eki.ee/dict/ametnik/); ÕSi kohanimevalimik (http://www.eki.ee/dict/qs/kohanimevalimik.pdf (www.eki.ee lehelt link Keelekogud Kohanimed Maailma maade nimed)); ÕSi uute sõnade loend (http://keeleabi.eki.ee/?leht=9). Märkige ära, kust vastuse leidsite (täpsemalt kui kn.eki.ee). Püüdke esitada vastused rohkem oma sõnadega ja vähem kopeerides. Küsimus Vastus Allikas 1) Kumb on õige, Õige on afaatik. Keelenõuanne, keelenõuannete kas afaasik või kogu afaatik? http://keeleabi.eki.ee/? leht=8&id=331 2) Millist Ahelliitsõna asemel E-keelenõu eestikeelset soovitatakse kasutada http://kn.eki.ee/?Q=win- väljendit on omakeelset väljendit win+solution
.............................. 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemetsa artikli ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" põhjal. Artikkel on ilmunud 2004.aastal kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 3" , mille koostajaks on Maire Raadik. Referaadi eesmärgiks on käsitleda inglise keele mõjusid eesti keelele, toetudes põhiliselt eelnimetatud artiklile. Lisaks on näiteid toodud Tiiu Erelti artiklist ,,Test ja testima", mis on ilmunud sama kogumiku teises osas, 2000.aastal. Samuti on kasutatud Maire Raadiku artiklit ,,Võõrad võõrsõnad" ja Argo Mundi artiklit ,,Nemad soppavad, teie ostlete, meie poodleme", mis on mõlemad ilmunud 2008
nimedest. Alustati sellega, et räägiti keelenõu olevikust, et millega praegu tegeletakse, mis võimalused keelenõu küsijal on ja kohe alguses tutvustati ka keelenõuveebilehte. Leiti, et veebiehel võib olla mitmeid nö nurgataguseid kohti, mida kõik pole märganud kasutada. Tuuli Rehemaa tõdes, et tihti kasutavad nad ise kohanimeandmebaasi. Isikunimeandmebaas olevat nende üks uuemaid baase. Keelehuvilistele soovitati sirvida Keelenõuanne soovitab väljaandeid. Neid on juba viis, aga viimane pole veel veebi jõudnud. Sealt saab selliseid vastuseid, mida käsiraamatust või Õs-ist tihtipeale ei saa. Õigekeelsussõnaraamatu toimetaja Maire Raadik rääkis, kuidas nende uute sõnadega täpsemalt on ehk kust need tulevad ja kuidas need jõuavad sõnaraamatusse. Pikemalt räägiti, kuidas uudissõnad jagunevad. Uudissõna võib olla nii oma liitsõna või sõnaühend, nt idufirma, viipemakse; omatuletis, nt survestama – survet
mitut inimest. Just kirjades esineva viisakus - Teie puhul tekibki probleem, kas suurtäheline Teie tähendab ainult ainsust või siiski mitmust. [5] Viisakus-Teie kasutus on lai, ta hõlmab muidki isiklikumat laadi pöördumisi. Nt sularaha- või järjekorraautomaadi peale või sisse pandud õpetuses näib see päris kohane olevat. [5] 6 Kirjandus 1. Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147- 149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html 2. Erelt, Tiiu 2004. Stratigraafia ja õigekiri. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html 3. Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. Keelenõuanne soovitab 3.
