aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige ning Kirjanike Liidu liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. " Sinijärve luuletusi on tõlgitud ka inglise, soome ja vene keelde. mu mulin ma ise malin kallid mormoonid kohtume jälle salt lake citys kui senatil olexid presidendi igused seisax senati väljakul washingtoni kuju
KARL MARTIN SINIJÄRV Reelika Tuum G1KT 2012 Autorist Sündinud 4. juunil 1971 Tallinnas Õppinud Tallinna 2. keskkoolis, Tartu Ülikoolis ,,OP!" saatejuht Vanemad Riivo Sinijärv ja LiliAnn Sinijärv Abikaasa Urvega üks tütar ja poeg Loomingust Omapärane luulestiil Futurislik luule võttestik Keeletaju ja kujundileidlikus, ei puutu ka tundelüürika 1990. aastate teisel poolel tuleb luulesse eelkõige kurbust, alla andmist ja stiili pingete lõtvumist ,,Vari ja viisnurk" on väga omapärases kirjastiilis ehk ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Tema teoseid ,,Kolmring", luulekogu (1989) ,,Vari ja viisnurk", luulekogu (1991) ,,Sürway", luulekogu (1992) ,,Neli sada keelt", luulekogu (1997) ,,Poissmehe kokaraamat", (2000) ,,Towntown & 28", luulekogu (2000)
Suurimat tunnustust on leidnud jutustuste seeria "Naksitrallid" (I -- 1972, II -- 1975) ja "Jälle need naksitrallid" (I-- 1979, II -- 1982). R. juttudes "Helikopter ja tuuleveski" (1965), "Huviline filmikaamera" (1969), "Väike autoraamat" (1974) jt. tegutsevad personifitseeritud masinad. R. lasteluulele ("Kalakari salakaril", 1974; "Käbi käbi-häbi", 1977; "Padakonna vada", 1985; "Kilul on vilu", 1987) on omane leidlik mängulisus ja lapse keeletaju virgutav koomiline sõnalooming. Tähelepanu võitis urbanistlikku elulaadi arhailise loodusliku elutundega vastandav novell "Puujumal" (1971). R. on avaldanud veel reisilugusid Karjalast ja Lapimaalt "Rein karuradadel" (koos A. Pervikuga, 1962), "Põdrasõit" (1965), eesti folkloori ja vanema kirj. ainete töötlusi lastele "Kaval-Ants ja Vanapagan" (1958), "Suur-Tõll" (1959), "Kalevipoeg" (1961, proosaümberjutustus) ja "Kilplased" (1961)
aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay), mille kirjastas Kostabi Selts. 1997. aastal ilmus Sinijärvel luuleraamat "Neli sada keelt" ning 1999. aastal "Towntown & 28"
2006 oli ta üks Kultuurkapitali Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia 5 laureaadist (à 50 000 krooni). 2007 Gustav Suitsu stipendium Ütlused Runneli kohta "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." Ave Alavainu "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Teet Kallas "Hando Runneli kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme." Ivar Sild Luuletuse näide Ma polegi isa näinud Ta elu aeg käis tööl, ta hommikul vara väljus ja koju jõudis keskööl. Me lapsed magasime ja kunagi teda ei näinud, üks kord tema kõrget kuju ma une seest olen näinud
Saatchi ja Ogilvy & Mather. Alates 2007. aastast on Sinijärv Eesti Kirjanike Liidu esimees. Karl Martin Sinijärv on ka ETV kultuurisaate OP! saatejuht. Luule Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay", mille kirjastas Kostabi Selts. 1997. aastal ilmus Sinijärvel luuleraamat "Neli sada keelt" ning 1999. aastal "Towntown & 28"
