Sõnavõistlus, kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis, Emakeele Seltsi keeletoimkond Eesti kirjakeele täpsem kujundamine sai alguse juba 20. sajandi esimesel poolel, kui seoses riikliku iseseisvusega kujunes välja ka mitmefunktsiooniline kirjakeel. Pärast keelekorralduse taastamist 1947. aastal on eesti keel kõikides valdkondades jõudsasti edasi arenenud, vormides meile tänapäeval tuttava otstarbekohase ja äärmiselt korraldatud emakeele. Järgnevalt tutvustangi lähemalt kirjakeele arengut taasiseseisvunud Eestis ning
Kolm suunda: 1) keeleuuenduslik (J. Aavik, V. Grünthal), 2) konservatiivne (J. Jõgever, K. Leetberg), 3) keelekorralduslik (J.V. Veski). 1908 Tapa keelepäev. 6 esindajat kummastki linnast. Lähtepunktiks soome keeleteadlase E.N. Setälä keelekorraldussoovitused. Põhimõtteid: normid peavad vastama keelekasutusele, olema arusaadavad ja otstarbekad. Arvesse võtta keeleajalugu, murdeid ja rahva kõnekeelt. 1909, 1910, 1911 järgmised keelekonverentsid. EKS keeletoimkond otsustas koostada õigekirjutuskäsiraamatu ja sõnaraamatu. Veski põhimõtteks otstarbekohasus, süsteemsus. 13. Andrus Saareste ja murdeuurimine. Murdegeograafiline meetodi juurutaja Eestis. Esimene suurem töö 1917. a ,,Vigala murde peajooned", esimene eestikeelne ühe murraku võrlev-ajalooline ülevaade. 1924. a doktoritöö ,,Leksikaalseist vahekordadest eesti murretest" algas huvi eesti murrete sünkroonilise rümnitamise vastu.
keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel- kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane meedia) • Näited: a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist maximum änxat muuvit. Mingi rahajäär parseldas ühele kimujale hunniku kama, mis poln’d puhas ning areneski aktsioon. Lõppeks oli kõigil poltidel suss püsti ning asi oligi tahe. Heia, ma töpasse ei vinni tulla, panen lestad likku. Paksii! Emakeele Seltsi keeletoimkond • on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja on assotsieerunud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Selts asub Tallinnas. • http://www.emakeeleselts.ee/ Mis kasu saavad õpilased Emakeele Seltsi koduleheküljel olevast infost? • Teave selle kohta, mis olulisi muudatusi on tehtud seoses keelega. • Info erinevate ürituste toimumise kohta. • Info Emakeele Seltsi organisatsioonidest,
kahanda neis üksustes tehtava töö väärtust. Samuti käib väikese tähega asutuse tüübinimetus, kui seda kasutatakse täisnimetuse asemel. Kaht moodi saab kirjutada ka seaduste jm õigusaktide nimetusi. Tavaliselt on tegu puhtakujuliste nimetustega ja need kirjutatakse lihtsalt väikese algustähega. [3] Kuid peab pidama meeles, et eesti keeles kirjutatakse väikese tähega kõigi pühade ja tähtpäevade nimetused. [3] Kaupade nimetamine Emakeele Seltsi keeletoimkond korrastas 1998. a kaupade minetamise üldiseid põhimõtteid, mis rakenduvad kõikidele toodetele. [4] Maire Raadiku artikli põhjal on kehtinud üldreegel, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga. Erandlikult on kohanimi kirjutatud väikese algustähega siis, kui teda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga nagu ugri keeled. Suurtäht on tavapäraselt viidanud valmistamis- või asukohale ja väiketäht liigile või tüübile
Näiteks ''ma'i tea.'' Aga samas, see on siiski täiesti tavaline ja kuulajad seda tavaliselt tähele ei pane. Sammuti ei ole vaja seda ka häbeneda, sest selle kaudu anname me edasi oma päritolu ja informatsiooni. Sammuti kehtestatakse ka kindlaid reegleid, kuidas on õige ja kuidas on väär. Selle tulemusel väheneb vigade ja varieerumise hulk keeles. Ning sammuti aitab keelehoole keelt hoida ühtlasemana, stabiilsemana. Eesti keelekorraldusega tegeleb nimelt Emakeele Seltsi keeletoimkond, mille ülesanne on anda soovitusi korrektseks kirjakeele kasutuseks. Palju on ka vaideldud selle üle, et mis on eesti keele kõige ilusam lause. Mina isiklikult arvan et kõige ilusam lause eesti keeles on ,,Ema tuleb koju.'' Ühesõnaga, mina arvan siiski, et kõik mis meid koos hoiab, on keel!
