TEMPERATUUR tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb gaasiliste ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel väheneb RÕHK gaasiliste ainete lahustuvus rõhu tõstmisel suureneb KRISTALLHÜDRAADID · Temperatuuri alandamisel väheneb tahkete ainete lahustuvus · Küllastunud lahusest hakkavad lahustunud ioonid välja sadenema, haarates mõnikord kaasa ka vee molekulid. · Nii saadakse kristallvett sisaldavad ained ehk kristallhüdraadid. · CuSO45H2O ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vaskvitriol Suspensioon jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikus(lubimört) Vaht jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikus(vahukoor) Tõeline lahus lahustunud aine on pihustunud molekulide või ioonidena Aerosool jämepihus, kus tahke aine või vedelik on pihustunud gaasis(udu,pilved) Kolloidlahus pihus, milles aineosakesed on mõõtmetega 10-5 10-7cm
Kui lisame rohkem, siis ülejäänud sool vees ei lahustu: NH3 vajub põhja. Seda piiri, mis näitab antud tingimusel lahustunud aine maksimaalselt kogust teatud lahusti hulgas (tavaliselt 100g kohta) nimetatakse lahustuvuseks. Lahuseid liigitatakse küllastumata, küllastunud ja üleküllastunud lahusteks. küllastumata lahus ainet on võimalik veel Kristallhüdraadid lahustada; Aine lahustumine on seotud lahustuva aine osakeste küllastunud lahus aine sisaldus on maksimaalne seostumisega lahusti molekulidega. Keedusoola ehk vastab lahustuvusele; lahustumisel vees ümbritsevad polaarsed vee molekulid
SOOLAD R 81-83 Tööleht 1. SOOLAD on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest 2. SOOLADE LIIGITAMINE 1) Soolad (vaata punkt 1) 2) Vesiniksoolad on soolad, mis sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku 3) Kristallhüdraadid on soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett 3. SOOLADE SAAMINE 1) Hape + metall 2) Hape + aluseline oksiid 3) Hape + hüdroksiid 4) Hape + sool 5) Hüdroksiid + happeline oksiid 6) Hüdroksiid + sool 7) Sool + metall 8) Sool + sool 9) Aluseline oksiid + happeline oksiid 10) Metall + mittemetall 4. SOOLADE KEEMILISED OMADUSED 1) Sool + metall (pingereast Mg kuni Au) 2) Sool + metall (pingereast väga aktiivsed metallid Li kuni Na)
3. Oksiidide, hüdroksiidide ja soolade (sh vesiniksoolade) valemite ja nimetuste koostamine 4. Anorgaaniliste ainete liigitamine põhiklassidesse 5. Oksiidide liigitamine keemiliste omaduste põhjal (happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks oksiidideks) 6. Hapete liigitamine (tugevuse, prootonite arvu ja hapniku sisalduse järgi) 7. Hüdroksiidide liigitamine lahustuvuse (tugevuse) järgi 8. Soolade liigitamine lihtsoolad, vesiniksoolad, kristallhüdraadid 9. Võrrandite koostamine oksiidide, hapete, aluste ja soolade keemiliste omaduste ning saamise kohta, arvestades reaktsioonide toimumise tingimusi · metall + hapnik (aluseline) oksiid · mittemetall + hapnik (happeline) oksiid · metall + mittemetall sool · aluseline oksiid + vesi leelis · happeline oksiid + vesi hapnikhape · happeline oksiid + aluseline oksiid sool · hape + metallsool + H2 · hape + alus sool + vesi
*Vähe lahustunud-0,1 kuni 1g/100g vee kohta [Ca(oh)2,CaSO4,O2] *Praktiliselt ei lahustu-alla 0,1g/100g vee kohta [CaCO3,BaSO4,FeS] Tegurid: *Temperatuuri muutmine *Rõhk Temperatu Rõhk ur Tahkete Gaaside Gaaside lahustuvus lahustuvu lahustuvu kasvab s väheneb s kasvab Lahustuvus kõver näitab aine öahustuvuse sõltuvust temperatuurist Kristallhüdraadid on tahked kristallsed ained mille koostisesse kuuluvad vee molekulid Kristallhüdraadi koostises olevat vett nimetatakse kristallveeks CuSO4 * 5H2O LAGUNEVAD Vask(ll)sulfaat-vesi(1/5) KUUMUTAMISEL SOOLAKS FeCO3 * 7H2O JA VEEKS Raud(ll)karbonaat-vesi(1/7) CaSO4 * 2H2O Kaltsiumsulfaat-vesi(1/2) Püsiv OA Ca(HCO3)2 CaCO3+CO2+H2O