Ta pole ainult luuletaja, vaid ka mõtleja." Kirjanik Teet Kallas Runnelist: "Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid." Ajakirjanik Rein Veidemann loomingust: "Paistab kohe kätte, et ilmamaa on Runnelile midagi enamat kui maa ja ilm kokku. ." Poeet Ivar Sild Runneli luulest: "Hando Runneli kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme." Looming Kirjaniku esimene kogu ,,Maa lapsed" ilmus 1965. aasta kassetis ,,Noored autorid" III. Runneli luuletajahoiak on läbivalt eetiline. Teoste keskmes on autori suhe rahva, kodumaa ning elu ja ühiskonna valuprobleemidega. Looming põhineb uuema rahvalaulu, regilaulu ja kunstluule poeetika ühitamisel. ,,Punaste õhtute purpur" oli murranguks kirjaniku luuleteel, milles süvenes võitlev hoiak ja rahvalikkus muutus rahvusluseks
aastast "Liivimaa Kroonika" toimetuses. Samuti oli ta Tartu NAKi liige (Noorte Autorite Koondis) ning KL-i (Kirjanike Liidu) liige. Alates 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet ning arvustusi. Kirjandusse tuli Sinijärv üsnagi noorelt luulekoguga "Kolmring", mis ilmus aastal 1989. Seal avaldus ta omapärane luulestiil. Nimelt kasutab ta futuristliku luule võttestikku, rakendades keelelist võõrutust ja mängu eneseparoodia piirimail. Samuti ilmutab ta märkimisväärset keeletaju ja kujundileidlikust, kuid ei puudu ka tundelüürika. Selliselt võiks iseloomustada ka teisi Sinijärve teoseid, kuid 1990. aastate teisel poolel tuleb Sinijärve luulesse "täiskasvanulikkust" – eelkõige kurbust, alla andmist ning stiili pingete lõtvumist. 1991. aastal ilmus Tartus "Vari ja viisnurk" ning 1992. aastal "SürWay), mille kirjastas Kostabi Selts. 1997. aastal ilmus Sinijärvel luuleraamat "Neli sada keelt" ning 1999. aastal "Towntown & 28"
On võimalik muuta Väga raske muuta Väärtuste tüübid: (Milton Rokeach) 1.)Lõppväärtused: eneseteostus, põnev elu, sisemine tasakaal, õnn, vabadus 2.)Tugiväärtused: aus, abivalmis, edasipüüdlik, korralik, viisakas Uskumus on inimese arvamus objektide, ideede, sündmuste jms kohta( väga palju erinevaid) Hoiak koondab uskumused. Taju liigid: Nägemistaju, haistmistaju, maitsmistaju, kuulmistaju, liigutustaju, värvustaju, keeletaju, inimesetaju, ajataju, tekstuuritaju Taju vead tekivad: 1.) Vähe infot 2.) Vale info 3.) Ebareaalsed ootused 4.) Nähakse seda mida tahetakse, mitte reaalset Taju vead: 1.) Taju valivus 2.) Stereotüübid 3.) Esmamulje 4.) Halo efekt 5.) Taju kaitse Taju valivust mõjutavad tegurid on sisemised faktorid(hoiak, motiivid, huvid, ootused) ja välised faktorid(objekt uudsus, liikumine, hääled, suurus ja situatsioon aeg, koht, kontekst)
KUIGI Kuigi Fowleri käsitlus on paljuski subjektiivne ja moraliseeriv, SIISKI on see raamat ajaproovile üllatavalt hästi vastu pidanud. JA Uus, ajakohastatud trükk ilmus 1998. aastal. Fowler oli õppinud Oxfordi ülikoolis klassikalisi keeli ning töötas aastaid koolmeistrina. SEETÕTTU Ühelt poolt iseloomustab teda peen keeletaju, NING teiselt poolt koolipapalik soov õpetada. Koos oma vennaga koostas ta ,,The Concise Oxford Dictionary" (,,Lühike Oxfordi sõnaraamat"; 1911) esimese trüki. NIMELT Selle sõnaraamatu mõju on võrreldav meie õigekeelsussõnaraamatu mõjuga eesti keele kasutusele. Keelt normivad ka mõjuvõimsad kirjastused. NIMELT
Luulekogud: ,,Närvitrükk", ,,Ma olin Jüri Üdi", ,,Elulootus", ,,Kogutud luuletused", ,,Aastalaat", ,,Selges eesti keeles", ,,Tänan ja palun". Hando Runnel Luuletaja ja kirjastaja. Oma keskhariduse omandas Tartu 1. Keskkoolis ja Paide keskkoolis. Töötas Loomingu toimetuses. 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. Ilma temata poleks olnud laulvat revolutsiooni. Ta on kujundanud meie elu, hoiakuid ja meeleolusid. Tema kogutud lasteluulet saab lugeda kui ajaloolist dokumenti, keeletaju ergutajat, eetika kasvatajat ja mõtlemise esimesi samme. Suurima tunnustuse on pälvinud luuletajana. Ei kasuta luules suuri sõnu vaid köidab lihtsuse ja otsekohesusega. Lisaks luulele kirjutab esseesid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Looming: ,,Maa lapsed", ,,Avalikud laulud", ,,Mere ääres, metsa taga", ,,Kodu- käija", ,,Punaste õhtute purpur", ,,Ei hõbedat, kulda", ,,Mõõk ja peegel", ,,Taadi tütar", ,,Oli kevad, oli