• norm võetakse üle mõnelt teiselt rühmalt või mõnest muust välisest allikast > – KEEL (mõjutused, mood), – KÄITUMINE (mõjutused, mood), – ÕIGUSVAAKUM: JOKK, – ÕIGUS: nt Eesti < N. Liit, Euroopa Liit Sotsiaalse normi kujunemine (2) • juht, ekspertrühm või rühma usaldusväärne liige teeb sõnalise avalduse, milline käitumine on soovitatav või ebasoovitatav > – KEEL: keelekorraldusorganid (vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu Emakeele Seltsi keeletoimkond, eriala terminikomisjon) – KÄITUMINE, nt president („isalik“), asjatundja (teadja, autoriteet) – ÕIGUS > riigikohus (siduv), õiguskantsler (suunav) • kui teatud olukord ilmneb esmakordselt, võidakse selles olukorras aset leidnud käitumine võtta omaks JA/VÕI muuta normiks. Esmasündmus = etalon ("eelmisel korral tegime nii") > – KEEL: uuest ainest rääkimine (juhukeelend) > levik > norm – KÄITUMINE: sotsialiseerumine,
Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik? Johannes Aaviku uuendusettepanekud on Eesti keelde juurdunud. Ta mõtles välja uusi sõnu (laup, embamine jpt.), lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamise ning kõrvallause saksapärase sõnajärje asendamine V2 sõna järjega. 28. Milline oli keeleuuenduse roll eesti kirjakeele kujunemisel? Keeleuuendus muutis Eesti kirjakeele mitmekesisemaks. 29. Millal tegutses Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon ja millal Emakeele Seltsi keeletoimkond? Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat? VÕK tegutses 20.saj. teisel poolel ,ES tegutseb 20.saj. lõpust tänaseni.ES teeb samat tööd,mida VÕK omalajal,kuid on muutunud keelekorralduse põhimõtted. 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi? Eesti jaguneb kaheks suureks piirkonnaks murrete järgi: Põhja ja LõunaEestiks. 31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel?
) Morfoloogias on tema suurimaks uuenduseks lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamien (õnnelikke, vorme, kohti, mustim, lõdvim jne). Süntaksi alal on aga J. Aaviku olulisim uuendus kõrvallause saksapärase sõnajärje (SOV) asendamine V2 sõnajärjega. 28. Milline oli keeleuuenduse roll eesti kirjakeele kujunemisel? Keeleuuendus muutis eesti kirjakeelt mitmekesisemaks. 29. Millal tegutses Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon ja millal Emakeele Seltsi keeletoimkond? Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat? 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi? Murdeliselt jaguneb Eesti 2 suureks piirkonnaks : Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad?
