keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid pole jumalast antud, neid luuakse, vajaduse korral defineeritakse uuesti jne. Neutraalne termin, mis ei osuta piiridele, standardi olemasolule jne, on keelevariant/keelekuju/lekt (variety, lect). Register: kasutuskeskne keelekuju (mida parajasti teeme). Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". Sotsiolekt/murre: kasutajakeskne keelekuju (kes me oleme). Nt ,,räägin võru murret = olen võruke".
EESTI KEELE ALLKEELED Diana Tammets 10.R MIS ON ALLKEEL? · Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel 1)Funktsionaalsed 2)Piirkondlikud 3)Sotsiaalsed TÄHTSAMAD EESTI KEELE ALLKEELED · kirjakeel · ajakirjanduske · släng el · suuline keel · oskuskeel · kirjaliku · murdekeel vestluse keel · ilukirjanduske el EESTI KEELE KIRJAKEEL · Üldkasutatav normitud keelevariant · Teadlikult välja kujundatud, ühtlustatud · Esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis · Kirjakeele norm OSKUSKEEL · Seotud erialade ja nende mõistestikega · Kujundatakse teadlikult · Lähtub kirjakeele normist · Tekstid ülesehituselt keskmisest keerukamad SUULINE KEEL · Vaba ja loomulik keelekuju · Keelemuutuste suhtes väga tundlik · Toimub kõige rohkem muutusi · Argikeelele on omane lühendamine MURDEKEEL · Argikeele piirkondlik
STATS I 1. Nimetage juristide sotsiolekti (rühmakeele) liike. Juristide sotsiolekti liikideks on õiguse oskuskeel ja selle argivariant ehk juura släng 2. Milline grammatiline alus on juristide slängil? Juristide slängi grammatiline alus tuleneb igapäevakeele üldistest joontest. 3. Milline keelevariant on oma olemuselt ametnike formaalne erikeel? Normitud kirjakeel. 4. Selgitage sõnapesa lahutama, lahutus, lahutamine, lahutatud näitel, mis on juriidilise tõlgenduse juures oluline. Kui üks neist juba seaduses on defineeritud, siis peavad ka teised oleme seda käänates- pöörates, mingil muul moel muutes, sisult samad. Kõige otsesem juriidiline seos on antud
kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid ei eksisteeri ,,objektiivselt", neid luuakse, vajaduse korral defineeritakse uuesti jne. Sellepärast on olemas ka neutraalne termin, mis ei osuta piiridele, standardi olemasolule jne, on keelevariant/keelekuju/lekt (variety, lect). 12. Sotsiolekt või kohamurre on kasutajakeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutajast, ,,kes me oleme"). Nt ,,räägin võru murret = olen võruke". Kuid inimene ei räägi kogu aeg samamoodi. Seesama võroke sõidab Tallinna ja räägib seal ühiskeelt või igatahes püüab sinnapoole. Register: kasutuskeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutuses, ,,mida parajasti teeme, mis olukorras toimub keelekasutus"). Nt ametlik/argine,
kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium. Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: ,,Keel on murre armee ja laevastikuga". Kirjakeeled/standardid ei eksisteeri ,,objektiivselt", neid luuakse, vajaduse korral defineeritakse uuesti jne. Sellepärast on olemas ka neutraalne termin, mis ei osuta piiridele, standardi olemasolule jne, on keelevariant/keelekuju/lekt (variety, lect). 12. Sotsiolekt või kohamurre on kasutajakeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutajast, ,,kes me oleme"). Nt ,,räägin võru murret = olen võruke". Kuid inimene ei räägi kogu aeg samamoodi. Seesama võroke sõidab Tallinna ja räägib seal ühiskeelt või igatahes püüab sinnapoole. Register: kasutuskeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutuses, ,,mida parajasti teeme, mis olukorras toimub keelekasutus"). Nt ametlik/argine,
Sotsiolingvistika uurib keelekasutuse ja ühiskonna koosmõjusid LOENG V Keele teke Meie mõistes keel on tekkinud umbes 40 000 a tagasi Kuidas eristada keeli Vastastikuse mõistetavuse teooria: kui keeli on õppimata raske/võimatu mõista , on tegemist eraldi keelega, vastasel juhul on murre Keelekujule KEELE staatuse andmine või selle taandamine MURDEKS võib olla poliitilise manipuleerimise tulemus Keelevariant ehk keelekuju on neutraalne termin, ei ostua staatusele ega kirjaliku traditsiooni olemasolule Keelte liigitamine Järgmiste kriteeriumite alusel: Geneetiline: põlvnemine samast arvatavast algkeelest Tüpoloogiline: struktuuriomaduste järgi Areaalne: territoriaalse esinemuse järgi Need kriteeriumid võivad omavahel kombineeruda Keelte sugulus Suguluse alusel liigitatakse keeled keelkondadesse
· Keelereformi eesmärgiks on muuta kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · Corpus planning ehk keelekorraldus-tegevus, mis mõjutab keelt kui süsteemi (arendamine, reeglistamine) · Status planning ehk keelepoliitika-maine ja keelekaitse Fergusoni 3 etappi: *kirjaliku keelekuju loomine-valitakse kiri ja kirjasüsteem *reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine >> NK *NK reeglistiku ja sõnavara ajakohastamine, täiendamine Keelekorralduse etapid: 1)üks keelevariant on NK aluseks 2)mingi organisatsioon fikseerib variandi grammatikates ja sõnastikes 3)normingud viiakse ühiskonda 4)NK kasutatav keskse juhtimusega keskustes(parlament, haridus ...)
Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE Mittestandardne madala staatusega keelekuju. Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt. Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve. Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded. Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre? Keel pole lingvistiline mõiste.
olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid asustama suuremat territooriumi, muutusid taas erinevamaks. Keelte omavahelise sarnasuse põhjused: juhus, põlvnemine, keelekontakt. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Vastus küsimusele, kui palju keeli on maailmas, oleneb keele definitsioonist. Neutraalne termin, mis ei osuta staatusele, kirjaliku traditsiooni olemasolule, on keelevariant. Umbkaudne arv, mida nimetatakse, on umbes 6000-7000 keelt. Keeli võib liigitada vähemalt kolme kriteeriumitüübi järgi: põlvnemine samast arvatavast algkeelest geneetiline; struktuurijoonte järgi tüpoloogiline; territoriaalse esinemuse järgi areaalne. Suguluse alusel liigitatakse keeli keelkondadesse. Kõige paremini uuritud on indoeuroopa keelkond. Bretooni, kõmri, soti-gaeli, iiri keel kuuluvad indoeuroopa keelkonna keldi harusse.
leidnud' · Eitavas kõnes samuti pöördelõpud, es tuleva 'nad ei tulnud' · Demontratiivpronoomenites lähedase ja kauge vastandus: sii 'see' ja nii-nee 'need' ning tuu 'too' ja nuu'nood' EKSAMIS Võrrelda kaht murret. Õpikut saab kasutada! Üldised küsimused murdeliigenduste kohta. Kuidas erinevad uurijad on käsitlenud jne. Võru murre Kagu-Eestis. Kõige arhailisem lõunaeesti keelevariant. Vähe kontakte muude murretega. Häälduslikud erijooned · 10-11 vokaali: esisilbi kõrge õ ja taga e: nyna 'nina', lugõma 'lugema' · Laialdane vokaalharmoonia: väläh 'väljas', tettü 'tehtud', hopõn 'hobune' · Keskkõrgete vokaalide kõrgenemised: e>i (imä 'ema'), o>u (uno 'onu); Q3 oo>uu (kuul 'kool), ee>ii (tii 'tee), öö>üü (üüse 'öösel) · Kõrged pikad vokaalid võivad diftongistuda: ii>ei (peim 'piim'), uu>ou (pou 'puu')
ühtne arusaam, kehtestas Vabariigi Valitsus 2011. aastal määruse„Eesti kirjakeele normi rakendamise kord“, mille sisu käsitleb seminaritöö II peatükk. Eesti normitud kirjakeele roll on viimase sajandi jooksul väga palju muutunud. Kui XX sajandil pöörati selle kasutusele erilist tähelepanu vaid haridusasutuses, siis nüüdseks on see laienenud ka kõikidesse riigiasutustesse, kohalikesse omavalitsustesse ning muudesse institusioonidesse. Et antud keelevariant on tarvitusel nii laialdaselt, siis sellele on omased teatud stiilitunnused. 1.2 Asjaajamiskeele stiil Asjaajamiskeele peamine eesmärk on anda informatsiooni suurele inimhulgale. Inimestel on tihtipeale aga väga erinev taust nii elukoha staatuse, hariduse kui ka majandusliku taseme mõttes. Kuna asjaajamiskeelt kasutatakse avalikus ja ametlikus suhtluses, siis tekstid, milles on kasutatud nimetatud keelevarianti, peavad olema üht moodi mõistetavad kogu sihtgrupile.