tegelasi, keda seovad omavahel kummalised ja täiesti ootamatud seosed. Kummalised ja ootamatud on ka nende tegemised-toimetused. Tegelikult aitab olematu ettekujutamine just pärismaailma kiiremini ja kergemini omaks võtta. Samamoodi on ka keelelise külje pealt. Erinevate grammatiliste vormidega mängimine, sõnade kokkupanemine ja lahtivõtmine, silpideks lammutamine, märkamatu üleminek ühest sõnaliigist teise- kõik see tugevdab ja tervendab lapse keeletaju. Liisutustel on palju ühist ka regilauluga. Regilaulu vormiprintsiibid (algriim, parallelism jne.) dikteerivad sageli sisu, mis loogiliselt võttes tavamaailma mallide järgi tegelikult ei kehti (...kus need kuked kulda söövad) või pööratakse tegelikkus pahupidi (... lammas läks laudile munele). Mängu kaudu õppimine pakub lastele mitmesuguseid võimalusi nii kõnekeele tekstide kui ka rahvalaulu puhul (N: liisusalm / rahvalaul ja rütmiline liikumine; liisusalm / rahvalaul ja
julgustavat ja sisendavat veel üle poole sajandi hiljemgi, tänase lugeja jaoks. (Kull, 2007) 7 3. ISIKLIK ARVAMUS ARTUR ALLIKSAAREST Oma valiku koostada referaat Artur Alliksaarest tegin üsnagi juhuse läbi, ma olin tema loomingust veidi kuulnud nign autor tundus mulle meelepärane ning luule üpris põnev. Mida kaugemale tööga jõudsin, seda rohkem hakkas Alliksaar mulle huvi pakkuma. Kindlasti sai määravaks hämmastav keeletaju, mida tunnetasin paljudes luuletustes ning samas igas tema kirjutises oli alati midagi uut ja huvitavat. Nalja pakkusid aga luuletuste kummalised pealkirjad, mida mõnikord ei suutnudki endale arusaadavasse keelde tõlkida. Näiteks pealkirjade „Variatsioone eternse teema eeterlikult efemeerseile detailidele ettevaatlikus esituses“ ja „Kui järele anda, siis nii, et köie teises otsas kõlkuv kuju kukuks pikali ehk Kui
Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei ole aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn. 15. Millised protsessid tekitavad taju? Taju tekitavad nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. 16. Mis on adaptatsioon? Apertseptsioon? Adaptsioon ärritajaga kohanemine
Vaatamata loomulikule tähelepanu vajadusele võib laps terve nägudemerega vastamisi olles äkki rääkimisjulguse kaotada. Kui ta jälle sinuga kahekesi on. suhtleb ta taas. · Mängige nukkudega. Õpeta maimikule, kuidas nukuga mängida. Ütle näiteks: "Pane nukk sinna magama" või "Anna nukule juua." See ergutab last kuulama, kaasa mõtlema ja sinu juttu tõlgendama ning seejärel toimib ta vastavalt sinult saadud juhenditele. · Laulge koos. Lapse kasvav kõneoskus ja keeletaju võimaldab tal sinuga koos laulda. Kui valid esitamiseks tema lemmiklaulud püüab ta sinuga kaasa laulda. Kõne ergutamine 22.-24. elukuuni Nüüd on rääkimine lapse elus tähtsal kohal. Teiseks sünnipäevaks suhtleb ta juba palju rohkem, sõnavara on suurenenud, lauseehitus ja grammatika täiustunud ning talle meeldib inimestega vestelda. Eriti heal meelel suhtleb ta omaealistega, isegi kui nad ei suuda end üksteisele arusaadavaks teha.
