Elva Gümnaasium ,,Kuld ja alkeemia" Referaat keemiast Marete Hüdse 9.A klass 2012/2013 õppeaasta Sisukord 1. Kuld.................................................................................................................................3 1.1. Kulla kasutusalad.....................................................................................................5 1.2. Kulla hind 2. Alkeemia.........................................................................................................................8 2.1. Tuntumad alkeemikud.................................
Arnold Villanovast(koht kust pärit) 1240-1311. Hispaania päritoluga. Mitmekülgne isik. Arst, filosoof, astroloog, alkeemik. Tegutses mitmes valdkonnas. Üks olulisemaid araabia alkeemia vahendajaid lääne-euroopasse. Tundis nii araabia, kreeka kui ka ladina keelt. Arendas metallide transmutatsiooni ideed. Suutis saada suhteliselt puhast etanooli, mida nimetati aqua vitae (elu vesi ld.k). Kasutas seda ka ravis. Püüdis leida ka elueliksiiri. Väitis, et ta avastaski ja kasutas seda. Ta märkis ühena esimestest, et puude põlemisel, kui pole piisavalt õhku, tekivad mürgised aurud (viitas vingugaasile). Raymond Lully (nimel erinevad variatsioonid). Hispaania päritoluga
KEEMIA AJALUGU (LOKT.01.001) Valik keemia ajalooga seotud küsimusi (kordamiseks) 1. Millisteks põhilisteks perioodideks jagatakse keemia ajalugu? Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse? Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt alkeemia-eelne periood: umbes 6000- 300 eKr alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 16. saj (vahepeal iatrokeemia) keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni 2. Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi
kindlasse kesta ning mis täitis maailma imede ja nõidusega, määras ka vankumatu usu "Filosoofilise kivi" eksisteerimisse, mille omandamine muutus elu peamiseks eesmärgiks. Sellepärast otsivad "filosoofilist kivi" fanaatiliselt mitte ainult alkeemikud, astroloogid ja arstid, vaid ka papid ja kardinaalid, printsid ja mungad, kerjused ja hulkurid. Juveliirid on läbi aegade armastanud kulda selle ilu ja töödeldavuse pärast. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega, et lisada talle tugevust ja saavutada erinevaid värvitoone. Ja kulda annab uuesti üles sulatada, et sellest uusi esemeid valmistada. Kulla kasutusalad Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, vaid seda kasutatakse mujal. Kuna kuld on hea elektrijuht ning seda annab kanda väga kergesti teiste metallide
Paracelsus arvas, et inimese keha on keemiliste ainete ning protsesside kogum. Ta mõtles välja täiesti omamoodi lähenemise ravile. Paracelsus Paracelsus päris nimega Philippus Aureolus Theophrastus Bombastus Von Hohenheim sündis Saksamaal 1493 aastal ning suri 1541 aastal. Nime Paracelsus võttis ta endale vana-Rooma arsti Aulus Cornelius Celsuse järgi, üritades sellega väita, et on temast parem arst. Paracelsuse isa oli õppinud keemik ning arst. Lavanttal Pauli kloostris õpetas isa oma pojale esimesed teadmised keemia ning inimkeha seotusest. 16-aastasena läks ta õppima meditsiini Baseli Ülikooli. Oma bakalaureuse õppe lõpetas ta Viini Ülikoolis, ning doktori kraadi omandas Ferrara Ülikoolis. Isalt õppis ta metallide olemusest. Põhilisteks metallideks olid kuld, tina ning elavhõbe, kuid ka raud, alumiinium jne. Üldiselt õppis ta metallidest, mis nii öelda kasvasid maa sees
Alkeemia Alkeemia oli prototeaduslik valdkond, mis hõlmas tänapäeva keemia, füüsika, astroloogia, kunsti, semiootika, metallurgia, meditsiini ja müstikaelemente. Alkeemia ei olnud tänapäeva mõistes teadus. Alkeemia tuntuim eesmärk oli igasuguste metallide muutmine kullaks või hõbedaks. Alkeemikud üritasid luua ka panatsead, mis ravivat kõiki haigusi ja muutvat inimesi surematuks. Nende eesmärkide saavutamise keskmeks arvati olevat tarkade kivi. Alkeemiat võib vaadelda tänapäeva keemia eellasena enne teadusliku meetodi tekkimist. Seda sain teada vikipeediast.