b) vedelik pihustunud gaasis c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest? 2
b) vedelik pihustunud gaasis c) vedelik pihustunud vedelikus 10. Filterpaberiga ei saa eraldada pihustunud aine osakesi: a) kolloidlahustest b) tõelistest lahustest c) ei kolloidlahustest ega ka tõelistest lahustest 11. Kolloidosakeste liitumist suuremateks osakesteks nimetatakse: a) flotatsiooniks b) koagulatsiooniks c) solvatatsiooniks d) hüdratatsiooniks 12. Kui kolloidlahus kaotab oma voolavuse, siis tekivad: a) kristallid b) kristallhüdraadid c) tarded d) suspensioonid 13. Kuidas eristada kolloidlahust tõelisest lahusest? Kolloidlahuses on valguskiire tee näha helenduva koonusena kuna kolloidosake hajutab valgust. 14. Mille poolest on tõelised lahused ja kolloidlahused sarnased? 15. Mille poolest erinevad kolloidlahused tõelistest lahustest? 2
Praktiliselt mittelahustuvad ained- lahustuvus alla 0,1 g/100g kohta. Ntks FeS. Gaaside lahustuvus vees iseloomustatakse sagedamini küllastunud lahuses 100 g vee kohta lahustunud gaasi ruumalana normaalrõhul Ainete lahustuvus vees sõltub mitmest tegurist. Üks olulisemaid on temperatuur.tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel enamasti suureneb. Gaaside lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel väheneb. Gaaside lahustuvus vees rõhu tõstmisel suureneb. Kristallhüdraadid- kristalsed ained, mille koostisesse kuuluvad vee molekulid ntks Na2CO3 * 10H20- naatriumkarbonaat- vesi Vee karedus- kaltsiumi ning magneesiumisoolade sisaldus vees Vee pehmendamise võimalused on vee keetmine, vee destilliseerimine Ca2+ ja Mg2+-ioonide sadestamine vastavate reaktiividega, ioniitide kasutamine. Difusioon aine levik teises aines või ainete segus.
hapetega, moodustades soola ja vee. Enamik 1) Üheprootonilised happed (HCl, HNO3) 1) Vees lahustuvad alused ehk (NaHSO4). metallioksiide (CaO, Na2O, FeO jt.). 2) Mitmeprootonilised happed (H2SO4, leelised (tugevad alused)- aktiivsete 2) Kristallhüdraadid: sisaldavad tahkes olekus kristallvett 2) Happelised oksiidid: oksiidid, mis H3PO4) metallide alused, näiteks NaOH, (CuSO4 · 5H2O) reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Hapniku sisalduse järgi: KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH) 2. Sool: kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Enamik mittemetallioksiide ja mõned kõrge o
Vees praktiliselt mittelahustuvad on kõik Kaksiksoolad AlK(SO4)2 ülejäänud hüdroksiidid. Nemad on ka nõrgad alused. Nõrk alus on ka NH4OH Kristallhüdraadid CuSO4*5H2O Etc., etc. ,etc Tugevad Keskmise tugevusega Nõrgad HCl, HBr, HF, H2SO3 , H3PO4 H2CO3, H2S HI, HNO3 HCN, H4SiO4 H2SO4...... H-COOH, ...... CH3COOH... Reag
Cu(HCO3)2 vask(II)vesinikkarbonaat NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4. Kristallhüdraadid soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 5H2O vaskvitriol Nimetuses on mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral o.a. 1. Metalli nimetus + aniooni (happejäägi) nimetus Li2SO4 liitiumsulfaat AlPO4 alumiiniumfosfaat 2. Metalli nimetus + (o.a.) + aniooni nimetus
Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. Moolide arvu leidmine tahkes, vedelas või gaasilises olekus puhtale ainele 1 atm = 760 mmHg = 101 325 Pa = 10 m H2 O+4◦ C m[g] n= , [mol] (1.1) M[g/mol] Kristallhüdraadid Kristalseid aineid, mille koostisesse kuulub teatud kindel arv vee molekule, nim. kristall- kus m on puhta aine mass; hüdraatideks ja neis sisalduvat vett kristallveeks. Tähistatakse: sool ∗ n H2 O, n näitab M – puhta aine molaarmass.