reeglina kasutusel erksad värvid ja võrreldes reaalse maailmaga ei näe laps pooltoone, varje jms. Taas on tegemist liigselt tugeva ärritajaga ning laps, kes on telepildile iseloomuliku visuaali sees, on ühtlasi ka väga tugevate aistingute käes: ,,Tajutava mõtestamine, selle tähenduseni jõudmine on aga aeganõudev, sest eeldab seoste loomist aju teiste keskustega. Kui aga selleks aega ei jää?" (Oja, 2011, 14). Liigne telerivaatamine võib mõjutada ka lapse suhtlemisoskust ja keeletaju. Kraavi arvates võib põhjuseks pidada matkimist: ,,Ja muidugi televiisori sõnavara on piiratud, seal ei ole midagi parata. Need laused on piiratud. Ja seda kindlasti ka suuremate laste puhul. See, mida nad loevad ja missugused sõnad, millised väljendid 7 sealt tulevad see ei ole mitte see ilus ja rikas emakeel, mida me tahaksime." (samas, 14). TV kontrollib lapse aega, tähelepanu ja harjumusi
Olulisem kui perfektne keeleoskus on keele sotsiolingvistiline kasutusoskus: kõneleja valmisolek ning suutlikkus mitmekeelseks suhtluseks ja mitmekeelseks keeleliseks käitumiseks on situatsioonides ning keelekasutusväljadel. Kakskeelse kõneleja keelekasutus on individuaalne ega pruugi kattuda monolingvaalse keelekogukonna normidega. Sestap on ootuspärane, et kakskeelne kõneleja loob kummagi keele ressursside ning enda keelelise kogemuse ja keeletaju põhjal subjektiivsed keelekasutusnormid, mis aja jooksul hakkavad teineteist mõjutama ning panevad aluse iseseisva, kummagi keele materjale sisaldava keelekuju arengule, mille põhjal moodustub kolmas, kõneleja(te) või kogukonnakeskne keelekuju. Mitmekeelse keelekasutuse võrdlemise monolingvaalse keelekujuta välistab ainuüksi see, et kakskeelset kõnelejat ei ümbritse homogeenne keelekeskkond. 49. KAKSKEELSETE VESTLUSTE MUDELID
pärast ("mida ta mulle ütles?"). introspektsiooni konsistents indiviidi sees ja ka indiviidide vahel sõltub sellest kas nähtus on hõlpsasti või raskesti introspektsiooni abil saavutatav. Näiteks indiviidide arvamused nt. sõnade tähenduse kohta on väga ühesugused. 93. Empiiriline keeleuurimine Empiiriline lingvistika uurib tegelikku keelekasutust ning kasutab materjalina keelekorpuseid ning mitmesuguseid (psühholingvistilisi) teste. Uurimus, milles kasutatakse uurija enda keeletaju, ei ole tegelikult empiiriline: "empiiriline teadus põhineb selliste objektide vaatlusel, mida me objektiivselt näeme, kuuleme, maitseme, puudutame jne." Empiiriline keeleteaduse haru on nt. puhtstatistiline uurimus. 94. Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid Kvalitatiivne Kvantitatiivne Subjektiivne objektiivne induktiivne deduktiivne mõistmine seletamine
Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) · Millised protsessid tekitavad taju? Tajus esinduvad ärritajad ja nende vahelised seosed on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Meeleelundite sees kui ka mujal organismis asetsevad spetsiaalsed sensoorsed rakud, mis on võimelised vastu võtma ja muutma vastava füüsikalise stiimuli närvisüsteemile arusaadavaks signaaliks