Maria-Julia Järv Kuld REFERAAT Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: KT 11A Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev: __.__.____ Üliõpilase allkiri: _________ Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 SISUKORD 1
Kuld Kuld on keemiline element järjenumbriga 79.Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197.Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega.Kuld on väärismetall.Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C.Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Koostis / struktuur Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused
Avastamine Teatavasti olid alkeemikute põhieesmärkideks oli filosoofilise ehk tarkade kivi,elueliksiiri ja universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Tarkade kivi abil loodeti väheväärtuslikest metallidest saada väärismetalle näiteks kulda. Mõned alkeemikud pidasid aga kõige perspektiivsemaks kulla valmistamise lähteaineteks elavhõbedat ja pliid, sest nende tihedus on suhteliselt suur ja võrreldav kulla tihedusega.Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel aga eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab
tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsessi - ?), pliid (pärast Fe), elavhõbedat: amalgaame, keraamikakunsti, sh. glasuuriga katmist, klaasi (Egiptuse ja Hiina varased tsivil.- d, Kreeka V saj.): liiva sulatamine taimse tuhaga (Egiptuses ka soodalademed); ka värviline klaas, rasv + taimetuhk seep (Plinius), kangaste värvimist (kõigepealt Kaug-Idas): mineraalsed, taimsed ja loomsed värvid ALKEEMIA 5-16(17) saj. usk filosoofilise kivi maagilisse jõusse. alkeemiku isiksusomaduste mõju-transformatsioon (psühholoogiline külg). "müstiliste olluste" - pikaaealisuse eliksiiri, universaalse lahusti jms.otsingud, mitteväärismetallidest kulla saamine. egiptuse, kreeka, araabia, hiina alkeemia.Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia.tähtis oli hoopis see, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni.Seos kaasaegse
TEADUSFILOSOOFILISEST VAATEPUNKTIST. REIN VIHALEMM ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" põhineb küll Rein Vihalemma artiklitel, kuid raamatu on koostanud Ülo Kaevats. Raamat on koostatud nii, et see selgitaks ,,võhiklikule" lugejale algusest ,,lõpuni" teadusfilosoofilist maailma ja seda, mida teadusfilosoofial on pakkuda. ,,Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" on jagatud neljaks osaks, kus igas osas käsitletakse teadusfilosoofiat erineva nurga alt. Mina lugesin kahte esimest osa. Esimeses osas on lugejale esitatud Vihalemma artiklid, mis selgitavad nii teaduse kui ka teadusfilosoofia algeid. Näiteks käsitletakse alkeemiat, mis on mõningate teooriate kohaselt keemia ,,ema". Filosoofilisi mõisteid avatakse teiste filosoofiliste mõtete kaudu. Tavamõtlemises toimib asi samuti, kuid inimene ei anna sellest nii selgepiiriliselt aru. Tegemist on põhjus-tagajärg mõtlemisega. Näiteks, kui väljas sajab vihma, siis inimene jä
Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII saj.loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks.
viljumist. Avastamine Teatavasti olid alkeemikute põhieesmärkideks oli filosoofilise ehk tarkade kivi, elueliksiiri ja universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Tarkade kivi abil loodeti väheväärtuslikest metallidest saada väärismetalle näiteks kulda. Mõned alkeemikud pidasid aga kõige perspektiivsemaks kulla valmistamise lähteaineteks elavhõbedat ja pliid, sest nende tihedus on suhteliselt suur ja võrreldav kulla tihedusega. Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel aga eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab
Elavhõbe ( Hg ) Referaat Teostaja: Eveli Rohi Juhendaja: õp. Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sissejuhatus Elavhõbe on keemiline element järjenumbriga 80. Argielus tuntud metallidest on elavhõbe üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Hg on raskeim vedelik. Vee tiheduse ületab see 13,6 kordselt. 20-liitrist kanistrit (272 kg) ei jõua tavainimene tõstagi. Raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus 38 kuni +357 C ja soojendamisel paisub ühtlaselt, siis on see sobiv termomeetri täiteaine. Termomeetrimetallina on Hg tuttav paljudele
Alkeemia vennad Kadunud Ema Meie lugu toimub maailmas mida valitseb alkeemia. Täpsemalt räägime kahest vennast. Vanema nimi oli Sten ja noorema nimi Sikk. Nad olid kaotanud oma ema natuke aega tagasi ja isa oli nende juurest lahkunud, kui nad veel noored olid. Praegu valvab nende üle ainult naabrinaine. Nad olid juba väiksest peast alkeemiat õppinud ja üritasid seda täiustada kogu aeg. Lõpuks ühel päeval otsustasid nad teha midagi võimatut. Vennad otsustasid oma ema tagasi tuua.