........................................................................20 9) Vee karedus............................................................................21 Vee kareduse leevdendamine.......................................................21 10) Lahustumis protsess.......................................................................................22 Lahustvuse mõjutegurid..................................................................................23 11) Kristallhüdraadid.............................................................................................24 12) Kasutatud kirjandus.........................................................................................25 Mis on keemia? Kas sa oled kunagi imestanud miks küpsetamine muudab mõne toore ja vintske toiduaine maitsvaks söögiks? Küpsetamine on väga hea näide selle kohta, kuidas keemiline reaktsioon muudab ühe aine teiseks
Nikkel ja koobalt esinevad polümetalsetes sulfiidides.(NiS ja CoS) Looduses esinevad nikkel ja koobalt koos ning on teineteisest raskesti eemaldatavad. Füsiko-keemiliselt ja tehnoloogilistelt omadustelt on need elemendid väga sarnased. Kokkuvõte rauast, niklist ja koobaltist: Need on d-ploki elemendid,mille väliselektronkihil on 4s elektroni. Nad on hõbevalged rasksulavad raskmetallid ning tõmbuvad magneti külge. Fe(II)soolad-rohelised Fe(III)soolad-pruunid Co(II)soolad-sinised, kristallhüdraadid roosad Ni(II)soolad-rohelised Raud on levimuselt 4. kohal, nikkel 23. kohal ja koobalt 32. kohal. Raua tunti juba XI sajandil eKr. Koobalt avastati 1735. aastal ja nikkel 1751. aastal. Rauda saadi Väike-Aasiast ja Musta mere kaugrannikult ja koobalti Aafrikast ja Kanadast. Kõik elemendid paiknevad VIIIB rühmas. Tüüpolekuna on ained tahked 25oC juures. Kõik ained reageerivad hapnikuga, happetega, sooladega ja mittemetallidega.
Temperatuuri (T) skaalasid on kasutusel kolm. Ühikuteks on Celsiuse (C) ja Fahrenheiti ( F) kraadid ning kelvinid (K). SI -süsteemis on temperatuuri põhiühikuks kelvin (K). Rõhk on defineeritud kui pinnaühikule mõjuv jõud. SI -süsteemis on rõhk tuletatud ühik (kg / (m s2), ka N/m2) ja seda mõõdetakse paskalites (Pa). Kasutatakse veel atmosfääri (atm) ja torri ehk millimeeter elavhõbedasammast (mmHg). Rõhk normaaltingimustel: 1atm = 760mmHg = 101325Pa = 10mH2O+4 Kristallhüdraadid Kristalseid aineid, mille koostisesse kuulub teatud kindel arv vee molekule, nim. kristallhüdraatideks ja neis sisalduvat vett kristallveeks. Tähistatakse: sool*n H2O, n näitab mitu vee molekuli on seotud, näiteks CaSO4 *2H2O (kaltsiumsulfaatvesi (1/2), kaltsiumsulfaatdihüdraat, kips). Saagis, lisand Saagis näitab protsentides, kui palju ainet on võimalik saada tegelikult võrreldes sellega, mida võiks arvutuslikult maksimaalselt saada.
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektro...
Alandamisel eksotermilise protsessi suunas. Üheprootonilistes hapetes on üks H, mitmeprootonilistes mitu. Hapnikhapped on hapnikuga Tugevad happed: H2SO4 , HCl, HI, HBr, HNO3. Alused ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Leelised tugevad alused, vees lahustuvad hüdroksiidid(I-A rühm ja II-A rühm Ca alates.) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2.
fototehnikates (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumjodiid lahustub hästi vees, metanoolis, etanoolis ja atsetoonis. Kasutatakse katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, pürotehniliste segude ja määrdeainete komponendina (Karik ja Truus 2003). 5 Kaadmiumsulfaat-vesi on värvusetu kristallaine, mis lahustub samuti hästi vees ning on vesilahustes nõrgalt hüdrolüüsunud. Esineda võivad ka teised kristallhüdraadid ja veevaba sool (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumnitraat on värvusetu kristalne aine, mis lahustub ülihästi vees ja esineb praktikas sageli dihüdraadi kujul. Seda kasutatakse klaasi ja portselani pigmentides, fotograafias ning teiste Cd-ühendite saamisel (Karik ja Truus 2003). 2.2 Kalkogeenid Kaadmiumi kalkogeenidel on mitmeid ühiseid omadusi need on vees praktiliselt lahustumatud värvilised ühendid, millel on sarnased kasutusalad (Karik ja Truus 2003).
Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O. pH langeb alla 8,5 järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon. Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Nt mustamäe majad. III tüüp- Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutusedmaht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele. Tekib ettringiit (mineraal)seob vettmaht suureneb. Tekivad soolade kristallhüdraadid. IV. Terasarmatuuri korrosioon- Betoon on tugevalt aluselinearmatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Kui pH <8,5 + armatuuri kaitsev Fe-oksiidi kiht on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaaside (hapnik, CO 2, SO2, H2S ja Cl- ioonid saavad armatuurile ligikorrosioon. 118.Plastide omadused: Omadused: väike tihedus, suur korrosioonikindlus, enamikel suur hõõrdetegur, head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavate
Kui õhu suhteline niiskus on 100 % ei toimu kuivamist. Keedusoola lahus: vesi lendub sõltub puhta vee korral ning mingi aja pärast hakkavad tahkesse faasi minema lahustunud aine osakesed, antud juhul hakkavad moodustuma naatrium kloriidi kristallid. Protsessi lõppedes ong seintel ja põhjas keedusool aga vesi on kadunud. · Tahke aine lahus Kui lahustunud aine vees on võimeline moodustama kristall hüdraate, siis tahkesse olekusse võivad jääda lahustunud aine kristallhüdraadid, oleneb kuivamise tingimustest. · Vedelike lahus eralduvad lahusest kõikide komponentide molekulid ja hajuvad ühiskonda, kuid erineva kiirusega Vedelike SAAMINE - Vedelikust saab aine keemistemperatuuril gaas ja külmumispunktis tahkis. Murdosalise destillatsiooni abil on võimalik eraldada vedelikke. Viskoosuseks nimetatakse taktistust voolamisele, s.t. mida väiksem on viskoosus, seda kiiremini, mida suurem, seda aeglasemalt vedelik voolab.
136. Betooni korrosioon, liigitus, tõrje. I tüüpi- tsementkivi korrosioon Vältida läbivoolavat vett ja perioodilist märgumist ja kuivamist. II tüüpi korrosioon Tsementkivi komponentide reageerimine betooniga kokkupuutuvate ainetega. III tüüpi Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutused -> maht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele.Tekib ettringiit (mineraal)à seob vett -> maht suureneb. Tekivad soolade kristallhüdraadid IV. Terasarmatuuri korrosioon Betoon on tugevalt aluseline -> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. 137. Plastid, nende üldised omadused, kasutamise eelised ja puudused. a) mehaanilised: - vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele, survele, paindele, löögile), - kõvadus, - hõõrdekulumiskindlus; b) füüsikalis-keemilised: - soojus-/ külmakindlus, tulekindlus, - soojusjuhtivus, - soojuspaisumine, - keemiline vastupidavus; c) elektrilised:
faaside muutused -> maht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele. 127. Oksiid- ja fosfaatkatted. Tekib ettringiit (mineraal)à seob vett -> maht suureneb Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi Tekivad soolade kristallhüdraadid atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga IV. Terasarmatuuri korrosioon katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna Betoon on tugevalt aluseline -> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades takistab raua korrodeerumist. tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni;
faaside muutused > maht atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga suureneb. katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel. Rauapinna Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele. katmisel pliimennikuga Pb3O4 raua pind osaliselt oksüdeerub moodustades Tekib ettringiit (mineraal)à seob vett > maht suureneb tiheda kihi, mis takistab edasist korrosiooni; Tekivad soolade kristallhüdraadid IV. Terasarmatuuri korrosioon Fosfaatimisel töödeldakse metallipindu mitmesuguste metallide Betoon on tugevalt aluseline -> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis (Mn, Fe, Zn) fosfaatsete soolade kuumade lahustega. Seejuures tekib takistab raua korrodeerumist. metalli pinnale vähelahustuvate fosfaatide kiht (240 µm), mis pole küll