......................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Referaadi teema on "Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Aluseks on Tiiu Erelti artikkel "Need rasked võõrsõnad" ja Argo Mundi artikkel "Kimpus omasõnade õigekirjaga". Mõlemad on ilmunud aastal 2004 kogumikust "Keelenõuanne soovitav 3". Artikklite aluseks on küsimused, mis on esitatud eesti keele instituudi keelenõuandijale 1995. a septembrist kuni 2004. a aprillini. Välja on toodud võõrsõnade ja omadussõnade ortograafia problemaatilised kohad. Referaadis toon välja artiklite sisuülevaated sarnaselt artikklite ülesehitusele. 3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad
Lapsele pandav väga haruldane nimi peab olema kas a) mingis võõrkeeles sellisena kasutusel, mispuhul nime kirjapilt vastab selle keele reeglitele, või b) täiesti väljamõeldud nime puhul vastama eesti õigekirjareeglitele (nimes ei tohi olla võõrtähti c, q, w, x, y; nime kirjapilt ja hääldus peavad kokku käima). Panna ühte nimesse kokku näiteks c ja õ on uue seaduse mõttes sobimatu. Mõned näited nimedest, mida keelenõuanne on lubanud lastele panna: Rent Oliver, Birk, Alicia, Jessika, Rebecca, Matthias, Lalita Devi, Marius, Andreo, Grete, Jenny-Ly. Nimesid, mida keelenõuanne pole soovitanud panna: Kättlin vastuolus eesti õigekirjareeglitega, saaks olla Kätlin; Marjetha sobib nt Marjeta. Carolina või Käroliina, aga mitte Cärolina või Caroliina; Christopher või Kristofer, aga mitte Gristopher Poolitusprobleeme
pahatihti ei võeta arvesse õigekrja reegelid. Saame ka tead et stratigraafia ja õigekiri on tihedalt seotud olnud juba läbi aegade .Ja ,et piltlikest väljenditest võiks rohem kasutada kuna need ilustavad ja muudavad ilmkaks kõne ja lisavad vürtsi ka kirjapildile.Sammuti võiks teada ka kudas neid piltlike väljendeid kirjutatakse . Kasutatud kirjandus: 1) Erelt, Tiiu 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid. Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 147-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid2/piltlikud.html 2)Erelt, Tiiu2004. Stratigraafia ja õigekiri. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 146-149; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/stratigraafia.html 3)Leemets, Tiina 2004. Austus ei sõltu algustähest. Keelenõuanne soovitab 3. Koostanud
Etteütlus 1)Keelenõuanne on eesti Kelle Instituudi riigieelarvelise keelenõu projekti ,,Keelehoole" väljund. 2)Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia, et eristada jumalikest tegudest jutustavaid fantaasiarikkaid jutustusi tavapäraste ja üleloomulike sündmuste tõetruust kirjeldamisest. 3)Uues ehitusmaterjalide ja aiakaupade kaupluses Bauhof pakuti moodsaid ripplagesid Amstrong ja keskküttekatlaid Viadrus U22.
soovitused üldsusele (mitte ranged ettekirjutused), rohkem vabadust (varasem pole kehtetuks kuulutatud). Norme vaja • ametlikus keelekasutuses (lepingud, seadused), • haridussüsteemis, • teaduses, • avalikkusele suunatud tarbe- ja teabetekstides. Infoühiskonnas peab hakkama saama eesti keelega. prioriteet – keeletehnoloogia arendamine Normi aluseks ÕS 2006, uus ilm 2013 EKI – Keelenõuanne tel: 631 3731, meiliga Keelenõuanne soovitab Oma Keel al 2000 Eesti keele käsiraamat Kokkuvõte o eestikeelsed kasutajaliidesed, laiatarbesõnavara (MS Office, Windows), o eestikeelne kõnetuvastus, dialoogsüsteemid, elektroonilised tekstikorpused, sõnastike loomine Tänapäeva kirjakeele põhijooned: vabaduse suurenemine, argikeele väljendite tungimine
Ta elas pikka aega koos näitleja Liina Vahtrikuga. On olnud abielus Marion Uuspõlluga (neiupõlvenimega Marion Magdalena Poom), neil on poeg Fred. Alates aastast 2010 on tema elukaaslane Gerli Tiganik, nad abiellusid. Kasutatud kirjandus Hint M.,1987. Eesti keele õpik Valgus. Tallinn. Ehala M.,1997. Eesti keele struktuur. Künnimees. Ehala M.,1998. Eesti kirjakeel. Künnimees. Erelt M., Erelt,T., Raadik,M.,Leemets,T.,Mäearu,S.,2000. Keelenõuanne soovitab. Eesti Keele Sihtasutus. Erelt M.,Erelt T., Ross K.,1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn. Erelt T.,1999. Eesti ortograafia. Tallinn. Kraut E.,Liivaste E.,Tarvo A.,1998. Eesti õigekeel. Koolibri. Tallinn. Valmis A. Valmis, L.,1999. Eesti õigekeelsusgrammatika keskkoolile. Virgela, Tallinn. Valgma J.,1974. Kirjuta õigesti. Valgus.Tallinn.
Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim. Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T. Erelt ,,Eesti keele ortograafia" M. Erelt jt ,,Eesti keele käsiraamat" 2002 Tiiu Erelt ,,Eesti keelekorraldus" Ilmumas Raimo Raagi raamat eesti keelekorraldusest 19. -21. sajandil. Oskuskeelekorraldus: Tiiu Erelt ,,Eesti oskuskeel" 1982, ,,Terminiõpetus" 2007 Arvi Tavast arvutiterminoloogia, oskuskeele teooria Oskussõnastikud, ülevaated Keeles ja Kirjanduses 5 aasta kaupa. ,,Õiguskeel" Eesti keele/kirjakeele ajalugu
Kirjutage 21.25.11 (arvude vahel on mõttekriips). Selts asutati 1920. Selts asutati 1920. aastal. Selts asutati 1920. a. Milline kolmest lausest on korrektne? Kõik on õiged. Kas sobib kirjutada ,,20-ne kuuline", ,,15-ne punktine", ,,27-me päevane"? Ei. Sobivad variandid on 20kuuline ~ 20-kuuline, 15punktine ~ 15-punktine, 27päevane ~ 27-päevane. Võib kirjutada kas 3 + 2 süsteem, 3+2-süsteem või 3+2süsteem. Vt kogumik ,,Keelenõuanne soovitab 4" (lk-d 202 ja 203). Õige on 5. kuupäevaks, mitte ,,5-ndaks kuupäevaks". Kirjutage kas Peeter I aeg või Peeter Esimese aeg. Võib kirjutada kas 1990ndad või 1990-ndad (mitte ,,1990dad", ,,1990'ndad" vms). Kui järgneb sõna aastad, on arvu järel ainult punkt: 1990. aastad (mitte ,,1990-ndad aastad", ,,1990ndad aastad"). Vaheaeg on 20.28. märtsil = 20.28. märtsini = 20. kuni 28. märtsini. (NB! Arvude vahel on mõttekriips, mitte sidekriips. Arvude lõpus on punkt.)