põhieesmärkideks oli filosoofilise ehk tarkade kivi, elueliksiiri ja universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Tarkade kivi abil loodeti väheväärtuslikest metallidest saada väärismetalle näiteks kulda. Mõned alkeemikud pidasid aga kõige perspektiivsemaks kulla valmistamise lähteaineteks elavhõbedat ja pliid, sest nende tihedus on suhteliselt suur ja võrreldav kulla tihedusega. Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel aga eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inimorganismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab
Esimeste metallide avastamine Metallid on juba ammusest ajast mänginud inimeste elus tähtsat rolli.Seitse esimest metalli, nende hulgas ka vask, kuld ja raud on tuntud juba nii ammu enne meie ajaarvamist, et nende täpset avastamisaega ega avastajat ei teatagi. Kuid miks just need seitse avastati esimestena? Selle kohta on palju erinevaid teooriaid. Ilmselt oli aga peamiseks põhjuseks nende esinemine looduses lihtainetena. Mingi iseäraliku omaduse tõttu köitsid nad meie eellase tähelepanu , oli see siis kulla sära, raua tihedus ja kõvadus või mõni muu omadus. Ka esimese elemendi au on kindlaks määramata
KULLA FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Metall on plastiline, seega kergesti töödeldav ja võimaldas sepistada väga erineva kujuga esemeid. Kõige plastilisemad metallid on kuld, hõbe, vask, tina Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjas hall, kuld - kollane, vask -roosakaspunane ja veel mõned on valkjad , ainult helgivad kas sinkjalt või kollakalt. KULD Kuld oli juba iidsetest aegadest alates tuntud hiinlastele, hindudele ja teistele Aasia rahvastele. Hiina imperaatorite paleede silmipimestavas luksuses, India pagoodide hämmastavas azuuris, Budda tempel pidulikus monumentaalsuses ei olenenud kullast kaunistused hariduseks. Kuld oli hästi tuntud ka muistse Mehhiko elanikele asteekidele. Puhtast kullast
nende muundumise seaduspärasusi. Keemia oli tuntud juba kivi-ja pronksiajal. Ürgajal oli tuli mis kaitses loomade eest, soojendas ja valgustas. Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks. Egiptuses u 6 tuhat aastat tagasi hakati tule abil metalle tootma ja sulatama, põletati saviesemeid, et need vastupidavamad oleksid. Keemia on teadus ainetest ja nende muundamisest. Teaduse ajaloos alkeemia nime all, püüdsid teadlased leida tarkade kivi. Tarkade kivi e. aine mis muudab tavalised metallid kullaks ja hõbedaks. Aga seda ainet ei leitud, leiti aga hoopis uusi ravimeid, lõhna-, lõhke-ja värvaineid. Hakkas arenema keemia ja keemiatööstus. Ka meie sees ja ümber toimuvad ainete muundumised: elusorganismides toimuvad ainevahetusprotsessid, puit ja paber põlevad jne. Nendest tegudest tekivad uued ained. Neid nimetatakse keemilisteks nähtudeks. Keemikud on valmistanud u
Elemendid ja ühendid Keemilise elemendi väikseim osake on aatom. Kui erinevate elementide aatomid ühendada, moodustub uus kooslus keemilise ühendi molekul. Näiteks tavaline keedusool on keemiline ühend, mille nimetus on naatriumkloriid. Keedusool on saadud kahe elemendi naatriumi ja kloori aatomeid ühendades. Kahe elemendi ühendamisel moodustunud ühendi omadused on täiesti teistsugused kui tema koostised olevatel elementidel. Alkeemia Vanaaja keemia alkeemia oli maagia ja oletuste kummaline segu. Aastast 300 on alkeemikud proovinud valmistada seatinast, elavhõbedast ja mõnest teisest odavast metallist kulda. Nad üritasid valmistada ka elueliksiiri eluea pikendamise vahendit. Kuigi alkeemikud oma eesmärke ei saavutanud, tegid nad ainete eraldamise ja puhastamise vallas suure töö. Nad avastasid ka palju uusi aineid. Keemia ajalugu Esimesteks keemikuteks võib pidada vanu egiptlasi. Sõna ,,keemia'' tuleneb Egiptuse muistsest nimest Chem
Füüsilised omadused Aatomi ehitus Leidumine looduses Isotoobid Keemilised omadused ja reaktsioonid Ühendeid ja nende kasutamine Füsioloogiline toime Huvitavaid fakte Mida andis mulle referaadi koostamine? Kasutatud materjal 1 Sissejuhatus Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina. Kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79. Kuld asub IB rühmas Levimiselt looduses on kuld haruldane metall. Ometi on see kollane metall kõigile tuntud ja teatud. Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Kulla ladinakeelne nimetus aurum , mis tähendab koidusära. Eesti sõna kuld pärineb germaani keeltest, selle algupäraks on protogermaani gulþ ("yellow/green").