Acquisition planning :(Robert Cooper 1988) (eesti keeleõppekorraldus): luua tingimused keeleõppeks Normikeele kujundamine alguses on vaid suuline keel, siis toimub kirjaliku keelekuju loomine ehk valitakse kiri ja süsteem, seejärel reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine, lõpuks normikeele sõnavara ja reeglite pidev ajakohastamine ehk sõnavara täiendamine. Keelekorralduse etapid selection: üks keelevariant valitakse normikeele aluseks. Codification: üks organ fikseerib variandi sõnastikes ja grammatikates. Implementation: periood, mille jooksul normingud viiakse ühiskonda. Õpetatakse korrektsed variandid. Eloboration of function: normikeel peab olema kasutatav kõigis keskse juhtimisega ja kirjutamisega seotud funktsioonides. Lisada uusi keeleüksusi, termineid. Eesti kirjakeele lugu Eesti keelekorraldus normikeelega tegelevad keelepoliitika, keelekorraldus ja keelehoole.
· Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel. Selle kujunemise mõjurid on: · lähestikku elavad inimesed suhtlevad üksteisega enam kui kaugemal elavad · peredes elab koos mitu põlvkonda inimesi, mis loob ajalise püsivuse · murde kõnelejad teadvustavad end rühmana ja oma murret eristava keelena Alamterminid: aktsent keelevariant, mis erineb teistest häälduse poolest, mitte sõnavara või grammatika poolest. · Regionaalne aktsent (regional accent) nt saarlased · Sotsiaalne aktsent (social accent) · Maamurre (rural dialect) ja linnamurre (urban dialect) · Traditsiooniline murre: seostub madalamate sotsiaalrühmadega ja talurahvaga, kiri puudub, vähe mõjutatud normingulisest keelest, vananenud · Regionaalkeel (võro keel): trad
Sotsiaalselt määratletud allkeeled. Rääkija võib olla sarnasem keeles rääkijaga samast sotsiaalsest rühmast mõnes teises piirkonnas kui inimesega, kes kuulub temast erinevasse sotsiaalsesse rühma samas piirkonnas. Regiolekt – ühele regioonile, alale omane dialekt. Regiolekt kujuneb välja oma keelekeskkonnas, vastava asukohariigi põhikeele mõjul. Rääkija näitab oma keelepruugiga, mis keelekeskkonnas ta elab. Idiolekt – üksikule isikule omane keelevariant, mis väljendub sõnavara, grammatika või häälduse iseärasustes 20. SLÄNG – rohkem uuritakse (üli)õpilasslängi. Släng on noortele omane. Släng on üksikute autorite pärusmaa, kus pole välja kujunenud kindlamaid suundi, uurimisrühmi, koolkondi. Seda uurivad M. Loog, T. Tender, A. Oja. Kasutatakse kvantitatiivset meetodit, kogutakse ainestik üksiksõnade kaupa, materjal anketeeritakse. Netisläng on seotud konkreetse suhtluskeskkonna ja seltskonnaga, nt MSN. Släng on
seotud morfeem- selline morfeem, mis ei saa kunagi esineda iseseisva sõnavormina sibilant- kui müratekitav ahtus on rennikujuline, nimetatakse frikatiivi sibilandiks e. sisihäälikuks sonorandid- likviidade, nasaalide ja poolvokaalide ühisnimetus sotsiolekt e. sotsiaalne murre- ühiskonna sotsiaalse diferentseerumisega seletuv teatava rühma keelekuju sotsiolingvistika- uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju- ja sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks: sama keelt kõnelevad inimesed kuuluvad mingil määral ühte. Sotsiolingvistika peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. speetsies- määramatuse ja määratuse e. definiitsuse ja indefiniitsuse vastandus spirant- frikatiive võidakse ka nii nimetada standardteooria- generatiivse transformatsioonigrammtika enimtuntud versioon. See oli mitmes suhtes eesrindlik grammatikamudel. Sellega oli ka süntaksi tasandile toodud
· koostada keelekorraldusvahendeid (õigekeelsussõnaraamat, keelekäsiraamatud, andmebaasid) · jätkata üldist keelehoolet: tasuta avalikku keelenõuannet mitmes kanalis (telefonitsi, meili või kirja teel, veebis), keelehooldekursusi, avalikke esinemisi ja kirjutisi; tõhustada keeleabi saamise võimaluste tutvustamist · tagada keelekorraldusalane välja- ja täiendusõpe kõrgkoolides 19.Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt - Keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või teatud sotsiaalse rühmaga. Dialektid jagunevad sotsiolektideks (sotsiaalmurded) ja regionaalseteks dialektideks (kohamurded) · Mingi keele allkeele sünonüüm. · Kohamurde sünonüüm. · Kirjakeeleta pisikeeled. · Keelenormist kõrvale kalduvad keelevormid. · Sama keelkonna keelte ajaloolised variandid
