg-ja lõpppunktidesse. Rõhtkõveral tähistatakse 500m ja suurema raadiuse juures 20m tagant, raadiusel 100-500m kümne meetri tagant ja alla 100m raadiuse juures 5m tagant. 4)Pik...
annaabi.ee 