486-495. või Viks, Ü. 2000. Kuidas tekib sõnastikukirjesse grammatika. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 486- 495. Viide tekstis: (Viks 200: 486-495). Artikkel ajalehes Kreistzberg, Peeter 2005. Haridusreform korrastab koolivõrku eutanaasiaga. – Postimees, 21.02.2005. või Kreistzberg, P. 2005. Haridusreform korrastab koolivõrku eutanaasiaga. – Postimees, 21.02.2005. Viide tekstis: (Kreistzberg 2005: 4). Artikkel Internetis Mäearu, Sirje 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Eesti Keele Instituut. http://keeleabi.eki.ee/?leht=15 (03.12.2012). 21 või Mäearu, S. 2008. Sõnamoodustusabi. – Keelenõuanne soovitab 4. Eesti Keele Instituut. http://keeleabi.eki.ee/?leht=15 (03.12.2012). Tööle kandideerimise dokumendid. http://tootukassa.ee/index.php?id=12713 (03.12.2012). Viide tekstis: (Mäearu 2008). Viide tekstis: (Tööle kandideerimise dokumendid 2012). Internetiallikas
Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt; - tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi; - veena lugejat muutuse vajalikkuses; - too esile oma ettepanekud; - näita, et need on elluviidavad; - esita põhilised väited kokkuvõtvalt. Veenvus on arutluse hindamise üks põhikriteeriume. Keelenõuanne Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili, st kirjandi väljendusvahendid jäävad kirjakeele raamidesse. Heaks peetakse stiili, mis on lihtne, täpne, tihe, elav ja ühtne. Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust. Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud. Kirjutaja ei sega põhjendamatult erinevaid sõnakihte (nt kirjakeelt ja slängi vm), ei kasuta kordusi ega abstraktset sina-isikut, pateetilisi hüüdeid ega retoorilisi küsimusi, teksti ilustamiseks metafoore
Väljaande nimetus tuuakse kaldkirjas. Artikkel ajakirjast, ajalehest: Autor(id). Aasta. Pealkiri. – Väljaande nimetus, köide (number), leheküljed. Näide: Saava, M. 2005. Vajalikud vitamiinid tasakaalustatud toidust. – KÖÖK, 13 (5), 36–40. Artikkel kogumikust: Autor(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. – Kogumiku pealkiri. Leheküljed. Toimetaja nimi. (Toim). Väljaandmiskoht : Kirjastus. Näide: Erelt, T. 2004. Sõnavõistlus andis uued sõnad. – Keelenõuanne soovitab 3. 11– 35. Maire Raadik (Toim.). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje E-artikli kirje koostatakse sarnaselt traditsioonilise artikli kirjega, lisada tuleb vahendusallika nimetus või internetiallika pealkiri ja täielik aadress (URL), kasutamise kuupäev ümarsulgudes. Autor(id). Aasta. Pealkiri. – E-väljaande nimetus, köide, leheküljed. Vahendusallika nimetus (Kasutamise kuupäev) Näide: Kokassaar, U. 2011
Veenmisel on mõjusad uudsed andmed ja isiklike kogemuste rõhutamine. Veenmisel põhineva arutluse loogika on järgmine: - loo lugejaga kontakt; - tõesta, et olukord mingis valdkonnas on halb ning probleemid vajavad lahendusi; - veena lugejat muutuse vajalikkuses; - too esile oma ettepanekud; - näita, et need on elluviidavad; - esita põhilised väited kokkuvõtvalt. Veenvus on arutluse hindamise üks põhikriteeriume. Keelenõuanne Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili, st kirjandi väljendusvahendid jäävad kirjakeele raamidesse. Heaks peetakse stiili, mis on lihtne, täpne, tihe, elav ja ühtne. Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust. Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud. Kirjutaja ei sega põhjendamatult erinevaid sõnakihte (nt kirjakeelt ja slängi vm), ei kasuta kordusi ega abstraktset sina-isikut, pateetilisi hüüdeid ega retoorilisi küsimusi, teksti ilustamiseks metafoore
· nimekorraldus (Eesti ja väliskohanimed, ümberkirjutusreeglid, võõrnimede hääldus) · [vahekokkuvõte: Kirjakeele teataja II 1993-2000. ES 2000] · jaapani sõnade kirjutamisest 2008 · Internet ja internet 2008 · peale ja pärast 2009 Väljaanded: ÕS, ,,Eesti keele ortograafia", ,,Eesti keele käsiraamat", ,,Eesti keele grammatika", ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab", ,,Eesti keelekorraldus", ,,Keelehääling" Keelekorralduse roll nüüdisühiskonnas: · Selgitada keelekasutajale keeles peituvaid võimalusi (rikkusi) ja eri keelenähtuste stiiliväärtusi, õpetada neid kasutama. · Pakkuda ühtse keelekuju abil kõigile keelekasutajatele võrdseid võimalusi ühiskonnaelus osaleda. · Hoiduda keelamisest ja käskimisest (selleks on tõsise vajaduse korral teised ametiasutused ja isikud).