2) Konservatiivne (Jõgever, Leetberg) 3) Keelekorralduslik (Veski) 1908 Tapa keelepäev: · 6 esindajat kummastki linnast · Lähtepunktiks soome keeleteadlase keelekorraldussoovitused · Põhimõtted: normid peavad vastama keelekasutusele, olema arusaadavad ja otstarbekad. Arvesse võtta keeleajalugu, murdeid ja rahva kõnekeelt. · 1909, 1910, 1911 järgmised keelekonverentsid · EKS keeletoimkond otsustas koostada õigekirjutuskäsiraamatu ja sõnaraamatu · Veski põhimõtteks otstarbekohasus, süsteemsus. 1913 ,,Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest" · Keel kui elusolend: tärkab, areneb, kasvab, varistab jääke maha, suureneb, tiheneb. Rändab, kuni teda vajatakse. · Sõnavara rikastamine · Keele arendamise alused keeles endas · Sõnamoodustus reeglipäraseks · Laenata ainult siis, kui oma keelest ei leidu
Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim. Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T. Erelt ,,Eesti keele ortograafia" M. Erelt jt ,,Eesti keele käsiraamat" 2002 Tiiu Erelt ,,Eesti keelekorraldus" Ilmumas Raimo Raagi raamat eesti keelekorraldusest 19. -21. sajandil. Oskuskeelekorraldus: Tiiu Erelt ,,Eesti oskuskeel" 1982, ,,Terminiõpetus" 2007 Arvi Tavast arvutiterminoloogia, oskuskeele teooria Oskussõnastikud, ülevaated Keeles ja Kirjanduses 5 aasta kaupa. ,,Õiguskeel" Eesti keele/kirjakeele ajalugu
koosolekuist osa sõnaõigusega. § 26. Emakeele Seltsi sisulise ja rahalise tegevuse revideerimiseks valib üldkoosolek liikmete hulgast üheks aastaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni ja ühe asemiku. Revisjonikomisjoni ei saa kuuluda juhatuse liikmed ega seltsi palgalised töötajad. Revisjonikomisjon valib oma koosseisust endale esimehe. § 27. Emakeele Seltsi ettekandekoosolekuid juhatab juhatuse liige või, erandjuhtudel, teadussekretär. § 27¹. Emakeele Seltsi keeletoimkond on eesti kirjakeele normi määramiseks kokkukutsutav toimkond, millel on Emakeele Seltsi juhatuse kinnitatud kodukord. Keeletoimkonna vanema valib iga kahe aasta tagant seltsi üldkoosolek. Keeletoimkonna liikmed (711) nimetab keeletoimkonna vanema ettepanekul Emakeele Seltsi juhatus. Keeletoimkonnas peavad olema esindatud eesti keele uurimise ja korraldamisega tegelevad asutused. IV. TULUD § 28. Selts kasutab tulusid ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks
Enamik uusi laensõnu kultuurilaenud, mis tulnud koos mõistega, teine osa on võetud sünonüümiks (vajaduseta) (kreisi `hull`, kaif `joove´ + diil, drink, luuser – slängiliku varjundiga) Varem mõjutas keelt raamatutekst, siis nüüd ajakirjandusväljaannete keelkasutus. Meediakeel on aga viimase 20 a jooksul lähenenud argikeelele, taotledes kujundlikkust ja vahetust, distantseerudes varasemast kuivast ametlikkusest ja bürokraatlikkusest. Emakeele Seltsi keeletoimkond Keelekorralduslik hooldetöö Emakeele Seltsi keeletoimkonnal (al 1993) Kui II ms järel kohustuslik üks õige keelenorm, mis tuli selgeks õppida, siis nüüd kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele (mitte ranged ettekirjutused), rohkem vabadust (varasem pole kehtetuks kuulutatud). Norme vaja • ametlikus keelekasutuses (lepingud, seadused), • haridussüsteemis, • teaduses,
Eesti keele kaitseks on loodud mitu riikliku organisatsiooni. Keeleinspektsioon hoiab silma peal keeleseaduse täitmisel. Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakond planeerib Eesti keelepoliitikat ja hooliteseb meie keele maailmale tutvustamise eest. Ministeeriumi haldusalas tegutsev Eesti Keelenõukogu on koostanud ,,Eesti keele arengukava". Keelekorraldusega tegelevad Eesti Keele Instituut, Emakeele Seltsi keeletoimkond, Tartu keelehooldekeskus ning Tartu ja Tallinna ülikoolide õppejõud. 1.1.1 Mis ohustab eesti keelt? Ohust rääkides mõeldakse tavaliselt ühelt poolt keelelodevust, teiselt poolt inglise keele eelistamist eesti keelele. Mõlema tendentsi taga nähakse eesti keele prestiizi langust. Kummaski suhtes pole eesti keel mingi erand. Paljudes Euroopa riikides kõnekeele kasutusala laienema juba mitukümmend aastat tagasi. See pole siiski viinud