on kultuur ilma rahvata, kreoolkultuur on endale kasvatanud rahva). Mimikri lähtub ambivalentsusest koloniseeritava ja kolonisaatori vahel, kui koloniseeritavad matkivad koloniseerijaid. Orientalism on Ida mõtlemise mõju Läänele, Ida selgitamine lähtuvalt kujutluspildist, stereotüüpidest ja ideoloogiast. Pidžin- ja kreoolkeeled tähendab keelte põimumist nii, et luuakse uus keelevariant. Pidžinkeeled on praktilise eesmärgiga, mis kinnistudes saab kreoolkeeleks. Suulisus avaldub selles, et paljud kultuurid olid eelnevalt rajatud suulisele traditsioonile (kirja usaldusväärsus jms). Teine tähendab vastandumist normaalsele ja loomulikule. Topeltkolonisatsioon tähendab naiste topelt diskriminatsiooni ja kolonisatsiooni erinevat mõju meestele-naistele. Tühistamine tähendab taotlust keelduda inglise normkeelsusest. Ökokriitika
2. Jest' takaja estonskaja poslovitsa: u horoš-ego rebenk-a 'on olemas selline eesti vanasõna: heal lapsel mitu nime' Segakoopia: polucit' eksmat-0 - eksmatti saama (sest vene keeles puudub täpne vaste) Uute keelekujude teke „suržik", millega tähistatakse ukraina-vene keeltesegu ning ühe sildi taga peitub vähemalt viis erinevat keelekuju: maaelanike oma, maalt linna kolinud inimeste oma, nn sovetiseeritud ukraina keelevariant, kakskeelsete linlaste oma ning iseseisvusjärgne keelekuju (põhiliselt venelastest linlaste oma). etnolekt -kuuldakse A-koodi puhtal kujul, võimalik, et ka B-koodi, aga ka sama päritolu eakaaslaste a- ja b- lekte. Kui B-kood puhtal kujul on millegipärast kättesaamatu või selle täielik omandamine polegi eesmärk, siis võib tekkida etnolekt (nt türklaste saksa keel). nt räägid A keelt, omandad B keele katse eksitus meetodil, tekivad b-lektid. Järgmine põlvkond
· Standardimine (?) kirjeldab konventsiooni Alus · Suhtlus toimib · Keel on suhtlusvahend Nt · Kõnekeel · Släng · Teadliku korralduse eelne aeg +/- · Tulemuse saab kohe · Mõistmisraskused? · Ühiskonna killustumine? · Korra häving 11 19. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja /või teatud sotsiaalse rühmaga. Kohamurde sünonüüm. Kirjakeeleta pisikeeled. Keel ei ole lingvistiline mõiste, mingit keelt peetakse keeleks poliitiliste, geograafiliste, ajalooliste, sotisoloogiliste ja kultuuriliste põhjuste tõttu. Geograafiline murdeala ahel, kus üleminekud toimuvad järk-järgult, mitte järsult. Küladevahelised erinevused. Mingi
Praegune juhtiv nimekorralduse spetsialist on Peeter Päll. ,,Nimekorralduse analüüs" 2002. Keeleõppekorraldus-see hõlmab nii emakeele kui võõrkeele õpet. Selle probleeme uuritakse seoses keelekontaktidega ja mitte-eestlastele eesti keele õpetamisega. Martin Ehala. Silvi Vare ,,Eesti keel vene koolis" 2004. 19. Keelekorralduse probleemid, strateegiad, meetodid. 20. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt- keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud geograafilise koha ja/või sotsiaalse rühmaga. Mida suurem geograafiline kaugus, seda suuremad on erinevused. Dialektid jagunevad sotsiodialekt ja regionaalne dialekt e kohamurre. Murrete uurimisel on põhimeetodiks fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Materjali kogumisel kasutatakse murdepäevikuid, salvestisi, lindistusi, küsimustikke.
situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Riigikeel, normile vastav keel lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Sotsiolingvistika uurib keele ja ühiskonna vahelisi mõju-ning sõltuvussuhteid. Selle haru põhimõtteks on, et keel või teatav keelevariant on rühma või kollektiivi tunnuseks. Peamine uurimisobjekt on keele variatiivsus. Dialektne teisend- inimesest endast ja tema taustast tingitud variatiivsus. Diatüüpne teisend- sama inimese keel, mis varieerub erinevates olukordades. Iga liiki variante saab nimetada murreteks. Geograafilistel erninevustel põhinevaid variante võib täpsemalt nimetada territoriaalseteks murreteks, olukorrast sõltuvaid keelevariante nim. registritekse stiiliteisendeiks.
annaabi.ee 