Rakvere Ametikool Referaat Koostas:Helena Aare Õppegrupp: EV09 Juhendaja: Linda Ruuto Rakvere 2010 Kuld on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm³. Kulla sulamistemperatuur on 1064°C. Kuld mineraalina Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C)
sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili.Keskajal püüdis alkeemia avastada tarkade kivi (millega loodeti väheväärtuslikke metalle kullaks muuta, leida universaalset lahustit ning valmistada nooruse eliksiiri.Murrang keemia arengus toimus 16. sajandil, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Tekkis iatrokeemia, mis põhjendas haigusi mõne elemendi vähesuse või liigsusega organismis. Laienes keemia rakendamine tööstuses.Lõplikult vääras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria: arvati, et ainest eraldub oksüdeerumisel (põlemisel) ja ainega liitub redutseerumisel flogiston (tuleaine).Flogistoniteooria hääbus alles 18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi (aatomkaalu) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati orgaaniliste
erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Elavhõbe mürgistas kroonitud päid, teadlasi, kalureid. Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri Inglise kuningas Charles II, kes alkeemikuna uuris elavhõbedast kulla saamist. Arvatavasti mürgitas Antonio Salieri 1791. Aastal sublimaadiga Wolfgang Amadeus Mozarti
Paide Ühisgümnaasium Väärismetallid Referaat Koostaja: Henry Luts, 9a Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium
Must fosfor on hall grafiiti meenutava struktuuriga aine, pooljuht tihedus 2,69mg/m³, hea soojusjuht, keemilistelt omadustelt sarnane punase fosforiga. Musta fosfori kristallvõre. AVASTAMINE! Teatavasti olid alkeemikute põhieesmärkideks oli filosoofilise ehk tarkade kivi, elueliksiiri ja universaalse lahusti ehk alkagesti leidmine. Hamburgi kaupmees ja alkeemik Henning Brand müstilistel põhjustel eeldas, et tarkade kivi peab olema seotud inim-organismiga. 1669. aastal hakkas ta uurimist alustama uriinist. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab.