(eesti juust kui juustusort).Samas on see hea võimalus vahet teha kuid tekib küsimus ,et kuidas siis kirjutada Eesti kroon? - Suure tähega. - Aga miks, kui eesti juust on väikesega? Nüüd on juba soovitatud ka Eesti juust, Tallinna kilud suure algustähega kirjutada Toidukaupade kui ka laiemalt kõigi toodete puhul rakendatakse üldreeglit, mille järgi kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites . Ühtlasi peab keeletoimkond võimalikuks loobuda kohanime kirjutamisest väikese algustähega ka nähtuste, viiside, meetodite liiginimetustes ning haiguste, ravimite, keemiliste ühendite ja värvuste liiginimetustes. Seega võib kohanime kirjutada suure algustähega ka sellistes ühendites nagu Türgi diivan, Soome kelk, Hiina köök, Rootsi laud, Siberi kat jm. Kohanimi säilitab suure algustähe ka sel juhul, kui liigisõna on ära jäetud: autor toob välja näite ostab Bried ja Stiltonit (Brie ja Stiltoni juustu)
ka kummastust tekitanud (Saari 1998a, 1998b). 5.2 Ärinimekorralduse areng Enne Nõukogude perioodi reguleeris ettevõtluses tarvitatavaid nimetusi 1927. aastal vastu võetud firmade seadus (RT 1927, 36, 26). Nimetatud seaduses ei kehtestatud ärinimele mingeid keelelisi piiranguid. Asutuste ja organisatsioonide nimetuste keelelist korraldamist suunasid 1920. 1930. aastatel Akadeemiline Emakeele Selts ja Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond. Emakeele Seltsi juhatus võttis 1929. a vastu ,,Asutiste, kirjanduslikkude organite ja vaimuteoste mitmesõnaliste nimetuste suure ja väikese algustähe reegli" (Eesti Keel 1929, lk 8586), mille koostajaks ja põhjendajaks oli Andrus Saareste. Selgitusi ortograafia kohta jagati ka hiljem (vt Eesti Keel 1932, lk 9295, 127). Mõnevõrra üldisemalt lähenes asjale Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, kes käsitles asutuste nimesid oma koosolekul 20.04
Johannes Aavikul keeleuuendusid olid väga olulised , ta hakkas veel rohkem sõnu keelde tooma, sest sai aru, et keel on liialt vaene. Ta panustas iluprintsiibi, kunstlike sõnade, morfoloogia lühikeste vormide, i- mitmuse ja i-ülivõrde peale. Johannes Voldemar Veski keelekorradus: tahtis luua süsteemsust koos loogiliste seletustega, otstarbekust ja rahvakeelsust. Panustas keele normimisele ja terminoloogia looomisele. Normingute loojaks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, olulisim ettepanekute tegija Elmar Muuk. 1998 sai eesti keel riigikeeleks, viimane keeleseaduse uuendamine oli 1995, loodi keeleinspektsioon, kes peab keeleseaduse täitmist kontrollima, nüüd 2009 on ajalehtedes ilmnenud vaidlused uue keeleseaduse üle. Põhjaeesti murre afrikaat puudub(siga,küpsetab), larüngaalklusiil puudub(kalad), harv palatalisatsioon(t,l,s,n,r), ks-ks(saaks), ksi-ks(üks,läks), psi-ps(laps), tk-tk(katki), kt-ht(kõht),
psych.ut.ee/~linds/ ) ning koostöös Eesti Keele Instituudiga eesti murrete tekstikorpus (http://www.murre.ut.ee/ ). • Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Eesmärk on hea eesti kirjakeel, mis suudab rahuldada eesti keele kasutajaskonna vajadusi mis tahes elualal ning mis tahes mõtete ja tunnete väljendamisel. Keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutab Emakeele Seltsi keeletoimkond. • Keelehoole on praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks. Keelehoole on keelekorralduse soovituste elluviimise aste, millel võib eristada kolme järku: 1. juhtiv järk, s.o spetsialistid Eesti Keele Instituudis, ülikoolides (Tartu, Tallinn), Emakeele Seltsis – keelesoovituste seletamine, kohandamine ja levitamine. 2. Emakeeleõpetajad – keelesoovituste seletamine ja õpetamine, üldse hea keele õpetamine.