Lugeda lisa raamatutest ,,Eesti ortograafia" (Tiiu Erelt) ja ,,Lause õigekeelsus" (Mati Erelt) KEELENÕU Keelenõu * Keelenõu töötab tööpäeviti kella 912 ja 1317 telefonil 631 3731. * ÕS 2006 (kirjakeele normi alus). Kättesaadav Internetis aadressil http://www.eki.ee/dict/qs2006/ * ,,Eesti keele käsiraamat" * ,,Eesti ortograafia" * ,,Keelenõuanne soovitab" (1, 2, 3) * www.keelevara.ee, www.keeleveeb.ee * ajakirjad Keel ja Kirjandus, Oma Keel, Õiguskeel ÕSi kasutamine + liitsõnapiir (näitab kokkukirjutamist), nt ladina+ameeriklane . vältepunkt (näitab III väldet), nt .soosima ' peenenduskriips (märgib palatalisatsiooni), nt kas's { } looksulud (keelendid, mida soovitatakse vältida), nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur parem:, nt sesoon(i)+kaup, parem: hooajakaup
· nimekorraldus (Eesti ja väliskohanimed, ümberkirjutusreeglid, võõrnimede hääldus) · [vahekokkuvõte: Kirjakeele teataja II 1993-2000. ES 2000] · jaapani sõnade kirjutamisest 2008 · Internet ja internet 2008 · peale ja pärast 2009 Väljaanded: ÕS, ,,Eesti keele ortograafia", ,,Eesti keele käsiraamat", ,,Eesti keele grammatika", ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab", ,,Eesti keelekorraldus", ,,Keelehääling" Keelekorralduse roll nüüdisühiskonnas: · Selgitada keelekasutajale keeles peituvaid võimalusi (rikkusi) ja eri keelenähtuste stiiliväärtusi, õpetada neid kasutama. · Pakkuda ühtse keelekuju abil kõigile keelekasutajatele võrdseid võimalusi ühiskonnaelus osaleda. · Hoiduda keelamisest ja käskimisest (selleks on tõsise vajaduse korral teised ametiasutused ja isikud).
Keskne probleem oli keelenormide õpetamine koolis ja nõuti normide lihtsustamist. Keelekorraldustöö tulemused on näha õigekeelsussõnaraamatutes ja keelekäsiraamatutes. Viimase aastakümne keelehoolderaamatud on keelekorraldajate kirjutatud. Tiiru Erelti kõrval on keskseteks Maire Raadik, Tiina Leements ja Sirje Mäearu. Nemad on kahe viimase õigekeelsussõnaraamatu koostajad. Olulisemad keelehooldekirjutised on kogutud kogumikku ,,Keelenõuanne soovitab". Oskuskeelekorraldus-esimene eesti keele oskuskeelekomisjon alustas tööd 1908, see oli matemaatikaterminite töörühm. Ka oskuskeelekorralduses on kaks poolt-nii teoreetiline kui praktiline. Kolmekümnendad ja seitsmekümnendad olid oskuskeele tippaeg. Algselt vajati uut terminoloogiat, et võidelda venestumise vastu, 90ndatel vajati terminoloogiat, et kaasas käia teadusega. 1982 Tiiu Erelti ,,Eesti oskuskeel". Sama raamatu täiendus on ,,Terminiõpetus" 2007
· Keelekorraldus (Tiiu Erelt): kirjakeele teadlik rikastamine arendamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Selles otsitakse keeleideaali, antakse keelesoovitusi selle poole liikumiseks ja fikseeritakse keelenorminguid. (nt eestikeelne terminoloogia) · keelekorralduse 3 osa: üldkeele-, oskuskeele-, nimekorraldus · Keelehoole: praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks, KK käskude või soovituste elluviimine (läbi