Katlamajade korstnate betoon-tsementkivi laguneb happelistes lahustes, lagundavad ka leelised ja rasvhapped-> moodustavad nn. Ca-seebi; Ka suhkrud lagundavad‡ tekivad Ca-seebi taolised ühendid. III tüüpi Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutused‡ maht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele. Tekib ettringiit (mineraal)-> seob vett->maht suureneb Tekivad soolade kristallhüdraadid IV Terasarmatuuri korrosioon Betoon on tugevalt aluseline-> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Kui pH<8,5 + armatuuri kaitseb Fe-oksiidi kith on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaasid(hapnik, CO2, SO2, H2S ja Cl-ioonid saavad armatuurile ligi->korrosioon Kaitsmine: Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2, SO2), vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist betooni; Täita poorid; Leelistada betoon; Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt;
Mustamäe majades esineb osaliselt ja täielikult karboneerunud betooni. Katlamajade korstnate betoon-tsementkivi laguneb happelistes lahustes, lagundavad ka leelised ja rasvhapped-> moodustavad nn. Ca-seebi; Ka suhkrud lagundavad‡ tekivad Ca-seebi taolised ühendid. III tüüpi Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutused‡ maht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele. Tekib ettringiit (mineraal)-> seob vett->maht suureneb Tekivad soolade kristallhüdraadid IV Terasarmatuuri korrosioon Betoon on tugevalt aluseline-> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Kui pH<8,5 + armatuuri kaitseb Fe-oksiidi kith on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaasid(hapnik, CO2, SO2, H2S ja Cl-ioonid saavad armatuurile ligi->korrosioon Kaitsmine: Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2, SO2), vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist betooni; Täita poorid; Leelistada betoon; Armatuur kaitsta elektrokeemiliselt;
lagundavad ka leelised ja rasvhapped-> moodustavad nn. Ca-seebi; Ka suhkrud lagundavad‡ tekivad Ca-seebi taolised ühendid. III tüüpi Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutused‡ maht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele. Tekib ettringiit (mineraal)-> seob vett->maht suureneb Tekivad soolade kristallhüdraadid IV Terasarmatuuri korrosioon Betoon on tugevalt aluseline-> armatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Kui pH<8,5 + armatuuri kaitseb Fe-oksiidi kith on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaasid(hapnik, CO2, SO2, H2S ja Cl-ioonid saavad armatuurile ligi->korrosioon Kaitsmine:
pH langeb alla 8,5-> järsult kiireneb terasarmatuuri korrosioon. Kvaliteetbetoonides karboneerub pinnakiht 7-8 mm sügavuseni. Kui on betoon poorne siis 7-8 a. võib betoonikiht täielikult karboneeruda. Nt mustamäe majad. III tüüp - Betoonis toimub ümberkristalliseerumine st. faaside muutusedmaht suureneb. Kristallide kasv põhjustab surve mahuti seintele. Tekib ettringiit (mineraal)seob vettmaht suureneb. Tekivad soolade kristallhüdraadid. IV tüüp - Terasarmatuuri korrosioon- Betoon on tugevalt aluselinearmatuur on kaetud Fe oksiidi kihiga, mis takistab raua korrodeerumist. Kui pH <8,5 + armatuuri kaitsev Fe-oksiidi kiht on karboneerumise tõttu ebaühtlane + gaaside (hapnik, CO2, SO2, H2S ja Cl- ioonid saavad armatuurile ligikorrosioon. Tõrje: Pinnakatted- vähendavad gaaside (CO2, SO2), vee, kloriid- ja sulfaatioonide sissetungimist betooni; Täita poorid;
t.), nii kristalsed kui amorfsed ained, lahustuvad hästi nii polaarsetes kui mittepolaarsetes solventides. Kristallilistes materjalides esineb korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.Korrastamata ehk kristallistruktuurita ainet nimetatakse amorfseks. Kristalliline olek- Kristall - lõpmatu perioodiliselt paigutatud ioonide, molekulide või aatomite hulk. Kristallis võivad sisalduda solvendi molekulid (nt kristallhüdraadid). Polümorfism - keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul. Ühe elemendi jaoks polümorfismi nimetatakse allotroopiaks. Isomorfism erinevate ainete omadus kristalliseeruda samal kujul. Kristallide kasvatamine - kristall võib kasvada lahuses, sulamis või aurus või nende kombinatsioonis. Osakesed paigutavad nii, et vabaenergia oleks minimaalne. Tahkises tekib kaugkord. Kui kristallide kasvukiirus on suur, siis osakesed paigutavad lähinaabrite suhtes
annaabi.ee 