süsteem. Selle puudus on, et seda süsteemi ei rakendata. Omaladina latinisatsioon, mille vastav riik ise on kehtestanud. On olukordi, kus keel on läinud üle ladina tähestikule, siis ümberkirjutussüsteeme ei vajata. ÜRO ühtse latinisatsiooni põhimõte. Ladina tähestikuga keelte nimesid tavaliselt ei muudeta. Mitteladina tähestikuga keelte nimed tuleb ümber kirjutada. Vene nimede jaoks eesti süsteem kujunenud pika aja jooksul. 1926. Aastal kiitis keeletoimkond heaks esimese soovituse, kuidas vene nimesid eesti keelde kirjutada. Seda tabelit on hiljem korduvalt parandatud. Piiblinimede nimed on samuti küsimusi tekitatud: kas peavad eestikeelsed olema ja on neid, kes ütlevad, et need ei peaks olema üldkeelest kõrvalakalduvad. Tänapäeval vaieldakse muude asjade üle rohkem. Reeglipärased ja kokkuleppelised nimed. Kokkuleppelised: omanimed: Turu, Pihkva, Ojamaa. Ajalooliselt kujunenud,
· Tulemus: 1920. -30. aastate vahetusel tugev KK-kesksus. · eestlastel tuleb õppida KK kodumurde kõrvale > KK tuleb õppida kodumurde asemele Murdevastane võitlus · KK kogu eesti keele (õige eesti keele, ilusa eesti keele, hea eesti keele) sünonüüm · Normingute keskmes ortograafia ja morfoloogia. Süntaks normitakse vaid üksikutes punktides (sihitise käänded jms), normimata jääb hääldus. · Normingute loojaks Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond, olulisim ettepanekute tegija Elmar Muuk. · Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat. I köide 1925, II köide 1930, J. V. Veski, III köide Elmar Muuk 1937 · Elmar Muuk, Väike õigekeelsus-sõnaraamat, 1933, 1940. aastani 7 trükki, lisaks 3 trükki peale sõda viis normingulise keele rahvani! · kirjakeele sõnavara, eeskätt normingutele vastav muutmisreeglistik ning olulised ortograafiareeglid · normingulist keelt esitavad keeleõpikud ja keelereeglite drill
Mitmesõnalistest nimedest saadud tuletised võib kirjutada kokku või panna loetavussidekriipsu: newyorklane, jack-londonlik. (T. Erelt, Eesti ortograafia. Neljas, täiendatud tr. Tallinn, 2005, lk 1819.) Kas VIAGRA on suure või väikese algustähega? Suurega: Viagra, sest see on registreeritud kaubamärk. Kas Perenaise sai on jutumärkides või mitte? Kaubanimed on läbiva suurtähega, liigisõnad väikesega, jutumärke pole vaja: Perenaise sai. Emakeele Seltsi keeletoimkond on andnud soovituse kaubanimede kirjutamise kohta (vt Kirjakeele teataja II 19932000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Emakeele Selts 2000, lk 115121). Kuidas kirjutada INGLISE-EESTI SÕNARAAMAT? Teosepealkirjad on jutumärkides ja esisuurtähega: ,,Inglise-eesti sõnaraamat", vabamalt inglise-eesti sõnaraamat. Kas VANA MAAILM on suure või väikese algustähega? Ümberütlused, mis on hüüdnimestunud, võib kirjutada ka läbiva suurtähega: Vana Maailm, Uus Maailm.
• Keelekorraldus on keelepoliitikast sanktsioneeritud sisuline tege- vus, mille eesmärk on kokku leppida ja seejärel sõnastike ja muude keelekirjeldustega kohustuslikuks või vähemalt soovi- tatavaks kuulutada keele konkreetsed omadused: õigekiri, sõna- vara, vähemal määral lause- ja tekstiõpetus ja veel palju vähemal määral semantika ja pragmaatika. Eestis tegelevad keelekorraldusega Emakeele Seltsi keeletoimkond, kirjakeele normingu kehtestamise korras mainitud normatiivsete sõnastike autorid ja terministandardite koostajad. • Keelehoole on kõige levinum tegevus ja seisneb keelepoliitika ja -korralduse suuniste praktilises rakendamises. Põhitööna tegelevad sellega keeletoimetajad, korrektorid, emakeeleõpetajad, keelenõuandjad ja muud keeleala profid, oma suhtluse käigus aga tegelikult kõik, kellel on mingi keeleline väljund. Igaüks teeb
annaabi.ee 