toimetajate, õpetajate, keelenõuanne jne) + sõnaraamatud ja grammatikad! Üksikisikute roll Eestis suur. Keelereformi aeg 1907/12 - 1920. aastate keskpaik: · KK reform, tagajärjeks suur vahe kirjakeele ja kohamurrete vahel (vt murrete ja kirjakeele suhete kaart Pajusalu) · Soome laenud, eriti abstraktne sõnavara · Oskuskeele süstemaatilise arenduse algus 1907-1917 - 9 oskussõnastikku, üle 8400 termini · Oluliseks grammatilise varieerumise probleemid
nalja ei saa, siis meie ei mängi“, Henno Käo raamat „Lumeröökija ehk Üheksa ametit“. Kirjutage aastaaruande lisa 1 (mitte „aastaaruande Lisa 1“). Mõnd soodushinnakampaaniat võib kirjutada mitmel viisil: 1) nimena, nt (Stockmanni) Hullud Päevad, (Tallinna ja Tartu kaubamaja) Osturalli; 2) pealkirjana, nt „Hullud päevad“, „Osturalli“; 3) üldnimeliselt, nt hullud päevad, osturalli. Vt Maire Raadiku artikkel „Lugu „ärakaotatud“ jutumärkidest“ kogumikus „Keelenõuanne soovitab 4“ (lk 172–173; võrgus aadressil http://keeleabi.eki.ee/pdf/164.pdf). Ühendis araabia keel on esimene sõna väiketähega. Viljandis on Suur-Kaare tänav ja Väike-Kaare tänav. Kirjutage Viljaveski leib. Õige on e-aabits, mitte eAabits. Kirjutage Eesti maasikad (esimene sõna suure algustähega). Õige on väikeste algustähtedega: vormel 1 maailmameistrivõistlused. Kuidas kirjutada ŠOTI SEPP? – Kui kirjutame väikese tähega šoti sepp,
tangusoola", ,,Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi". Kirjutage aastaaruande lisa 1 (mitte ,,aastaaruande Lisa 1"). Mõnd soodushinnakampaaniat võib kirjutada mitmel viisil: 1) nimena, nt (Stockmanni) Hullud Päevad, (Tallinna ja Tartu kaubamaja) Osturalli; 2) pealkirjana, nt ,,Hullud päevad", ,,Osturalli"; 3) üldnimeliselt, nt hullud päevad, osturalli. Vt Maire Raadiku artikkel ,,Lugu ,,ärakaotatud" jutumärkidest" kogumikus ,,Keelenõuanne soovitab 4" (2008, lk 172173). Ühendis araabia keel on esimene sõna väiketähega. Viljandis on Suur-Kaare tänav ja Väike-Kaare tänav. Kirjutage Viljaveski leib. Õige on e-aabits, mitte eAabits. Kirjutage Eesti maasikad (esimene sõna suure algustähega). Kuidas kirjutada VORMEL 1 MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED? Õige on väikeste algustähtedega: vormel 1 maailmameistrivõistlused. Kuidas kirjutada SOTI SEPP? Kui kirjutame väikese tähega soti sepp, tahame sellega
(Cortes Generales). Vt M. Mauerer. Die parlamentarischen Ombudsmann-Einrichtungen in den Mitgliedsstaaten des Europarates. Ombudsman in Europe. The Institution. F. Matscher (toim.). Kehl, Strasbourg, Arlington: N. P. Engel, 1994, lk 139 ja 143. 6 Termin ombudsman tuleneb vanast rootsikeelsest sõnast umbup, mis tähendab võimu, autoriteeti. Eesti keeles on pakutud ombudsmani vasteks terminit õigusvahemees. (T. Erelt. Ombudsman on õigusvahemees. Keelenõuanne soovitab, 2000, nr 2, lk 36 jj) Siinses käsitluses on jäädud erialakirjanduses kasutusel oleva võõrlaenu juurde. " JURIDICA I/2003 Õiguskantsler Madis Ernits Vana-Hiinas
annaabi.ee 