siinräägitud puudustega. • Hilise Wittgensteini jaoks (1953, eesti keeles 2005) on sõna tähendus tema kasutus (§43). Selle seisukohaga on siinne käsitlus igati kooskõlas, ainult täpsustades, et kasutuse empiiriline uurimine peab tehtud olema. Kasutust ei saa uurida sisekaemuse teel ja tähenduse komponenti kasutuses on väga keeruline uurida ka empiiriliselt. Kuidas näiteks teha objektiivselt, st millegi muu kui inimeste keeletaju põhjal kindlaks, millised sõna saarlane kasutusjuhud korpuses viita- vad Saaremaa elanikule ja millised suvalise saare elanikule? • Keelefilosoofidest pakuvad üsna inimkesksele lähenemisele tuge ka näiteks Devitt ja Sterelny (1999). Sügisel 2012 Tartus käies vastas Michael Devitt küsimusele semantilise tähenduse olemuse kohta pärast üllatavalt pikka mõtlemist (nagu see polekski ammuesitatud küsimus), et semantiline
Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maistmistaju 26 · Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega
22 Tajude liigitus Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Liigutustaju Maistmistaju Haistmistaju Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Sellelt aluselt eristatakse nt ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist (keeletaju, inimesetaju, vormitaju, sündmusetaju, liikumistaju, tekstuuritaju, värvustaju jne). Taju üldised seaduspärasused Taju omadused Olulisemateks taju omadusteks , lisaks terviklikkusele, struktuursusele ja produktiivsusele, on taju mõtestatus, valivus, konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega
apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised: 1)Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsu põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni) See on sarnana hüpoteeside kontrollile. 2)Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas
. Ahellaule ja vanemaid mõistatamisi esitatakse rütmiliselt lugedes nagu muid vanemaid lastelaule. 5. Regivärsiline laul ehk regilaul 5.1. Tekst Regilaulus on esikohal sõnad, millega edastati tähtsaid teadmisi ja hinnanguid. Häid laulikuid kiites toonitatakse, et nad teavad palju sõnu ning neil on ilus tugev hääl. Sobivate sõnade leidmine erinevates olukordades oli küllalt keeruline ülesanne, mis nõudis head mälu, kiiret taipu ning keeletaju. Seepärast pididki viisid olema üsna lihtsad. · Laulu ehituse aluseks on värsirida, mis moodustab tavaliselt mõttelise terviku. · Üht mõtet korratakse ja täiendatakse mitme värsireaga, mida seob omavahel parallelism vähemalt kahe värsi sisuline ja vormiline kooskõla. Värsiread ei jagune salmidesse (nagu oleme harjunud nägema uuema aja lauludes), vaid rühmituvad parallelismi abil eri pikkusega värsirühmadeks
Selleks, et aru saada võimaldustest, kasutame tajumehhanisme. Võime vastavalt modaalsuste järgi ehk analüsaatori domineerivusele tunnetuses liigitada tajusid nt: nägemis-, kuumis-, kompimistajuks jne. Aga ka tegelikkuse eksisteerimise vormide järgi, nagu aja-, ruumi-, liikumistaju. Enim kohtame tajumise objektist lähtuvat liigitust (sh vormitaju (kuup, kolmnurk jne); sündmustaju (ajas juhtub ja toimub midagi); värvustaju (eri värvi valgust ja selle peegeldused); keeletaju (loomulik keele vastuvõtmine, kõne mõistmine jne); isikutaju (tajume sotsiaalseid objekte ja subjekte sh rassid, tuju jne); tekstuuritaju. Ühed ja samad aistinguandmed annavad meil võimaluse tajuda üht ja sama pilti erinevatena. Taju püüab ka tervikuid moodustada. Taju üldised seaduspärasused Taju on alati teatud määral üldistus. Ta on tervik, mis saadakse esemete või nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel, mis loob maailmast üldistatud vaimse peegelduse
annaabi.ee 