KULD Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Kulda peetakse päikese metalliks. Seda arvatavasti värvuse pärast. Samas ka võimsuse pärast - päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Samuti on kuld metallide hulgas võimsaim. Omadused Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Normaaltingimustel on ta võrdlemisi pehme helekollane läikiv metall, mille tihedus on 19,32 g/cm3 ja kõvadus 2,5-3. Lõhenevus ja magnetilisus kullal puuduvad
Valgushajumine, kolloidlahusest läbi juhitud valgus-kiirtekimbu tee lahuses on näha heleda koonusena. Kolloidlahused on sageli elektriliselt laetud. Tekitades kolloidlahustes elektrivälja, hakkavad osakesed liikuma. Osakeste liikumise saab muuta nähtavaks. Kolloidosakeste suunatud liikumine elektriväljas elektroforees. KL om põhinevad paljud tehnikas kasut võtted kangaste värvimisel, tarbevee puhastamisel koagulandiga(veepuhastusjaamades). 5. Alkeemia Alkeemia periood (IV...XVI 17.saj) Alkeemia oli terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku hetke. Eesmärk oli mitteväärismetallidest kulla saamine, müstiliste eliksiiride otsingud. Seos kaasaegse keemiaga: avastati ja võeti kasutusele mitmeid lihtaineid ja ühendeid , happeid ja orgaanilisi aineid. Arendati laborisisustust: kolvid, kuumutusahjud, vee- ja liivavannid
Vanas Egiptuses ning Lõuna ja KeskAmeerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma LõunaAmeerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis Poolmetallist nimega plaatina del Pinto. Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Metall ei jõudnud Euroopasse enne 18. sajandit, aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. Sajandeid asusid suuremad väljaspool LõunaAmeerikat olevad plaatina leiukoht venemaal. (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php
Milliseid elemente tunti antiikajal ja keskajal? Mõne nädala eest rääkisime, et kreeklased pidasid oluliseks nelja algelementi: maad, tuld, õhku ja vett. Aristoteles süstematiseeris eelnevad teadmised ning lisaks viienda elemendi: eetri. Keskajal ja uusaja hakul tegutsenud alkeemikud pidasid algelementide tulemusena kehas esinevateks printsiipideks väävlit, elavhõbedat ja hiljem ka soola, millest olevat võimalik erinevates vahekordades teisigi elemente, näiteks metall, valmistada. Üldiselt tunti antiikajal ja alkeemia perioodil seitset metallilist elementi. Need olid: kuld, vask, hõbe, elavhõbe, tina, raud, plii. Mittemetallidest oldi tutvust tehtud väävli ja süsinikuga. Kui kaugele on jõutud elementide avastamisega tänapäevaks? Teaduse arenguga kasvas kiiresti ka elementide arv. 1789. aastal avaldas prantsuse keemik Antoine Lavoisier esimese tänapäevase keemiliste elementide loendi, mis sisaldas 33 elementi
Raskmetallid ja nende sulamid Termin raskemetallid võeti kasutusele 20. sajandi alguses ja see tähendas tol ajal ainult kolme metalli: elavhõbedat, pliid ja kaadmiumi, raskemetallide ritta on lisandunud nii mitmedki teised metallid. Nende korrektne nimetus on nüüdseks toksilised jälgmetallid. Raskmetallideks nimetame metalle mille tihedus on suurem kui 10000 . Järgnevates peatükkides tuleb juttu tuntumatest rasmetallidest ja nende sulamitest: elavhõbe, plii, nikkel, titaan ja kuld. Mis on väga väike osa kõikidest raskmetallidest. Elavhõbe Elavhõbe ( Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel. Lihtainena on elavhõbe hõbevalge läikiv metall. Niiskes õhus kattub aegapidi oksiidikilega ja kaotab varsti oma läike
laboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida. Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige kergem gaas. Paljud alkeemikud on täheldanud, et kui metalle töödelda happega, eraldub mingi gaas, mis põhjustab sageli plahvatusi. N. Lemery kirjeldas nn. "põleva õhu" saamist raua ja väävelhappe reageerimisel. Lomonossov arvas, et see põlev aur ei ole midagi muud kui flogiston. 1766. aastal eraldas selle põleva auru puhtal kujul ja uuris tema omadusi inglise keemik Henry Cavendish. Ta tuvastas selle gaasi omadused: hingamiseks kõlbmatu, õhuga segatult põleb süütamisel ja plahvatab sageli ning on väga kerge. Gaasi tiheduse määramiseks kaalus Cavendish kolvi happe ja tsingiga enne katset ja pärast gaasi eraldumist. Gaasi aga kogus kolbi ja määras tema ruumala ning siis arvutas tiheduse. 1787.a. soovitas prantsuse keemik Guyton de Morveau anda sellele nimetus hüdrogene (kreeka keeles hydõr tähendab vett ja gennao on sünnitan).
Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. Plaatina oli kullast odavam. Et plaatina tihedus on lähedane kulla tihedusele, siis oli võimalik plaatinaga kulda võltsida, sulatades teda kullasse. Seepärast käskis kuningas oma dekreediga heita plaatina jõgedesse. 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto". Seda loetakse esimeseks teaduslikuks artikliks plaatinast. Möödus veel paar aastat ja 1752. a soovitas Rootsi rahapaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
